Ekvatoriaalne vööde (1)

EKVATORIAALNE VÖÖDE
Ekvatoriaalne vihmamets
ASEND JA KLIIMA.
Ekvatoriaalsetes vihmametsades valitseb palav ja niiske ekvatoriaalne kliima, kus aastaaegu pole võimalik eristada. Keskmine temperatuur on +25 kraadi.
TAIMESTIK.
Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks. Nad puhastavad vett neelavad süsihappegaasi. Vihmametsad pidurdavad kasvuhooneefekti ja ühtlustavad veeringet. Vihmametsades elab üle poole kõigist taime-ja loomaliikidest . Metsad on erakordselt õie-ja lõhnarikkad, kuid seal on kuum, hämar ja niiske. Vihmametsades on liaane, kes väänduvad piki puutüvesid kuni latvadeni. Arvukalt kasvab seal parasiittaimi, kes toituvad teistest taimedest ja saprofüüte ehk kõdutaimi, kes toituvad seente abil lagunevast orgaanilisest ainest. Puude okstel ja tüvedel kasvavad sõnajalad, kaktused jt. taimed, keda taolise eluviisi järgi nimetatakse epifüütideks. Kuna ekvatoriaalsetes vihmametsades on ka südapäeval hämar, kasvavad puud ja taimed seal rinnetena. See tähendab, et kõige kõrgemale ulatuvad 30-40 m kõrgused väikeste lehtedega puud, keskmise osa moodustavad 20-30 m kõrgused suuremate lehtedega puud ja puude all varjus katab maapinda õhuke lehepuru. Ookeanide rannikuil on mõned puud kohastunud soolases ja vesises keskkonnas. Need on mangroovtaimed, mis moodustavad tiheda mangroovtihniku. Ekvatoriaalsetes vihmametsades kasvab ka palju söödavaid taimi. Näiteks sidrun , apelsin, banaan , kohv, kakao , piprad, vürtsid, kaneel, vanill jt. Siinsete taimede õli ja ekstrakt on tähtis tooraine ravimite valmistamisel. Mööblitööstuses hinnatakse vihmametsadest pärit väärispuitu. Selleks on punane puu, eebenipuu , tikkapuu jt.
MULLASTIK .
Ekvatoriaalsetes vihmametsades on kujunenud ferralliitmullad. Punase värvi annab neile raua-ja alumiiniumoksiidide rohkus . Mullad sisaldavad vähe huumust.
LOOMASTIK .
Vihmametsade loomastik on erakordselt liigi-ja eluvormiderohke. Loomade vahel valitseb väga tihe konkurents , et jääda ellu ja hankida toitu. Palju on erinevat liiki imetajaid, linde, roomajaid, kalu ja putukaid. Vihmametsade loomad ja linnud on väga lärmakad, sellepärast on mets kärarikas. Samuti on loomad ja linnud erksavärvilised.
INIMESED VIHMAMETSADES.
Ekvatoriaalsete vihmametsade vöönd on suhteliselt hõredalt asustatud. Seal, kus mets ulatub ookeani rannikuni, elab rahvast rohkem. Ekvatoriaalne niiske ja kuum kliima ei ole inimesele kasulik. Paarikümneliikmelised pered rändavad vihmametsas ning kütivad toiduks loomi, kalastavad ja korjavad metsaande. Puude lehtedest, võrsetest ja okstest valmistavad nad kehakatteid ja eluasemeid. Vihmametsa põlisrahvaste hulka kuuluvad machiguenga indiaanlased Lõuna-Ameerikas, bantud Aafrikas ning dani, kamoro jt. suguharud Indoneesias. Ekvaatorilähedaste riikide majandus on madalal arengutasemel. Seal, kus maa on harimiskõlblik, tegeldakse maaviljelusega. Kasvatatakse tera-ja juurvilja . Uute põllulappide rajamiseks langetatakse metsa. Siis põletatakse need langetatud puud ja muld rikastub mineraalsete toitainetega . Kuigi põlisrahvad on hästi kohanenud eluga ürgmetsades, on nende arv vähenemas. Kuivas ja niiskes kliimas levivad haigused, mille vastu on elanikud abitud. Nende elupaiku ohustavad nii maavarade leiukohtade avastamine kui ka kiire puidutööstuse areng.
Ekvatoriaalne kliimavööde
Ekvatoriaalne kliimavööde asub, nagu nimigi ütleb, ekvaatorilähedastel aladel. Aasta läbi valitseb ekvatoriaalne õhumass, mis kujuneb passaatide poolt kaasa toodud õhust. Kuna päike asub kõrgel horisondil ja valitsevad tõusvad õhuvoolud,  püsib aasta läbi kõrge temperatuur ja sajab väga palju.
Aasta keskmise temperatuuri kõikumine on väike, mõned kraadid alla 30ŗ C. Keskmiselt on sademeid aastas 1500-2000 mm, õhk on pidevalt palav ja väga niiske. Samuti muutub väga vähe kuu keskmine temperatuur ja sademete hulk.
Ekvatoriaalne kliima esineb Amazonase madalikul Lõuna-Ameerikas, Kesk- ja Lääne- Aafrikas ( Guinea lahe rannik ja Kongo jõgikond), Indo-Hiina poolsaare läänerannik, Malaka poolsaar, Austraalia põhjarannik ja Okeaania . Samuti Kesk- Ameerikas, Hindustani poolsaare läänerannik.
Hommikuti on harilikult selge ilm. Päeval, kui päike soojendab  maapinda tugevalt,  tõuseb niiskusest küllastunud õhk ülespoole. Pärast keskpäeva algab paduvihm, millega tavaliselt kaasneb äike. Õhtuks on ilm jälle ilus ja selge. Nii toimub see peaaegu iga päev aastast aastasse.   Ekvatoriaalses vöötmes on eriti soodsad tingimused taimede ja loomade elutegevuseks, inimesele on sealsed elutingimused ebatervislikud.
Kokkuvõte
Mina tahaks elada ekvatoriaalses kliimas, sest mulle meeldivad soojad ilmad aga mitte liiga kuivas,seega on mõnus, kui on ikka natuke vihma ka. Üks selline koht oleks näiteks Aafrika keskosas asuv Kongo. Seal oleks üpris hea ja soe ning vihma sajab peaaegu igapäev peale lõunat.
Paar halba asja siiski oleks veel sellise kliimaga elamise juures ja selleks on näiteks talve puudumine. Kuna seal on kõik neli aastaaega põhimõtteliselt samasugused.Talvel on Eestis küll külm ja peab koguaeg paksult riidesse toppima, aga siiski talvel on siin lumi, jõulud ja muu selline. Ma tahaks küll elada kuskil soojas ja niiskes kohas , aga tuleb leppida sellega ,mis meil on siin Eestis ja seda tuleks nautida täiega.