Sellepärast peab iga loom saama päevas teatud koguse valku s.o sööda proteiini. Valgud koosnevad aminohapetest. Üldse tuntakse looduses ligi 50 aminohapet, valgu koostises olevaid aminohappeid on 20-22. Loomorganismi toitumise seisukohalt jagunevad aminohapped asendatavateks, neid võib loom oma kehas ise sünteesida lämmastikkusisaldavatest ühenditest ja asendamatuteks. Asendamatuid aminohappeid on produktiivloomade söötmisel 9 (treoniin, metioniin, valiin, leutsiin, isoleutsiin, lüsiin, fenüülalaniin, trüptofaan ja histidiin). Neid loomad ise sünteesida ei suuda, vaid peavad saama söödaga. Et loomade metioniinitarbest võib umbes poole asendada tsüstiin, siis praktikas arvestatakse metioniini asemel väävlitsisaldavaid aminohappeid koos S-aminohapetena. Looduses suudavad asendamatuid aminohappeid sünteesida vaid taimed ja mikroorganismid. Just viimased ongi mäletsejaliste proteiinitarbe katmisel suured abimehed. Elunedes arvukalt
Alaniin (Ala, A) Valiin (Val, V) Kaks ülemist happelised Aspartaat (Asp, D) Glutamaat, Glu, E) Neli alumist Metioniin, Met, M) Trüptofaan (Trp, W) apolaarsed Fenüülalaniin (Phe, F) Isoleutsiin (Ile, I) Kolm Treoniin (Thr, T) Tsüsteiin (Cys, C) esimest polaarsed, neutr. (laenguta) Türosiin, Tyr, Y) Histidiin (His, H) Kolm viimast aluselised Lüsiin Arginiin (Lys, K) (Arg, R) Biokeemia 3 Loeng 3 N. Samel Polaarsed neutraalsed (laenguta) aminohapped Glütsiin (Gly, G) Seriin (Ser, S) Asparagiin (Asn, N) Glutamiin (Gln, Q)
valku s.o. sööda proteiini. Sööda seedimisel sööda proteiin lõhustub lihtsamateks ühenditeks aminohapeteks. Üldse tuntakse looduses ligi 50 aminohapet, valgu koostises olevaid aminohappeid on 20-22. Toitumise seisukohalt jagunevad aminohapped asendatavateks, neid võib loom oma kehas ise sünteesida teistest lämmastikkusisaldavatest ühenditest ja asendamatuteks. Asendamatuid aminohappeid on põllumajandusloomade söötmisel 9 (treoniin, metioniin, valiin, leutsiin, isoleutsiin, lüsiin, fenüülalaniin, trüptofaan ja histidiin), lindudel 11. Neid loomad ei suuda ise sünteesida, vaid peavad saama söötadega. Et loomade metioniinitarbest võib umbes poole asendada tsüstiin, siis praktikas arvestatakse metioniini asemel väävlitsisaldavaid aminohappeid koos S-aminohapetena. Looduses suudavad asendamatuid aminohappeid sünteesida vaid taimed ja mikroorganismid. Just viimased ongi mäletsejaliste proteiinitarbe katmisel suured abimehed. Elunedes arvukalt mäletsejaliste
vähendab nahaärritust Villide tekkekohale võib õrnalt suruda paariks minutiks igas tunnis niisutatud teekoti. Tee sisaldab tanniini, millel on antiviiruslikke omadusi (seda sisaldavad ka mõned herpesevastased ravimid) - selle tulemusel peaks villide tekke piirkond vähenema. Määrige ville ja koorikuid vaseliiniga või astelpajuõliga - see takistab nende murdumise ja veritsemise teket Toidulisand L-lüsiin (aminohape) võib samuti villide teket vähendada. Kuna meditsiiniliselt pole seda tõestatud, võib sellist meetodit rakendada vaid arsti soovitusel. Ravimtaimed - salvei ja teepuuõli - võivad samuti villide teket vähendada, kuid neid tuleb kasutada vaid arsti ettekirjutusel Nakatunud rase naine võib sünnituse ajal nakatada enda vastsündinud last, mis toob kaasa tõsiseid haigusi (nt: entsefaliit) http://www.aids- info
Loomne Plussid Miinused Viited kõrvalproduktide asendaja Hüdrolüüsitud Kavandatud optimaalne kalajahu Auruga töödeldud jahu on Laporte sulejahu (HFM) asendamine ensüümidega töödeldud HFM- seeditavam kui ensüümiga et al. ( auruga või ga on euroopahuntahven 5 %, kammeljas töödeldud.Puuduvad lüsiin ja ensüümiga 5% , kuldmerikoger 5%, punane tilapia metioniin töödeldud) <66%, vikerforell <20%. Linnukõrvalsaaduse Peamiselt koosneb 66 CP, 13% CF ja 10- Puudulikud lüsiin, metioniin Laporte jahu (PBM) 18% ash. Kavandatud optimaalne kalajahu et al. asendamine ensüümidega töödeldud PBM poolt on: Euroopa hunahven 25%,
mitu H aatomit asendatud aminorühmaga. Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud.Jagunevad asendatavateks jaasendamatuteks.Asendamatud aminohapped aminohapped, mida organism ise ei sünteesi, vaid bakterid ja taimed.Need viiakse organismi toiduga.Kehavalkude üles ehitamiseks.Asendamat aminohappeid on 8(valiin, leutsiin, isoleutsiin, fenüülalaniin, treoniin, metioniin, trüptofaan,lüsiin). Peptiidid bioloogiliselt olulised amiidid või polüamiidid, kus aminohapped on omavahel seotud amiidsidemega. Enamasti on need aminohapped.Peptiidi molekuli amiidrühma nimetatakse biokeemias peptiidsidemeks. Polüpeptiidid kui peptiidi moodustavaid aminohappeid on üle kümne. 3. Side hapniku- ja vesinikuaatomi vahel on nõrk. Seetõttu katkeb see side kergesti ja vesinikioonide eraldumisel põhjustavad karboksüülhapped lahuses happelisi omadusi. 4
NH2 Klassifikatsioon: Külgahelate järgi: 1) Aminohapped mittepolaarsete, hargnemata külgahelatega (glütsiin, alaniin, valiin, leutsiin, iseoleutsiin, proliin, fenüülalaniin, trüptofaan, metioniin) 2) Aminohapped hargnemata, polaarsete külgahelatega (seriin, treoniin, tsüsteiin, türosiin, asparagiin, glutamiin) 3) Aminohapped hargnenud külgahelatega (asparagiinhape, glutamiinhape, histidiin, lüsiin, arginiin) Füsioloogilisest rollist lähtudes: 1) Asendamatud aminohapped (arginiin {asendamatu imikutele}, histidiin {pool asendamatu}, isoleutsiin, leutsiin, lüsiin, metioniin, fenüülalaniin, treoniin, trüptofaan, valiin) 2) Asendatavad aminohapped (alaniin, asparagiin, aspartaamhape, tsitruliin, tsüsteiin, glutamiinhape, glütsiin, hüdroksüglutamiinhape, norleutsiin, proliin, seriin, türosiin, proliin)
bioregulatoorne omane hormoonidele Valgud e. Proteiinid polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappe jääkidest. Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast. Valkude süntees toimub ribosoomides, paiknevad karedapinnalise tsütoplasma võrgustikus. Valgud jaotatakse: lihtvalgud (munavalge); liitvalgud (koosnevad valgulistest ja mittevalgulistest osadest kromosoomid) Valgustruktuurid: Primaar- e. esmane struktuur: alamiin, glutamiin, lüsiin: ühendatud peptiitsidemetega. Sekundaarne struktuur: ühendatud vesiniksidemega. Tertsiaalstruktuur: keraja kujuga gloobul, nt. antikehad, ensüümid. Kvarternaarstruktuur: koosneb mitmest gloobulist, nt. hemoglobiin. Denaturatsioon valgustruktuuride lõhkumine/hävitamine, nt. muna vahustamisel/praadimisel: võib toimuda mehaanilisel teel, kõrge temperatuuriga, geneetilisel teel, kiirguse toimel. Toimub sekundaarses, kertsiaarses ja kvarternaarses struktuuris.
