Keskkonnaõiguse kordamisküsimused (I osa) I Üldist ja mõisted Keskkonnaõiguse eesmärgid, inimkeskne ja looduskeskne keskkonnõigus – Loeng, Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kommentaarid (2015) lk. 17 – 20 - (http://k6k.ee/keskkonnaseadustik/) edaspidi Kommentaarid Keskkonnaõiguse ajalooline kujunemine - materjal ÕIS-s Keskkonnaõiguse kesksed mõisted - a. Keskkonnahäiring – loeng, Kommentaarid lk – 22 -32 b. keskkonnarisk, - loeng, Kommentaarid lk – 33 – 36 c. keskkonnaoht - loeng, Kommentaarid lk – 37 – 39 d. käitaja ja käitis - loeng, Kommentaarid lk. 40 - 45 e. heide, heite piirväärtus, keskkonna kvaliteedi piirväärtus, saastamine ja saastus - loeng, Kommentaarid lk 46 - 55 II Põhimõtted
Euroopa Ühenduse keskkonnaõigus Euroopa Ühenduse keskkonnaõiguse areng · Rooma lepingust (01.01.1958) kuni 1972 aastani; · 1972. Aastast kuni ühtse Euroopa aktini (01.07.1987) · Ühtsed Euroopa aktist kuni Maastrichti lepinguni (01.11.1993); · Maastrichti lepingust Amsterdami lepinguni; · Pärast Amsterdami lepingut. Euroopa Ühenduse keskkonnaõiguse areng · Rooma lepingust (01.01.1958) kuni 1972 aastani; Ei sisaldanud keskkonnakaitsega seotud sätteid ega andnud EÜ-le otsest keskkonnaalast pädevust; Tähelepanu all eelkõige liikmesriikide majanduslik kasv, ühise turu loomine; kaupade, kapitali, teenuste ja inimeste vaba liikumine: Mõnede keskkonnaparameetrite ühtlustamine + 67/548/EMÜ Ohtlike ainete klassifitseerimine, pakendamine ja märgistamine + 70/220/EMÜ mootorsõidukite heitgaaside emissioon.
Keskkonnaõigus - eksamiküsimused sügis 2012 Sisukord 1 Keskkonnaõiguse üldiseloomustus 3 2 Keskkonna väärtustamine 4 3 Keskkonnaõiguse ajalooline areng 5 4 Keskkonnaõiguse kesksed mõisted 6 5 Keskkonnaõiguse kodi tseerimine 7 6 Õiguspõhimõtete roll keskkonnaõiguses 8 7 Saastaja-maksab-põhimõte 9
Keskkonnaõiguse kordamisküsimused Üldist ja mõisted 1. Keskkonnaõiguse lähtealused, koht õigussüsteemis ja eesmärgid EESMÄRK keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses, et kaitsta keskkonda, inimese tervist, heaolu ja vara; säästva arengu edendamine, et kindlustada tervise- ja heaoluvajadustele vastav keskkond praegusele põlvele ja tulevastele põlvedele; loodusliku mitmekesisuse säilimine ja kaitse; keskkonna hea seisund;
adekvaatsete mõõdupuude osas.1 Keskkonnakaitset ja keskkonnaprobleemidega seotud küsimusi reguleerib keskkonnaõigus. Keskkonnaõigusena mõistetakse üldjuhul normide kogumit, mille eesmärgiks on kaitsta meid ümbritsevat keskkonda. Vaidlusküsimuseks on, kas regulatsiooni eesmärgiks on ainult inimese tervise, vara, heaolu ja muude hüvede kaitse või on loodusel ka kaitsmist vääriv iseväärtus. Õigusvaldkonnana on keskkonnaõigus suhteliselt noor.2 Keskkonnaõiguse valdkonnas on suur roll rahvusvahelisel õigusel ning erinevatel printsiipidel näiteks säästva arengu printsiip, saastaja maksab printsiip, vältimise- ja ettevaatusprintsiip ning printsiip, mis käsitleb õigust puhtale keskkonnale. Üks printsiipe iseloomustav tegur on nende suunatus järeltulevatele põlvedele - lähtutakse eeldusest, et ka järgmistel põlvkondadel peab olema võimalus elada vähemalt samaväärses keskkonnas, kui on meil täna
Ökoloogia 1. Keskkonnaõigus Mõiste: õigus- riigi poolt kehtestatud seaduste kogum, mida me võime ja mida me ei või teha. Keskkonnaõigus- seaduste kogum, mille eesmärg on kaitsta meie ümbritsevat keskkonda. I Keskkonnaõiguste tunnusjooned 1. Keskkonnaõiguse printsiibid 2. Avalikkuse kaasamise ja KMH nõue 3. Suur rahvusvahelise õiguse roll 4. Tihe seos EL keskkonnaõigusega 5. Teemavaldkonnad ja valdkonnaülesed teemad 6. Terviklikkus PÕHIPRINTSIIBID: 1. Jätkusuutlik (säästev) areng 2. Integreerimine 3. Kahju vältimine 4. Ettevaatus 5. Saastaja maksab 6. Keskkonna kaitstuse kõrge tase II keskkonnaõiguse tunnusjoon on avalikkuse kaasamine- kaasatakse inimesi, et vähendada
puhul on õigusliku reguleerimise sihiks keskkonnaohtliku tegevuse tagajärgede likvideerimine või leevendamine. Teise mudeli puhul lähtutakse sellest, et parem on kahju tekkimist vältida, kui tegeleda sellega tagantjärgi. Kolmas, ettevaatuse mudel, on jällegi seotud teadmiste arenguga. On aru saadud, et keskkond on palju keerulisem, kui arvata võis ja teadus ei ole suuteline avastama kõiki keskkonnaohte. 2. Keskkonnaõiguse ajalooline areng – Õpik lk. 42 – 46 , Loeng Keskkonnaalastele õigustele on keskkonnaõiguses viimaste kümnendite jooksul üha enam tähelepanu pööratud. Erinevalt teistest haldusõiguse valdkondadest, käsitletakse keskkonnaõiguses menetluse osapoolena ka avalikkust. Avalikkuse kaasamise suurem roll tuleneb nii keskkonnaotsuste laiemast mõjust isikutele kui ka rohkem tasakaalustatud otsuste tegemise soovist. 3
2 kohaselt üheks Euroopa Liidu keskseks ülesandeks. Euroopa Ühenduse asutamislepingus on ka eraldi keskkonnapeatükk, millele põhineb suur hulk sekundaarseid EL õigusakte (määruseid ja direktiive). Tegemist on ühe kõige põhjalikumalt reguleeritud valdkonnaga Euroopa Liidus, keskkonnaga seotud normid on tihti väga konkreetsed ning ranged. Eestil kui EL liikmesriigil on kohustus võtta direktiivid üle siseriiklikku õigusesse ning kohaldada otse kõiki määrusi; seetõttu on meie keskkonnaõiguse normide puhul suures osas tegemist EL õigusest üle võetud regulatsiooniga. Kirjelda, kuidas mõistad teaduslikku ebakindlust. Millist arengut saab lugeda säästvaks arenguks? Säästev areng (ka jätkusuutlik või kestlik areng) on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidus ning kooskõlaline arendamine, mis tagab inimestele kõrge elukvaliteedi, turvalise ning puhta elukeskkonna täna ja tulevikus. Säästva arengu (ka jätkusuutlik areng) all mõistetakse sihipärast
- turueelne teavitamine ja klassifitseerimine ETTEVAATUSPRINTSIIP JA SÄÄSTEV ARENG Ökoloogiline õigusriik kui sisejulgeoleku küsimus, kollektiivne hüve on arengujärgus. Sagedamini kasutatakse säästva riigi või säästva õigusriigi mõistet. Säästev areng: - rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvede samasuguseid huve (Brundtlandi aruanne) - keskkonnakaitse tuleb lülitada kõikidesse arenguprotsessidesse (Rio) Keskkonnaõiguse ajalooline häll on naabrusõigus. 20 saj lisandus riikidevaheline naabrusõigus. Säästva arengu paradigma lisab põlvkondadevahelise naabrussuhte. Eristatakse tulevaste põlvkondade õigusi (ei saa olla nendel keda veel olemas pole) ja huve. Põlvkondadevahelises suhtes on kohustuse adressaadiks riik, kes peab nii õigust luues kui rakendades arvestama pika perspektiiviga. Kõige olulisem tulevastele põlvedele valikuvõimaluse jätmine, see tähendab ebakindlusest
