docstxt/134791922674.txt
Lõuna-Hiina meri Lõuna-Hiina meri on Vaikse ookeani osa, saarte vaheline meri. Meres on palju saari. Asub poolenisti mandrilaval. Põhjas ja läänes piirneb Indohiina poolsaarega, edelas Malaka poolsaare ja Sumatraga, kagus Kalimantaniga, idas Filipiinidega ja kirdes Taiwaniga. Edelas ühenduses Andamani merega Malaka väina kaudu, lõunas Karimata väina kaudu ühenduses Jaava merega, kirdes Taiwani väina kaudu ühenduses Ida-Hiina merega. Sügavus kuni 5061 meetrit. Pindala on 3 500 000 ruutkilomeetrit . Lõuna-Hiina mere põhjas on palju naftat. Ja meretransport on väga suur. See on maailma teine enim laevatav meri. Kalu on ka väga palju, kuid ülepüük on nende arvu vähendanud. Linde on väga palju. Meri on väga liikiderikas. Soolsus on ookeani keskmisega sama. Merre suubub suur Mekongi jõgi
Lõuna-Hiina meri Lõuna-Hiina meri on Vaikse ookeani osa, saarte vaheline meri. Meres on palju saari. Asub poolenisti mandrilaval. Põhjas ja läänes piirneb Indohiina poolsaarega, edelas Malaka poolsaare ja Sumatraga, kagus Kalimantaniga, idas Filipiinidega ja kirdes Taiwaniga. Edelas ühenduses Andamani merega Malaka väina kaudu, lõunas Karimata väina kaudu ühenduses Jaava merega, kirdes Taiwani väina kaudu ühenduses Ida-Hiina merega. Sügavus kuni 5061 meetrit. Pindala on 3 500 000 ruutkilomeetrit . Lõuna-Hiina mere põhjas on palju naftat. Ja meretransport on väga suur. See on maailma teine enim laevatav meri. Kalu on ka väga palju, kuid ülepüük on nende arvu vähendanud. Linde on väga palju. Meri on väga liikiderikas. Soolsus on ookeani keskmisega sama. Merre suubub suur Mekongi jõgi
Klaudios Ptolemaios (umbes 83161) oli kreeka astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf, kes tegutses Egiptuses. Teda peetakse geotsentrilise maailmasüsteemi peamiseks kinnistajaks. Ptolemaiose elust : · sündis ja elas kogu oma elu Egiptuses, mis oli sel ajal Rooma riigi provints. · Perekonnanime järgi oletatakse, et oli tegu kreeklase või helleniseerunud egiptlasega. Eesnimi viitab sellele, et tema (või keegi ta vanematest) oli saanud rooma kodanikuks. · Ptolemaiosest on järele jäänud mitmeid olulisi töid, seal hulgas optikast ja muusikateooriast. Kuid kõige kuulsamad on tema astronoomia, geograafia ja astroloogia alased saavutused. · Ptolemaiose tuntuim geograafia alane teos on "Geographia". Siin võttis ta kokku kõik Rooma impeeriumi aegsed geograafia teadmised. · Ptolemaiose maailmakaart "Geographia" 15. sajandi käsikirjalisest koopiast. Selle paremas servas on ä...
Tina Sn Tina 3Kristallmodifikatsiooni · valge tina · hall tina · stabiilne habras tina ·Tinal on kõigist elementidest kõige rohkem stabiilseid isotoope, nimelt 10 . Tina leidub looduses vaid maagina kassiteriidi näol Tina leidub · Malaka poolsaarel · Boliivias Tina kasutatakse järgmiselt: korrosiooni vastase kattena tinanõude valmistamiseks orelivilede valmistamiseks mitmesuguste sulamite koostises elektrit juhtiva läbipaistva pinnakattena aknaklaasi valmistamiseks Ja paljud muud tegevused ja esemed Tinakatk Väidetavalt olevat tinakatk saanud saatuslikuks Napoleoni Venemaa sõjakäigul ja kapten Scotti Antarktika- ekspeditsioonil
Singapur/Singapur Lühitutvustus Pariis/Prantsusmaa Alice Niinemäe I kusus SINGAPUR/SINGAPUR • Singapur on linnriik Malaka poolsaare tipu lähedal asuvatel saartel • Singapuri rajasid britid kaubandustugipunktina 1819. aastal Thomas Stamford Rafflesi juhtimisel • Teise maailmasõja ajal okupeeris Jaapan Singapuri • 1959 sai Singapur omavalitsuse, 1965 riik iseseisvus • Singapur on arenenud turumajandusega ja kõrge Malaka poolsaar Riigihümn Majulah Singapura Pealinn Singapuri linn Pindala 710,2km 2
Teda kasvatatakse Argentiinas, Rumeenias, Põhja- ja Kesk-Ameerika. 2 Tööstuskultuur Kautsukipuu on heitleheline piimalill. Lehed kolmetised, väikesed ühesugulised kroonlehtedeta õied asetsevad pööristes, vili on suur 3-seemneline kupar. Kautsukipuu piimmahl sisaldab lateksit. Sellest tehakse kummi. Peamised kasvatusalad: malaka poolsaar. Malai saarestik, tseiloni saared. Viigipuu on mittesöödav taim, roheliste lehtedega, tillukeste õitega mis on täielikult suletud. Kasvutingimustena vajab vähest valgust, kuid pidevat valgust. Kaitsma peab teda külma ja põua eest. Viigipuule ei meeldi kiired temperatuuri muutused ja ka suur kuumus. Kastma peab eriti kevadel ja suvel. Kasutatakse viljapuudena, kautsukipuudena ja ilutaimedena. Kasvatatakse troopilistel aladel
Anna-Stina Reinas 8.c TINA Tallinn 2012 SISUKORD Tiitelleht lk 1 Sisukord lk 2 Tina leidumine looduses lk 3 Tina omadused lk 3 Ajalugu lk 4 Tina kasutusalad lk 4 Tina leidumine inimorganismis ja selle kasulikus lk 5 Kasutatud allikad lk 6 Tina leidumine looduses Tina looduses ehedalt ei esine, tähtsaim tinamaak on kassiteriit (tinaoksiid SnO 2), suured maardlad Malaka poolsaarel ja Boliivias. Looduslikud tinavarud maakides on kiiresti ammendumas, järjest olulisemaks muutub tina saamine seda sisaldavast utiilist. Tina omadused FÜÜSIKALISED OMADUSED · Hõbevalge · Raskmetall (7,3 g/cm3) · Madal sulamistemperatuur (232 C) · Pehme, taotav, venitatav · Painutamisel krigiseb KEEMILISED OMADUSED · Reageerib nii alustega kui ka hapetega
TROOPILINE VIHMAMETS Vihmametsast Vihmametsad moodustavad 5% meie planeedist. Vihmametsades elab üle poole kõigist taime- ja loomaliikidest. Nad puhastavad vett, neelavad süsihappegaasi, pidurdavad kasvuhooneefekti ja ühtlustavad veeringet. Paiknemine Ekvatoriaalses kliimavöötmes Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna-Ameerikas, Malai saarestik ning Malaka poolsaar Aasias ja osake Põhja- Austraaliast. Valgus Varjulembesed taimede osad sõnajalaliigid, alokaasia, väikesed palmid. Valgust vajavad taimed liaanid, epifüüdid. Ööloomad - ööahvid, leemurid, jaava soomusloomad, seepia. Kohastumused temperatuurile Kõrge õhuniiskus võimaldab osadel veeloomadel elada ka maapinnal ja kõrgetel puudel. Taime lehed on pealt poolt läikivad ja nahkjad. Taime lehed on alt poolt tuhmid, kaetud
Hääletus on lõppulle viidud alles siis kui kõik on hääletanud ,kui mõni hääletaja puudub siis valimised tühistatakse .Valitseja Ametlik elukoht Istana Negara (Rahvus Palee) ,mis asub Kuala Lumpuris mis on ka Malaisia pealinn . Ministrite Nõukogu- Peaminister valib liikmed oma äranägemise järgi . Tavaliselt kuuluvad kõik kanditaadid erakonda või koalitsiooni . Ministrid ja ministrite nõunikud alluvad peaministrile .Malaisia alla kuuluvad ka neli eraldi riiki: Penang , Malaka ,Sabah ,Sarawak mille pea valib Malaisia Valitseja ,kes võttab kuulda ka peaministri nõu otsustamisel .Valtseja nimetab ametisse ka Kuala Lumpuri linnapea ja linnavolikogu . Vastavalt Põhiseadusele on on Valitseja (YDP) föderatsiooni relvajõudude ülem ,kellel on ainuõigus riigi relvaarsenaali kasutada ja kontrollida .Valtseja sünnipäeva tähistatakse ametlikult rahvuspühana ,mis toimub juuni esimesel laupäeval olenemata
sulamistempereatuur on 232°C ja keemistemperatuur on 2687°C ning tihedus on 7,29g/cm3, mis tähendab, et tina on 7,29 korda veest raskem. Molaarmassiks on 118,69 g/mol. Saamine Puhta ainena tina looduses ei esine, tähtsaim tinamaak on kassiteriit ehk tinaoksiid(SnO2). Tina oksiidi kuumutamisel koos söega tina redutseerub ja sulab välja suhteliselt madalal temperatuuril, seega on seda väga lihtne toota. Suuremad leiukohad on maardlald Malaka poolsaarel ja Boliivias. Looduslikud tinavarud on kiiresti ammendumas, järjest olulisemaks muutub tina saamine seda sisaldavast utliidist. Ajalugu Arvatakse, et inimene tutvus tinaga 6000-6500 aastat tagasi, mil ta õppis valmistama pronksi. Kuid muistsel ajal tehti tinas ka ehteid, toidu- ja jooginõusid ning muid olmeesemeid. Tina tootmine oli laialt levinud Vahemere rannikul, Pärsias ja Indias. Egiptuses
Tina iseloomustus Tina on hõbevalge, pehme, hästi taotav ja venitatav madala sulamistemperatuuriga metall. Ta on teiste metallide seast kergesti äratuntav seetõttu, et tina krigiseb painutamisel. Tina looduses ehedalt ei esine, tähtsaim tinamaak on kassiteriit (tinaoksiid SnO2), suured maardlad Malaka poolsaarel ja Boliivias. Tina (varasem eestikeelne nimetus inglistina) on keemiline element järjekorranumbriga 50, metall . Sümbol Sn. Tina esineb 3 kristallmodifikatsioonina. Normaaltingimustel on stabiilne valge tina, mis on hõbehall pehme tahke aine tihedusega 7,31 g/cm³ ja juhib elektrit kui metall. Temperatuuril alla 13,2 °C on stabiilseim hall tina, mis on hall, habras pooljuht tihedusega 5,5 g/cm³ Temperatuuril üle 160 °C on ta stabiilne habras tina, mis
kõige suurem, tema pindala on ligikaudu 179 miljonit km², mis hõlmab 50% Maailmamerest. Põhjast lõunasse on tema pikkuseks 15,8 tuhat km ja laiuseks idast läände on 19,5 tuhat km. Sügavus kõigub 3,5 - 6 tuhande meetri vahel, kusjuures Vaikses ookeanis asub ka Maailmamere suurim mõõdetud süvik 11022 meetrine Mariaani süvik, mille asukoht on Guami saarest lõunasse. Vaikne ookean asub läänepoolkeral. Põhjast piirab teda Aasia mandri idaosa ja Alaska, läänest Malaka poolsaare idarannik ja Jaava saar, põhja ida suunast Austraalia, lõunast Antarktika rannik ning idast Põhja ja Lõuna Ameerika. Vaikne ookean on Põhja Jäämerega ühendatud läbi Beringi väina, Atlandi ookeaniga läbi Drake'i ja Magalhãesi väina lõunas, keskosas tehisliku Panama kanaliga ja India ookeaniga Ida-India arhipelaagi basseinis läbi Malaka ja Torrese väinade Vaikse ookeani põhjaosa on suurem osa aastast kaetud triivjääga, lõunas - triivjää ja jäämäed
õhuvoolud, püsib aasta läbi kõrge temperatuur ja sajab väga palju. Aasta keskmise temperatuuri kõikumine on väike, mõned kraadid alla 30º C. Keskmiselt on sademeid aastas 1500-2000 mm, õhk on pidevalt palav ja väga niiske. Samuti muutub väga vähe kuu keskmine temperatuur ja sademete hulk. Ekvatoriaalne kliima esineb Amazonase madalikul Lõuna-Ameerikas, Kesk- ja Lääne- Aafrikas (Guinea lahe rannik ja Kongo jõgikond), Indo-Hiina poolsaare läänerannik, Malaka poolsaar, Austraalia põhjarannik ja Okeaania. Samuti Kesk- Ameerikas, Hindustani poolsaare läänerannik.
EKVATORIAALNE VIHMAMETS KVATORIAALNE VIHMAMET Levik Vihmametsad on levinud kahel pool ekvaatorit umbes 10.põhja- ja lõunalaiuskraadini. Sellesse piirkonda jääb Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna Ameerikas, Malai saarestik ja Malaka poolsaar Aasias, Ida- India ning väike osa Austraalia põhjarannikul. Ekvatoriaalsed vihmametsad hõlmavad 17% kogu maismaa pindalast ning seal kasvab 90% maailma taimeliikidest. Selle loodusvööndi piirid langevad kokku ekvatoriaalse kliimavöötme piiridega. Kliima Ekvatoriaalsete vihmametsade vööndis valitseb aastaringselt ühesugune soe ja niiske kliima.
Paljusid sooli taimed ei taha ega kasuta, mis mulda tekivad, ja sellepärast ei kasva seal eriti taimi. Aktiivne mulla teke on võimalik vaid seal, kus mullad saavad põhja- vvõi jõgede veest niiskust juurde. Naatriumi üleküllus mullas takistab taimede füsioloogilisi protsesse ja põhjustab toitumishäireid. 5. Ekvatoriaalsed ja niiske troopika mullad Ekvatoriaalsed vihmametsad hõlmavad Amazonase jõgikonna Lõuna-Ameerikas, Kesk- Aafrika, Malai saarestiku ja Malaka poolsaare Aasias ning ka Austraalia põhjapoolsemad osad.Vihmametsade vöönd katkeb mäestike ja kõrgete kiltmaade kohal. Soojas ja niiskes ekvatoriaalses kliimas kujunevad vihmametsades välja punakaspruunid ehk ferraliitmullad. Ohtrast soojusest ja niiskusest tingituna on aineringe vihmametsades väga kiire. Iga surnud taimeosakese lagundavad kiiresti mikroorganismid, seened või termiidid. Orgaanilise aine lagunemisel tekkinud toitaineid jääb aga mulda suhteliselt vähe, kuna need
Koostaja: Nimi Rühm: ------- Juhendaja: ------- Tallinn 2007 Tina iseloomustus Tina on hõbevalge, pehme, hästi taotav ja venitatav madala sulamistemperatuuriga metall. Ta on teiste metallide seast kergesti äratuntav seetõttu, et tina krigiseb painutamisel. Tina looduses ehedalt ei esine, tähtsaim tinamaak on kassiteriit (tinaoksiid SnO2), suured maardlad Malaka poolsaarel ja Boliivias. Tina on heade tehnoloogiliste omadustega (madal sulamistemperatuur, head valu omadused), mis soodustavad selle kasutamist valusulameina, laagrimaterjalina, joodisena ja mujal , kus on tähtis madal sulamis temperatuur. Tina füüsikalised omadused Kui vaatame Mendelejevi tabelisse, siis leiame tina 50. kohalt, seega on tema tuumalaeng 50 ja ümber tuuma tiirleb 50 elektroni. Sümbol on Sn. Tal on 10 stabiilset
Seal levib palju haigusi. Amazonase vesiroos lehe ümbermõõt ulatub 2 meetrini ja se jõuab kanda isegi väikest last , ta õied on on poole meetrise läbilõikega ja avanevad vaod öösiti. L-A Kakaopuu kakaopuuviljast tehakse kakaopulbrit ja võid, L-A . Hiidbambus see bambuse liik kasvab tavaliselt jaava saarel ja malaka poolsaarel , taiseärasuseks on se et ta suudab kasvada 40 m kõrguseks Anakonda see on maailma suurim ussiliik, tema toiduks on ni pisinärilised kui ka suured imetajad , ta pikkus võib ulatuda 10 meetrini. Aara suuremat sorti papagoilinnud kes on võimelised rääkima, elab L-A, indiaanlased kasutavad nende värvilisi sulgi Gorilla - gorillade dna on kuni 99% identne inimese omaga, nad võivad kasvada kuni 180cm. Aafrikas
14. Kuidas nimetatakse nähtust, kui linna ja linnastu rahvaarv ei kasva või väheneb, kuid kasvab linnastust välja jäävate asulate rahvaarv? 15. Võrrelge linnastumist arenenud ja arengu (vähearenenud) maades - linnarahvastiku osatähtsust elanikonnas (linnastumise määr), linnastumise (linnarahvastiku osatähtsuse) kasvu kiirust, linnadevõrgu tihedust ja ühtlust,ülelinnastumise probleemi olemasolu või puudumist. Malaka poolsaare asustustiheduse kirjeldamisel mõelge millised klimaatilised (ka tuulepealse ja -aluse nõlva küsimus), pinnamoe, kaubateede olemasolu ja muud tegurid soodustavad või takistavad inimeste elamist ja seega põhjustavad suure või väikese rahvastiku tiheduse. 16. Kas jõgi kuivendab liigniisket maapinda? 1. Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. 2
EKVATORIAALNE VÖÖDE Ekvatoriaalne vihmamets ASEND JA KLIIMA. Ekvatoriaalsetes vihmametsades valitseb palav ja niiske ekvatoriaalne kliima, kus aastaaegu pole võimalik eristada. Keskmine temperatuur on +25 kraadi. TAIMESTIK. Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks. Nad puhastavad vett neelavad süsihappegaasi. Vihmametsad pidurdavad kasvuhooneefekti ja ühtlustavad veeringet. Vihmametsades elab üle poole kõigist taime-ja loomaliikidest. Metsad on erakordselt õie-ja lõhnarikkad, kuid seal on kuum, hämar ja niiske. Vihmametsades on liaane, kes väänduvad piki puutüvesid kuni latvadeni. Arvukalt kasvab seal parasiittaimi, kes toituvad teistest taimedest ja saprofüüte ehk kõdutaimi, kes toituvad seente abil lagunevast orgaanilisest ainest. Puude okstel ja tüvedel kasvavad sõnajalad, kaktused jt. taimed, keda taolise eluviisi järgi nimetatakse epifüütideks. Kuna ekvatoriaalsetes vihmametsades on ka...
Ekvatoriaalsed vihmametsad Ekvatoriaalsed vihmametsad paiknevad kahel pool ekvaatorit ligikaudu10° põhja- ja lõunalaiuseni. Sellesse piirkonda jäävad Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna-Ameerikas, Malai saarestik ning Malaka poolsaar Aasias ja osake Põhja- Austraaliast. Ekvatoriaalne kliima on palav ja niiske, aastaaegu ei esine ja ilm on aasta läbi enam vähem ühesugune. Päikesetõusu ajal on õhutemperatuur 20°C ringis. Lõunaks on temperatuur tõusnud umbes 30 kraadini. Maapind aurab, lämbe õhk tõuseb üles ja pärastlõunaks kogunevad taevasse pilved, millest vallandub 2-3 tunnine tugev vihmavaling, sageli koos äikesega. Õhtuks taevas selgineb ja läheb ka veidi jahedamaks.
kõrval aga lumetuiskude ja müra eest. Metsad puhastavad õhku tolmust ja mürgistest gaasidest. Metsad seovad õhust süsihappegaasi ja toodavad juurde hapnikku. Jalutamine ja sportimine metsas aitab lõõgastuda, parandab tervist ja suurendab töövõimet. 3) Vihmametsade üldiseloomustus? Ekvatoriaalsed vihmametsad paiknevad kahel pool ekvaatorit ekvatoriaalses kliimavöötmes. Sellesse piirkonda jäävad Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna-Ameerikas, Malai saarestik ja Malaka poolsaar Aasias, ka osake Põhja- Austraaliast. Kliima. Eraldi aastaaegu moodustunud pole, valitseb aasta läbi ühesugune ilm, üks aastaaeg. Päike on peaaegu seniidis, mistõttu maapind soojeneb kiiresti ja vee aurumine on suur. Sellest tingitult on sademeid palju, ligi 2000 mm/a, tuulepealsetel nõlvadel veelgi rohkem. Tänu soodsale asendile püsib ööpäevane keskmine õhutemperatuur +23º kuni +27ºC. Reljeef.
· Tohutu liigirikkus E · Toodanguks väärispuit, kakao, kautsuk, maniokk, taro, banaan, kookospalm A D U S Fotod: A.Kull M A A T E A D U 10°N kuni 10°S Amazonase madalik, Kongo nõgu, Malai S saarestik, Filipiinid, Malaka ps. Mussoon- ja passaatkliima (2) M · Kliimat kujundavad mT, mE õhumass, ekvatoriaalne konvergentsivöönd ja idavoolu A lained · Õhutemperatuur aastaringselt kõrge, 25- A 30°C, sademeid palju (kohati üle 2000mm), aga ebaühtlaselt, kaasnevad mussooniga T E A D Mulla veebilanss
aastal Solomon Northup (1808-1857). Northupi romaani aluseks oli tema enda röövimise lugu, mis algas 1841. aastal ja kestis 12. aastat. Film räägib Solomon Northupist, kes elab oma perega Saratoga Springsis New Yorgi osariigis. Ta on mustanahaline pereisa, kes on haritud- oskab lugeda ning viiulit mängida. Lootuses võimaldada oma perele paremat elu võtab ta heausksena vastu tööpakkumise tänu millele, ta reisil USA pealinna uimastati, paljaks varastati ja aheldati. Teda peksti malaka, piitsa ja jalgadega, vangistati väikesesse kongi ning müüdi orjaturul puuvillaistanduse omanikule. Tema rasked 12 aastat said seal alguse, kus ta pidi päevast-päeva tegema rasket füüsilist tööd ning taluma alandusi ja piinamist. Lisaks pidi ta varjama oma lugemise ning kirjutamiseoskust ning taluma alandusi oma laialaste inseneriteadmiste tõttu teistelt töölistelt. Teda peksti, proovitakse üles puua, püstoliga maha lasta ning alandada
Washington ei tunnistanud Jaapani vallutusi, läbirääkimised samal sügisel jooksid ummikusse.). 7.dets. 1941 ründas Jaapan Pearl Harbourit (USA sõjaväebaas) Havai saarestikul. Üllatusefekt tagas jaapanlastele edu. 8.dets. kuulutas USA ja Suurbritannia Jaapanile sõja. Jaapanlased olid mestis Hitleriga. 25.dets kapituleerus Hongkong, 2.jaan. langes Filipiinide pealinn Manila, 10.jaan. langes Malaisia pealinn Kuala Lumpur, tungiti Birmasse, 31.jaan. vallutati Malaka poolsaar, 15.veebr. 1942 langes Singapur Jaapanlaste kätte. Vähem kui kuu ajaga oli Jaapan vallutanud suuri territooriume Borneo, Jaava, Sumatra ja Celebesi saartel. Märtsi lõpus Jaapani välksõjaperiood sai läbi, reservid ammendusid. 10.Sõda Lõuna-Euroopas 1943:Novembris 1943 jõudis sõda Itaalia territooriumile. Seal puhkes sisekriis, 25.juulil tagandasid fasistid ise Mussolini. Riigi uus valitsus sõlmis sept. algul vaherahu USA ja Suurbritanniaga
tipus kasvavaid jäiku karvu. Lastele meeldib ikka vee ja poriga mängida - pole elevandipojadki erandid. Sarnaselt teiste jõnglastega on ka nemad küllaltki kohmakad. Tuleb ette sedagi, et elevandilapsuke astub omaenda londi peale. India elavant kes elab Hindustani ja Indo-Hiina poolsaarel, Sri Lankal ja Sumatral. Metsikud india elevandid elutsevad ka Kirde-, Ida- ja Lõuna-Indias, Ida- Pakistanis, Birmas, Kampucheas , Tais, Laoses, Nepaalis, Malaka poolsaarel. India elevant on aafrika elevandist väiksem. Isegi väga kogukate vanade isasloomade mass ei ületa 5 tonni ja õlakõrgus 2,5-3m. Erinevalt aafrika elevandist on india elevandil suured võhad üksnes isastel. Aafrika elavandist erineb india elevant veel londi ja purihammaste ehituse, selgroolülide arvu ning mõnede teiste anatoomiliste iseärasuste poolest. India elevant on palju suuremal määral metsaloom kui aafrika elevant. Seejuures eelistab ta