odrakruubina, hea taimse valgu, B grupi vitamiinide ja kiudainete allikas. Nisu Nisu on sööda - ja toiduteravili. Kasvatatakse saia ja leiva küpsetamiseks. Nisust valmistatakse teisigi , sealhulgas makarone ja kooke. Nisust valmistatakse ka mitmesuguseid alkohoolseid jooke alates õllest kuni viinani. Viimasel ajal on nisu hakatud kasutama biokütusena. Kokkuvõte Paljudes teraviljades puudub asendamatu aminohape lüsiin. Sellepärast ei ole üksnes teraviljadest toitumine tervislik. Taimetoitluses soovitatakse süüa lisaks teraviljadele ka kaunvilju. Kuid ainult kaunvilju ka süüa ei tohi, sest paljudes neist puudub asendamatu aminohape metioniin, mida jälle teraviljad sisaldavad. Sellepärast ongi tasakaalustatud taimetoitluses vaja mõlemaid süüa. Esimesed teraviljad, mis kodustati, olid nisu ja oder. See juhtus umbes 12 tuhat aastat tagasi Edela-Aasias viljaka poolkuu alal
b) alaniin c) arginiin Vaatan kõrvalahelat, kui on COOH, kaob ära H ning tekib negatiivne laeng. Kui on =NH3+, siis kaob üks H ära. Kuna algselt on pluss laeng, siis see käitub aluselisena. 26. Nimetage kuus hüdrofoobse kõrvalahelaga aminohapet. Hüdrofoobne kõrvalahel on alkaan! Glütsiin, alaniin, valiin, leutsiin, isoleutsiin, proliin 27. Nimetage kuus hüdrofiilse kõrvalahelaga aminohapet? Kõik aluselised aminohapped on tugevalt polaarsed ja seega hüdrofiilsed. Arginiin, lüsiin, seriin, treoniin, asparagiin. 28. Millised toodud aminohapetest on happelise kõrvalahelaga? (kolm aminohapet 20 hulgast). Mitte arvestada pildil olevat ioniseerituse vormi, lähtuge pKa väärtusest. 1.Asparagiinhape happeline kõrvalahel 2. Glutamiin ei ole happeline 3.Metioniin ei ole happeline kõrvalahel. 29. Millised toodud aminohapetest on aluselise kõrvalahelaga? (kolm aminohapet 20 hulgast). Mitte arvestada pildil olevat ioniseerituse vormi, lähtuge pKa väärtusest. 1
Valgud. 1. Mis on valgud ja millest koosnevad? Vastus: Valgud on orgaanilised molekulid, mida rakud valmistavad aminohapetest. Valgud koosnevad sadadest, isegi tuhandetest aminohappe molekulidest. 2. Nimeta kõik asendamatud aminohapped. Vastus: Isoleutsiin(Ile), Leutsiin(Leu), Lüsiin(Lys), Metioniin(Met), Fenüülalaniin(Phe), Treoniin(Thr), Trüptofaan(Trp), Valiin(Val). 3. Nimeta valgu struktuurid. Vastus: Primaarstruktuur, sekundaarstruktuur, tertsiaalstruktuur, kvaternaarstruktuur. 4. Mis on denaturatsioon? Vastus: Nt kõrge temperatuuri toimel katkevad valgusisesed sidemed, valkude sekundaar- või tertsiaarstruktuur laguneb ja aminohappe muutub sirgeks. 5. Mis on ensüümid ja mida nad teevad?
nukleiinhapped-on biopolümeerid , mille monomeerideks on nukleotiidid 8)Millest koosnevad valgud? Koosnevad peamiselt kodeeritud aminohapete jääkidest, mis on omavahel seotud peptiidsidemetega 9)Mis on asendamatud aminohapped? Asendamatud aminohapped on aminohapped mida organism peab saama neid toidust, sest rakud ei suuda neid ise sünteesida. Teada inimesele asendamatuid aminohappeid - isoleutsiin, leutsiin, lüsiin, metioniin, fenüülalaniin, treoniin, trüptofaan, valiin ja histidiin. 10)Mis on geneetiline kood? süsteem, mille abil nukleiinhapetes olev info viiakse üle valgule. Mida tähendab geneetilise koodi universaalsus? on ühesugune kõigil elusorganismidel. 11)Koodon ja sellele vastav antikoodon. Koodipäikese lugemine. 12)Valgusünteesi (translatsioon) kirjeldamine. Translatsioon(valgusüntees) toimub vastavalt mRNAs olevatele juhistele
energia-, proteiini-, rasva-, süsivesikute ja mireraalainete sisaldus. Samuti tuleks teada, milline on erinevas vanuses ja füsioloogilises seisundis sigade toitainevajadus (tabelid 4,5). Praktilist söötmist tulebki läbi viia nii, et sea kõikide toitainete vajadus saaks päevaratsiooniga võimalikult täpselt kaetud. Tabel 3. Söötade keemiline koostis ja toiteväärtus Sööt Kuiv- Metabo- Proteiin Lüsiin S- Toorkiud Ca P aine liseeruv amino- % energia % g/kg happed % g/kg g/kg MJ/kg g/kg Oder 86 12,5 11 4 3,7 6 0,6 3,4 Kaer 86 10,9 11 4,6 3,3 10 1 3,3
Nimetage, millised ja kirjutage nende struktuurivalemid. Glutamiin (C5H10N2O3) ja glutamaat (C5H9NO4). 9. N tasakaalu tagamiseks organismis peab inimene toiduga saama ööpäevas ~60-70g valke. Mitut proteogeenset aminohapet ei suuda inimese organism piisavas koguses sünteesida ja miks? 10, sest imetajatel puudub vastav ensüüm sünteesimiseks. Kas võite nimetada need aminohapped? Arginiin, histidiin, isoleutsiin, leutsiin, lüsiin, metioniin, fenüülalaniin, treoniin, valiin, trüptofaan. 10. Milliseid aminohapete sünteesi lähteühendeid teate (nimetused ja struktuurid)? 1) alfa-ketohapped O -OO C R - alfa-ketoglutaraat - oksaalatsetaat - püruvaat 2) 3-fosfoglütseraat COO- CH-OH CH2-O-P 3) riboos-5-P 4)fosfoenüülpüruvaat + erütroos-4-P
loomsetest valkudest. Kuna loomse toidu valguline koostis on inimese organismile sarnane, siis on sealsed aminohapped lihtsamini omastatavad. h. Selleks , et saada taimsetest allikatest kätte vajaminev aminohappete kokteil peab tarbima neid suurel hulgal, äärmiselt teadlikult ja vaheldusrikkalt. Näiteks annavad kaunviljad koos täisteraviljadega kõik asendamatud aminohapped, sest teraviljades on lüsiin, kuid ei ole metioniini ja vastupidi. Eraldi tarbides ei anna kaunviljad vaatamata oma valgurohkusele vajalikku aminohappe kokteili. i. Loomsest toidust parem aminohappete omastamine ei tähenda, seda võib piiramatult süüa, imendumiseks on vaja ka teisi toitaineid nagu näiteks B- vitamiine. Liigses koguses valkude tarbimisega kaasnevad samuti terviseriskid, näiteks neeruprobleemid. j
· Valmistatakse ravimeid, lõhke- ja lõhnaaineid, toodetakse plastmasse, fotoilmuteid jne 18. Kirjuta järgmiste amiinide lihtsustatud struktuurivalemid. · Trietüülamiin · Dipentüülamiin · Butüülamiin · Klorometüülamiin 19. Aminohapped. Mõiste. Näide. Aminohapped on orgaanilised ained, mis sisaldavad nii aminorühmi NH2 kui ka karboksüülrühmi COOH. Näiteks lüsiin. 20. Selgita, mida tähendab, et aminohapped on amfoteersed ühendid? Aminorühm põhjustab aluselisi omadusi ja karboksüülrühm happelisi omadusi. Seetõttu on aminohapped amfoteersed ühendid ehk nad on võimelised reageerima nii aluste, kui ka hapetega ja tekitavad soola. 21. Kuidas liigitatakse valke? (2+2) Mõisted. Näited. Valgud liigitatakse koostise järgi: 1. Lihtvalgud ehk proteiinid on üles ehitatud ainult lähtudes aminohapetest. Nt munavalge, zelatiin. 2
Maapähkli allergilise mürgituse korral on tugev sügelemine, naha punetus. Eriti rasketel juhtudel on hingamine raske. 2. Maapähklid on kahjulikud veenilaiendite puhul. Maapähklite kahjulik omadus on seotud võimega suurendada veresoonte laiendava lämmastikoksiidi tootmist. 3. Maapähklid sisaldavad defektset valku. Kahjuks, hoolimata suurest proteiinisisaldusest, on maapähklitel nende koostises üks piiratud asendamatut aminohapet - lüsiin. See tähendab, et kui lüsiini ei tarvitavad muudest allikatest õiges koguses, keha kogeb raskusi valgu-struktuure. MAAPÄHKLI KASUTAMINE · Maapähklit kasutatakse tervelt, purustatult, jahvatatult või pastana, soolatult või ilma, kooritult või koorimata, kuivalt või meega röstitult, sokolaadi- või õlikattega. Maapähklit süüakse suupistena. Kondiitritööstuses asendab arahhis mandleid ja pistaatsiapähkleid.
Sööda seedimisel sööda proteiin lõhustub lihtsamateks ühenditeks – aminohapeteks. Toitumise seisukohalt jagunevad aminohapped asendatavateks ja asendamatuteks. Asendavaid aminohappeid võib loom oma kehas ise sünteesida teistest lämmastikku sisaldavatest ühenditest. Asendamatuid aminohappeid on põllumajandusloomade söötmisel 9, lindudel 11. Neid loomad ei suuda ise sünteesida, vaid peavad saama söötadega. Neid aminohappeid, millest sagedamini puudu tuleb on 3 – lüsiin, metioniin ja trüptofaan. Neid nimetatakse kriitilisteks aminohapeteks. Kõige kriitilisem aminohape on lüsiin. Lüsiini ja metioniini lisamine ratsioonile 1 tõstab noorloomade ja -lindude kaalujuurdekasve, suurendab kanadel munatoodangut. Metioniini koostises on väävel, mida loomorganism vajab. Trüptofaan võtab osa vereplasma uuendamisest, on vajalik hemoglobiini sünteesis
nukleofiilse ataki abil Püridoksiin (B6) Püridoksaalfosfaat (aminorühmade moodustamine) Kobalamiin(B12) 5´-Desoksüadenosüülkobalamiin (saab ainult loomsest toidust) osaleb rektsioonides, kus 1) toimub intramolekulaarne ümberasetus; 2) ribonukleotiidid taandatakse desoküribonukleotiidideks; 3) toimub metüülrühma ülekanne Biotiin Biotiin-lüsiinkompleks(Biotsütiin) CO2 Karboksüleerimine Lipohape Lipoüül-lüsiin kompleks (Lipamiin) funktsiooniks on ühendada atsüül-rühma ülekanne ja elektroni ülekanne alfa-ketohapete oksüdatsiooni ja dekarboksüleerimise reaktsioonide käigus Foolhape Tetrahüdrofolaat folaadid on 1-C ühikute ülekandjaks igal süsiniku oksüdatsiooni tasandil va CO2 oma
Valiin(Val,V), Polaarsed ehk neutraalsed: Glütsiin(Gly,G), Seriin(Ser,S), Aspargiin(Asn,N), Glutamiin(Gln,Q), alaliigitus: happelised ja H+ loovutajas on Aspartaat(Asp,D), Glutamaat(Glu,E), Jälle apolaarsed: Metioniin(Met,M), Trüptofaan(Trp,W), Fenüülalaniin(Phe,F), Isoleutsiin(Ile,I), jälle polaarsed ehk laenguta: Treoniin(Thr,T), Tsüsteiin(Cys,C), Türosiin(Tyr,Y), ja aluselised ja h sidujad: Histidiin(His,H), Lüsiin(Lys,K), Arginiin(Arg,R). Veel saab grupeerida, nagu biokeemia praktikumiraamatus oli: alifaatsed punasega, väävlit sisaldav: oranz , aromaatsed: sinised. Ebaharilikud on: kollageenis on hüdroksülüsiin ja hürdoksüpoliin, karboksüglutamaat verehüübimisvalgud, püroglutamaat bakteriorodopsiin, fosforüleeritud aminohapped, signaaliülekanne nagu fosfoseriin ja fosfotürosiin. 2. Aminohapete dissotsiatsioon millised ioonsed vormid esinevad? pKa1, pKa2 ja pKa3
20%, vitamiine (B1, B2, niatsiin, B6) ja teisi fütokemikaale (ensüümid, õietolmuterad, maitse-, värvi- ja aroomained) ligi 2%, happeid 0,6%, valke 0,3% ja mineraaltoiteained (kaalium, kaltsium, magneesium, mangaan, naatrium, raud ja vask) 0,2% ulatuses. Mees leiduvate tuntumate aminohapete loetelu Mees leidub järgmisi tuntumaid aminohappeid: alaniin, arginiin, astaragiin, fenüülalaniin, glutamiinhape, glütsiin, histidiin, isoleutsiin, leutsiin, lüsiin, metioniin, treoniin, trüptofaan, tsüsteiin jpt. Mees leiduvad tuvastatud orgaanilised happed Mee koostises on tuvastatud järgmisi orgaanilisi happeid: glükoonhape, fumaarhape, ketoglutaarhape, oksaalhape, piimhape, püroglutamiinhape, sidrunhape, sipelghape, võihape, õunhape, äädikhape jpt. Kasutamine Mett tarbitakse kõige rohkem töötlemata vedelana, kristalliseerununa või koos kärgedega
talletunud energia mehaaniliseks tööks. Valgud 4 Valkude jagunemine: Lihtvalgud (proteiinid) koosnevad aminohapete jääkidest. Liitvalgud (proteiidid) koosnevad nii valgulisest kui mittevalgulisest osast. Valgud koosnevad aminohapetest. Aminohapped jagunevad Asendatavateks organism on võimeline neid ise sünteesima. Asendamatuteks peavad sattuma organismi koos toiduga. (Valiin, leutsiin, isoleutsiin, lüsiin, trüptofaan, fenüülalaniin, metioniin, treoniin, histidiin) Valgud 5 Täpsemalt võib aminohapped jagada: Asendatavad alaniin, glutamiin, proliin, seriin, aspargiinhape, glutamiinhape, glütsiin. Neid suudab organism sünteesida ka teistest ainetest. Asendamatud neid peab organism saama toiduga. Kui puudub kasvõi üks asendamatu aminohape, katkeb valgu biosüntees. Osaliselt asendatavad on täiskasvanute organismis arginiin ja
2 süsiniku juures). · Aminohapped on vees väga hästi lahustuvad amfoteersed ühendid. · Kodeeritavad aminohapped jagunevad asendamatuteks ja asenduvateks aminohapeteks. · Asendamatud aminohapped aminohapped, mida organism ise ei sünteesi. Need viiakse organismi toiduga. Asendamatuid aminohappeid on kaheksa (valiin, leutsiin, isoleutsiin, fenüülalaniin, treoniin, metioniin, trüptofaan, lüsiin). · Asenduvad aminohapped aminohapped, mida organism suudab ise sünteesida. 7. Karboksüülhapped reageerivad metallide, aluste, aluseliste oksiidide ja nõrgemate hapete sooladega. Aminohapped moodustavad soolasid nii aluste kui ka hapetega. 8. Metaanhape ehk sipelghape (keemiline valem HCOOH või CH2O2) on värvuseta, söövitav, vees lahustuv vedelik. Metaanhape on kõige lihtsam karboksüülhape. Metaanhape esineb looduslikult sipelga- ja mesilasmürgi sees.
Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkidest Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulistest osast, nt kromosoomid ja hemoglobiin 4. Milliste sidemetega on ühendatud aminohappejäägid? Peptiid e kovalentsetesidemetega, hästi tugevad asjad 5. Millised aminohapped on asendamatud? Aminohapped, mida ei saa ise toota, peab saama toidust. Neid on kokku 8, teadma peab neid: • Metioniin(Met) kõik valgud alustavad sünteesi sellest • Lüsiin(Lys) luustiku jaoks ja osaleb antikehade tekkel, kaitsevalk • Fenüülalamiin(Phe) 6. Kirjelda valkude struktuuri • Esmane ehk primaarstruktuur aminohappeline järjestus • Sekundaarstruktuur aminohappe ahela keerumisel spiraaliks või kõrvalahelate kokkuvoltimisel tekkiv struktuur • Tertsiaarstruktuur aminohappe ahela edasisel kokkukeerdumisel tekkiv, keraja kujuga
Vitamiinid HKQ Vitamiin H Vitamiin H ehk Biotiin on vesilahustuv antiseborroilise toimega ühend. Imendumine, transport, säilitamine ja väljutamine Toiduainetega seedekulglasse sattuv biotiin on seotud valguga. Valgu proteolüüsil seedekulglas jääb järele biotsütiin (kompleks lüsiin-biotiin), mis bionaasi toimel annab vaba biotiini. Vaba biotiin imendub Na-sõltuvana peensoole ülaosas ning suuremate koguste korral tõuseb difusioonina imendumise hulk. Kusjuures soole mikrofloora poolt toodetud biotiinist imendub vaid 8-15%. Imendumist pärsib liigne alkohol, antibiootikumid ja toore kanamuna glükoproteiin avidiin (seob ennast biotiiniga ja muudab selle organismile omastamatuks). Imendunud biotiini transpordib organismis albumiin ja mitmed globuliinid
MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA | YTM0011 I KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED | 20/09/10 I VALKUDE STRUKTUUR 1. Aminohapped, aluselised ja happelised, hüdrofiilsed ja hüdrofoobsed, polaarsed vs. mittepolaarsed, kõrvalahelate tüübid. Aluselised: Lüsiin, Arginiin, Histidiin. Happelised: Aspartaat, Glutamaat. Hüdrofoobsed: Alaniin, Valiin, Leutsiin, Metioniin, Isoleoutsiin, Fenüülalaniin, Trüptofaan, Tyrosiin. Hüdrofiilsed: Arginiin, Lüsiin, Aspargiin, Glutamaat, Proliin, Aspartaat. Polaarsed: Türosiin, Histidiin, Lüsiin, Arginiin, Aspartaat, Glutamaat, Treoniin, Seriin, Aspargiin, Glutamiin. Mittepolaarsed: Alaniin, Valiin, Leutsiin, Isoleutsiin, Fenüülalaniin, Metioniin, Proliin, Trüptofaan. 2
k (piimaval n k a (tursk) k) (kõhre-ja (filee) nahaval k) Isoleutsiin 4,0 6,1 2,6 4,0 4,3 4,4 5,2 Fenüülalanii 6,0 11,3 3,5 >5 >4 >5 >5 n (+türosiin) Leutsiin 7,0 9,2 3,0 7,5 7,5 8,1 7,7 Lüsiin 5,5 8,2 4,4 2,5 8,0 9,4 6,1 Metioniin 3,5 3,1 0,8 >3 >3 >3 >1,5 (+tsüsteiin) Treoniin 4,0 4,9 2,3 2,8 4,0 5,6 4,0 Trüptofaan 1,0 1,2 ~0 1,1 1,3 1,2 1,3 valiin 5,0 7,2 3,4 4,5 5,3 5,6 6,1
Need soolad ei lahustu ning sadenedes riidekiududele, takistab pesemist. Seebi lahus on leeliseline ning ei sobi paljude tekstiilimaterjalide pesemisel, eriti veel kõrgemal temp. ei saa pesta happelises kk. Sünteetiliste pesemisvahendite üldine ehitus. Eelised võrreldes seebiga. Pikk hüdrofiilne rühm, lühike hüdrofoobne rühm. Peseb karedas, külmas vees. Lahustub vees täielikult. Ei riku riiet Kodeeritavate aminohapete liigid. Aminohapete nimetused. Asendamatud aminohapped- lüsiin, leutsiin, metioniin, valiin. Asendatavad aminohapped- glütsiin, proliin, alaniin, seriin. Polüesterkiu ja polüamiidkiu nt, f om, kasut. Polüesterkiud- jahutav omadus, elastne, vähekortsuv, rebenemis- ja hõõrumiskindel. Pluusid, sokid, õmblusniidid, kardinamaterjal. Polüamiidkiud- kerge, vastupidav, elastne, imab hästi niiskust. Turvavöö, voolikud, sukkpüksid, ujumisriided, dusikardin, tuletõrjujate riided Valgu koostis, liht- ja liitvalgu erinevus
mõnikord takistab see villide tekke ulatust ja kiirust ning vähendab nahaärritust · Villide tekkekohale võib õrnalt suruda paariks minutiks igas tunnis niisutatud teekoti. Tee sisaldab tanniini, millel on antiviiruslikke omadusi (seda sisaldavad ka mõned herpesevastased ravimid) - selle tulemusel peaks villide tekke piirkond vähenema. · Määrige ville ja koorikuid vaseliiniga või astelpajuõliga - see takistab nende murdumise ja veritsemise teket · Toidulisand L-lüsiin (aminohape) võib samuti villide teket vähendada. Kuna meditsiiniliselt pole seda tõestatud, võib sellist meetodit rakendada vaid arsti soovitusel. · Ravimtaimed - salvei ja teepuuõli - võivad samuti villide teket vähendada, kuid neid tuleb kasutada vaid arsti ettekirjutusel Kuid mis sunnib herpest aktiveeruma st miks külmavillid aeg-ajalt tekivad? Selleks on mitmeid põhjusi (millest enamik on seotud inimese immuunsüsteemi nõrgenemisega, mis herpesviirust kontrolli all hoiab):
1) Aminohappeid on vaja,et valke ehitada. Neid on 20 erinevat, tähistatakse kolme tähega. Koosnevad amino- ja karboksüülrühmast. Asendatavad aminohapped neid suudavad rakud ise lämmastikuühenditest sünteesida. Asendamatud aminohapped organism peab saama neid toidust, sest rakud ei suuda neid ise sünteesida. Nt: metioniin, fenüülalaiin, lüsiin. Peptiidside tekib aminohappejääkide vahel, ühendab need valgumolekuliks. 2) Primaarstruktuur aminohappeline järjestus, lihtne ahel. Sekundaarstruktuur aminohappe ahel on keerunud spraaliks, seda hoiavad koos vesiniksidemed. Nt. Juuksed, küüned, soomused, ämblikuniit. Tertsiaarstruktuur sekundaarstruktuuriga valgu kokkuvoltimisel tekkiv kerajas struktuur. Nt:ensüümid, ahtikehad, vereplasma valgud, keratiin, lihasvalgud, kollageen.
1. Aminohapped nende liigitamine, polaarsed vs mittepolaarsed, kõrvalahelate tüübid Aluselised: Lüsiin, Arginiin, Histidiin. Happelised: Aspartaat, Glutamaat. Hüdrofoobsed: Alaniin, Valiin, Leutsiin, Metioniin, Isoleoutsiin, Fenüülalaniin, Trüptofaan, Tyrosiin. Hüdrofiilsed: Arginiin, Lüsiin, Aspargiin, Glutamaat, Proliin, Aspartaat. Polaarsed: Türosiin, Histidiin, Lüsiin, Arginiin, Aspartaat, Glutamaat, Treoniin, Seriin, Aspargiin, Glutamiin. Mittepolaarsed: Alaniin, Valiin, Leutsiin, Isoleutsiin, Fenüülalaniin, Metioniin, Proliin, Trüptofaan. 2. Valemid Hüdrofiilsed aminohapped Hüdrofoobsed ja mittepolaarsed aminohapped 3. Peptiidside, C-ja N-terminus Peptiidside - kovalentne amiidside aminohapete vahel. Valkude primaarstruktuuri alus. Kondensatsioonireaktsioon, eraldub vesi.
Seda toodetakse umbes 4.milj.tonni. Soomes shiitake kasvatus on hetkel üsna algstaadiumis kogemuste ja oskuste puudumise tõttu. Soomes toodetakse umbes 85 tonni shiitakest aastas. Shiitaket kasvatatakse peamiselt lehtpuu purualustel. Shitake seene viljaliha on kreemikaskollane ja suhteliselt tiheda viljalihaga. Seene hea maitse on samaaegselt nii peen kui ka tugev. Shiitakes on palju kasulikke toitaineid, nagu valkained, aminohapped (leutsiin ja lüsiin) ja vitamiinid (D-vitamiini, B1- vitamiini, B2-vitamiini ja PP-vitamiini). Selles on vähe kaloreid, kuid seda võrra rohkem maitset. Shiitakes on hulgaliselt tervist mõjutavaid toitaineid, mis lisavad immuunsust, alandavad vere kolesterooli sisaldust ja vererõhku. Seene niiskusesisaldus on umbes 85%, nii et ta on kuivem kui enamus seened, mille tõttu säilib shiitake kõige paremini võrreldes teiste seentega
4) Teisi metüültransferaase kasutatakse valikuliselt lähedaste 5' nukleotiidide metüleerimisel. (RNA 5' otsas paiknevate ribooside 2' oksügeenidele) Capi funktsioonid - 1) tuumaekspordi regulatsioon 2) kaitseb selle eest, et eksonukleaasid (otsast 5'-3' lõikavad) tulevad lõikama, aga see on 5'-5' 3) translatsiooni promootor 4) 5' lähimate intronite äralõikamise promootor Mis on HDAC ehk histooni deatsetülaas Ensüümiklass, mis eemaldab atsetüülgrupid epsilonNatsetüül lüsiin aminohappe histoonil. See teguviis on vastupidine histoon atsetüültransferaasile HDAC eemaldab need atsetüülgrupid, et suurendada positiivset laengut histoonide sabades ja soodustab suure afiinsusega sidumist histoonide ja DNA selgroo vahel. See protsess kondenseerib DNA struktuuri, hoides ära transkriptsiooni. HDAC tegeleb keskkonnast tuleneva info protsessimisega, rakuprotsessidega, raku kasvu ja surmaga, inimhaigustega ntx vähiga.
VRBL-agar coli-laadsed bakterid sapisoolad, kristallviolett, (lillakaspunane) neutraalpunane 30 ºC või 37 ºC XLD Salmonella spp. naatriumdeoksükolaat (sapisool) keskelt punane või must naatriumtiosulfaat, raudtsitraat, ksüloos, laktoos, sukroos, lüsiin, fenoolpunane, 37 ºC TSC Clostridium perfringens D-tsükloseriin, naatriumsulfit keskelt must 37 ºC (anaeroobselt) DG18 pärmid ja hallitused klooramfenikool, dikloraan, glütserool 2025 ºC
Vahad(2 ülesannet ehituslik ja kaitse). Steroidid(suguhormoonid, KOLESTEROOL, adrenaliin(hormoon). Liitlipiidide hulka kuuluvad fosfolipiidid mis on rakumembraani ehituses. 3. Valgud e. Proteniid - on BIO polümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.(20). Toiduainetest sisaldavad rohkesti valke näiteks singis, hernestes, munas ja kalas. Asendamatud aminohappeid on (8): Isoleutsiin, leutsiin, lüsiin, metioniin, treoniin, valiin. Valgumolekul koosneb peptiinsidemest ja aminohapetest. Valkude seedimiseks on vaja peptiinsidemed lõhkuda, milleks magu toodab seeede ensüümi nimega PEPSIIN(vajalikud tingimused on: maohape, 37temp). 4. Nukleiinhapped (DNA,RNA) DNA(desoksüribonukleiinhape, ladina k. On tuum=nukleus) DNA on (BIO)polümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukeitiidid
moodustada vesiniksidemeid. aminohape- Aminohape on karboksüülhappe derivaat, mis sisaldab: -Aminorühma, Karboksüülrühma, Vesinikuaatomit Radikaali, mis on karboksüülrühma kõrval oleva süsiniku (-süsinik) aatomi küljes Asendamatud aminohapped aminohapped, mida organism ise ei sünteesi. Need viiakse organismi toiduga. Asendamatuid aminohappeid on kaheksa (valiin, leutsiin, isoleutsiin, fenüülalaniin, treoniin, metioniin, trüptofaan,lüsiin). Asenduvad aminohapped aminohapped, mida organism suudab ise sünteesida Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20 aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud. Valgud on tekkinud aminohapete polükondensatsioonil. peptiidside- Peptiidi molekuli amiidrühm dipeptiid- Peptiidid bioloogiliselt olulised amiidid või polüamiidid, kus aminohapped on omavahel seotud amiidsidemega. Enamasti on need aminohapped.