vältida isegi siis, kui ei ole selge, kas tegevusega kaasneb keskkonnamõju ning milline on mõju arvatav ulatus ja iseloom 15) ,,Saastaja maksab"- on põhimõte, mille järgi kulud, mis tehakse saaste vältimiseks, piiramiseks ja käitlemiseks, katab saastaja. Põhimõtte rakendamise vahend on keskkonnavastutus. Sellega saab mõjutada tarbijate valikuid keskkonnahoidlike toodete ja teenuste ostmiseks, sest nende hinnad kajastavad tootmisega seotud keskkonnakulutusi 16) Keskkonnaõiguse kesksed mõisted- 17) Keskkonnaoht-kui ulatusliku keskkonna reostamise, mis võib põhjustada soovimatuid ja ohtlikke keskkonna muutusi(nt :kliimamuutus, liigirikkuse muutused, keskkonnakemikaalid, invasiivsed võõrliigid, tolmlejate vähenemine ka inimese kavandatud ja korraldatud tegevuse tagajärjel kahjustuse , vigastuse ja surma puhul) 18) Keskkonnarisk (tavalise riski ja keskkonnariski erinevus?) tavaline risk-peamiselt
(sh riiklik programm), Genfi konventsioon, Stockholmi konventsioon, Espoo konventsioon, Ohtlike jäätmete piiriülest liikumist käsitlev konventsioon (Basel 1989). Aarhusi konv (alustalad, keskkonnainfo mõiste, KÕK; rakendused Eestis). Keskkonnapoliitika. Mõisted ,,keskkonnapoliitika", ,,keskkonnastrateegia", ,,keskkonnategevuskava". Keskkonnapoliitika aluspõhimõtted. Euroopa Liidu keskkonnaõigus, poliitika ja strateegia. Keskkonnaõiguse arengu etapid. Keskkonnaõiguse taotlused. Määrus, direktiiv, otsus, soovitus. Euroopa Liidu VII keskkonnaprogrammi ,,Hea elu maakera võimaluste piires". Programmi esmatähtsad eesmärgid ja realiseerimise teed. Keskkonnapoliitika Eestis. Riigi strateegilised arengudokumendid (poliitika põhialused, valdkonna arengukava, valitsemisala arengukava, programm). Näiteid riigi põhialustest ja arengukavadest. Keskkonnastrateegia 2030. Esmatähtsad valdkonnad. Säästev areng. Mõiste "Säästev areng"
Nähtav ja varjatud saastatus Kes on täitnud eesmärke: KK-kaitsega seotud kulutused on põhjendamatud? Vajalik norme leevendada Peamised mõisted: Keskkond: Loodusteaduslikud definitsioonid rõhutavad: KK kui keerukas ja mitmetahuline süsteem KK määrab ära ellujäämise Legaaldefinitsioonid: Sõltuvalt õigusakti eesmärgist On muutunud laiemaks, lisandunud uued valdkonnad Saastatud: kriteeriumiks negatiivne mõju keskkonnale. Säästev areng Keskkonnaõiguse peamised allikad: Rahvusvaheline tasand: Mitmepoolsed rahvusvahelised kokkulepped, konventsioonid. EL õigus Siseriiklik tasand: Põhiseadus Raamseadus Valdkondlikud seadused Tunnused: Pidevalt uuenev Erinevate tasandite regulutsioonid kattuvad Keskkonnaõigusele eriomased jooned: 13 Interdistsiplinaarsus: Õigusteadus õiguslik kontroll Loodusteadused faktide tõlgendamine
KESKKONNAÕIGUS Riik sekkub- trahvid, maksud, vanglakaristus, ühiskondlik kasulik töö, et inimesed jälgiks käitumisreegleid. KESKKONNAÕIGUSE TUNNUSJOONED: Printsiibid Avalikkuse kaasamine (ajalehed, raadio, TV) Rahvusvaheline roll (konverentsid- Stockholmis 1972) Seos Euroopa Liiduga (erinevad nõuded) Teemavaldkonnad (kliimamuutused, vesi, metsandus, jäätmed, GMO jm) Terviklikkus (looduses peab valitsema tasakaal) Põhiprintsiibid: Jätkusuutlik (säästev) areng et tulevastel põlvedel oleks samaväärne elu. Integreerimine - SMK Kahju vältimine kui on teada, et tegevused toovad kaasa kahju, teada kuidas kahju vältida, siis tuleb õigesti toimida. Ettevaatus risk olemas, tõenäosus väike. Saastaja maksab saastetasu. Keskkonna kaitstuse kõrge tase tagada ühtne keskkonnakvaliteet kõigile. Kaasamine passiivne ja aktiivne, Eestis enamasti pass...
Keskkonnaõiguse arvestus I RIDA 1. Mis on vältimispõhimõtte juriidiline sisu? Keskkonnaohtu tuleb vältida. Keskkonnaohtu või olulist keskkonnahäiringut tuleb taluda, kui tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu, puudub mõistlik alternatiiv ja keskkonnaohu või olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud kasutusele vajalikud meetmed. 2. Mis on keskkonnaohu juriidiline sisu? Keskkonnaoht on olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus. Eelkõige tuleks olulise keskkonnahäiringu tekkimist eeldada siis, kui ületatakse keskkonnakvaliteedi piirväärtusi, põhjustatakse saastus, põhjustatakse keskkonnakahju, põhjustatakse oluline keskkonnamõju või oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Rakendub vältimispõhimõte. 3. Keskkonnamõju hindamise juriidilise menetluse sisu? Keskkonnamõju hinnatakse erinevate arendusprojektide puhul. Keskkonnamõju hindami...
kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sh selle kaldal liikumiseks. Omanik peab lubama. Muutused alates 1. augustist 2014. Riigimetsa ja eraomandi võimalused igaüheõiguses. Mõisted: “keskkond - „õhk, vesi ja pinnas”. Keskkonnaõigus: mõiste - normide kogum, mille eesmärgiks on kaitsta meid ümbritsevat keskkonda. Eesmärk - inimese tervise, vara, heaolu ja muude hüvede kaitse või on loodusel ka kaitsmist vääriv iseväärtus. kujunemise taust tunnusjooned: 1. Keskkonnaõiguse printsiibid (eriti ettevaatusprintsiip) 2. Avalikkuse kaasamise ja KMH nõue 3. Suur rahvusvahelise õiguse roll 4. Tihe seos EL keskkonnaõigusega 5. Teemavaldkonnad ja valdkonnaülesed teemad 6. Terviklikkus Printsiibid: Jätkusuutlik (säästev) areng Integreerimine Kahju vältimine Ettevaatus Saastaja maksab Keskkonna kaitstuse kõrge tase Avalikkus – üldsus. Kaasamine – teavitamine, võimaluse andmine mõjutada kavandatava tegevusega kaasnevaid otsuseid
Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO II keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon», Agenda 21. 1995 Eestis võeti vastu säästliku arengu põhimõtted seadustav akt - «Säästva arengu seadus» 1997 Eesti I keskkonnastrateegia vastuvõtmine Riigikogus. 2004 Liitumine Euroopa Liiduga, EL keskkonnaõiguse ülevõtmine ja rakendamine. 2007- liitumine Rahvusvahelise Looduskaitseliiduga (IUCN) Keskkonnakaitse arengu tähtsündmused Eestis ja maailmas: 2002 ÜRO III Keskkonna- ja Arengukonverents, Johannesburgis, Rio+10 2012 ÜRO IV Keskkonna- ja Arengukonverents, Rio de Janeiros , Rio+20 1962 Rachel Carson "Hääletu kevad", "Inimene on osa loodusest ning järelikult on inimese sõda looduse vastu sisuliselt sõda inimese enda vastu.» 2007 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030.
