Korruptsiooni määratlus
Korruptsioon on ametiseisundi
kuritarvitamine omakasu eesmärgil.
Samuti ei pruugi see, mida peetakse
korruptsiooniks ühes ühiskonnas, olla sama
teises. Siiski tuleb igas ühiskonnas ette
tegevusi, mida kultuurilistel põhjustel
taunitakse.
korruptsiooni peetakse valdavalt avaliku sektori nähtuseks
korruptsioon võib vohada ka era või kolmandas sektoris ( näiteks riiklike või
Euroopa Liidu toetuste saamisel)
Korruptsiooni tagajärjed
Tekitab ebavõrdsust
Suurendab kaudselt riigil saamata tulude arvelt vaesust
Poliitiline ja majanduslik ebatsatbiilsus
Kahaneb majanduskav
Korruptiivne majanduskeskkond ei soodusta investeeringuid
Korruptsioonivormid
Korruptsiooni liigitatakse väike ja
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-09-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
21 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
katiliine
Õppematerjali autor
Korruptsiooni põhjused ja tagajärjed Korruptsiooni põhjusi otsides kerkib sama probleem, mis korruptsiooni määratlemiselgi. Kui teataks täpselt, millised nähtused on korruptsiooniga seotud, siis oleks väga lihtne korruptsiooni vastu võidelda. Pole õige otsida korruptsiooni põhjuseid vaid inimloomuse varjukülgedest omakasupüüdlikkusest, kadedusest jms. Sel juhul piisaks omakasupüüdliku ametniku väljavahetamisest ausa vastu, ent nii lihtsalt see ei toimi. Korruptsioon on süsteemne nähtus, mis on seotud nii organisatsiooni kultuuri kui struktuuriga, ametnike sissetulekuga, juhtimiskultuuriga, majandusarenguga, vaesusega, üleüldiste väärtushinnangutega ühiskonnas, seaduste paindlikkusega ja nende toimimisega, kohtute ja uurimisasutuse tegevusega, kontrollimehhanismidega jms. Sarnaselt korruptsiooni põhjustega on üsna palju uuritud ka korruptsiooni mõjusid. Kuigi on
Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Igal tasandil võib rääkida inimese identiteedist selle tasandiga. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. Identiteet samastumine, ühtekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvuslikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. Identiteet kujuneb ühiste väärtuste pinnal. Ühiskondlikud väärtused on meie arusaamad sellest, mis on väärtuslik ja mis mitte. Ühtemoodi mõtlevate inimeste hulk kujundab valitseva arvamuse, mis kultuuriti on märkimisväärselt erinev
Kujunes keskklass kõrge kvalifikatsiooni ning kindla ja suhteliselt kõrge sissetulekuga inimesed, kes töötavad ametnikena büroodes ja pankades, pakuvad haridus-, tervishoiu- ja nõustamisteenuseid. Ühiskonna juhtimine muutus, varem koordineeris riik ainult poliitikat ja õiguskorda, nüüd ka majanduse arengut. Kui tööstusühiskonnas oli maa ja linna, tööliste ja kodanlaste elustiilis suured erinevused, siis 20. saj keskpaigaks inimeste eluolu ja tarbimine ühtlustusid. Selle majanduslikuks eelduseks oli elatustaseme üldine tõus, masstootmine ja massikultuur. Raadiod, televiisorid, kodumasinad igapäevased, omamine jõukohane enamikule. Massimeedia kujunes postindustriaalse ühiskonna lahutamatuks tunnusjooneks. o Teadmusühiskond, ka infoühiskond KÕRGELTARENENUD ÜHISKONNATÜÜP, KUS NII MAJANDUSES KUI ÜHISKONNA JUHTIMISES KASUTATAKSE TEADUSUURINGUTE TULEMUSI; TÖÖS HINNATAKSE PAINDLIKKUST JA INNOVAATILISUST; ÜLIKOOLID JA
b) Koalitsioonivalitsus- mitmeparteilisus segatüüp: Rahvas valib presidendi ja parlamendi. Presidendil palju võimu. Parlament valib peaministri, peaminister valib riigikogu. (Prantsusmaa, Soome, Venemaa) Poliitilised ideoloogiad Ideoloogia- korrastatud ideede kogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Ideoloogia funktsioonid: 1. annab hinnangu eksisteerivale olukorrale 2. loob pildi ideaalsest ühiskonnast, pakub teed selle saavutamiseks 3. Vasakpoolsus: rohkem ühiskonna kui terviku kesksed, tegutsevad selle huvides. Indiviidi huvid tagaplaanil (Sotsid, Keskerakond). Vasakäärmus- kommunistid Parempoolsus: Indiviidid ja tema vabadus oluline. (Reformierakond, IRL). Paremäärmus- natsionaalsotsialistid (Saksamaa) ja fasistid (Prantsusmaa). Esimesed poliitilised ideoloogiad tekkisid keskaja lõpul (utoopiad). On ka mittepoliitilisi ideoloogiaid (budism, feminism, asketism).
lihtsalt ei paku (mitmed üldkasutatavad hüvised) või kui pakub, siis ebapiisaval hulgal. Samuti on olemas välismõjud, mis mõjutavad erinevaid turu osapooli. Veel võib mainida puudulikke turge, infotõrkeid, tööpuudust, inflatsiooni, tasakaalutust. 4. Selgitage I heaoluteoreemi sisu? I heaoluteoreem väljendab seda, et teatud tingimustel tekib turul seisund, mil ressursse pole võimalik kellegi heaolu suurendamiseks ümber jaotada nii, et kellegi teise heaolu selle arvelt ei langeks. See on Pareto-efektiivne seisund. 5. Selgitage II heaoluteoreemi sisu? II heaoluteoreem väljendab seda,et kui konkurentsituru tekitatav tulude jaotus on ebameeldiv, ei pea konkurentsituru mehhanismist loobuma, vaid võib ressursse lihtsalt ümber jaotada (eeldusel, et ümberjaotus lisakulutusi kaasa ei too). Sotsiaalselt soovitava heaolu jaotuse saavutamiseks ühiskonnas turu “nähtamatu käe” toimet piirama ei pea. Tuleb kujundaada
On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse
tingimustes? Analüüsida ühiskondlikult õiglase heaolutaseme jaotuse saavutamise võimalusi ja eelduseid sinna jõudmiseks täiusliku konkurentsi tingimustes. 7. Pakkuja motivatsioon turgu tasakaalustava kauba- või teenustekoguse turule toomiseks? Eeldatakse, et piirkulud on kasvavad ehk täiendava ühiku pakkumine nõuab võrreldes eelmisega suuremat kulu. Seega on tootjal motivatsioon uusi ühikuid turule tuua niikaua, kuni ühiku müügist saadav tulu ületab selle tootmisel tekkinud kulu. 8. Tarbija motivatsioon turgu tasakaalustava kauba- või teenustekogumi ostmiseks? Tarbijad tegutsevad omakasupüüdlikult ja tahavad maksimeerida enda kasulikkust. Eeldatakse, et piirkasulikkus on langev ehk iga täiendava ühiku tarbimisel saadakse eelmisega võrreldes vähem kasulikkust. Ühe ühiku tarbimisel saadavad kasulikkust võrreldakse selle ühiku hinnaga ja ostetakse seni, kuni ühe ühiku tarbimisest saab rohkem kasulikkust kui on selle ühiku hind.
Elanikkond (kodanikud, mittekodanikud, kodakondsuseta isikud, topeltkodakondsusega isikud) Suveräänne riigivõim Riigivõimule ainuomased ehk monopoolsed tunnused: Ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist Ainuõigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle Seadusega antud ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks Riigivõimu otsused on kohustuslikud kõigile selle riigi territooriumil asuvatele isikutele Õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu ehk teostada avalikku haldust ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises Üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia Riigivõimu komponendid Asutused ja institutsioonid, ametnikus ja õigusnormid. Majandusliku võimu puhul tagab juhtpositsiooni majanduslik edukus. Kultuuri vallas tagab juhtpositsiooni pigeb populaarsus, autoriteetsus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid