50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2018-04-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
56169951
Õppematerjali autor
Minu arvates majandus aastal 2017 kasvab, seetõttu et majanduskasv tuleneb põhiliselt ekspordist ning Eesti eksport tegi selle aasta jaanuaris viimaste aastate kõige kiirema kasvu ning samuti kiirenes märgavavalt majanduslik kasv eelmise aasta lõpus. Eksporti tõstis jaanuaris kütuste, puidu ja metalltoodete, eriti mustmetallide vallas, suuremas mahus väljavedu ning võib isegi öelda, et eksport suurenes lausa enamustel tegevusaladel pea kõigi oluliste kaubagruppide raames. Kuna nüüd on ka nafta hind taas umbes 50 dollarit barrelist,
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond ***** ****** EESTI JA SOOME MAJANDUSE VÕRDLEV ANALÜÜS ************ Õppejõud: ***** ******* Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval esitavad riikidele uusi väljakutseid nii globaliseerumine, uute tehnoloogiate väljatöötamine, intensiivne konkurents, tarbijate muutuv nõudlus kui ka majanduslikud ja poliitilised muudatused. Seetõttu on nii Eesti kui ka Soome läbi
Keemiatööstuse tootmis- ning müügimahud on viimastel aastatel kiirelt kasvanud. 2005. aastal tõusis tootmismaht 15%, müük kasvas ligi veerandi võrra. Sektori müüki vedas suures osas eksport. Seoses nafta kallinemisega tõusid keemiatoodete toorainete hinnad ja seetõttu ka Eestis valmistatud toodete hinnad. 2005. aastal kerkisid tootjahinnad keemiatööstuses 10%, samas suurusjärgus kasvasid ka ekspordihinnad. Kõrge nafta hind on soodsalt mõjunud Eesti põlevkivil baseeruvale keemiatööstusele, tõstes nende konkurentsivõimet. Soodne turuolukord võimaldas suurendada põlevkiviõli müüki välisturgudele, aastaga suurenes selle eksport 2/3 võrra. Samas suurusjärgus kasvas ka lämmastikväetiste müük. Ligi kolm korda enam kui 2004. aastal eksporditi mitmesuguseid sünteetilisi vaikusid (põlevkivitööstuse produktid). Üldiselt kasvas eksport kõigi olulisemate kaubagruppide lõikes, suurem langus toimus
EESTI. ARVE JA FAKTE Sisukord Eesti Vabariik 2 Loodus 4 Rahvastik 6 Kultuur 10 Rahvatervis 12 Haridus 16 Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54 Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn Haldusjaotus 15 maakonda, 226 omavalitsuslikku haldusüksust, sh 33 linna ja 193 valda Saarte arv 1521 Suurimad saared Saaremaa, 2671 km² Hiiumaa, 989 km² Muhu, 198 km² Pikimad jõed Võhandu, 162 km Pärnu, 144 km Põltsamaa, 135 km Suurimad järved Peipsi, 3555 km² (Eestile kuuluv osa 1529 km²) Võrtsjärv, 271 km²
Phillipsi kõver tähendab majanduspoliitiliselt, et - töötust saab vähendada ainult kõrgema inflatsiooni hinnaga ja - inflatsiooni saab vähendada töötuse määra suurenemise hinnaga. Kas inflatsiooni tuleks pidurdada? Üldlevinud seisukoht on, et kui inflatsioon tõuseb üle majanduse arengut stimuleeriva piiri, siis tuleb seda pidurdada Majanduse arengut stimuleerivaks inflatsioonitempoks loetakse 2-4% -list aasta keskmist hinnatõusu Miks Eesti peaks inflatsiooni pidurdama? Maastrichti (tavaliselt 3%) kriteeriumid peab täitma, kui ei täida, peab reeglite järgi trahvi maksma. (2013. aastal 2,8) Deflatsioon Inflatsiooni vastandnähtus Üldise hinnataseme langus, mille põhjustab liialt vähe raha võrreldes majanduses toodetavate kaupade ja teenuste hulgaga Tavaliselt seotud ülikiire produktiivsuse kasvuga Majanduse alused 7.10 Raha ja monetaarpoliitika
C.i.f. hind (ingl. Cost, insurance, freight) kauba rahvusvaheline tarneklausel, mis väljendab kauba maksumust ning kulutusi, mis on seotud kauba veo ja kindlustamisega importiva maa tollipiirini. Üldise kaubanduse süsteemi (ingl. General trade system) kaubad võetakse arvele, kui nad ületavad tollipiiri. Põhikaubanduse süsteem (ingl. Special trade system) kaubad võetakse arvele, kui nad ületavad sisekäibe ehk vaba ringluse piiri. Otseinvesteeringutena käsitatakse Eesti maksebilansis investeeringuid, millega kaasneb investori oluline osalus, ning mis moodustavad 10% ja enam investeeringuettevõtte aktsia- või osakapitalist. Vastavalt rahvusvahelistele standarditele kajastatakse otseinvesteeringuna ka laenusuhted ja muud rahapaigutused ettevõtte ja temas olulist osalust omavate investorite vahel, kaasa arvatud kaubakrediit. MAJANDUSTEADUSE ALUSED 56
töötajatest vabaneda ja koondamiskulud töötukassa kanda delegeerida. Juba praegu on töövaidluskomisjonid üle koormatud, ootel olevate pöördumiste järjekorrad ulatuvad järgmise aasta märtsikuu lõppu. Haritud, kõrge kvalifikatsiooniga spetsialist on majandusarengu mootor, mitte takistus, kellest tuleb lahti saada. TALO on jätkuvalt seisukohal, et odava, vähekvalifitseeritud tööjõuga ei loo rikast riiki ja soovib läbirääkimispartneritel siiski investeerida Eesti haritlaskonda ning riigi konkurentsivõimelisuse kasvu. Majandusraskused mõjutavad enamust maid ja sektoreid, kui paljud riigid on panustamas kriisist väljatulekusse. Sellega kaasneb ka kvalifitseeritud tööjõu ülemeelitamine. Just viimane oht varitseb meid, kuna eelkõige noored ja haritud ettevõtlikud töötajad lahkuvad Eestist. TALO delegatsiooni juht esines kriitilise seisukohaga regionaalministri Siim Valmar Kiisleri aadressil, kes ei ole
Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Need on kaks lähenemisviisi sama uurimisobjekti teaduslikuks käsitlemiseks. Majandusteooria tundmaõppimist alustatakse tavaliselt mikroökonoomilise majanduskäsitusega tutvumisest. Mikroökonoomika on teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksiksubjektist lähtuv käsitlusviis. Mikroökonoomikas esile tulevaid seaduspärasusi on empiiriliselt rakse kontrollida. Makroökonoomika lähtepunktiks on rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmise ja majandussektorite seoste problemaatika. Kui majanduspoliitilised otsused põhinevad enamasti makroökonoomilistel järeldustel, siis makroökonoomilised seosed ise on sageli tuletatud mikroökonoomikast. Teoreetilise kontseptsiooni loomisel jääb kõrvale osa uurija poolt ebaoluliseks peetavaid üksikasju. Mis just, see s?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid