1986 valis Helsingi ülikool Lennart Georg Mere oma kooli audoktoriks. 1963 aastal võeti Meri vastu Eesti Kirjanike Liitu. Veel sai Lennart kaheksakümnendatel Soome Kirjanike Liidu auliikmeks. Reiside vahel tõlkis Meri Remarquei, Greeni, Vercorsi, Boullei ja Solzenitsõnit. Lennart Meri looming aitas kaasa Eesti identiteedi säilimisel. Kuulsamaiks teoseks sai Hõbevalge, mis näitas, et Eesti on Põhja Euroopas avatud ja aktiivne riik. Lõpuks avanes Lennart Georg Meril tutvustada Soomes vabale maailmale Eesti olemasolu.nüüd asus ta looma sidemeid Eesti põgenikega, poliitikute ja ajakirjanikega. Ta oli esimene eestlane, kes teatas välismaailmale, et on Veneokupatsiooni poolt kavandavate fosforiidikaevanduste vastu. Lennart Georg Meri perekond Ta oli abielus kaks korda ja kokku on tal kolm last. Esimest korda abiellus ta Regina Ojaverega, kes 1987 emigreerus Kanadasse. Nendel on pojad Mart Meri ja Kristjan Meri ja tütar Tuule Meri. Teist
Lennart Meri leidis tööd Eesti vanimas, Vanemuise teatris dramaturgina ning seejärel Eesti ringhäälingus kuuldemängude produtsendina. Aastal 1958 ette võetud retkest Kesk-Aasiasse Tjan-Sani mäestikku ja vanadesse islamikeskustesse Karakumi kõrbes kirjutas Lennart Meri oma esimese raamatu, mille lugejad soojalt vastu võtsid. Juba üliõpilaspõlves oli Meri sunnitud ennast elatama kirjatööst, kui nõukogude administratsioon ta isa kolmandat korda arreteeris. Tookord õnnestus Meril koos noorema vennaga, kes oma kooliõpingud katkestas ja taksojuhina tööle asus, ema üleval pidada ja õpingud lõpetada. Kuid alles esimese raamatu kaudu leidis Lennart Meri oma kutsumuse. Veerand sajandi vältel käis ta üksi või enda korraldatud ekspeditsioonidega endise Nõukogude Liidu kõige raskemini ligipääsetavates piirkondades, kus teda paelusid väikerahvaste kultuurid, Siberi avastamise ja koloniseerimise ajalugu ning järjest süvenev majanduslik ja ökoloogiline
Lennart Meri leidis tööd Eesti vanimas, Vanemuise teatris dramaturgina ning seejärel Eesti ringhäälingus kuuldemängude produtsendina. Aastal 1958 ette võetud retkest Kesk-Aasiasse Tjan-Sani mäestikku ja vanadesse islamikeskustesse Karakumi kõrbes kirjutas Lennart Meri oma esimese raamatu, mille lugejad soojalt vastu võtsid. Juba üliõpilaspõlves oli Meri sunnitud ennast elatama kirjatööst, kui nõukogude administratsioon ta isa kolmandat korda arreteeris. Tookord õnnestus Meril koos noorema vennaga, kes oma kooliõpingud katkestas ja taksojuhina tööle asus, ema üleval pidada ja õpingud lõpetada. Kuid alles esimese raamatu kaudu leidis Lennart Meri oma kutsumuse. Veerand sajandi vältel käis ta üksi või enda korraldatud ekspeditsioonidega endise Nõukogude Liidu kõige raskemini ligipääsetavates piirkondades, kus teda paelusid väikerahvaste kultuurid, Siberi avastamise ja koloniseerimise ajalugu ning järjest süvenev
Pärast lühikest teenistust suursaadikuna Soomes (23.04.1992-10.10.1992) valiti Lennart Meri Eesti Vabariigi riigipeaks. Lennart Meri mitmekülgne tegevus jääb eredaks leheküljeks Eesti ajaloos ja väärib kahtlemata edasist tähelepanu ka teistes riikides. Lennart Meri oli sädelev ja teravmeelne. Särava isiksuse ja osava kõneoskusega saavutas Lennart Meri maailmas palju tähelepanu ja tunnustust nii iseendale kui oma isamaale. Lennart Meril oli abielus Helle Meriga. Tal on kolm last, pojad Mart ja Kristjan, tütar Tuule ning tal on neli lapselast.
Pärast presidendiametist loobumist jätkas Lennart Meri aktiivset ühiskondliku tegevust ta pidas loenguid ja kõnesid, suhtles nii välisriikide esindajate kui ka lihtsate Eesti kodanikega. 2001. aastal valiti Lennart Meri Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks. Lennart Meri oli kaks korda abielus. Ta teine abikaasa Helle Meri töötas aastani 1992 Tallinna Draamateatris näitlejana. Esimene abikaasa Regina Meri suundus 1987. aastal Kanadasse. Lennart Meril on kolm last ja neli lapselast: pojad Mart ja Kristjan ning tütar Tuule. Lennart Meri suri 14. märtsil 2006 peaaju pahaloomulisest kasvajast põhjustatud ajuturse tõttu, ta on maetud Metsakalmistule. 29. märtsil 2009 nimetati Tallinna Lennujaam ümber Lennart Meri Tallinna lennujaamaks. Lennart Meri saab nimetada kindlasti läbiaegade kõige meeldejäävamaks Eesti presidendiks.
Pärast presidendiametist loobumist jätkas Lennart Meri aktiivset ühiskondliku tegevust: pidas loenguid ja kõnesid, suhtles nii välisriikide esindajate kui ka lihtsate Eesti kodanikega. 3 Juba üliõpilaspõlves oli Meri sunnitud ennast elatama kirjatööst, kui nõukogude administratsioon ta isa kolmandat korda arreteeris. Tookord õnnestus Meril koos noorema vennaga, kes oma kooliõpingud katkestas ja taksojuhina tööle asus, ema üleval pidada ja õpingud lõpetada. Kuid alles esimese raamatu kaudu leidis Lennart Meri oma kutsumuse. Veerand sajandi vältel käis ta üksi või enda korraldatud ekspeditsioonidega endise Nõukogude Liidu kõige raskemini ligipääsetavates piirkondades, kus teda paelusid väikerahvaste kultuurid, Siberi avastamise ja koloniseerimise ajalugu ning järjest süvenev
välismaalased saaksid teada, et tegu oli Eesti riigi ja kultuuri jaoks väga tähtsa mehega. Kindlasti ei puuduks monumendi juurest ka viited Rahvusraamatukokku, kus oleks võimalik Krossi teostega lähemalt tutvust teha. Teine Eesti suurkuju, kes samuti ausammast väärib on president Lennart Meri. Peale taasiseseisvumist sai temast Eesti president. Ta aitas Eesti riigi jalule ning muutis selle kiiresti iseseisvaks ja hästi toimetulevaks riigiks. Samuti oli Lennart Meril oluline roll Euroopa liidu ja NATO-ga liitumise perioodil, mil ta Eesti riigi nende organisatsioonidega liitumiseks valmis seadis. Peale presidendiks olemise on Meri kirjutanud hulgaliselt raamatuid, mis on eestlaste hulgas väga populaarsed. Mitu tema raamatut ongi just pühendatud eestlastele ja nende minevikule. See näitab, et tegu ei olnud lihtsalt presidendiga, vaid presidendiga, keda huvitas Eesti rahvas ning selle minevik ja tulevik
Meri (Ojavere) Fourth level Fifth level Tema teine abikaasa oli Helle Meri (neiuna Pihlak) Võsu kool 9. klass Martin Promen 2011 14 Lennart Meril on 3 last: Click to edit Master text styles Mart ja Kristjan Meri Second level (esimesest abielust) ja Third level Tuule Meri (abielust Fourth level Fifth level Helle Meriga) Võsu kool 9. klass Martin Promen 2011 15
Riik, see on inimene Eesti on väike riik, oma keele ja kultuuriga. Igal riigil on oma kultuur. Paljudel riikidel on oma keel, aga on ka suur hulk neid riike, kes kasutavad mõne teise riigi keelt oma emakeelena. Meie keeles on mitmed võõr- ja tsitaatsõnu teistest keeltest, mis tähendab, et me peaksime edendama oma keelt veelgi ja tekitama nende asemele rohkem omasõnu. Kultuur on meil väga mitmekülgne meil on oma rahvariietus, omad kombed ja tavad, kohalik filmitööstus, oma eepos ja palju muud. Lennart Meri mõtteil on Eesti püsimajäämise peamine eeldus tugev eesti keel ja kultuur. Kuidas aga mõõta, kas keel ja kultuur on tugevad? Mis neid aspekte meile näitab? Kas keele tugevust määrab kõnelejate arv? Minu arvates mitte. Mina arvan, et piisab sellest, kui keele kõnelejad on ühtsed. Kui eesti keele kõnelejad hoiavad kokku ja annavad seda edasi oma järglastele, siis see teeb keele tugevaks. Hoidudes ...
seejärel Eesti ringhäälingus kuuldemängude produtsendina. Elus eesmärgi püstitamine Aastal 1958 ette võetud retkest Kesk-Aasiasse Tjan-Sani mäestikku ja vanadesse islamikeskustesse Karakumi kõrbes kirjutas Lennart Meri oma esimese raamatu, mille lugejad soojalt vastu võtsid. Juba üliõpilaspõlves oli Meri sunnitud ennast elatama kirjatööst, kui nõukogude administratsioon ta isa kolmandat korda arreteeris. Tookord õnnestus Meril koos noorema vennaga, kes oma kooliõpingud katkestas ja taksojuhina tööle asus, ema üleval pidada ja õpingud lõpetada. Kuid alles esimese raamatu kaudu leidis Lennart Meri oma kutsumuse. Veerand sajandi vältel käis ta üksi või enda korraldatud ekspeditsioonidega endise Nõukogude Liidu kõige raskemini ligipääsetavates piirkondades, kus teda paelusid väikerahvaste kultuurid, Siberi avastamise ja
oktoobrist 2006 Eesti Vabariigi president. Lennart-Georg Meri . (Eesti Vabariigi president 1992-2001) President Lennart Meri: ''Olukorda, kus kõik oleks valmis ja ideaalne, ei saa maailmas kunagi olema.'' Lennart Meri sündis 29. märtsil 1929 Tallinnas. Lennart Meri vanemad olid Eesti diplomaat ja hilisem William Shakespeare'i tõlkija Georg Meri ning Alice-Brigitta Engmann, kellel olid eestirootsi juured. Lennart Meril oli ka noorem vend Hindrek-Peeter Meri. Koos perekonnaga lahkus ta varakult Eestist ning pidi üheksa korda kooli ning neli korda keelt vahetama. Lennart Meri oli kaks korda abielus. Ta abikaasa Helle Meri (1949) töötas aastani 1992 Tallinna Draamateatris näitlejana. Esimene abikaasa Regina Meri emigreerus 1987 Kanadasse. Lennart Meril on kolm last pojad Mart (1959) ja Kristjan (1966) ning tütar Tuule (1985) ja neli lapselast.
Koos oma perekonnaga lahkus ta Eestist õige pea. Ta on pidanud üheksa korda kooli ning neli korda keeli vahetama, kuna ta isa oli diplomaat välismaal ning pidi tihti ringi rändama. Kõige rohkem mäletab ta oma õpinguid Lycée Janson de Sailly's Pariisis. Lennart Meri oli teist korda abielus. Ta abikaasa Helle Meri (1949) töötas aastani 1992 Tallinna Draamateatris näitlejana. Esimene abikaasa Regina Meri emigreeris 1987 Kanadasse. Lennart Meril oli ka kolm last ja neli lapselast: pojad Mart (1959) ja Kristjan (1966) ning tütar Tuule (1985). Elulugu Eesti okupeerimise tõttu Nõukogude Liidu poolt küüditati ta vanemad Siberisse. Perekonnapead lahutati perekondadest ja suleti kontsentratsioonilaagritesse, kus vähesed ellu jäid. Kaheteistaastaselt alustas Lennart oma tööga metstöölisena. Ta on olnud ka kartulikoorija ja metsaparvetaja
Lennart Georg Meri Referaat Koostas: Liisa Kivimaa Tartu Katoliku Kool 30.04.2006 Lennart Meri sündis 29. märtsil 1929 Tallinnas. Tema isa oli Eesti diplomaat ja hilisem Shakespeare'i tõlkija Georg Meri. Lennart Meri ema oli Alice - Brigitta Engmann, kellel olid eesti-rootsi juured. Et Lennart Meri isa oli diplomaat ja viibis pidevalt välislähetustel, pidi ka ka tema poeg lapsepõlve peamiselt välismaal veetma. Ta õppis mitmetes Saksamaa ja Prantsusmaa koolides. Sellest tulenes suurelt osalt ka tema hea keelteoskus. Peale Eesti okupeerimist küüditati ka Georg Meri perekond kui punavõimude jaoks vaenulik element Siberisse. Seal lahutati perekonna pead üle jäänud perest ja viidi kontsentratsioonilaagritesse. Sealt naasesid nad 1946. aastal. Lennart Meri oli vahepeal õppinud mitmetes venekeelsetes koolides, Eestis astus ta aga Tartu Ülikooli. Aastal 1953 lõpetas Lennart M...
´is. Välisministeeriumi teenistusse siirdunud noor diplomaat pidi lihvima oma oskusi ja õppima põhjalikumalt tundma rahvusvahelisi poliitikat. Kolmeliikmeline pere pidi pakkima oma asjad ja sõitma Pariisi. Alguses elas Meri perekond Meudoni eeslinnas, sest seal oli odavam. Lõpuks leiti sobiva hinnaga korter Ladina kvartalis Victor Cousini tänavas. Lennart pääses jesuiitide juhitud lasteaeda. Perekond elas Georg Meri stipendiumist, Alice Meril tööd ei olnud. Majandusliku kitsikuse tõttu käidi Pariisi imedega tutvumas jalgsi, sest bussiga sõitmiseks raha ei olnud. Georg ja Alice Meri olid suured kunstisõbrad ja pikad jalgsimatkad pakkusid neile naudingut. Lennart Meri viibis tundide kaupa Louvre'is ja linna teistes muuseumides, kuid neist enam jäid väikesele poisile meelde linna valgused ja varjud, meeleolud ja lõhnad. Kui Lennart hakkas väsima, tõstis isa ta oma laiadele õlgadele, kus võis rahulikult magama jääda.
Lennart Meri leidis tööd Eesti vanimas, Vanemuise teatris dramaturgina ning seejärel Eesti ringhäälingus kuuldemängude produtsendina. Aastal 1958 ette võetud retkest Kesk-Aasiasse Tjan-Šani mäestikku ja vanadesse islamikeskustesse Karakumi kõrbes kirjutas Lennart Meri oma esimese raamatu, mille lugejad soojalt vastu võtsid. Juba üliõpilaspõlves oli Meri sunnitud ennast elatama kirjatööst, kui nõukogude administratsioon ta isa kolmandat korda arreteeris. Tookord õnnestus Meril koos noorema vennaga, kes oma kooliõpingud katkestas ja taksojuhina tööle asus, ema üleval pidada ja õpingud lõpetada. Kuid alles esimese raamatu kaudu leidis Lennart Meri oma kutsumuse. Veerand sajandi vältel käis ta üksi või enda korraldatud Referaat teemal „Lennart Meri“ ekspeditsioonidega endise Nõukogude Liidu kõige raskemini ligipääsetavates piirkondades, kus teda paelusid väikerahvaste kultuurid, Siberi avastamise ja
Maksimum Töötajate palga ja preemia suhe 12,0 kr 10,0 kr 8,0 kr Column F 6,0 kr Column G 4,0 kr 2,0 kr 0,0 kr Ilves Kana Kuus Mar Meis Meril Mets Mäg Män Mülle Müür Oks Oksp Parre Paul Petro Pulk Rand Sara Tom Kalju k mor ter aid Kaivo er d r sepp Kristi uu Selm us v Aadu la pik Mari Aare Anto Arnol Karl Olav Tarm Raili ina Reijo a Madi Meeli Aasa Evi a n d o s s 2,0 kr 0,0 kr
Juba varem, 1963. aastal oli Lennart Meri võetud vastu Eesti Kirjanike Liidu liikmeks. Kaheksakümnendatel aastatel valis Soome Kirjanike Liit ta oma auliikmeks. Reiside vahel tõlkis Meri Remarquei, Greeni, Vercorsi, Boullei ja Solzenitsõnit. Lennart Meri looming aitas kaasa Eesti identiteedi säilimisel. Kuulsamaiks teoseks sai Hõbevalge, mis näitas, et Eesti on Põhja Euroopas avatud ja aktiivne riik. Lõpuks avanes Lennart Georg Meril tutvustada Soomes vabale maailmale Eesti olemasolu.nüüd asus ta looma sidemeid Eesti põgenikega, poliitikute ja ajakirjanikega. Ta oli esimene eestlane, kes teatas välismaailmale, et on Veneokupatsiooni poolt kavandavate fosforiidikaevanduste vastu. 6 2. LENNART MERI SIIRDUMINE POLIITIKASSE Peale Eesti Vaberiigi taastamist hakkas Lennart Meri aktiivselt osalema Eesti poliitikas. Aastal 1990 sai Lennart Merist Edgar Savisaare Rahvarinde
TARTU ÜLIKOOL Meril Mägi, Marianne Sokk, Veronica Palm, Ivika Tihhonova, Carina Peet Eesti ajakirjad 2014 Referaat Juhendaja: Ragne Kõuts Tartu 2014 Sisukord Referaat............................................................................................................................... 1 1. AJAKIRJADE OLEMUS..................................................................3 2. AJAKIRJADE LIIGITUS.................................................................3 3. AJAKIRJALAADSED VÄLJAANDED.................................................4 3.1 Veebiajakirjad............................................................................................. 4 4. AJAKIRJADE TIRAAŽ...................................................................5 5. SUUNI...
Sellest tulenes suurelt osalt ka tema hea keelteoskus. Peale Eesti okupeerimist küüditati ka Georg Meri perekond kui punavõimude jaoks vaenulik element Siberisse. Seal lahutati perekonna pead üle jäänud perest ja viidi kontsentratsioonilaagritesse. Sealt naasesid nad 1946. aastal. Lennart Meri oli vahepeal õppinud mitmetes venekeelsetes koolides, Eestis astus ta aga Tartu Ülikooli. Aastal 1953 lõpetas Lennart Meri Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude. Kuid ajaloolasena ei lubatud Meril töötada. Ta leidis tööd Vanemuise teatris dramaturgina ning seejärel Eesti Raadios kuuldemängude toimetajana. Enne seda oli ta lühikest aega ka ajalooõpetaja. Lennart Meri oli abielus kaks korda. Tema esimene abikaasa Regina Meriga olid tal kaks poega Mart ja Kristjan Meri. Meri naine emigeerus 1987. aastal Kanadasse. Teine abikaasa oli Helle Meri, kellega on tütar Tuule Meri. Lennart Meri esimene raamat oli "Kobrade ja karakurtide jälgedes", mis jutustas tema ette
Meri presidendiaeg lõppes 2001. aastal. Pärast seda jätkas ta aktiivset ühiskondlikku tegevust, suheldes nii välisriikide kui ka eestlastega. Ta pidas allesjäänud nelja eluaasta jooksul kümneid kõnesid, kirjutas kümneid artikleid ja andis kümneid intervjuusid, enamasti välismaalastele. Alates 2001. aastast sai temast Teaduste Akadeemia liige. Aastatel 20022003 oli ta Eesti Vabariigi Valitsuse esindaja Euroopa Liidu Tulevikukonvendis. Ka tuli Lennart Meril välja mõelda, kuidas peaks käituma president pärast oma ametiaja lõppu, sest eeskujusid tal polnud ja lääneriikide omad talle ei sobinud. 10 III KÜSITLUSE KOKKUVÕTE Töö autorid viisid kuni 24-aastaste noorte seas läbi internetiküsitluse (vt lisad), milles soovisid saada teada, kui palju teavad inimesed Lennart Merist. Osadele küsimustele (näiteks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
