Lennart Georg Meri (0)

Lennart Georg Meri
Referaat
Koostas: Liisa Kivimaa
Tartu Katoliku Kool
30.04.2006
Lennart Meri sündis 29. märtsil 1929 Tallinnas. Tema isa oli Eesti diplomaat ja hilisem Shakespeare'i tõlkija Georg Meri. Lennart Meri ema oli Alice - Brigitta Engmann , kellel olid eesti-rootsi juured.
Et Lennart Meri isa oli diplomaat ja viibis pidevalt välislähetustel, pidi ka ka tema poeg lapsepõlve peamiselt välismaal veetma . Ta õppis mitmetes Saksamaa ja Prantsusmaa koolides . Sellest tulenes suurelt osalt ka tema hea keelteoskus .
Peale Eesti okupeerimist küüditati ka Georg Meri perekond kui punavõimude jaoks vaenulik element Siberisse. Seal lahutati perekonna pead üle jäänud perest ja viidi kontsentratsioonilaagritesse. Sealt naasesid nad 1946. aastal. Lennart Meri oli vahepeal õppinud mitmetes venekeelsetes koolides, Eestis astus ta aga Tartu Ülikooli. Aastal 1953 lõpetas Lennart Meri Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude . Kuid ajaloolasena ei lubatud Meril töötada. Ta leidis tööd Vanemuise teatris dramaturgina ning seejärel Eesti Raadios kuuldemängude toimetajana . Enne seda oli ta lühikest aega ka ajalooõpetaja.
Aastal 1958 ette võetud retkest Kesk- Aasiasse Tjan-Šani mäestikku ja vanadesse islamikeskustesse Karakumi kõrbes kirjutas Lennart Meri oma esimese raamatu, mille lugejad soojalt vastu võtsid. Juba üliõpilaspõlves oli Meri sunnitud ennast elatama kirjatööst, kuid alles esimese raamatu kaudu leidis Lennart Meri oma kutsumuse. Veerand sajandi vältel käis ta üksi või enda korraldatud ekspeditsioonidega endise Nõukogude Liidu kõige raskemini ligipääsetavates piirkondades, kus teda paelusid väikerahvaste kultuurid, Siberi avastamise ja koloniseerimise ajalugu ning järjest süvenev majanduslik ja ökoloogiline konflikt kohalike vajaduste ja Moskva käsumajanduse vahel. Reisidest sündinud raamatud ja filmid suutsid läbida raudse eesriide, neid on tõlgitud tosinasse keelde. Nõukogude Liidus keelatud film " Linnutee tuuled" (koostöös Soome ja Ungariga) sai New Yorgi filmifestivalil hõbemedali. Soome koolides on tema filme ja tekste kasutatud õppematerjalina. 1986 valis Helsingi Ülikool Lennart Meri oma audoktoriks. Juba varem, 1963. aastal oli Lennart Meri võetud vastu Eesti Kirjanike Liidu liikmeks. Kaheksakümnendatel aastatel valis Soome Kirjanike Liit ta oma auliikmeks.
Peale Eesti Vaberiigi taastamist hakkas Lennart Meri aktiivselt osalema Eesti poliitikas. Aastal 1990 sai Lennart Merist Edgar Savisaare Rahvarinde valitsuses välisminister. Ta taastas kontaktid Läänega ning kohtus mitmel korral ka sealsete kõrgete riigitegelaste, sealhulgas ka USA presidendi George H. W. Bushiga. Samuti suutis ta saavutada Eesti Vabariigi järjepidevust hoidnud peakonsuli Ernst Jaaksoni heakskiidu oma valitsuse tegevusele. Ka poliitikuna paistis Lennart Meri silma oma laheda ettearvamatu käitumisega.
( anekdoot : Kohtumisel Ameerika presidendi George H. W. Bushiga teeb Lennart Valge Maja gloobusele Kamtšatka kohale pastakaga risti. „ Siin on väga hea kalajõgi,” seletab Lennart. Nõutu Bush kaebab aasta hiljem Clintonile : „Näete, mis mister Meri minu gloobusega tegi!”)
Pärast lühikest teenistust suursaadikuna Soomes (23.04.1992–10.10.1992) valiti Lennart Meri Eesti Vabariigi riigipeaks. Meri vannutati ametisse 6. oktoobril 1992. aastal. 1996. aasta 20. septembril valiti Lennart Meri teiseks ametiajaks Eesti Vabariigi presidendiks. Presidendina tegi Lennart Meri väga palju ära Eesti jätkuvaks tutvustamiseks maailmas. Samuti sai ta tuntuks mitmete teravmeelsete ütluste ja humoorikate tegudega, mis hiljem leidsid talletamist ka raamatus "Meie Lennart".
(anekdoot :Lennart Meri saabub Saaremaale ringsõidule. Muhu tammil on presidendil vastas uus vallavanem . „Kuidas on?” küsib Lennart Meri. „Ah ei midagi meri haiseb,” vastab vallavanem ja kahvatub...)
1998 oli Lennart Meri Aasta Eurooplane.
Peale seda kui lõppes Lennart Meri ametiaeg presidendina jätkas ta aktiivset ühiskondliku tegevust: käis loenguid ja kõnesid pidamas, suhtles nii välisriikide esindajate kui ka lihtsate Eesti kodanikega.
Lennart Meri suri ajuvähki 14. märtsil 2006. aastal.

Perekond

Lennart Meri oli abielus kaks korda. Esimene abikaasa Regina Meri emigreerus 1987 Kanadasse. Tagasi Eestisse tuli ta 2003. aastal. Teine abikaasa proua Helle Meri töötas aastani 1992 Tallinna Draamateatris näitlejana.

• Regina Meri (neiuna Ojavere) (sündis 1932).
  

Pojad: Mart 1959 ja Kristjan Meri 1966

• Helle Meri (neiuna Pihlak ) (1949).
  

Tütar: Tuule Meri (sündinud 1985)

Veel Lennart Meri raamatutest, ametikohtadest, filmidest ja tunnustustest ja ordenitest:

Ametikohad

• 1953–1955 Vanemuise teatri kirjanduslik toimetaja
  
• Tartu Kunstikooli õppejõud
  
• 1955–1961 Eesti Raadios kuuldemängude produtsent , toimetaja
  
• 1963–1968 Tallinnfilmi stsenarist
  
• 1968– 1971 ning 1986–1988 Tallinnfilmi produtsent
  
• 1985–1987 Eesti NSV Kirjanike Liidu välissuhete sekretär
  
• 1980. aastatel tegutses Eestimaa Rahvarindes ja Eesti Muinsuskaitse Seltsis
  
• 1986–1988
  
• 1988–1990 Eesti Instituudi asutaja ja direktor
  
• 1990–1992 Eesti Vabariigi välisminister
  
• 1992 aprillist oktoobrini Eesti Vabariigi suursaadik Soomes
  
• 1992–2001 Eesti Vabariigi president kaks ametiaega järjest. Valiti teistkordselt ametisse 1996.aastal
  
• Eesti Vabariigi valitsuse esindaja Euroopa Konvendis
  

Raamatud:

• 1959 – "Kobrade ja karakurtide jälgedes" ( reisiraamat Kesk-Aasiast)
  
• 1961 – "Laevapoisid rohelisel ookeanil " (reisiraamat Siberist )
  
• 1964 – "Tulemägede maale" (reisiraamat Kamtšatkast)
  
• 1974 – "Virmaliste väraval" (reisiraamat Kaug-Põhjast)
  
• 1976 – "Hõbevalge"
  
• 1977 – "Lähenevad rannad"
  
• 1984 – "Hõbevalgem"
  
• 1989 – kogumik "1940 Eestis. Dokumente ja materjale" kaasautor
  
• 1995 – "Tulen maasta, jonka nimi on Viro " ("Tulen maalt, mille nimi on Eesti"; ilmus soome keeles)
  
• 1996 – "Presidendikõned"
  

Lennart Meri tõlkis Remarque'i, Graham Greene'i, Vercorsi, Pierre Boulle'i ja Aleksandr Solženitsõnit.

Filmid

soome- ugri rahvastest ja kultuurist

• 1970 – " Veelinnurahvas "
  
• 1977 – "Linnutee tuuled"
  
• 1986 – "Kaleva hääled"
  
• 1989 – "Toorumi pojad"
  
• 1997 – "Šamaan"
  

Tunnustused

• 1974 – Juhan Smuuli preemia raamatu "Virmaliste väraval" eest.
  
• 1977 – Juhan Smuuli preemia
  
• 1977 – New Yorgi filmifestivali hõbemedal filmi "Linnutee tuuled" eest
  
• 1979 – Eesti NSV teeneline kirjanik
  
• 1982 – Soome Kirjanike Liidu auliige
  
• 1985 – Eesti NSV riiklik preemia raamatu "Hõbevalgem" eest
  
• 1986 – Helsingi Ülikooli audoktor
  
• 1989 – Euroopa Teaduste, Kunsti ja Kirjanduse Akadeemia kirjavahetajaliige
  
• 1996 – Coudenhove-Kalergi fondi Euroopa auhind 1996
  
• 1996 – Ida-Lääne Vabaduse auhind, Ida-Lääne Uuringute Instituut, New York
  
• 1998 – Aasta eurooplane (Prantsusmaa nädalaleht La Vie)
  
• 1998 – Krakovi Jagellonia ülikooli hõbemedal
  
• 1999 – Lapi ülikooli audoktor
  
• 1999 – Liberaalse Internatsionaali vabaduse auhind
  
• 1999 – Saksamaa Pagendatute Liidu kõrgeim aumärk
  
• 2000 – St. Olafi Ülikooli (USA) audoktor
  
• 2000 – Turu Ülikooli (Soome) audoktor
  
• 2000 – Batlineri Instituudi Väikeriikide auhind
  
• 2001 – Max Schmidheiny Vabaduse auhind (St. Galleni ülikool, Šveits)
  

Ordenid

• Jordaania Taassünni ordeni suurpael ja suurtäht 1993
  
• Taani Elevandi ordeni suurpael ja suurtäht 1994
  
• Soome Valge Roosi ordeni suurrist ketiga 1995
  
• Rootsi Seeravite (Serafimi) ordeni kett 1995
  
• Mehhiko Asteegi Kotka orden 1995
  
• Läti Kolme Tähe ordeni suurrist ketiga 1996
  
• Ungari Vabariigi Teeneteordeni suurrist 1997
  
• Sloveenia Vabariigi Vabaduse Kuldtähe orden 1997
  
• Itaalia Vabariigi Teeneteordeni suurrist 1997
  
• Leedu Vabariigi Vytautas Suure orden 1997
  
• Poola Vabariigi Valge Kotka orden 1998
  
• Islandi Vabariigi Hauka orden 1998
  
• Norra Kuningriigi Püha Olafi ordeni suurrist 1998
  
• Kreeka Vabariigi Lunastaja ordeni suurrist 1999
  
• Saksamaa Liitvabariigi Teeneteordeni Suurristi erijärk 2000
  
• Malta Vabariigi Auliidu ordeni kett 2001
  
• Prantsuse Auleegioni Suurrist 2001
  

Lennart Meri oli silmapaistev president, kes kujundas peale Baltimaade iseseisvumist mitte ainult maailma suhtumist Eestisse vaid kogu Baltimaadesse, kuid ta oli ka silmapaistev inimene. Selle kõige põhjuseks oli hämmastav oskus sõbruneda, sirutada abikäsi inimestele, olgu nad presidendid või kõige vaesemad tema kaasmaalastest, kirjandusteadlased ja filmiprodutsendid või need, kes polnud oma elus ühtki raamatut lugenud.
Kasutatud kirjandus:
http://et.wikipedia.org/wiki/Lennart_Mer i
http://www.raamatukoi.ee/Lennart Meri
http://www.riik.ee/lennartmeri/?id=26208
Paul Goble´i järelehüüe heale sõbrale Eesti Vabariigi endisele presidenile Lennart Merile