4. taime- ja loomaliike kõige rohkem; 5. paljud linnud talvituvad vihmametsades; 6. vihmametsad on koduks paljudele suguharudele, kes on seal elanud aastatuhandeid. 51 52 53 2. Vihmametsade levik 54 55 Vihmametsad on levinud kahel pool ekvaatorit umbes 10.põhja- ja lõunalaiuskraadini. 56 Sellesse piirkonda jääb Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna Ameerikas, Malai 57 saarestik ja Malaka poolsaar Aasias, Ida- India ning väike osa Austraalia 58 põhjarannikul. Ekvatoriaalsed vihmametsad hõlmavad 17% kogu maismaa pindalast 59 ning seal kasvab 90% maailma taimeliikidest. Selle loodusvööndi piirid langevad 60 kokku ekvatoriaalse kliimavöötme piiridega. 61 Suuremad riigid, kus vihmametsad asuvad oleksid Brasiilia, Columbia, Peruu, 62 Ecuador, Venezuela- Lõuna Ameerikas, Indoneesia saarestik- Euraasias ja Gabon ja 63 Kamerun- Aafrikas
Nimi Vihmametsad Referaat Juhendaja: Tallinn 2013 Üldiseloomustus Ekvatoriaalsed vihmametsad paiknevad kahel pool ekvaatorit ligikaudu 10° põhja- ja lõunalaiuseni. Sellesse piirkonda jäävad Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna-Ameerikas, Malai saarestik ning Malaka poolsaar Aasias ja osake Põhja- Austraaliast. Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks. Nad puhastavad vett, neelavad süsihappegaasi, pidurdavad kasvuhooneefekti ja ühtlustavad veeringet. Vihmametsades elab üle poole kõigist taime-ja loomaliikidest. Palju liike on veel määramata, seda just väiksemate loomade ning eriti putukate seas. Peamised loomaliigid on: laisklased, gorillad, ahvid, tiigrid, jaaguarid, leopardid, erinevat liiki maod, sisalikud ja karihiired.
.....................................................................................................................10 KASUTATUD MATERJALID...........................................................................................................11 2 SISSEJUHATUS Singapuri vabariik, tuntud samuti kui Lion-City (Lõvi linn) on maailma juhtiv linnriik Malaka poolsaare tipu lähedal, mis asub kokku 63. saarel Kagu-Aasias. Saared asustati teisel sajandil pKr ja hiljem kuulusid need mitmetele kohalikele impeeriumitele. Viimaste aastatega on riigis majandus kasvanud rekordilise kiirusega. Riigi SKT aastal 2009 oli väikeses languses, kuid peale seda on see olnud pidevas kasvus. Singapuri peetakse kalleimaks riigiks kus elada, kuid riik ise on tuntud paljude pilvelõhkujate ja suurimate ärikeskuste poolest.
Ekvatoriaalne vihmamets Koostaja: Klass: 8c Sisukord: -Asend -Pinnamood -Mullastik -Kliima -Taimestik -Loomastik -Inimese tegevus -Keskonna probleemid -Kokkuvõte -Pildid Ekvatoriaalse vihmametsa asend Ekvatoriaalsed vihmametsad laiuvad ekvaatori lähedastel aladel Aafrika keskosas, Amazonase jõgikonna Lõuna-Ameerikas, Malai saarestiku ja Malaka poolsaare Kagu-Aasias ning Austraalia põhjapoolsemad osad. Vihmametsad on levinud kahel pool ekvaatorit ligikaudu 10° põhja- ja lõunalaiuseni, mis katkeb mäestike ja kõrgete kiltmaade kohal. Ekvatoriaalsest vihmametsast edasi minnes tuleb vastu savann ning kliima muutub aina kuivemaks. Pinnamood Lõuna-Ameerika ja Aafrika on enamasti tasandikuline Amazonase madalik. Kagu- Aasias on mäestikud vaheldumisi lavamaade ja tasandikega. Amazonase madalik on
a. kevadest kehtiv neutraliteedileping, siis nende riikide vahel sõjategevust ei toimunud. 9. detsember - Hiina kuulutas Jaapanile sõja. 11. detsember - Saksamaa ja Itaalia kuulutasid USA-le sõja. 25. detsember - Hongkong kapituleerus jaapanlastele. 1942 2. jaanuar - Filipiinide pealinn Manila kapituleerus jaapanlastele. 10. jaanuar - Malaisia pealinn Kuala Lumpur kapituleerus jaapanlastele. 16. jaanuar - Jaapanlased alustasid pealetungi Birmas. 31. jaanuar - Briti väed lahkusid Malaka poolsaarelt 15. veebruar - Suurbritannia olulisim sõjalaevastikubaas ning tugipunkt Kagu-Aasias - Singapur - kapituleerus jaapanlastele. 16. veebruar - Jaapanlaste dessant maabus Sumatra saarel. 1. märts -Jaapanlaste dessant maabus Jaava saarel. 3. märts - Hollandi väed Borneol kapituleerusid jaapanlastele. 8. märts - Jaapani väed maabusid Uus-Guineal. 9. märts - Hollandi väed Jaaval ning Birma pealinn Ranguun kapituleerusid jaapanlastele. 26
Vihmametsad on levinud kahel pool ekvaatorit umbes 10.põhja ja lõunalaiuskraadini. Sellesse piirkonda jääb Kesk Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna Ameerikas, Malai saarestik ja Malaka poolsaar Aasias, Ida India ning väike osa Austraalia põhjarannikul. Ekvatoriaalsed vihmametsad hõlmavad 17% kogu maismaa pindalast ning seal kasvab 90% maailma taimeliikidest. Selle loodusvööndi piirid langevad kokku ekvatoriaalse kliimavöötme piiridega. Suuremad riigid, kus vihmametsad asuvad oleksid Brasiilia, Columbia, Peruu, Ecuador, Venezuela Lõuna Ameerikas, Indoneesia saarestik Euraasias ja Gabon ja Kamerun Aafrikas
peaaegu seniidist, raske ilmakaari määrata. Aastas on keskeltläbi +31 kraadi sooja. Talviti +25 ning suvekuudel +40. Vesi meres on enamasti +28. Mussooni ajal, juuni- oktoobri kuus sajab rohkelt vihma, suvel enam. Õhuniiskus on kõrge. Esineb maalihkeid ja üleujutusi. Riigi lõunaosas on alati kuum ja niiske ekvatoriaalne kliima. Tai on vahelduva reljeefiga maa. Riigi kirdeosas on Khorati platoo, keskosas keskplatoo. Riigi põhjaosa ja Kra maakitsus Malaka poolsaarel on mägised. Kõrgeim punkt on Doi Inthanon, mis asub 2576 meetri kõrgusel merepinnast. Madalikud ja tasasemad alad on rannikualadel ja riigi keskosas. Veestik on Tais tihe. Mäed on alguseks paljudele jõgedele. Suurimad on Mekong, Ping, Nan, Salweeni. Loodusvaradest leidub Tais tina, maagaasi, volframi, tantaali, puitu (peaaegu 50% Taist on kaetud lehtpuu metsaga), pliid, kipsi, pruunsütt, fluoriiti. Khai saar. Tai pinnamoe kaart: TAI ARENGUTASE: (2010 aasta andmed)
3) koduloomad on sead ja kodulinnud. (joonis1.2) (joonis1.2 , joonis 1.3 ) 11 4.VIHMAMETSADE LEVIK Vihmametsad on levinud kahel pool ekvaatorit umbes 10.põhja- ja lõunalaiuskraadini. Sellesse piirkonda jääb Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna Ameerikas, Malai saarestik ja Malaka poolsaar Aasias, Ida- India ning väike osa Austraalia põhjarannikul. Ekvatoriaalsed vihmametsad hõlmavad 17% kogu maismaa pindalast ning seal kasvab 90% maailma taimeliikidest. Selle loodusvööndi piirid langevad kokku ekvatoriaalse kliimavöötme piiridega. Suuremad riigid, kus vihmametsad asuvad oleksid Brasiilia, Columbia , Peruu, Ecuador, Venezuela- Lõuna Ameerikas, Indoneesia saarestik- Euraasias ja Gabon ja Kamerun- Aafrikas
kunagi elasid . INDO HIINA TIIGER Tuntud ka kui corbetti tiiger, nimetatud 20. sajandi algul Indias elanud tuntud jahimehe Jim Corbetti järgi, kes erinevalt teistest tema kaasaegsetest ei tapnud suuri kaslasi niisama lõbu pärast, vaid küttis ainult neid, kes olid inimesi söönud. Indo-hiina tiigri levila on väga laialdane, põhiosa Tais, aga ka Myanmaris, Lõuna-Hiinas, Kambodzas, Vietnamis, Laoses ja Malaisias Malaka poolsaarel. Arvatakse, et umbes 1227-1785 indo- hiina tiigrit elab metsikult looduses ja umbes 60 Aasia ja USA loomaaedades. Tiigri elupaigaks on mägismaal asuvad ligipääsmatud kõrvalised metsad, mis jäävad enamjaolt riikidevahelistele piirialadele. Kuna juurdepääs neile aladele on olnud enamasti keelatud ja ainult viimasel ajal on see saanud mingil määral
loodeosas (kõrgeim tipp on Inthanon, 2595 m). 4 Kirde- ja idaosas on suur Khorati liivakivilavamaa, mis idas ja põhjas külgneb Mekongi jõe oruga ja lõunas Dangreki mägedega. Mets katab 28% territooriumist. Loode- ja põhjaosa mägedes kasvab mitut liiki väärispuudega (tiikpuu, tiibviljak, sandlipuu) ja bambusega troopiline heitlehine mussoonmets. Lääneosa mägedes ja riigi kaguosas on igihaljas laialehine mussoonmets ning Malaka poolsaarel leidub ka troopilist vihmametsa. Khorati lavamaal vahelduvad bambusetihnikud savannimetsa või põõsassavanniga, rannikul on mangroove. Tai rahvusloom on india elevant, rahvuslind prelaatfaasan ja rahvuspuu torukassia. 3. Kliima Tais on troopiline kliima. Tailased ise naljatavad, et Tais on 2 aastaaega: kuum ja veelgi kuumem. Tegelikkuses jaotatakse aasta kolmeks: kuum ja kuiv veebruarist maini (keskmine
Ööpäevane kõikumine Niiske ekvatoriaalne kliima Sademeid aastaringselt ühtlaselt õhuniiskus suur( pidevalt 100% lähedal) temperatuur aastaringselt ühtlane 27-28 kraadi ,, ÖÖ on troopika talv" Nt: Singapur Vihmametsa keskkond Ühtlaselt soe Niiskust palju Muldkate paks, aga toitainete vaene Erosiooniohtlik Tohutu liigirikkus- palju puid, aga alustaimestik hõre Palju rindeid Toodang: kakao, banaan, kookospalm, väärispuit Nt: Amazonase madalik, Filipiinid, Malaka ps Mussoon ja passaatkliima Õhutemp kõrge ( 25-30 kraadi) Sademeid palju, aga ebaühtlased kaasnevad mussooniga Talv kuiv, suvi aga sademete rohke Suured üleujutused Nt_: Kagu Aasia rannik Niiske kuiv troopikakliima Väga niiske ja väga kuiv aastaaeg Temp 20-30 kraadi Nt: Lääne- Aafrika piirkond( aastaläbi kuum) Savann Muld viljakas Võimas rohurinne Üksikud puud paiknevas teineteisest kaugel- kohanenud põuaperioodiks( koguvad vett) Rikkalik loomastik( sebrad)
Maailma kõige väiksemad linnud koolibrid toituvad enamasti epifüütsete taimede nektarist, mida nad imevad oma pika nokaga, rippudes paigallennul õie ees. Koolibrid ühtlasi ka tolmeldavad õisi. Troopiliste vihmametsade levik: Kesk-Ameerika Amazonase jõgikond Guinea lahe rannik Kongo jõgikond Madagaskari saare idarannik Hindustani ps. läänerannik Sri Lanka saar Indo-Hiina ps. läänerannik Malaka pool saar Okeaania Austraalia põhjarannik 2. Abiootiliste tegurite iseloomustus a)Valgus Päikese käes olevatel okstel kasvab mitmeid orhidee liike. Nende juured ei ulatu maapinnani ja seetõttu koguvad nad oma vartesse ning lehtedesse vihmavett. Tuukanid elavad kõrgel puulatvades, kus on rohkem valgust, soojust ja söödavaid vilju. Vägeva noka poolest tuntud tuukanid elavad ainult Kesk- ja Lõuna-Ameerika troopilistes vihmametsades
Kailimantani vihmametsade hävitamine Referaat Tartu 2010 1.Sisukord 1.Sisukord...................................................................................................................................2 2.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 3.Ülevaade..................................................................................................................................4 3.1.Asukoht............................................................................................................................4 3.2.Taimkate...........................................................................................................................4 3.3.Loomastik.........................................................................................................................5 ...
