Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tina (0)

1 Hindamata
Punktid

Riidaja Põhikool
Referaat teemal
Sn
Koostaja : Tauno Johanson
Juhendaja : Märt Tomp
Riidaja 2009
Tina

Mis see on?


Tina on keemiline element, mille ladina keelne nimi on stannum ning sümbol on Sn.. Tina on hõbevalge, pehme, hästi taotav ja venitatav madala sulamistemperatuuriga metall . Ta on teistest metallidest kergesti ära tuntav seetõttu, et ta krigiseb painutamisel.

Tina Mendelejevi tabelis


Mendelejevi tabelis asub tina 50. kohal, seega on tema tuumalaeng 50 ja aatomituuma ümber tiirleb 50 elektroni. Tina peamised oksüdatsiooni astmed on II ja IV, sulamistempereatuur on 232°C ja keemistemperatuur on 2687°C ning tihedus on 7,29g/cm3, mis tähendab, et tina on 7,29 korda veest raskem. Molaarmassiks on 118,69 g/mol.

Saamine


Puhta ainena tina looduses ei esine, tähtsaim tinamaak on kassiteriit ehk tinaoksiid (SnO2). Tina oksiidi kuumutamisel koos söega tina redutseerub ja sulab välja suhteliselt madalal temperatuuril, seega on seda väga lihtne toota. Suuremad leiukohad on maardlald Malaka poolsaarel ja Boliivias . Looduslikud tinavarud on kiiresti ammendumas, järjest olulisemaks muutub tina saamine seda sisaldavast utliidist.

Ajalugu


Arvatakse, et inimene tutvus tinaga 6000-6500 aastat tagasi, mil ta õppis valmistama pronksi. Kuid muistsel ajal tehti tinas ka ehteid , toidu- ja jooginõusid ning muid olmeesemeid.
Tina tootmine oli laialt levinud Vahemere rannikul, Pärsias ja Indias. Egiptuses tinamaardlaid ei olnud, kui egiptlased vedasid tina Pärsias ja valmistasid sellest pronksi. Tinaesemeid leiti ka vaaraode( 1580 -1350 eKr.). Sealt pärinevad tinasõrmus ja tinapudel kuuluvad vanimate tina leidude hulka üldse.
Kuni 13.sajandini toodeti Euroopas tina vaid Inglismaal ja selle hind oli kõrge. Veel 16.sajandi keskel oli tina ühes hinnas hõbedaga ja seda kasutati ehtemetallina. Tootmise laienedes langes ka hind.
14.-15. sajandil osati toota võrdlemisi puhast metalli ja sellest hakati valmistama majapidamisesemeid.
17.-18 sajandil sai tina väga populaarseks Venemaal. Korrosiooni kindluse ja ühendite mittemürgisuse tõttu hakati tinas valmistama ka lauanõusid.

Huvitavaid fakte, hüpoteese ja muud

  • Tinavarude prognoosid on väga pessimistlikud. Ameerika teadlased ennustavad tinamaardlate ammendumist 20 aasta pärast.
  • USA teadlaste hinnangul toodeti 1975. a. Maailmas 174 000- 180 000 tonni tina.
  • Ussuuri muuseumis säilitatakse tinakivi, mille mõõtmed on umbes 30x20x8 cm. Mineraali tükk kaalum ligikaudu 50kg
  • Tina venekeelne nimetus „olovo“ pärineb muistseltVenemaal laialt levinud joogist, mida hoiti tinast anumates .
  • Aatomireaktorite soojusvaheteid tehakse tina-tsirkooniumi sulamist tsirkalliost.

Pildid


Kasutatud kirjandus
  • Raamat „Vask, kuld ja raud olid esimesed“, lk 141-144, 152
  • www.miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/4teema/loodus/tina.html
  • http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Tina.ht m
  • Tina #1 Tina #2 Tina #3 Tina #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-11-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor tauno johanson Õppematerjali autor
    Lühike referaat teemal tina. Referaadis on olemas kõik kõige tähtsam info ajaloost kuni kasutusaladeni välja :)

    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun