Lennart meri (0)

Kohila Gümnaasium
 
 
 
 
 
Taasiseseisvunud Eesti esimene president ehk
Lennart Georg Meri
 
 
 
 
 
juhendaja : Silvi Ivanova
koostanud : Kairi Kuldma
 
 
 
 
KOHILA 2009
Sisukord
Sissejuhatus 4
Lennart Meri noorusaastad 5
Lennart Georg Meri esimene teos ja retked 5
Lennart Georg Meri perekond 6
Lennart Georg Meri siirdumine poliitikasse 7
Lennart Georg Meri välisministrina 7
Lennart Meri suursaadikuna Soomes 8
Lennart Georg Meri presidendina 8
Aeg pärast presidendi ametiaega... 10
Lahkus armastatud Lennart Meri 10
Lennart merd jääb meenutama “Hõbevalge” 11
Kokkuvõte 12
Karjäär 13
Raamatud: 13
Liidud, ühingud 14
Ordenid 14
President Lennart Geotg Meri. 15
Kasutatud kirjandus 16

Sissejuhatus

Minu uurimistöö objektiks on Lennart Georg Meri. Valisin selle auväärse Eesti riigipea , kes on kahjuks meie seast lahkunud. Seetõttu, et tema on mees, keda ma olen alati imetlenud. Teiseks põhjuseks oli teada saada, kas ka selle ajastu poliitikud elasid sama hästi kui tänapäeva poliitikud. Lennart Meri on mees, kelle kohta võib tõest öelda, et tema on sündinud eurooplaseks. Oma eesmärgiks soovisin välja uurida, milline oli Taasiseseisvunud Eesti esimese presidendi elu elusaatus ning roll Eesti iseseisvumisel. Lennart Meri kõnesid kuulates vaikis alati kogu saal . Alati oli sellel mehel öelda midagi uut. Ta on ainus president, kea rääkis oma kõne peast . Lennart ei kõhelnud kunagi kui tuli kaitsta oma kodumaad . Ehk seetõttu ongi muutunud see isiksus minu jaoks tähtsaks. Nii nagu Mihkel Mutt on ühes srtiklis öelnud, et Lennart Meri on õnnelik inimene vastab ju tõisesti tõele. Ta tuli tagasi Siberist , oli võimalus reisida, mis kõige tähtsam ta sai jagada eestlastega oma mõtteid, teadmisi ja tundeid. Ning ta oli Eeati rahva poolt väga armastatud ning suurriikide poolt tunnustatud inimene. Õnnelik, et sai teha teoks oma soovi taastada Eesti iseseisvus . Sisestades ükskõik millisesse interneti otsingusse Lennsrt Georg meri saame väga palju kaastundeavaldusi. Juba see peaks tähendama midagi.

Lennart Meri noorusaastad

 
Lennart Georg Meri sündis 29. märtsil 1929 Tallinnas Eesti diplomaadi ja Shakespearei tõlkija Georg Meri ning Alice -Brigitta Engmanni pojana. Lennarti emal olid eestirootsi juured. Koos perega lahkus ta varakult oma kodumaalt . Lennart oli sunnitud vahetama üheksa korda kooli ta õppis nii mitmes Saksamaa kui ka Prantsusmaa koolis poiss pidi seetõttu selgeks õppima selgeks mitmeid erinevaid keeli sealt pärineb Lennarti hea keelteoskus . Lennart tõdes, et kõige rohkem meeldis talle õppida kõige rohkem Lycée Janson de Sailly's Pariisis. Tema esimene väljaöeldud soovaktiivselt sekkuda maailmasündmustesse oli 1963 aastal.huvi poliitika vastu tekkis kuna isa kuulas korrapäraselt uudiseid.
Kui Lennarti perekond kolmekümnendatel Prantsusmaale siirdus elasid nad väga vaeselt. Alguses polnud võimalik isegi mitte Pariisi kolida .ainus, kes töötas oli isa, ema oli lastega kodus. Bussisõidu jaoks neil raha puudus, enamasti käisid nad linnas jalgsi . Juba lapsena hakkas Lennart prantsuse keelt rääkima.
1934 siirdus perekond Berliini. Seal asus ta õppima katoliiklikus rahvakoolis nii tuligi Lennartil õppida selgeks ka saksa keel.
1941 küüditadi perekond koos kümnete tuhandete eestlaste, lätlaste ja leedukatega Siberisse. Perekonnad lõhuti ja perekonnapead suleti kontsentratsioonilaagritesse, kust vähesed eluga pääsesid. Lennart alustas kaheksateistaastaselt oma karjääri metsatöölisena, samuti töötas noormees kartulikoorija ja metsaparvetajana.
Merede perekond pääses Siberist eluga ning naasnud 1946 aastal Eestisse lõpetas Lennart 1953. Tartu Ülikooli lõpetas ning ajaloo eriala omandas cum laude . Tol ajal ei lubatud, aga noormehel ajaloolasena töötada, kuid noormees ei heitnud meelt ning leidis tööd Vanemuise teatris dramaturgina ja hiljem Eesti ringhäälingus kuuldemängudeprodutsendina. Lühikest aega sai Georg Meri töötata ka ajalooõpetajana.
 

Lennart Georg Meri esimene teos ja retked

Esimese artikkli kirjutas Lennart Georg Meri 1951. aastal J. Ellemi ja E. Nõmme varjunime all ajalehes Edasi. Esimeseks tõsisemaksartikkliks osutus inglise utoopilise Robert Owenist.Lennart Mere esimene teos oli " Kobraste ja karakuride jälgedes". See raamat jutustas tema ja seiklustest Kesk-Aasiasse reis toimus 1958 aastal. Selle teose võttsid väga soojalt vastu. Juba ülikooli ajal oli Georg Meri sunnitud teenima raha kirjatööga, et peret ülal pidada kuna isa oli arreteeritud. Kuid selle esimese teosega leidis Meri, et kirjutamine ongi tema tõeline kutsumus. Umbes kakskümend viis aastat käis ta mööda Nõukogude Liidu kõige raskemini ligipääsetavates kohtades kuna teda paelusid väga teiste maade tavad, kultuur.Siberi avastamine suur erinevus kohalike vajaduste ja Moskva käsumajanduse vahel. Reisidest sündinud filmid ja raamatud suutsid läbida raudse eesriide. Lennart Georg Mere teoseid on tõlgitud tosinatesse keeltesse. Nõukogude Liidus keelati ära film Linnutee tuuled sai New Yorgi filmifestivalil, aga hõbemedali. Soome koolises on kasutatud Mere filme ja teoseid õppematerjalina. 1986 valis Helsingi ülikool Lennart Georg Mere oma kooli audoktoriks. 1963 aastal võeti Meri vastu Eesti Kirjanike Liitu. Veel sai Lennart kaheksakümnendatel Soome Kirjanike Liidu auliikmeks.
Reiside vahel tõlkis Meri Remarquei, Greeni , Vercorsi, Boullei ja Solženitsõnit. Lennart Meri looming aitas kaasa Eesti identiteedi säilimisel. Kuulsamaiks teoseks sai Hõbevalge, mis näitas, et Eesti on Põhja Euroopas avatud ja aktiivne riik.
Lõpuks avanes Lennart Georg Meril tutvustada Soomes vabale maailmale Eesti olemasolu.nüüd asus ta looma sidemeid Eesti põgenikega, poliitikute ja ajakirjanikega. Ta oli esimene eestlane, kes teatas välismaailmale, et on Veneokupatsiooni poolt kavandavate fosforiidikaevanduste vastu.
 

Lennart Georg Meri perekond

Ta oli abielus kaks korda ja kokku on tal kolm last. Esimest korda abiellus ta Regina Ojaverega, kes 1987 emigreerus Kanadasse. Nendel on pojad Mart Meri ja Kristjan Meri ja tütar Tuule Meri. Teist korda abiellus Lennart Helle Pihlakuga ja nei lapsed puudusid..

Lennart Georg Meri siirdumine poliitikasse

Keskkonnakaitsest kasvas peagi välja Laulev revolutsiooniks, kus väga tähtis osa oli Lennart Mere kõnel kas eestlastel on lootusi. Selles kõnes seadis ta esikohale rahva probleemid ja valupunktid . See leidis tugevat vastukaja ka väljaspoolt Eestit. Nüüd algaski Meri aeglane ja sujuv liikumine kirjanikuametist poliitikasse. 1988 aasutas ta valitsusvälise Eesti Intstituudi. Eesmärgiks suunata noori välismaale ja luua häid suhteid läänega. Kultuuriesindusi rajati veel Stockholmi, Kopenhaagenisse,Londonisse, Pariisi, Helsingisse. Need kultuuriesindused kandsid saatkondade ülesandeid ja kui Eesti 1991 aasta augustis iseseisvus said neist suursaatkonnad.

Lennart Georg Meri välisministrina

Diplomaatiliste suhete taastamise aktidele kirjutas Meri alla välisministrina. Sellele kohale nimetas Meri tollaaegne rahvarinde liider Edgar Savisaar 1990 aastal. Enne seda oli Georg Meri jõudnud avaldada dokumentide kogumiku 1940 Eestis. Dokumente ja materjale. Selle teosega püüdis ta avaldada, et Eesti okupeerimine oli Hitleri ja Stalini vahelise kuritegeliku pakti tulemus, millega jagati Euroopa ka totalitaarse režiimi vahel. Molotov Ripentropi salaprotokolli alusel.
Välisministrina tuli luua Meril kõigepealtvälisministeerium. Esimeseks ülesandeks oli Meril vallandada kõik KGB mehed ning nende sekretärid. Lennart suutis saavutada tolleaegse Eesti peakonsuli Eernst Jaaksoni heakskiidu Eesti valitsuse tegevuseleTa teadis, et peab kõik alates vundamendist uuesti üles ehitama, nii hakkas ta kutsuma tööle noori, kes pidid hakkama Eestit välismaailmas vääriliselt esindama. Tänu Eesti instituudile oli uue välisministri töö kergem. Lennart võttis osa konverentsidest Kopenhaagenis, New Yorgis , Pariisis, Berliinis, Helsingis ja Moskvas. Kopenhaagenis kohtus ta korduvalt USA ja Euroopa riigipeade ning välisministritega. Ta esitles esimese Ida- Euroopa riigina Brüsseli peakorteris. Lennart Meri suutis saavutada Ernst Jaaksoni, kes oli selleaegne Eesti Vabariigi peakonsul, heakskiidu Eesti valitsuse tegevusele. Lääneriigid kohtlesid Baltiriike alandavalt, kuid nagu ütles Lennart Meri ka neist tuleb aru saada. Kopenhaageni konverents oli esimene avalik üritus, kus Meri tundis, et ta on teretulnud.

Lennart Meri suursaadikuna Soomes

Lennart Meri töötas suursaadikuna Soomes. Soomlased on rahvas, keda Lennart väga austas ja imetles. 23 aprill 1992- 10 oktoober 1992. tema töö suursaadikuna katkes kuna 6 oktoober 1992 vannutati ta esimeseks taasiseseisvunud Eesti presidendiks.
 

Lennart Georg Meri presidendina

Presidendiks palusid Meri tema sõbrad erakonnast Isamaa ning ta vastas endastmõistetavalt, et ta kandideerib loomulikult. Kuid Lennart arvas , et kolmedt presidendikandidaadist on vähe ning palus kandideerida ka Taageperel. Esimeses presidendiboorus oli pikalt ees Arnold Rüütel, kuid teises voorus õnn pöördud ninh Lennart Meri osutus võitjaks. Nii saigi temast esimene demokraatlikult valitud Eesti president.
Meri presidendiaastad olid Eesti ülesehituse aastad. Neil aastatel läksime üle demokraatiale ja turumanandusele.neil aastalel sai Eesti riik oma näo. Nüüd tuli hakata töötama 24 tundi ööpäevas nagu tavatses Meri öelda. Taasiseseisvunud Eestile oli see aeg raske. Toimus Vene vägede lahkumine ja pikk ning keerukas eeltöö liitumiseks Nato ning Euroopa Liiduga. Kõik see sai võimalikuks tänu Eesti põhiseadusele, mis määras ära presidendi volitused ning pädevuse. Samuti põhiseadus pani alusejärjest kestvatele rahvusvahelistele suhetele, mida meie president kaitses ning arendas .
Meri oli see, kes kujundas presidendi selliseks nagu ta 21 sajandil on. Lennart suhtus oma kaaslastesse väga isalikult, seetõttu tundsid paljud suurriikide juhid teda väga lähedalt. Ta oli küll väga oodatud, kuid samas ka väga kardetud vastane nii vestlustes kui ka esinejana. Meri paistis kordi suurem kui tilluke Eestimaa. Tema enda suurimaks sooviks oli teadvustada suurriikidele väikeriikide tähtsust.
Teist korda sai Lennartist president 1996 aastal. Oma teisel ehk viimasel ametiajal pühendus ta suuresti Eesti staatuse tugevdamisele rahvusvahelisel tasemel. Oma kahel ametiajal kujundas Meri välja riigipea staatuse ja kombed. See määras ära ka uute presidentide käitumismallid.
Riigipea ametikõrval ei jätnud ta ka unarusse oma kodu kabelineemel. Tema kogu on võõrustanud paljusid suursaadikuid ja presidente. Samuti on olnud Lennarti kodu üks kauneimaid kodusid Eestis. Lennart Georg Meri võib olla uhke kuna Eestimaa on esimest korda ajaloos niivõrd tugev. Oma viimasel ametiajal jagas Lennart poliitvangidele ja küüditatutele murtud rukkilile märgi. Lennart oli arvamusel, et Eesti peaks leidma oma Nokia.kirjanikuna oli Meri endale ja eestlastele Nokia leidnud selleks on raamat Hõbevalge. Lennart Meri presidendi aeg lõppes 2001 aastal.

Aeg pärast presidendi ametiaega...

Jätkas president aktiivset ühiskondlikku tegevust suhelses nii välisrkiide kui ks eestlastega. Ta pidas allesjäänud nelja eluaasta jooksul kümneid kõnesid, kirjutas kümneis artikleid ja andis kümneid intervjuusid. Ja enamiku sellest tegi ta välismaalastele
Alates 2001 aastast sai temast Teaduste akateemia liige. Ning 2002-2003 oli ta Eesti Vabariigi valitsuse esindaja Euroopa Liidu Tulevikukonvendis. Ka tuli Lennart Meril välja mõelda, kuidas peaks käituma president pärast oma ametiaja lõppu, sest eeskujusi tal polnud ja lääneriikide omad talle ei sobinud-

Lahkus armastatud Lennart Meri

14 märtsil lahkus pikka aega ajuvähki põdenud Lennart Georg Meri. Ta maet Metsakalmistule. Lahkunud riigipea rääkis vabalt saksa, prantsuse, vene ning soome keelt.
Eesti kirjanike Liit mäletab, et Meri kuulus nende maailma riigidegelaste hulka, kes oskasid ennast mõjusalt väljendada nii kõned kui ka kirjas. Lennarti jaoks oli muutunud sõna demokraatia tööriistaks, vabaduse kandjaks ning oli humanismi ülim avaldus. Me jääme mäletama teda kui inimest, kes lausus ”Eestile on kombeks üks president korraga.``
Tema kirjanduslik hulk ei ole kuigi mahukas, kuid see eest on see reljeefne ja ainulaadne. Kirjanikuna sai tema elutööks Siberi ja soome-ugrirahvaste uurimine nii raamatu kui ka filmi näol. Need teosed aitasid eestlastel mõista esindamata rahvaste saatust ning arendada meie identiteeti. Lennare Meri olihingelt kunstnik, kuid tema kreks osutus poliitika.lennarti puhul kehtib tõde, etkõikidest loomingu liikidest ülim on looming elus eneses sellest suurimaks osutub ajaloo uurimine. Seepärast võime öelda, et Lennart Meri maalis Eestist oma elu kunstiteose .
Lennart on alati toonitanud, et kunstniku ja harituse roll on olla rahva teejuhiks. Lennart lõi riigitegelasena meile uue paradigma , toona küll uue ja mõistmatu. Laiemas olustikus aga aitas Lennart üksikisikuna haruldasel määral Eesti vabanemisele ning arengule. Seetõttu tõusis pikaks ajaks eestlaste enesetunne ja eneseväärikus.taasiseseisvunud presidendi üle
Kitsamalt vaadates tõi ta au eesti loometegelastele ningvaimueliidile.

Lennart merd jääb meenutama “Hõbevalge”

Hõbevalge on reisikiri tuulest ja muinasluulest. See raamat nägi esmakordselt ilmavalgust 1976. aastal. Teoses arutletakse eestlaste ja teiste läänemere elanike mineviku üle poolteaduslikult poolfantaasialikult.
Paljud eestlased arvavada, et on tegu ühe meisterlikuma käsitkusega eetlaste minevikust. Žanri poolest on tegemist reisikirjaga. Mis püüab ettte kujutada elu läänemere kallastel
Põhilisemad teemad Hõbevalges on mere tähtsus kui eestlaste ilmavaate, kultuuri ning olemuse peamine vormija, Kaalijärve meteoriidiga seostuv problemaatika , mis seotakse antiikaegsete maadeavastuste ja maailmakirjeldustega, meie pealinna kaugem minevik ja merenduse areng Läänemere kallastel ajast aega. Enamiku raamatust moodustab etnoloogiline materjal (põhiliselt eesti rahvalaulud ja tavandid) ning autori teravmeelsed tõlgendused nende alusel.

Kokkuvõte

Ma võin öleda, et Lennart Georg Meri oli särav isiksus. Kes ei kartnud kodumaa kaitsmisel midagi. Ta teadis, et taganeda enam pole võimalik, kui kord on millegagi alustatud. Kuid nagu Meri tavatses öelda meie idanaabrite kohta, et hirmu saab tunda vaid tundmatu ees. Lennart oli nii hea kõnemees, isa kui ka poliitik . Lennartit kuulates vakatasid saalitäied inimesed. Me võime olla tänulikud Lennart Merile kuna tänu temale saime Euroopa Liidu liikmeks ning NATOsse. Lennart oli alati särav isiksus, kes tegi tohutu töö tänase Eesti nimel rõhutades veelkord , et Eesti pole olnud kunagi nii tugev ja iseseisev kui täna. Ma sain vastuse oma küsimusele, et Lennart Meri elu polnud nii lihtne kui paljud inimesed arvavad . Poliitikute elu olevalt. Sellest uurimistööst võib järeldada, et selle ajastu poliitikute tee oli väga käänuline ja raske nagu lahkunud Lennart Meril.
Lennart Meri kui kunstniku kohta võime öelda, et Eesti Vabariik on tema kunstiteos , millele lisas värvi tema enese elu. Oma tööga suutis ta säilitada rahvusliku idenditeedi tänu millele jäi eestlus püsima.
 LISA1

Karjäär

1953-1955Kirjanduslik toimetaja Vanemuise teatris
Tartu Kunstikooli õppejõud
1955-1961 Eesti Raadio toimetaja
1968-1988 Tallinnfilmi stsenarist (1963-1968) ja produtsent
1985- 1987Eesti Kirjanike Liidu välissuhete sekretär
1980. aastatel tegutses Eestimaa Rahvarindes ja Eesti Muinsuskaitse Seltsis
1988-1990 Eesti Instituudi asutaja ja direktor
1990-1992 Eesti Vabariigi välisminister
1992 Eesti Vabariigi suursaadik Soomes apr.-okt.
1992-1996 Eesti Vabariigi President
1996 Tagasi valitud
AVALDANUD

