Lennart Georg Meri (1)

Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium
Lennart –Georg Meri
Referaat
Gert Valdek 8c
Tiina Kungla
Viljandi 2007
Sisukord

• 3 lk – sissejuhatus
  

• 4. – 7. lk - põhisisu
  

• Elulugu
  

• Eesti Vabariigi president
  

• Saatus
  

• Faktid
  

• 8. lk - arvamus
  

• 9. lk - kasutatud materjalid
  

Sissejuhatus
Lennart-Georg Meri sündis 29. märts 1929. Ta oli Eesti president aastatel 1992 – 2001. Ta Tallinnas Eesti diplomaadi ja hilisema Shakespeare'i tõlkija Georg Meri perekonnas. Koos oma perekonnaga lahkus ta Eestist õige pea. Ta on pidanud üheksa korda kooli ning neli korda keeli vahetama , kuna ta isa oli diplomaat välismaal ning pidi tihti ringi rändama. Kõige rohkem mäletab ta oma õpinguid Lycée Janson de Sailly's Pariisis.
Lennart Meri oli teist korda abielus. Ta abikaasa Helle Meri (1949) töötas aastani 1992 Tallinna Draamateatris näitlejana. Esimene abikaasa Regina Meri emigreeris 1987 Kanadasse. Lennart Meril oli ka kolm last ja neli lapselast: pojad Mart ( 1959 ) ja Kristjan (1966) ning tütar Tuule (1985).
Elulugu
Eesti okupeerimise tõttu Nõukogude Liidu poolt küüditati ta vanemad Siberisse. Perekonnapead lahutati perekondadest ja suleti kontsentratsioonilaagritesse, kus vähesed ellu jäid. Kaheteistaastaselt alustas Lennart oma tööga metstöölisena. Ta on olnud ka kartulikoorija ja metsaparvetaja. Meride perekond elas Siberi õuduse üle ning naasis tagasi Eestisse. Aastal 1953. lõpetas Lennart Tartu ülikooli ajaloo eriala cum laude . Nõukogude administratsioon ei lubanud tal ajaloolasena töötada. Lennart Meri leidis tööd Eesti vanimas, Vanemuise teatris dramaturgina ning seejärel Eesti ringhäälingus kuuldemängude produtsendina. Enne seda oli ta lühikest aega ajaloo õpetaja.Aastal 1958. võeti ette retk Kesk-Aasiasse Tjan -Šani mäestikku ja vanadesse islamikeskustesse. Karumi kõrbes kirjutas ta oma esimese raamatu „Kobrade ja karakurtide jälgedes” , mis jutustas reisist. Aastal 1963 võeti Lennart Meri Eesti Kirjanike Liidu liikmeks. Meri peeti kinni üliõpilaspõlvel juba kolmandat korda, kus ta lõpuks hakkas koos oma noorema vennaga taksojuhiks, et lõpetada kool ja ema
üleval pidada. Kuid alles esimese raamatu kaudu leidis Lennart Meri oma kutsumuse. Veerand sajandi vältel käis ta üksi või enda korraldatud ekspeditsioonidega endise Nõukogude Liidu kõige raskemini ligipääsetavates piirkondades, kus teda huvitasid väikerahvaste kultuurid, Siberi avastamise ja koloniseerimise ajalugu ning järjest süvenev majanduslik ja ökoloogiline konflikt kohalike vajaduste ja Moskva käsumajanduse vahel. Reisides kirjutas ta palju raamatuid, mis olid väga edukad, need ilmusid mitmetes keeltes. Ta loos ka filmi „ linnutee tuuled” , mis sai New Yorgi filmifestivalil hõbedase medali. 1986. aastal valis Helsingi ta oma audoktoriks ning kaheksakümnendate alguses valis Soome Kirjanike Liit ta oma auliikmeks. Reiside vahel tõlkis Lennart Meri Remarque 'i, Graham Greene'i, Vercorsi, Boulle'i ja Solženitsõnit. Meri kirjandus-, filmi- ja tõlkelooming aitas oluliselt säilitada eesti identiteeti totalitaarse venestamise ajal. Kõige tuntumaks sai tema "Hõbevalge", Eesti ja Läänemere ajaloo laiahaardeline rekonstruktsioon, mis kujutas eestlast kui avatud maailma aktiivset tegurit Põhja-Euroopas.
Lennart Meri meenutas maailmale Eesti olemasolu. Ta lõi sidemeid poliitikute, ajakirjanike ja okupatsiooni eest põgenenud eestlastega. Ta oli esimene eestlane, kes avaldas protesti nõukogude administratsiooni kava vastu kaevandada fosforiiti. Lennart Meri siirdumine loomutegevuselt poliitikasse läks sujuvalt.
Aastal 1990. sai Merist Edgar Savisaare valitsuse välisminister. Välisministrina pidi Lennart Meri kutsuma tööle noori ja õpivõimelisi inimesi. Ta võttis osa paljudest kohtumistest. Kohtus Ameerika Ühendriikide presidendi George H. W. Bushiga ning esines esimese Ida-Euroopa külalisena NATO peakorteris Brüsselis.
Eesti Vabariigi president
Pärast lühikest töötamist Soomes Eesti suursaadikuna kandideeris ta Eesti Vabariigi presidendi valimistele. Ta kaotas esimeses voorus suurelt Arnold Rüütlile, kuid pääses teise vooru, kus ta presidendiks määrati. Meri vannutati ametisse 6. oktoobril 1992. aastal. 1996. aasta 20. septembril valiti Lennart Meri teiseks ametiajaks Eesti Vabariigi presidendiks. Presidendina tegi ta väga palju ära riigi tutvustamiseks ning aitas riigi stabiilset demokraatiat kehtsestada. Lennart Meri oli oma kirjaniku- ja poliitikutöö kestel valitud Kalevala Seltsi välisliikmeks ja Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetajaliikmeks, Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia ning Kommunismiohvrite Mälestusfondi rahvusvahelise nõukogu juhatusse, Parlamentidevahelisse Antisemitismivastasesse Nõukokku. Ta oli Eesti Kirjanike Liidu, Eesti Kineastide Liidu ja Eesti PEN-klubi liige, kodukaunistusaasta, keelepuhastusaasta ja Tartu Ülikooli sihtasutuse patroon, Coudenhove -Kalergi Euroopa- auhinna ja Liberaalse Internatsionaali auhinna laureaat, mitmete riikide ordenite kavaler ja valitud detsembris 1998 aasta eurooplaseks. 2001. aastal valiti Lennart Meri Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikuks. Meri oli ka mitmete riikide ordenite kavaler ning 1998. aastal valiti ta aasta eurooplaseks.. Ta oli Eesti Vabariigi valitsuse esindaja Euroopa Liidu Tulevikukonvendis 2002-2003. Ta sai tuntuks paljude asjadega, talle talletati raamat „Meie lennart” .
Pärast presidendiametist loobumist jätkas Lennart aktiivset ühiskondliku tegevust.
Saatus
Lennart Meri aga lahkus meie seast. Ta suri teisipäeva öösel kell 3.40 Tallinnas Magdaleena haiglas. Ta oli juba pikka aega võidelnud ajukasvajaga, millesse ta lõpuks suri. Ta maeti. Metsakalmistule
Faktid
Ametikohad
1953–1955 Vanemuise teatri kirjandusalajuhataja
1955–1961 Eesti Raadios kuuldemängude produtsent
1963– 1971 Tallinnfilmis
1985–1987 Eesti NSV Kirjanike Liidu välissuhete sekretär
1986–1988
1988 Eesti Instituudi direktor
1990–1992 Eesti Vabariigi välisminister
1992 aprillist oktoobrini Eesti Vabariigi suursaadik Soomes
1992–2001 Eesti Vabariigi president
Eesti Vabariigi valitsuse esindaja Euroopa Konvendis
Raamatud
1959 – "Kobrade ja karakurtide jälgedes" ( reisiraamat Kesk-Aasiast)
1961 – "Laevapoisid rohelisel ookeanil " (reisiraamat Siberist )
1964 – "Tulemägede maale" (reisiraamat Kamtšatkast)
1974 – "Virmaliste väraval" (reisiraamat Kaug-Põhjast
1976 – "Hõbevalge"
1977 – "Lähenevad rannad"
1984 – "Hõbevalgem"
Filmid
1971 – " Veelinnurahvas "
1978 – "Linnutee tuuled"
1985 – "Kaleva hääled"
1989 – "Toorumi pojad"
1997 – "Šamaan"
Tunnustused
1974 – Juhan Smuuli preemia
1977 – Juhan Smuuli preemia
1977 – New Yorgi filmifestivali hõbemedal filmi Linnutee tuuled eest
1979 – Eesti NSV teeneline kirjanik
1982 – Soome Kirjanike Liidu auliige
1985 – Eesti NSV riiklik preemia raamatu Hõbevalgem eest
1986 – Helsingi Ülikooli audoktor
1989 – Euroopa Teaduste, Kunsti ja Kirjanduse Akadeemia kirjavahetajaliige
1996 – Coudenhove-Kalergi Euroopa auhind 1996
1998 – Aasta eurooplane (Prantsusmaa nädalaleht La Vie)
1999 – Lapi ülikooli audoktor
1999 – Liberaalse Internatsionaali vabaduse auhind
Arvamus
Ma sain selle referaadi koostamisel teada tohutult. Ma tean nüüd Lennart Meri elulugu: mis tema perega juhtus, mida ta korda saatis eesti heaks. Ma arvan, et ta võis olla üks Eesti parimaid presidente.
Kasutatud materjalid

• http://et.wikipedia.org/wiki/Lennart_Mer i
  

• http://www.postimees.ee/150306/esileht/siseuudised/194879.php
  

• http://www.riik.ee/lennartmeri/?id=26205
  

• http://www.president.ee/et/vabariik/riigipead.php?gid=81982