Singapur ja Pariis (0)

Singapur /Singapur 
Lühitutvustus
 Pariis/Prantsusmaa
Alice
Niinemäe
I kusus
SINGAPUR/SINGAPUR
•
Singapur on linnriik 
Malaka  poolsaare tipu 
lähedal asuvatel saartel
•
Singapuri  rajasid britid 
kaubandustugipunktina 
1819. aastal  Thomas  
Stamford Rafflesi 
juhtimisel
•
Teise maailmasõja ajal 
okupeeris Jaapan 
Singapuri
•
  1959  sai Singapur 
omavalitsuse, 1965 riik 
iseseisvus
•
Singapur on arenenud 
turumajandusega ja kõrge 
elatustasemega riik
Malaka poolsaar
Riigihümn
Majulah Singapura
Pealinn
Singapuri linn
2
Pindala
710, km
2
Riigikeel
inglise,hiina, malai , tamil
i
Rahvaarv
5 076 700 (2010)
Rahvastiku 
7022 in/km²
tihedus
President
Tony  Tan Keng Yam
Peaminister
Lee Hsien Loong
Iseseisvus
9. august 1965
Rahaühik
dollar  (SGD)
Ajavöönd
maailmaaeg+8h
Legendi järgi olevat 7. sajandil  saarele  
sattunud Palembangi prints  Sang  
Nila Utama. Äkki märganud ta 
ilusat  punakalt läikivat 
mustapäist looma.  Printsi  
nõustajad  pidasid  tiigrit lõviks. 
Nii saanudki saar nimeks Lõvi 
Linn (Singa Pura). Kirjalikke 
allikaid  enne Sir Stamford 
Rafflesi jõudmist Singapuri 
saarele 29. jaanauril 1819 pole 
säilinud. Raffles asutas 
kaubasadama Briti Ida-India 
Kompanii ja Johori sultani, saare 
Malaisia valitseja, vahelise 
lepinguga. 1823.a. pöördub 
Raffles tagasi Inglismaale ja 
Singapur hakkab  kuuluma  India 
ülemvalitsusele. 1867.a. saab 
Singapurist Briti krooni koloonia. 
1942.a. alistuvad britid 
jaapanlastele  ja 1945.a. 
jaapanlased omakorda brittidele. 
16. septembril 1963.a. ühinesid 
Malaia, Sabah, Sarawak ja 
Singapur Malaisia Föderatsiooni, 
ent 1965.a. lõi Singapur lahku ja 
sai iseseisvaks 
vabariigiks.Legendaarse 
peaministri Lee Kuan Yew 
juhtimisel (1959.-1990. aastani) 
muutus Singapur majandusliku 
edukuse kõige tuntumaks 
näiteks tänapäeval.
Kuidas nii rikkaks?
 Singapur on paradokside saar – mitte 
mingeid  maavarasid  ega 
põl umajandust, ometi kõrgeim 
elatustase Aasias Jaapani ja 
Brunei  järel. Peaaegu kogu 
tooraine  veetakse sisse, suur osa 
toodangust välja.  Esindatud  on 
tööstusharud  elektroonikast ja 
optikast metal urgia ja 
laevaehituseni. Seda väikest  saart  
külastab 7 miljonit turisti aastas, 
mis annab lõviosa sisemaisest 
kogutoodangust. Õppimine on elu 
osa, õpetajate palgad on 
keskmisest kõrgemad, 
gümnaasiumi lõpetajat ootab ri gi 
poolt ilus summa pangakontol.
Mida külastada?
    Singapuri  sattudes  tuleks 
kindalsti oma silmaga kaeda 
maailmakuulsat Marina Bay 
Sands'i kasiino-hotelli. Kui 
K
võimalus,siis minna katusel 
asuvasse hiiglaslikku , laeva 
kujulisse basseini ujuma.
Vaade hotelli katuselt
Singapuri loomaaed
Singapuri loomaaed on  tunnistatud  
üheks maailma parimaks loomaaiaks oma
 loomade liig      
irohkuse ja oskuslikult ära
 kasutatud maaalaga.Seal võib näha 
üle 1200 erineva looma ja linnu
Pariis/Prantsusmaa
•
Pariis (prantsuse keeles Paris) on 
Prantsusmaa pealinn 
•
Algselt oli seal keldi hõimu 
parisiide asula, mis asus  Seine 'i 
jõe saarel.
•
508 sai Pariis Merovingide riigi 
pealinnaks ja 987 Prantsusmaa 
pealinnaks 
•
Keskajal oli see Euroopa suurim 
linn.
•
19. juulil 1900 avati Pariisi  metroo , 
mis on vanuselt neljas metroo 
maailmas.
•
19. sajandi II poolel ehitati linn 
põhjalikult ümber.
•
Tänapäeval on Pariis üks maailma 
juhtivatest äri- ja 
kultuurikeskustest. 
•
Tal on suur mõju poliitika, 
hariduse, meelelahutuse, 
ajakirjanduse, moe ja kunsti 
vallas.
Saksamaa
Hispaania
2009. aastal oli Pa
P riisi sisemajanduse 
kogutoodang  552,1 miljardit eurot. Ku
K i 
Pa
P  riis  oleks riik, oleks ta riikide SKP 
nimestus 17. kohal. See on peaaegu sama 
suur kui terve Hollandi SKP.
P
1999. aasta andmetel töötas Pa
P riisi 
linnastus 5,089 miljonit inimest,  nendest  
16,5% äriteenuste, 13,0% kaubanduse, 
12,3% tootmise, 10,0% avaliku halduse ja 
sõjaväe, 8,7% tervishoiu, 8,2% transpordi 
ja side ning 6,6% hariduse valdkonnas. 
To
T otvas sektoris oli kõige suurem osakaal 
elektroonika- ja elektritööstusel (17,9%) 
ning kirjastamisel ja trükitööstusel 
Aasta Elanikke
(14,0%). Tu
T rismi ja sellega seotud 
tegevusaladega tegeles 6,2% töötajatest.
1801
547 756
Pa
P riisi immigrantide getodes on  töötus  
1851
1 053 262
20–40%.
1881
2 269 023
Pa
P riisi linnastus elab  11 174 743(1999)
1921
2 906 472
1946
2 725 374
1990
2 125 246
2005
2 142 800
Linna ajalooline  südamik  on Cité saar.
r  Selle 
vanimad ehitised – endine piiskopi- ja 
kuningaloss, Sainte- Chapelle  (Püha kabel ) ja 
Notre-Dame (Jumalaema kirik ) – pärinevad 
keskajast. Muud  linnaosad  ümbritsevad saart 
ringikujuliselt.
Seine'i  jõgi   jaotab  linna põhjapoolseks 
paremkaldaks ja lõunapoolseks vasakkaldaks.
Nüüdisaegne  linnakeskus paikneb Seine'i 
paremal  kaldal . Selle telje moodustavad 
endine kuningaloss Louvre (nüüdne 
kunstimuuseum), Concorde'i  väljak , peatänav 
Champs-Élysées ja kiirjalt lähtuvate 
tänavatega Charles de Gaulle'i väljak. Viimase 
keskel on Arc de Tr
 T iomphe ( triumfikaar )
Üle Seine'i viib 33 silda. Pariisi vanim säilinud 
sild  on  Pont  Neuf.
f
Eiffeli  Torn
To
T rn on saanud oma nime kogu projekti 
juhtinud  ettevõtja  Gustave Eiffeli järgi, 
arhitekt  oli  Stephen  Sauvestre
Ehitamist alustati 1887 ja torn valmis 1889. 
aasta Pa
 P riisi maailmanäituseks, et sellega 
tähistada Prantsuse Re
 R volutsiooni 100. 
aastapäeva.
To
T rn on 324 meetrit kõrge ja kaalub 7300 
tonni.
Eiffeli torn oli 40 aastat maailma kõrgeim 
ehitis (1889–1930)
2004. aastal külastas torni üle 6,2 miljoni 
inimese. 2002. aastal registreeriti 200 
miljones külastaja.
Triumfikaar
 See on üks Pariisi kuulsamaid ja külastatumaid 
vaatamisväärsusi
See asub ühe suure teede ristmiku – Place 
Charles de Gaulle'i keskel millest hargneb 12 
teed
See püstitati revolutsioonisõdades ja Napoleoni 
sõdades  hukkunute auks
Tri
T umfikaare sise- ja väliskülgedele on kirjutatud 
prantslaste lahinguvõidud ja  väejuhid
Tri
T umfikaare võlvi all on I maailmasõjas 
hukkunud tundmatu sõduri haud
Igal aastal külastab Arc de Tri
 de T omphe'i poolteist 
miljonit inimest

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17