SINGAPUR (0)

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium
SINGAPUR
Referaat
Sandra Seil, 10.d
Tallinn 2015
Table of Contents
SISSEJUHATUS 3
1. SINGAPURI MAJANDUS 4
2. SINGAPURI KLIIMA 5
3. SINGAPURI RAHVASTIK 6
4. SINGAPURI KULTUUR 9
KOKKUVÕTE 10
KASUTATUD MATERJALID 11

SISSEJUHATUS

Singapuri vabariik, tuntud samuti kui Lion -City ( Lõvi linn) on maailma juhtiv linnriik Malaka poolsaare tipu lähedal, mis asub kokku 63. saarel Kagu-Aasias. Saared asustati teisel sajandil pKr ja hiljem kuulusid need mitmetele kohalikele impeeriumitele.
Viimaste aastatega on riigis majandus kasvanud rekordilise kiirusega. Riigi SKT aastal 2009 oli väikeses languses, kuid peale seda on see olnud pidevas kasvus . Singapuri peetakse kalleimaks riigiks kus elada, kuid riik ise on tuntud paljude pilvelõhkujate ja suurimate ärikeskuste poolest. Lõvi linn pakub palju huvi ka turistidele oma maailma madalaima kuritegevue taseme tõttu ning hästi säilitatud loodusega.
Saartel on Troopiline vihmametsa kliima, kus ei eristata aastaaegu, kus on suur niiskustase ja temperatuur jääb tavaliselt 22-35 °C vahemikku.
See on tiheduselt teine ​​suveräänne riik maailmas pärast Monacot. Singapur on mitmerassilise ja multikultuurne riik, kus enamik elanikkonnast moodustavad hiinlased , teisel kohale jäävad malaisialased ja kolmandale Indialased.
Kultuur Singapuris on tugevalt mõjutatud mitmete riikide poolt. Paljud, kuid mitte kõik singapurlased on kakskeelsed. Riigi religioosne pool on samuti väga mitmekesine .

1. SINGAPURI MAJANDUS

Tänapäeva Singapuri loojaks peetaks Thomas Raffles’it, Briti riigimeest. Aastal 1869 Suessi kanali avamine lükkas käima globaalse kabandusbuumi ja Singapurist sai maailmakaubanduse oluline sõlmpunkt . Singapuri sadam on sellest ajast alates üks maailma suurematest ja aktiivsematest.
Kaasaegne Singapuri majandus ehitati üles põhiliselt välisinvesteeringutele tuginedes ja riigi juhitud industraliseerimise protessi tulemusena.
Praeguseks on Singapuris üle 7000 rahvusvahelise korporatsiooni ja 4000 põhiliselt USA, Jaapani ja Euroopa firma regionaalset peakorterit. Lisaks 1500 ettevõtet Hiinast ja 1500 Indiast . Singapur on maailma neljas finantskeskus (Londoni, New Yorgi ja Hong Kongi järel), üks kolmest maailma suurimast õlirafineerimiskeskusest ja üks viiest maailma suurimast sadamast.
Singapuri majandusmudeli edukust tõestab asjaolu, et pool sajandit järjekindlat ja läbimõeldud majanduse transformatsiooni on tõstnud linnriigi SKP kaheksakümnekordseks 1961. aastaga võrreldes.
Aasta 2015 seisuga on riigi SKP elaniku kohta 85427USD.
Singapuris eksporditakse enamasti masinaid ja seadmeid (sealhulgas elektroonikat ja telekommunikatsiooni), ravimeid, muid kemikaale ning rafineeritud naftasaadusi. Põhilised ekspordi partnerid : Malaisia 12.2%, Hong Kong 10.9%, Hiina 10.7%, indoneesia 10.5%, USA 5.5%, Jaapan 4.6%, Austraalia 4.2% ja Lõuna-Korea 4.0%
Imporditakse enamasti masinaid ja seadmeid, mineraalseid kütuseid, kemikaale, toiduaineid ja tarbekaupa. Põhilised impordi partnerid: Malaisia 10.6%, Hiina 10.3%, USA 10.2%, Lõuna Korea 6.8%, Jaapan 6.2%, Indoneesia 5.3%, Saudi Araabia 4.5% ja Araabia Ühendmiraadid 4.1%
Singapuri valitsusel on kaks riikliku investeerimisfondi, Temasek Holdings ja GIC Private Limited, mida kasutatakse riigi reservide haldamiseks . Esialgu oli riigi tähelepanu suunatud rohkem majanduse arengule (tööstusharude juhtimisele), kuid viimastel aastakümnetel Singapuri eesmärgid on muutunud ja riiklikud inveteerimisfondid on nihkunud rohkem ärilistele alustele.
Singapur on nafta põhiline vahendaja Aasias. Naftatööstus moodustab 5% Singapuri SKT’st. Aastal 2007 eksporditi 68.1 miljonit tonni naftat. Naftatööstus on edendanud ka keemiatööstust ning nafta ja gaasi seadmete tootmist.

2. SINGAPURI KLIIMA

Singapuris on ekvatoriaalne kliima, kus ei saa eristada aastaaegu. Riigis on kõrge õhuniiskus ja sademete hulk, kuid temperatuur ja rõhk on peaaegu alati ühtlane ja seda tänu geograafilisele asendile. Aasta keskmine sademete hulk on umbes 2,340mm. Kõrgeim 24-tunnise sademete hulk ajaloos on olnud seal 512mm ning Ida Singapur on palju kuivem ja veidi kuumem kui Lääne Singapur.
Kuna Lõuna- Aasia on tuntuim mussoonidest haaratud piirkond, siis seetõttu on Singapuris see tavaline nähtus. Esimene neist algab kirdes, mis toimub alates novembri keskapaigast märtsi alguseni ning teine asub edelas ning algab juunis ja lõppeb septembris.
Temperatuur jääb tavaliselt 22-35°C vahemikku ning kõige kuumemad kuud Singapuris on mai ja aprill. Kõige tuulisemad ajad on jaanuaris ja veebruaris, kus tuulekiirus võib ulatuda mõnikord 30- 50km /h.

3. SINGAPURI RAHVASTIK

Praeguse seisuga on riigis 5 618 000 miljonit inimest. See on tiheduselt teine suveräänne riik maailmas pärast Monacot. Singapur on mitmerassiline ja multikultuurne riik, kus enamik elanikkonnast on Hiinast ( 74.2% alalisest elanikkonnast), Malaisiast (13.2%) ja Indiast (9.2%). Singapuris elab ka euraasialasi. Enamik elanikest on aasta 1945 sisserändajatest Indoneesiast ja Malaisiast. Pärast Teist maailmasõda kasvas Singapuri popultasioon massiivselt. Sünde oli rohkem kui surmasid ning aastane populatsiooni kasv oli 4.4% millest 1% olid immigrandid. Kõrgeim sündimus oli aastal 1957, 42.7 iga tuhande individuaali kohta.
Etniline koosseis alalisest elanikkonnast
Etniline grupp
1970
1980
1990
2000
2010
2011
2012
2013
2014
Hiinlased
77.0%
78.3%
77.8%
76.8%
74.1%
74.1%
74.2%
74.2%
74.3%
Malaid
14.8%
14.4%
14.0%
13.9%
13.4%
13.4%
13.3%
13.3%
13.3%
Indialased
7.0%
6.3%
7.1%
7.9%
9.2%
9.2%
9.2%
9.1%
9.1%
Teised
1.2%
1.0%
1.1%
1.4%
3.3%
3.3%
3.3%
3.3%
3.3%
Summaarne sündimus etnilistes gruppides
Aasta
1990
2000
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
hiinlased
1.65
1.43
1.14
1.14
1.08
1.02
1.08
1.16
1.24
1.25
Malaid
2.69
2.54
1.94
1.91
1.82
1.75
1.64
1.53
1.46
1.43
Indialased
1.89
1.59
1.25
1.19
1.14
1.13
1.09
1.18
1.25
1.31
Kogu-
1.83
1.60
1.29
1.28
1.22
1.15
1.20
1.29
1.27
1.32
Kõige sagedamini räägitavad keeled kodudes (%)
Keel
1990
2000
2010
Inglise
18.8
23.0
32.3
Mandariini
23.7
35.0
35.6
(Mitte-Mandariini) Hiina murdeid
39.6
23.8
14.3
Malai
14.3
14.1
12.2
Tamili
2.9
3.2
3.3
Singapuris on neli ametlikku keelt: malai, mandariini ja tamili. Riigikeeleks on malai keel, kuid peamiselt kasutatakse inglise keelt. Kõnekeelset inglise keelt kasutatakse igapäeva elus, sageli on nimetatud seda “Singlish” keeleks. Umbes 60% Singapuri India elanikkonnast räägib tamili keeles, kui oma emakeeles. Teised laialdaselt kasutuses olevad India keeled on Punjabi, Malayalami, Hindi ja Telugu.

4. SINGAPURI KULTUUR

Singapuri kultuur on mõjutatud väga paljude riikida poolt, nii Briti, Hollandi, Portugali, Malai, Lõuna-Aasia, Ida-Aasia kui ka Austraalia kultuuri poolt. Singapuri kohta on öeldud, et see on riik, kus “ ida kohtub läänega”.
42% Singapurlastest on välismaalased, mis tõstab riigi kuuendale kohale kõrgeima välismaalaste osakaalu poolest maailmas.
Singapur on kõige enam arenenud riik Aasias ning samuti on seal üks kõrgemaid elustandardeid maailmas, mis jätkuvalt meelitab ligi välismaalasi.
Singapuris on ranged piirangud kunstis ja kultuursetes etendustes. Enamik kunstiteoseid peavad läbi käima valitsusest, kus neid tehakse “korda”.
Singapuris on palju kauneid saari ja ajaloolisi rajoone. Ühed tuntuimad neist on Sentosa saar ja Hiinalinn.
Üldiselt on riigi kultuur väga värviline just toitude, ehitiste, festivalide jms poolest. Üks kuulsamaid festival seal on laterna festival.
Singapuris on üldiselt usuvabadus, kuid siiski on ära keelatud või piiratud mõned religioossed sektid nagu jehoova tunnistajad.
Enamik malaise on moslemid , enamik hiinlaseid aga usuvad budismi. Ka kristlus kasvab hiinlaste seas kiiresti.
Religioonid põhiliste etniliste gruppide seas (2000):

KOKKUVÕTE

Singapur, kui üks rikkamaid riike maailmas on väga värvirikas oma keelte, kliima, religioonide, rahvastiku, kultuuri jms poolest. Selles riigis on arenenud turumajandus ja kõrge elatustase, mis teeb sellest riigist hea elupaiga ning Singapur ise on koduks üle 5. miljonile inimesele.
Riik on turistide suur ligitõmbaja, riigis on madal kuritegevustase, seal on rahvastiku erineva koosseisu tõttu rohkem tolerantsust ning seal on huvitav kultuur- need ning veel paljud muud põhjused teevad Singapuri mitte küll ideaalseks, kuid rikkalikuks ja hubaseks riigiks.

KASUTATUD MATERJALID

1. Singapur
https://et.wikipedia.org/wiki/Singapur
2. Singapore
https://en.wikipedia.org/wiki/Singapore
3. Ott Pärna – Imedemaa, autokraatia või sugulane kaugel maal? http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/ott-parna-singapur-imedemaa-autokraatia-voi-sugulane-kaugel-maal?id=66378768
4. Gert D Hankewitz – Singapuri majandus kasvas rekordilise kiirusega. http://majandus24.postimees.ee/365852/singapuri-majandus-kasvas-rekordilise-kiirusega
5. Singapore
http://www.heritage.org/index/country/singapore
6. Singapore 2015
http://populationpyramid.net/singapore/2015/
7. Weather and Cimate in Singapore http://www.guidemesingapore.com/relocation/introduction/climate-in-singapore