Raamatud:

1959 "Kobrade ja karakurtide jälgedes"
1961 "Laevapoisid rohelisel ookeanil"
1964 "Tulemägede maale"
1974 "Virmaliste väraval"
1976 "Hõbevalge"
1977 "Lähenevad rannad"
1984 "Hõbevalgem"
1989 kogumik "1940 Eestis. Dokumente ja materjale" kaasautor
1995 "Tulen maasta, jonka nimi on Viro " (Tulen maalt, mille nimi on Eesti) soome k.
1996 "Presidendikõned"
Remarque 'i, Vercorsi, Greene'i Boulle'i, Sol�enitsõni tõlked eesti keelde
Filmid
soome- ugri rahvastest ja kultuurist
1970 " Veelinnurahvas "
1977 "Linnutee tuuled"
1986 "Kaleva hääled"
1989 "Toorumi pojad"
1997 "Šamaan"
Autasud ja tunnustus
1977 New Yorgi filmifestivali hõbemedal
1986 Helsingi Ülikooli audoktor
1996 Coudenhove -Kalergi Euroopa auhind
1996 Ida-Lääne Vabaduse auhind
1997 Crans Montana Foorumi suur aastaauhind
1998 Krakovi Jagellonia ülikooli hõbemedal
1998 Aasta Eurooplane
1999 Liberaalse Internatsionaali Vabaduse auhind
1999 Lapi Ülikooli audoktor
1999Saksamaa Pagendatute Liidu kõrgeim aumärk
2000 St. Olafi Ülikooli (USA) audoktor
2000 Turu Ülikooli (Soome) audoktor
2000 Batlineri Instituudi Väikeriikide auhind
2001 Max Schmidheiny Vabaduse auhind

Liidud, ühingud

1963 Eesti Kirjanike Liidu liige
1966 Eesti Kinoliidu liige
1975 Kalevala Seltsi (Soome) välisliige
1976 Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetajaliige
1977 Soome-Ugri Seltsi kirjavahetajaliige
1982 Soome Kirjanike Liidu auliige
1989 Eesti PEN-klubi liige
1993 Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia juhatuse liige
1995 Kommunismiohvrite Mälestusfondi rahvusvahelise nõukogu juhatuse liige
1997 Parlamentidevahelise Antisemitismivastase Nõukogu liige
1999 Soome Kodukandi Liidu auliige 1999

Ordenid

1993 Jordaania Taassünni ordeni suurpael ja suurtäht
1994 Taani Elevandi ordeni suurpael ja suurtäht
1995 Soome Valge Roosi ordeni suurrist ketiga
1995 Rootsi Seeravite (Serafimi) ordeni kett
1995 Mehhiko Asteegi Kotka orden
1996Läti Kolme Tähe ordeni suurrist ketiga
1997Ungari Vabariigi Teeneteordeni suurrist ja Sloveenia Vabariigi Vabaduse Kuldtähe orden,Itaalia Vabariigi Teeneteordeni suurrist, Leedu Vabariigi Vytautas Suure orden
1998 Poola Vabariigi Valge Kotka orden, Islandi Vabariigi Hauka orden,Norra Kuningriigi Püha Olafi ordeni suurrist
1999Kreeka Vabariigi Lunastaja ordeni suurrist
2000 Saksamaa Liitvabariigi Teeneteordeni Suurristi erijärk
2001Malta Vabariigi Auliidu ordeni kett
Prantsuse Auleegioni Suurrist
PPPPPPPP LISA2

President Lennart Geotg Meri.

Kasutatud kirjandus

Oplatka, A.2001. Lennart Meri- Eestile elatud elu Tallinn: Varrak
Hiio, T ja Meri, M.2007. Lennart Meri Poliitiline testament Tartu: Ilmamaa
Raun, A. 14.03. 2006 Postimees
Mutt, M. 14. 03.2007 Postimees
www.vikipeedia.ee
www.President.ee
www.vp1992-2001.vpk.ee:80/
16