saada. Vihmametsades on suur osa maailma taimestikust ja loomastikust, ning nad on väga tähtsal kohal kui hapniku tootjad, sellepärast ongi vajalik et me selle ökosüsteemi eest korralikult hoolt kannaks. 1. Üldiseloomustus Ekvatoriaalsed vihmametsad paiknevad kahel pool ekvaatorit ligikaudu 10° põhja- ja lõunalaiuseni. Sellesse piirkonda jäävad Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna- Ameerikas, Malai saarestik ning Malaka poolsaar Aasias ja osake Põhja- Austraaliast. Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks. Nad puhastavad vett, neelavad süsihappegaasi, pidurdavad kasvuhooneefekti ja ühtlustavad veeringet. Vihmametsades elab üle poole kõigist taime-ja loomaliikidest. Palju liike on veel määramata, seda just väiksemate loomade ning eriti putukate seas. Peamised loomaliigid on: laisklased,
Tapa Gümnaasium Andreas Õun 8.a KLIIMAVÖÖDE KUS TAHAKSIN ELADA Referaat Juhendaja: Eve Kasekamp Tapa 2011 Ekvatoriaalvööde Allikas: Vikipeedia Ekvatoriaalne kliimavööde Ekvatoriaalne kliimavööde on ekvaatori ümbruses paiknev põhikliimavööde, kus aasta läbi valitseb ekvatoriaalne õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud väga väikese amplituudiga kõrged õhutemperatuurid ja suur sademete hulk. Aasta läbi puhuvad pöörijoonte piirkonnast lähtuvad passaadid. Päike on aasta läbi seniidisvõi väga kõrgel, sellepärast on päikesekiirguse hulk suur (pilvisuse tõttu on see väiksem kui troopikavöötmes). Aasta läbi on õhutemperatuurid umbes +25°C, iga päev sajab pärast lõunat vihma. Sademete hulk on üle 3000 mm aastas. Valitsevad vihmametsad ja asustus on hõre. Ekvatoriaalkliima kliimadiagramm,Majuro atoll Ekvatoriaalne kliimavööde hõlmab Kesk-Aafrika, Lõuna-Ameerika põ...
hiidrohttaimed, mis kasutavad kiiresti ära tekkivaid häile või siis on vähenõudlikud varjutaimed, mis uuenevad vegetatiivselt. · Tiheda rohustu puudumist seletatakse tiheda juurekonkurentsiga.' · Troopiline vihmamets hõlmab niisked (kuid mitte soostunud) madalikud ning mäestike nölvad kuni - 1200 m kõrguseni. · Regioonid: o Neotroopika Kesk- ja Lõuna-Ameerika o Aafrika Kongo jõe bassein o Indomalai Indoneesia, Malaka ps., Laos, Kambodza o Austraalia ja Uus-Ginea · Juured: o Plankjuured kolme planguna vertikaalselt tüve toestavad juured o Kurgjuured puutüvest maapinnast kõrgemalt lähtuvad põiki maasse kasvavad ning tüve toestavad tugijuured o Tüvijuured puude alumistest okstest otse maasse kasvavad ning tüve toestavad lisajuured o Õhujuured (mangroovistikus) õhus kasvav lisajuur, mis imeb vett
põhja- ja lõunalaiuskraadini. Sellesse piirkonda jääb Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna Ameerikas, Malai saarestik ja Malaka poolsaar Aasias, Ida- India ning väike osa Austraalia põhjarannikul. Ekvatoriaalsed vihmametsad hõlmavad 17% kogu maismaa pindalast ning seal kasvab 90% maailma taimeliikidest. 13.10
seda muuse|umi uuem hääldus: muuseu|mit 43. Mis on rõhk ja millised on tema ülesanded? Kestus, intonatsioon, kvaliteet Rõhu mõjuala on tavaliselt silp Rõhu abil antakse mõnedele silpidele suurem prominentsus kui teistele Rõhu ülesandeks: rütmi kujundamine kõne liigendamine kõneüksuste tervikuks sidumine sõnade tähenduste eristamine (fonoloogiline ülesanne), nt trak|torist trakto|rist; föl|je(t)|to| nist föl|je(t)|to|nist; halati - ha|lati; malaka Ma|laka uue info eristamine Sõnapiiri näitamine seotud rõhuga keeltes junktuur: nt kas sul isa on kas sul lisa on. Rõhku saab iseloomustada järgmiste füüsikaliste ja prosoodiliste omadustega Intensiivsus - Rõhuga kaasneb suurem intensiivsus, mis tuleb sellest, et kopsudest tulev õhuvool on tugevam rõhuliste silpide ajal. Fonoloogilise e tähendust eristava rõhuga k-tes väljendub rõhk nii valjuse kui ka kõrguse abil.
• Sademeid küllaldaselt ühtlaselt aastaringselt, aastasumma tavaliselt üle 2500 mm, suhteline õhuniiskus pidevalt 100% lähedal, vihm tugevate valingutena • Õhutemperatuur terve aasta ühtlaselt ca 27-28°C, kuude lõikes õhutemperatuuri kõikumine alla 2-3 °C, sellega võrreldes suhteliselt suur ööpäevane kõikumine (8-11°C ) Nt: Amazonase madalik, Kongo nõgu, Malai saarestik, Filipiinid, Malaka ps. Mussoon- ja passaatkliima • Kliimat kujundavad mT, mE õhumass, ekvatoriaalne konvergentsivöönd ja idavoolu lained • Õhutemperatuur aastaringselt kõrge, 25-30°C, • sademeid palju (kohati üle 2000mm), aga ebaühtlaselt, kaasnevad mussooniga Nt: Kesk- ja Lõuna-Ameerika idarannik, Kariibi mere saared, Kagu-Aasia rannik, Madagaskari idarannik, Filipiinid Niiske-kuiv troopikakliima • Vahemikus 5-20 ° NS laiust
jaanuar 1942 Hongkong kapituleerus jaapanlastele. Filipiinide pealinn Manila kapituleerus jaapanlastele 10. jaanuar 1942 16. jaanuar 1942 Malaisia pealinn Kuala Lumpur kapituleerus jaapanlastele. Jaapanlased alustasid pealetungi Birmas. 31. jaanuar 1942 15. veebruar 1942 Briti väed lahkusid Malaka poolsaarelt. Suurbritannia olulisim sõjalaevastikubaas ning tugipunkt Kagu-Aasias - Singapur - kapituleerus jaapanlastele. 16. veebruar 1942 1. märts 1942 Jaapanlaste dessant maabus Sumatra saarel. Jaapanlaste dessant maabus Jaava saarel. 3
aastat ning meresõitjad oskasid Põhjanaela järgi ja magentkompassi abil oma asukohta kindlaks määrata. Varasemad Zhu Di (Hiina keiser) ekspeditsioonid olid * Lisa 2. (Joonis 3) jõudnud kuni Aafrika idaranniku ja Pärsia laheni. (Stewart jt 2004:88-90). Märtsikuul alanud reis viis hiinlased tuhandete kilomeetrite kaugusele. Kuus nädalat hiljem jõuti Malasia sadamalinna Malakasse, mis oli samahästi kui Hiina koloonia. Tänu oma asukohale- poolel teel India ja Hiina vahel oli Malaka Kagu- Aasias ning India ookeanil peetava kaubavahetuse keskus. Pärast seda pöördus Zheng He (Hiina mereväe ülemjuhataja) koju, aga laevastikud purjetasid edasi Lõuna-Indiasse Calcuttasse ja sealt Sofalasse (tänapäeva Mosambiigis), toimetades ühtlasi välismaiseid aukandjaid kodumaale. (Stewart jt 2004:90). Siiamaani on ajaloolised andmed olemas, kuid edasi need ei ulatu, sest sealtmaalt lõpeb tolleaegse Hiina ajaloolase Ma Huani päevikus ekspeditsiooni kirjeldus
tugeval sõjaväel ja politseil ning arvukatel riigiametnikel. Tugev mõju riigis oli islami usul ja vaimulikkonnal. AFGANISTANIS püüti küll riiki moderniseerida, kuid konservatiivsete islami ringkondade vastuseisu tõttu jäi suur osa projekte ellu viimata. Islami mõjuvõim ei piirdunud mitte ainult ülalnimetatud maadega. Ta ulatus ka Troopilisse Aafrikasse, Indiasse ja Kagu-Aasiasse. Kagu-Aasias oli islam valitsevaks usundiks Malaka poolsaarel, Malai saarestikus ja Filipiinide lõunaosas, kuid siin ei avaldanud ta ühiskonna elule nii tugevat mõju nagu Lähis- ja Kesk-Idas. AAFRIKA. Kõige suuremal määral oli 20. sajandi algul ikestatud Aafrika. Vaid kahekümne aastaga oli Euroopal õnnestunud alistada seni sõltumatud Aafrika maad. Ainult Etioopia ja Libeeria säilitasid iseseisvuse. Koloniaalajastut Aafrikas jagatakse mitmeks perioodiks: 1) vallutusperiood (1880-
toitainete väljakanne. Laialeheline igihaljas vihmamets. Niiskus suur, aga aurumine samuti suur, seetõttu puulehed nahkjad ja reguleerivad aurumist õhulõhedega. Tohutu liigirikkus, palju puid (kohati üle 100 liigi ha), epifüüte, liaane, alustaimestik hõre. Palju rindeid. Toodanguks väärispuit, kakao, kautšuk, maniokk, taro, banaan, kookospalm o nt: Amazonase madalik, Kongo nõgu, Malai saarestik, Filipiinid, Malaka poolsaar 2. mussoon- ja passaatkliima (Af, Am): kliimat kujundavad mT, mE õhumass, ekvatoriaalne konvergentsivöönd ja idavoolu lained. Õhutemperatuur aastaringselt kõrge, 25-30 °C, sademeid palju (kohati üle 2000 mm), aga ebaühtlaselt, kaasnevad mussooniga. Peamiselt vihmametsad, kuid välja kujunenud kuiv ja niiske periood, kohati suured üleujutused. Elustik sellele vastavalt kohastunud
Riik peab garant teiste kauba- ja sõjalaevade rahumeelse ja ohutu läbisõidu. Rahumeelne on läbisõit siis, kui laev ei tee kaldariigile neg-lt mõjuvaid toiminguid (spoinaaš, kalapüük, salakaubavedu) ja ei mõj kaldariigi rahu. Kaldariik on koh hoiatama läbisõitvaid laevu ohu eest terrmeres. Peatada võib vaid kuritegude tõttu või narkootikumidega kaubitsemisega. Rv-selt kasutatavad väinad Kaldariigid on koh tagama kõigile laevadele ohutu läbisõidu (nt Gibraltari, Malaka väin). Läbisõitvad laevad ei tohi kaldariike ohustada. Külgvöönd Algab peale terrmerd. Ei või ulat kaugemale kui 12 mm lähtejoonest Genfi konvents järgi. ÜRO mereõ-se konv järgi on max 24 mm lähtejoonest. Kui kaks riiki asuvad teineteise vastas, siis külgvöönd keskjooneni. Riigi õigused külgvööndis: kontrolli- ( tolli-, tervishoiueeskirjade täitm) ja sekkumisõ. Majandusvöönd Tunnustati merealana alles 1970. Kaldariikide vajadus loodusvarade ekspluateerimiseks ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
