Punane planeet Marss (0)

Punane planeet Marss

Neljas kivi Päikesest, meie naaberplaneet Marss, on punaka värvitooniga. Värvuse annab Marsile tema pinnases leiduv raud ja seepärast on ta teistest taevakehadest kergesti eristatav. Oma värvi tõttu, mis meenutab verd, anti talle nimi antiikaja sõjajumala järgi (kreeklastel Ares, roomlastel Marss). Marss oli Zeusi ametlik Herast sündinud poeg.

Marsi lühi kirjeldus:

• diameeter on 6794 km;
  
• pindalalt on ta natuke suurem kui Maa mandrite pind;
  
• mass on 6,4219 x 1023 kg;
  
• keskmine tihedus on 3,95g/cm3;
  
• raskusjõud on 2,7 korda väiksem kui Maal;
  
• keskmine kaugus Päikesest on 1,524 a.ü. (227 900 000 km);
  
• sideeriline tiirlemisperiood on 686,92 d;
  
• sideeriline pöörlemisperiood on 24h 34m;
  
• keskmine pinnatemperatuur on -50° (kõrgeim registreeritud pinnatemperatuur on 20°, madalaim -140°).
  

Marsi kaugus Maast muutub vahemikus 55 miljonit (suure vastasseisu ajal) kuni 400 miljonit kilomeetrit. Tugevasti muutub ka Marsi heledus -- suure vastasseisu ajal on see -2.6 m, harilikult on heledus 1 m ringis . Marsi magnetväli on Maa omast 600 korda nõrgem. Marss on väga ebatasane planeet -- suurim kõrguste vahe on 27 km (Maal on see peaaegu 20 km). Marsile kuulub Päikesesüsteemi suurim kanjonite süsteem Valles Marineris (Marineri org), mis on ligi 4000 km pikkune , 200 km lai ja sügavust on tal 2 kuni 7 km (see kanjon ulatuks põhja Ameerika idakaldast läänekaldale ja veel rohkemgi ).
Marsil on kaks kuud: Phobos ja Deimos (tõlkes Õudus ja Hirm). Nad meenutavad rohkem asteroide kui korralikke kuusid: Phobose suurim läbimõõt on 27, keskmine 21 ja väikseim 19 km, Deimose keskmine läbimõõt on vaid 13 km. Mõlema kaaslase kuju on ideaalsest sfäärist kaugel.
On möödunud kakskümmend üks aastat Vikingite lennust ja Marsile jõudis 1997. aastal USA rahvuspühal 4. juulil automaatjaam Pathfinder (USA). Tehti enneolematuid samme teadlaste poolt: esmakordselt laskus mehitamata kosmoselaev planeedile ilma selle orbiidil peatumata, esmakordselt kasutati maandumisel ülehelikiirusel (2896 km/h) töötavat langevarju ja esmakordselt veeres planeedi pinnal Maalt kontrollitav sõiduk. Pathfinder laskus Marsi pinnale kell 19:56 (Ida-Euroopa suveaeg), Maal registreeriti selleks kell 20:06. Pathfinderi maandumiskohaks valiti Ares Vallis (Arese org). See asub Viking-1 maandumiskohast 850 km kaugusel Marsi põhjapoolkeral koordinaatidega 19,5° põhjalaiust ja 32,8° läänepikkust. Välja valiti ta sellepärast, et miljardeid aastaid olid seal voolanud võimsad veevood, mis tõid sinna pinnast ka kaugematest piirkondadest.
1999. aasta 3. jaanuaril startis Mars Polar Lander (MPL). Tema ülesandeks oli otsida planeedilt vett ja uurida selle kliimat. Seadmetest olid MPL-il kaasas kopp (2 m pikk) pinnaseproovide võtmiseks, mikrofon Marsi häälte kuulamiseks, kaamera , mis tegi pinnaseproovidest pilte, teine kaamera mis tegi laskumise ajal 10 pilti, kolmas kaamera stereopiltide tegemiseks, kahemeetrine mast, mis pidi otsima veeauru ja süsihappegaasi ja mõõtma temperatuuri ning tuule kiirust. MPL-l oli ka Venemaal ehitatud radar , mis pidi uurima tolmu eraldumist.
2003. aastal selgub kavakohaselt, kas Marsi atmosfäärist saaks toota hapnikku ja missiooniga Mars Ekspress lülitub ka Euroopa Kosmose Agentuur (ESA). Siis hakkaks esimest korda tegutsema pisike mobiilne instrumendikandja Nanohod. See liikuv kettsõiduk on niisama suur kui A5 paber, kaalub vaid kaks kilogrammi ja emalaevaga seob teda meetri pikkune "nabanöör". Minisõiduki instrumendikapsel saab 180 kraadi võrra liikuda ja teha seega nii lähifotosid kui keemilisi analüüse.
2005. aastal peaks Marsile lendama USA automaatjaam Mars Surveyor 2005 Lander. Marsile laskub maandur pinnasepuuriga ja sellelt väljub sõiduk Athena . Kogutud proovid saadetakse orbiidile. 2005. aastal peaksid ka prantslased Marsile viima Mars Surveyor 2005 Orbiteri, mis toob orbiidil olevad pinnaseproovid Maale. Ja lõppude lõpuks peaksid 2019 . aastal inimesed punaplaneedile jõudma.
Kasutatud kirjandus:
http://www.obs.ee/astro/surveyor/
interneti meililist obs- teated
Tartu Descartes ’i Lütseum

Planeet Marss

(referaat)

Arnold Pavlov
9b klass
Õpetaja: Maris Mäeotsa
Tartu 2008