jne. Organismi võime valke sünteesida on piiratud, omastatakse loomse ja taimse valgu kujul toiduga, mis lähevad organismis kudede ülesehitamiseks. Ööpäevane valgu vajadus on 0,8 g valku 1 kg kehamassi kohta puhkeolekus, kehalisel tööl on see üle poole suurem. Oluline on ka nende aminohappeline koostis 20-st teadaolevast on 9 asendamatud peamiselt loomsed valgud (leutsiin, isoleutsiin, lüsiin, metioniin, fenüülalaniin, teroniin, trüptofaan, valiin, histidiin). Neid organismis ei sünteesita (saab toiduga). Mida enam neid valgus on, seda suurem on valgu bioloogiline väärtus. Seedetraktis lõhustatakse valgud polü- ja oligopeptiidideks ja edasi aminohapeteks pankrese fermetide toimel ja seejärel imenduvad peensoolest verre. 24. Valguvajadus asendatavad ja asendamatud aminohapped VALGUVAJADUS - desamiinimisel lõhustatud aminohapete asendamise vajadus
Transamiinimine: ühe aminohappe aminorühm kantakse teisele aminohappele, tekib uus aminohape, mida on hetkel tarvis. Desamiinimine: lõhustamisprotsess, kus eraldatakse aminorühm ja aminohape muudetakse lämmastikuvabaks ühendiks, mis eraldatakse organismist või kasutatakse energeetilistes protsessides.(nt kehalise töö ajal). 9.Asendatavad ja asendamatud aminohapped - Täisväärtuslikud - Sisaldavad asendamatuid aminohappeid ( 20st 9 : leutsiin, isoleutsiin, lüsiin, metioniin, fenüülalaniin, treoniin, trüptofaan, valiin, histidiin) neid sisaldavad peamiselt loomsed valgud( liha, piim, muna)vajalik kudede ümberehituseks . Mittetäisväärtuslikud - Sisaldavad asendatavaid aminohappeid, mida sünteesitakse maksas transamiinimise teel. 10. Valguvajadus - valgu miinimum, valgu füsioloogiline minimum, valgu optimum- Valguvajadus - desamiinimisel lõhustatud aminohapete asendamise vajadus toiduvalguga. Valgu miinimum - valgu
protsessideks. Oksüdeeritud ja taandatud koensüümid metabolismis On vajalikud energia ülekandeks. Taandatud koensüümid on NADH, NADPH ja FADH 2. On väga head elektronide ülekandjad. Süsiniku oksüdatsiooniastme muutus metabolismis Toitained, nende roll ja päevane vajadus · valgud varustavad organismi aminohapetega. Asendamatud aminohapped on valiin, leutsiin, isoleutsiin, lüsiin, metioniin, histidiin, fenüülalaniin, trüpofaan, treoniin, arginiin. · süsivesikud annavad energia ja on olulised komponendid nukleotiidid ja nukleiinhapete sünteesiks · lipiidid varustavad organismi rasvhapetega, mis on rakumembraanide võtmekomponendid ja eellasteks signaalmolekulidele · kiudained stimuleerivad soolestikku ja adsorbeerivad orgaanilise molekule seedetraktis · vitamiinid ja mineraalained Makroergilised biomolekulid
24. Joonistage -aminohappe üldine struktuur. 25. Milline on nimetatud aminohapete kõrvalahela laeng pH 7 juures? (kolm aminohapet 20 hulgast) a) asparagiinhape negatiivse laenguga( veel on negatiivse laenguga glutamiinhape) b) alaniin 0 c) arginiin positiivne laeng 26. Nimetage kuus hüdrofoobse kõrvalahelaga aminohapet Glütsiin, alaniin, valiin, leutsiin, isoleutsiin ja proliin 27. Nimetage kuus hüdrofiilse kõrvalahelaga aminohapet? Asparagiin, glutamiin, histidiin, lüsiin, arginiin, (seriin) 28. Millised toodud aminohapetest on happelise kõrvalahelaga? Happelise kõrvalahelaga on vaid asparagiin ja glutamiin 29. Millised toodud aminohapetest on aluselise kõrvalahelaga? Histidiin,lüsiin ja arginiin 30. Milliste aminohappejääkide kaudu toimub valkudes disulfiidsildade moodustumine? Tsüsteiini jäägid 31. Kas peptiidside on oma olemuselt? Amiidside 32. . Mitme erineva aminohappe lülitamine valkudesse on geneetiliselt kodeeritud? 20 erineva AH 33
nimetatakse radikaaliks. R CH NH2 COOH Aminohapped on amfoteersed ühendid. Nii happelised kui aluselised omadused, reageerib nii hapete kui alustega. Aminohapped ühinevad omavahel peptiidsideme abil. Ühe aminohappe aminorühm ühineb teise aminohappe karboksüülrühmaga, eraldub vesi. On olemas 8 asendamatut aminohapet: * isoleutsiin (Ile) * leutsiin (Leu) * lüsiin (Lys) * metioniin (Met) * fenüülalaniin (Phe) * treoniin (Thr) * trüptofaan (Trp) * valiin (Val) [* histidiin (His)] ^ Aminohapped, mida loomorganismid ise toota ei suuda. Taimed moodustavad aminohappeid primaarselt, otse fotosünteesides. Taimed toodavad aminohappeid nii palju, kui ise tarbivad. Loomorganismidel lämmastikühendite sisse-, väljavoog. Rohkem siseneb lämmastik varases lapseeas ja pärast haigusest paranemist.
seiskumist · rohkem taimses toidus · allikad: köögiviljad ja kaunviljad Kaltsium · makorelement · enim leidub luudes · tähtsus: luukoe moodustumine, lihaste normaalne töö, südametöö, D vitamiini metabolism, vererõhu ja kolesterooli alandamine · omastamist soodustavad vitamiinid D, C ja A, küllastumata rasvhapped, P, Mg, Fe, Mn, piima laktoos, aminohapped (lüsiin) · imendumist halvendavad: kiudainete liig, liigne kohv, mõned ravimid, vähene füüsiline tegevus, stress · soovitus: 800-900 mg · defitsiidist tulenev haigus osteoporoos · allikad: piim, kala, brokoli, spinat, till, petersell, rooskapsas, mandlid Magneesium · makroelement · tähtsus: energia tootmine, luustik, vere hüübimine, DNA süntees, insuliini tootmine, stressivastane toime · omastamist suurendab D vitamiin ja kaltsium
10-20% toiduenergiast. Kui inimene tahab kasvatada tugevat lihasmassi, on kõige enam toiduainena vajalik tarbida valku ehk proteiini. Valgud omakorda koosnevad aminohapetest, mida jagatakse kaheks: asendatavateks ja asendamatuteks aminohapped. Asendavaid aminohappeid on kehal võimalik ise sünteesida ja asendamatuid peab organism saama toidust. Asendatavad aminohapped on näiteks inimestel alaniin, asparagiin, glütsiin. Asendamatud aminohapped on inimestel näiteks leutsiin, isoleutsiin, lüsiin. Loomsed päritoluga valgud on munas, kalas, lihas, piimatooted. Taimsed päritoluga valgud peituvad köögiviljades, teraviljades, pähklid jne. Tõsine valgu puudus viib lihasnõrkuse ja ödeemi1 tekkele ning juuste ja naha muutustele. Pikaajaline liigne valgusisaldus organismis samuti võib põhjustada podagrat2 ja suurendada allergiaohte. Üleliigne valkude sisaldus koormab neere ja maksa, sest keha ei suuda ära sünteesida liigset valkude kogust
Aspartaamhape 1,45 g Leutsiin 1,28 g Arginiin 1,19 g Valiin 0,94 g Proliin 0,93 g Fenüülalaniin 0,90 g Alaniin 0,88 g Glütsiin 0,84 g Seriin 0,75 g Lüsiin 0,70 g Isoleutsiin 0,69 g Treoniin 0,58 g Türosiin 0,57 g Pohla-Kaera kook TÄIDIS TAINAS 250 g 150 g Kohupiim Või 1 spl Sidrunimahl 1
TCA tsükli vaheühendiks. Nende aminohapete arvel on võimalik sünteesida glükoosi. Ketogeensed aminohapped süsinikuskelett on konverteeritav AcCoA-ks, atseetoatsetüülCoA-ks või atseetoatsetaadiks. Ketogeensed aminohapped on vastavalt nende nimele potentsiaalselt ketokehade alikaks. Samas ei saa puhtalt ketogeensete aminohapete arvel glükoosi sünteesida. Paljud aminohapped kuuluvad aga korraga mõlemisse kategooriasse. Puhtalt ketogeensed: Lüsiin, leutsiin Nii ketogeensed kui glükogeensed: isoleutsiin, treoniin, fenüülalaniin, trüptofaan, türosiin Ülejäänud on glükogeensed. 11. Püruvaadi perekonna aminohapped. Alaniin, valiin, leutsiin. 12. Oksaalatsetaadi perekond. Aspartaat, asparagiin, metioniin, treoniin, isoleutsiin, lüsiin. 13. Fumaraadi perekond. Türosiin, fenüülalaniin. 14. -ketoglutaraadi perekond. Glutamiin, proliin, arginiin. 15. SuktsinüülCoA perekond.
