A. Purju ülesanne 1 (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

pdf

PEATÜKK 7. TÄIELIK KONKURENTS

Mare Randveer. MIKROÖKONOOMIKA ÜLESANNETE JA HARJUTUSTE KOGU. Tallinn: Külim, 1999. KOMMENTEERITUD VASTUSED Avo Org PEATÜKK 7. TÄIELIK KONKURENTS ( LK. 49­58) 1. ÕIGE; nn kasumi maksimeerimiseks või kahjumi minimeerimiseks vajalik optimaalne kogus leitakse nn kuldreegli piirtulu MR = piirkulu MC järgi, kuid kuna täielikult konkureeriva firma TKF korral on hind P võrdne piirtuluga (ja võrdne ka keskmise tuluga ATR või AR), siis on väide põhimõtteliselt õige; NB! TKF-i korral P=MR=A(T)R; 2. VALE; diferentseeritud toodangut toodetakse konkurentsiturgudel, TKT-l on toodang homogeenne (täiesti ühetaoline, puuduvad firmamärgid); 3. ÕIGE; piirkulu MC ja keskmise muutuvkulu AVC kõverate lõikepunkt on AVC miinimumpunktiks ja kuna nn sulgemishind, millisest hinnatasemest allpool peaks firma lühiperioodil oma tegevuse lõpetama on P=AVCmin, siis on väide õige; 4. a) VALE; firma maksimeerib kasumi (või minimeerib kahjumi) kui valib toodang

Micro_macro ökonoomika

11

docx

II kt loengu konspekt

Tootmiskulud (õp. lk. 147-175) 1. Firma kulud ja kulukõverad 2. Püsi-, muutuv- ja piirkulu 3. Tootmisfunktsioon ja kulud 4. Pika perioodi kulud ja kulukõverad 4.1. Isokost 4.2. Arengutee 5. Kulukõverad majandusanalüüsis ja sisendite hindade muutumine 1. Firma eemärk ­ maksimeerida kasumit Alternatiivkulu ­ ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise hind. Alternatiivkulu Otsene kulu Kaudne kulu Tegelikud Rahalised maksed ressursside eest Ei tehta otseselt rahalisi väljamakseid, aga loobutakse teatud rahalisest sissetulekust, mida oleks saanud nende teistsugusel kasutamisel. Kasutades enese resursse

Micro_macro ökonoomika

82

ppt

Ettevõtteteooria, täieliku konkurentsi turg ja täieliku konkurentsi firmad

36 36 9000 9000 tasakaaluhin 32 11000 d 36 krooni MR =MC 20 14000 ülesanne on 13 19500 lahendatud Seega tasakaaluhind on: a) 32 krooni; b) 42 krooni; c) 36 36krooni; krooni; d) 20 krooni. 57. Oletame, et harus on 1000 firmat. Kõigis neis on piirkulu 2 krooni, kui igaüks neist toodab 5 ühikut; piirkulu on 3 krooni, kui iga firma toodang on 6 ühikut ja piirkulu on 5 krooni, kui iga firma toodab 7 ühikut

Majandus

21

doc

Mikroökonoomika eksamiks vajalik materjal

.. ) tingimusel et: KARDINAALKASULIKKUS ­ piirkasulikkuse teooria eelduste kohaselt saab mõõta ja väljendada konkreetsete, numbriliste suurustega (1,2,3,...) e absoluutarvudes. ORDINAALNE KASULIKKUS ­ ei saa mõõta absoluutarvused, ent saab järjestada ja väljendada (mõõta) järgarvudes e järjekorranumbrites 7 NB!! Ülesannete kogust lk 37 ül 15 8 TARBIMISE OPTIMEERIMINE ÜKK (ükskõiksuskõver, samakasukõver, võrdeelistuskõver) on joon, mille punktid esitavad kahe hüvise kõigi võimalike koguste kombinatsioone, mis kindlustavad tarbijale võrdse rahulduse e samasuure tarbimisest saadava kogukasulikkuse TU. ASENDUSE PIIRMÄÄR ­ MRSXY ­Väljendab ühe hüvise (Y) hulka, millest tarbija võiks loobuda teise hüvise (X) lisaühiku kasuks, püsides samal ÜKK-l (TU=const.)

Mikroökonoomika

4

docx

Mikroökonoomika valemid

ALTERNATIIV KAUP ASENDUSKAUP. ALTERNATIIVKULUD = KAUDSED KULUD ARVESTUSLIK KASUM e RAAMATUPIDAMISLIK KASUM: Arvestuslik kasum = kogutulud TR ­ otsesed kulud. ASENDUSE PIIRMÄÄR MRSXY = -QY / QX = MUX / MUY, kus MRSXY - asenduse piirmäär, QY ­ hüvise Y koguste muut, QX ­ üviste X koguste muut, MUX ­ hüvise X piirkasulikkus, MUY ­ hüvise Y piirkasulikkus EELARVETÕUSU arvutatakse tavaliselt absoluutarvuliselt, sest sellise joone tõus on matemaatiliselt defineeritud negatiivsena. EJ tõus = QY / QX = PX / PY, kus QY - hüvise Y koguste muut, QX ­ üviste X koguste muut, PX - hüvise X hind, PY ­ hüvise Y hind. ETTEVÕTTE KASUMI MAKSIMEERIMISE (VÕI KAHJUMI MINIMEERIMISE) ANALÜÜSIKS LÜHIPERIOODIL VÕIB KASUTADA NII: kogutulu TR/kogukulu TC vaatenurka (meetodit) (kogutulu TR ­ kogukulu TC > 0) kui ka piirtulu MR/piirkulu MC vaatenurka (nn optimaalne toodangukogus Qoptim valitakse ,,kuldreegli" piirtulu MR = piirkulu MC järgi). GOSSENI II SEADUS MUA = MUB = MUC =

Arendustegevus

25

pdf

MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA: Tootmiskulud

17.02.2014 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA EPJ0100 Tootmiskulud KULUD JA KASUM Tootjad püüavad hoida tootmiskulud võimalikult madalad, et maksimeerida kasumit. Tootmiskulud: otsesed kulud ­ tegelikud rahalised väljamaksed ressursside eest, mis on ressursside turult muretsetud; nt töötasu, rent, intressid, materjalikulud jm; kaudsed kulud ­ mõõdavad, mida firma ressurss oleks võinud teenida alternatiivse kasutusviisi korral; nt oma ruumid, mida oleks võinud välja rentida; omaniku tehtud töö ja kapital, mida oleks võinud mujale investeerida jm. 1  17.02.2014 KULUD JA KASUM Kasum: arvestuslik kasum ehk raamatupidamiskasum ­ kogutulude ja otseste kulude vahe; normaalkasumit teenib ettevõte s

Mikro- ja makroökonoomia

5

docx

Kokkuvõte

KONSPEKT §7-§11 Mikroökonoomika §7 - TOOTMISKULUD alternatiivkulu- ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise kulu otsene kulu- tegelik rahaline väljamakse ressursside muretsemiseks (nt palk, rent, maksud, intressid, toormaterjali ostukulu, kindlustustasu) kaudne kulu- mõõdab tulu, mida antud ressurss oleks võinud teenida parema kasutusviisi korral; kui f katab kaudsed kulud > saab normaalkasumit arvestuslik kasum =TR-otsene kulu normaalkasum- arvestusliku kasumi osa, mis katab ressursside alternatiivkulu maj.kasum- arvestusliku kasumi osa, mis ületab norm.kasumi =TR-(otsesed, kaudsed kulud) püsikulu(FC)- kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu, kuna tootmismahu muutudes ei muutu püsiressursside suurus (horisontaalne joon) muutuvkulu(VC)- kulud, mille suurus muutub, kui muudetakse tootmismahtu (tagurpidi S) VC= L (töö juurdekasv) *w (tööühiku hind) kogukulu(TC) = FC + VC piirkul

Micro_macro ökonoomika

37

xls

Ettevõtteteooria

Mikroökonoomika Ettevõtteteooria Harjutus Harjutused majandusõpetuses (mikroökonoomika) Ettevõtteteooria Ülesanne 4.3 Valige ainuke õige vastusevariant tabeli põhjal Tõümmake sellele ring ümber Teie väikeettevõttes küpsetatakse saiakesi. Tabelis on toodud saiakeste kogutoodang ühes nädalas erineva arvu küpsetusahjude korral Ahjud, tk. 1 2 3 4 5 TP 1000 2200 3500 4200 4800 MP 1200 1300 700 600 1) Tabeli põhjal hakkab kahaneva piirtootlikuse seadus toimima: a) teise ahju rakendamisel c) neljanda ahju rakendamisel b) kolmanda ahju rakendamisel d) viienda ahju rakendamisel 2) Keskmine kogutoodang on maksimaalne, kui on rakendatud: a) üks ahi c) neli ahju b) kaks ahju e) viis ahju c) kolm ahju 3) Viienda ahju piirtoodang on a) 1000 c) 700 b) 600

Majandus (mikro ja makroökonoomika)

Kommentaarid (0)