Majanduskasv 2017 (0)

Sarnased õppematerjalid

1

docx

Eesti majanduskasv 2017

Minu arvates majandus aastal 2017 kasvab, seetõttu et majanduskasv tuleneb põhiliselt ekspordist ning Eesti eksport tegi selle aasta jaanuaris viimaste aastate kõige kiirema kasvu ning samuti kiirenes märgavavalt majanduslik kasv eelmise aasta lõpus. Eksporti tõstis jaanuaris kütuste, puidu ja metalltoodete, eriti mustmetallide vallas, suuremas mahus väljavedu ning võib isegi öelda, et eksport suurenes lausa enamustel tegevusaladel pea kõigi oluliste kaubagruppide raames. Kuna nüüd on ka nafta hind taas umbes 50 dollarit barrelist,

Eesti majandus

41

docx

Nimetu

vastuoludele ajanud väga liberaalset, konservatiivset, mitteprotektsionistlikku majanduspoliitikat. Seda ei ole tehtud selgetel ideoloogilistel kaalutlustel, seda enam mitte korrektsetel majandusteoreetilistel põhjendustel, vaid lihtsalt kujunenud situatsioonist tingituna. Pigem on tegemist sundseisu ja sündmuste sabas sörkimise, kui teadliku ning plaanipärase, seda enam majandusteoreetiliselt põhjendatud tegutsemisega. Enne viimast majanduskriisi oli Eesti majanduskasv väga kiire. Kuid nii nagu paljudes teisteski riikides langes Eesti majandus 2008.­2009. aasta majanduskriisi tulemusena tagasi 2005. aasta tasemele. Kuna eelnev kasv oli väga suur, siis ka langusnumbrid tulid väga suured. Nüüdseks on hakanud majandus stabiliseerunud ning on aastaid näidanud kasvutrendi. Eesti elanike sissetulek on umbes 55% Lääne-euroopa keskmisest tasemest. Enne kriisi vähenes see vahe kiiresti, kuid kriisi tõttu suurenes erinevus taas. Vaatamata

Antropoloogia

18

docx

EESTI KEEMIATÖÖSTUS VÄLISMAJANDUSTEGEVUSES AASTATEL 2004-2008

Investoreid huvitab oskustööjõud, eriti praeguse kriisi tõttu tekkinud tööpuudust arvestades. 5.3 Keemiatööstuse võimalused EL majandusruumi kuulumine soodustab välisinvesteeringute suurendamist. See tõstab siinse tegevuse usaldusväärsust. Eesti majanduskeskkond on muutunud sarnaseks arenenud maade omale, seega on välisettevõtjate hirmud vähenenud. ELi liikmelisus on Eesti muutnud investeerimise siia veelgi ahvatlevamaks, seda enam, et siinne majanduskasv on üks ELi kiiremaid. EL riikidel on suurem keskkonnateadlikkus, transpordi kulud väiksemad EL riikide vahel. On kehtestatud EL ühtsed direktiivid mis peavad olema ka Eestis täidetud. EL rahade toel on võimalik investeeringuid kasvatada. 14 Eesti liitumine eurotsooniga peaks eksporti eurotsoonis veelgi enam toetama. Lisaks peaks suurenema Eestisse tehtavad otseinvesteeringud. Samuti nagu EL kuulumine on kasulik

Majandus

116

pdf

Eesti arve ja fakte 2013

Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 666 901 5,2 5,0 Muud teenindavad tegevused 467 631 –4,8 –5,2 TEGEVUSALADE KESKMINE 839 1 137 5,9 5,8 Eesti Statistika 23  Sisemajanduse koguprodukt 2012. aastal kasvas sisemajanduse koguprodukt (SKP) Euroopa Liidu liikmesriikidest kõige kiiremini Baltimaades. Eesti majanduskasv oli riikide võrdluses peale Lätit ja Leedut kolmandal kohal ning 3,2% suurem kui 2011. aastal. Jooksevhindades oli SKP 2012. aastal 17,0 miljardit eurot. Aasta esimeses kolmes kvartalis toetas Eesti majanduskasvu kõige rohkem ehituse tegevusala. Ehitusturu kasvu vedasid hoonete remondi- ja rekonstrueerimistööd ning rajatiste ehitus. Seda eelkõige tänu valitsemis- sektori hoonete renoveerimistööle, mida tehti saastekvootide müügist saadud summa eest

Geograafia

82

docx

MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT

mida isikud kasutavad majandustehingute sooritamiseks Raha nõudlus on pöördvõrdelises sõltuvuses raha hinna ehk intressimäärga Monetaar ehk rahapoliitika Rahapoliitika elluviimine ja finantssüsteemi juhtimine on keskpanga ülesanne. Rahapoliitikal võib olla mitmeid eesmärke, mis on erinevates riikides väga erinevad Rahanduspoliitika eesmärk: Hindade stabiilsus (püütakse hoida inflatsiooni kontrolli all) Majanduskasv Kõrge tööhõive Finantsturgude stabiilsus Intressimäära stabiilsus Välisvaluuta reservide stabiilsus Rahapoliitika meetmed võimaldavad teostada: Ranget rahapoliitika Ekspansiivset rahapoliitikat Range (kitsendav) rahapoliitika Vähendab raha pakkumise suhtelist vähendamist võrreldes SKP kasvuga.  Tagajärjeks on intressimäärade tõus, investeeringute vähenemine, kogunõudluse vähenemine ja inflatsiooni aeglustumine

Majandus alused

30

pdf

Maksebilanss, rahvusvaheline valuutaturg, välisinvesteeringud

MAJANDUSTEADUSE ALUSED 55 10. Maksebilanss Varasemates peatükkides käsitleti rahvusvahelist majandust mikroökonoomilisest vaatenurgast, kus tähelepanu oli pööratud eelkõige ressursside jaotusele. Alternatiivseks võimaluseks oleks makroökonoomiline rahvusvahelise majanduse käsitlemine, pöörates tähelepanu sellistele agregeeritud suurustele nagu kogutoodang, tarbimine investeerimine, inflatsiooni määr jne. Maksebilanss ja rahvusvaheline võlgnevus Maksebilanss on statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi poolt teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Maksebilanss: · kirjeldab välismajandustegevusest saadava sisemajanduse koguprodukti (SKP ­ ingl. GDP), · rahvusliku koguprodukti (RKP ­ ingl. GNP) ning majanduses kasutada oleva tulu (ingl. GDI) kujunemist; · näitab välisfinantseerimisallikate struktuuri; · aitab riigi

Majanduse alused

31

doc

Majanduse artikleid

teatavaks saanud järgmise aasta esimese kvartali tööhõive ja keskmise palga statistilised näitajad. Postimehe majandusprognoos tõotab karmi tagasilööki 05.01.2009 Postimees Andrus Karnau Eesti mõjukamate analüütikute ennustused selleks aastaks pakuvad suurt majanduslangust, teisalt aga taandub inflatsioon ning ülejärgmiseks aastaks on juba oodata uut tõusu. Analüütikute prognooside keskmise järgi kahaneb majanduskasv tänavu 4,48 protsenti. Viieteistkümne viimase aasta jooksul pole nii halba aega olnudki. 1999. aastal näitas majanduskasv Vene kriisi tõttu 0,3protsendist tagasiminekut. «Alanud aasta majanduskasvu seisukohalt saavad määravaks peamiselt kaks tegurit,» kommenteeris LHV analüüsiosakonna juht Erki Kert. «Esiteks sõltub see globaalse likviidsuskriisi lahenemise kiirusest ehk siis sellest,

Majandus

34

docx

Mikro- ja makroökonoomika

Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Need on kaks lähenemisviisi sama uurimisobjekti teaduslikuks käsitlemiseks. Majandusteooria tundmaõppimist alustatakse tavaliselt mikroökonoomilise majanduskäsitusega tutvumisest. Mikroökonoomika on teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksiksubjektist lähtuv käsitlusviis. Mikroökonoomikas esile tulevaid seaduspärasusi on empiiriliselt rakse kontrollida. Makroökonoomika lähtepunktiks on rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmise ja majandussektorite seoste problemaatika. Kui majanduspoliitilised otsused põhinevad enamasti makroökonoomilistel järeldustel, siis makroökonoomilised seosed ise on sageli tuletatud mikroökonoomikast. Teoreetilise kontseptsiooni loomisel jääb kõrvale osa uurija poolt ebaoluliseks peetavaid üksikasju. Mis just, see s�

Majandus

Kommentaarid (0)