23. Tead aminohappe ehitust. Mis määrab ära aminohappe keemilised omadused ? Aminohappe keemilised omadused määrab ära kõrvalahel. 24. Kuidas tekib peptiidside? Kahe aminohappe ühinemisel. 25. Kui palju on organismis asendamatuid aminohappeid ? Nimeta need. Organismis on 8 asendamatut aminohapet: Isoleutsiin Leutsiin Lüsiin Metioniin Fenüülalaniin Treoniin Trüptofaan Valiin 26. Tead valgu struktuure ja oskad neid nimetada. primaarstruktuur-valgu aminohappeline järjestus sekundaarstruktuur- aminohappe ahela spiraaliks keerdumisel või kõrvalahelate kokkuvoltimisel tekkiv struktuur, mida hoiavad koos vesiniksidemed
toorglütserool on sobiv söödalisand lüpsilehmadele nii suukaudselt manustatuna uuslüpsiperioodil kui täisratsioonilise segasöödas koostises ilma negatiivse mõjuta piimatoodangule ja ainevahetusnäitajatele, arvestades siinset söötmis- ja pidamispraktikat. · http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/uudised/rafineerimata-glutserool-sobib- lupsilehmadele-soodalisandiks?id=68941611 Lüsiin ja metioniin · Lüsiin ja metioniin kuulub asendamatute aminohapete hulka -- loomarakud seda ise ei sünteesi, seetõttu loomad peavad saama selle toiduga. · Neid peetakse esimesteks piimasünteesi limiteerivateks aminohapeteks. · Arvatakse, et sellega toetatakse vatsaspetsiifilise proteiini sünteesi, mis limiteerib VLDL sünteesi. · Ka metioniin on organismis metüülrühma doonoriks. · Silmnähtavat praktilist kasu pole katsed suutnud siiski tõestada. Omega-6 ja omega-3 rasvhapete segu
· Asendamatu aminohape on selline aminohape, mida loom peab saama toiduga · Valg pI(isoelektriline punkt) on selline pH väärtus, mille juures molekulil on minimaalne netolaeng . Valgumolekuli seisund, mille juures molekuli summaarne laeng on 0 · Peptiidside: O=C=N-H. Peptiidside tekib amiidsideme abil, ühest aminohappest võtab osa karboksüülrühm, teisest aminohappest aminorühm. · Lihtvalkude põhistruktuurid:globulaarsed ja fibrillaarsed · Aluselised ah-ed : histidiin, lüsiin; arginiin; happelised: aspartaat, glütamaat; aromaatsed: fenüülalaniin; glütsiin, türosiin; hüdrofiilsed: Cys, Ser, Thr, Tyr, Asn, Gln, Asp, glu, Lys, Arg, His; hüdrofoobsed: gly, Ala; Val, Leu, Ile; hüdroksüül: ser, Thr; tiool: cys, Met SÜSIVESIKUD: Molischi test: kvalitatiivse analüüsi põhitest. Süsivesikute olemasolul tekib nende segus -naftooliga , konts väävelhappe lisamisel , happe ja uuritava lahuse piirpinnale purpurne vahekiht.
VAL – valiin THR – treoniin ASN – asparagiin TRP – trüptofaan PRO – proliin TYR – türosiin SER – seriin o Happelised: ASP - asparagiinhape GLU – glutamiinhape o Aluselised: ARG – arginiin HIS – histidiin LYS – lüsiin Alfa-süsinik ja 4 asendajat: o Vesinik (H). o COOH – karboksüülrühm. o Alfa-aminorühm – NH2. o Radikaal – R – kõrvalahel . Füsioloogilise pH juures on AH-d tsvitterioonid (puhverdamisvõimega): aminorühm protoneeritud karboksüülrühm karboksülaataniooni vormis. Neutraalne hübriidioon, mis sisaldb endas katiooni ja aniooni ning moodustab molekuli.Laenguga nii amino- kui karboksüülrühm.
Vesi 74,91 g Kalorsus 89,0 kcal Valgud 1,09 g Lipiidid 0,33 g Tuhk 0,82 g Süsivesikud 22,84 g Sahharoos 2,39 g Glükoos 4,98 g Fruktoos 4,85 g Kiudained 2,60 g Tärklis 5,38 g Aminohapped Väärtus Aminohape 100 g kohta Glutamiinhape 152 mg Aspartaamhape 124 mg Histidiin 77 mg Leutsiin 68 mg Lüsiin 50 mg Fenüülalaniin 49 mg Arginiin 49 mg Valiin 47 mg Alaniin 40 mg Seriin 40 mg Glütsiin 38 mg Treoniin 28 mg Isoleutsiin 28 mg Proliin 28 mg Toiteelemendid Väärtus Toiteelement 100 g kohta Kaalium (K) 358,00 mg
annaabi.ee 