Kolmas, ettevaatuse mudel, on jällegi seotud teadmiste arenguga. On aru saadud, et keskkond on palju keerulisem, kui arvata võis ja teadus ei ole suuteline avastama kõiki keskkonnaohte. Teine selle mudeli tekkepõhjus seondub avatud ühiskonnaga ja väärtussüsteemi muutusega. Avalikkuse osalemine otsuste tegemisel ja mitte-materialistlike väärtuste esiletõus aitas kaasa ettevaatusel põhineva keskk.poliitika ja –õiguse tekkele. Kaasaegse keskkonnaõiguse põhialuseks kujunenud ettevaatusprintsiibi peamine mõju seisneb selles, et keskkonna valdkonnas ei panda teadusele üle jõu käivat ülesannet- määratleda keskkonna saastamine ohutut piiri, nagu see oli siis, kui keskkonna-poliitikas ja – õiguses domineeris assimileerimisvõime põhimõte. Selle asemel esitab ettevaatusprintsiip küsimused, kui palju on võimalik keskkonnamõjutusi vahendada ja millised on tegevuse või aine alternatiivid. 2. Keskkonna väärtustamine
Keskkonnanormatiivi liigid: - Kvaliteedinormatiivid - Heitenormatiivid - Tehnoloogianormatiivid - Tootenormatiivid Normatiivid: välisõhk, vesi, heitvesi, pinnas, ujula vesi jne. KESKKONNAÕIGUS Õigus riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike käitumisteeglite kogum. (liiklusseadused, pant) Keskkonnaõigus normide kogum, mille eesmärgiks on kaitsta meid ümbritsevat keskkonda Keskkonnaõiguse tunnusjooned: - Ettevaatusprintsiip - Avalikkuse kaasamine ( reklaam, raadio, tv) - Rahvusvaheline õigus ( ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsid) - EL keskkonnaõigus - Teemavaldkonnad - Terviklikkus Keskkonnaõiguse printsiibid: - Jätkusuutlik areng ( puude istutamine raiesmiku asemele) - Integreerimine ( säästev Eesti 21) - Kahju vältimine ( ravimid viia apteeki) - Ettevaatus ( keskkonnamõju hindamine)
loodushoidu ja -haridust. Eesti Loodusuurijate Seltsi alla kuulub arvukalt erialaseid sektsioone, allüksuseid, mida võrdsustatakse sektsioonidega, ja komisjone. Valdav erialane töö toimub sektsioonides. 8. 9. Loetle EU VI keskkonnaprogrammi esmatähtsad valdkonnad. Pealkiri “Meie tulevik on meie valida” Esmatähtsad valdkonnad: kliimamuutused bioloogilise mitmekesisuse säilitamine tervisekaitse loodusvarad jäätmed 10. Loetle keskkonnaõiguse/majanduse rakendatavaid printsiipe. Arendustegevuse puhul tuleb arvestada selle võimalikke keskkonnamõjusid ja seda projekti võimalikult varajases staadiumis Tuleb vältida looduskaotust, mis võib oluliselt kahjustada loodusliku tasakaalu EÜ raames tuleb tõsta teaduse ja tehnoloogia taset, et tagada keskkonnakaitseliselt efektiivsete meetmete rakendamine Saastaja maksab printsiip
okupatsiooniaastatel 1944-1957 – akadeemiline looduskaitse võimude toetuseta 1957-1994 – riiklik looduskaitse ENSV-s ja taasiseseisvunud Eestis; looduskaitse ja metsamajanduse „kooselu“ 1994-… – riiklik looduskaitse Eesti Vabariigis; looduskaitse ja keskkonnakaitse „kooselu“ KESKKONNAÕIGUS kujunemise taust: o 2004 – keskkonnaõiguse ülevõtmine ja rakendamine o Arhusi konventsioon – keskkonnaõigust käsitlev rahvusvaheline lepe tunnusjooned: o keskkonnaõiguse printsiibid (ettevaatusprintsiip) o avalikkuse kaasamine ja Keskkonnamõju hindamise (KMH) nõue etapid: teavitamine, konsulteerimine, koostöö ja partnerlus, jõutamine, kohalik kontroll o rahvusvahelise õiguse roll (ÜRO ja Keskkonna- ja Arengukonverentsid):
pärast seda, kui neid loa alusel juba kasutatakse või kasvatatakse. Suur roll on Euroopa Liidu seadusandlusel, kuna Eesti peab EL liikmena aktsepteerima kõiki EL-s välja antud GMOde kasutamise ja kasvatamise lube ja lähtuma ka oma seadusandluse kehtestamisel EL õigusaktidest. Seetõttu on oluline tunda nii EL seadusandlust kui ka selle rakendamise praktikat teistes liikmesriikides. GMO-temaatikaga seonduvalt on olulised keskkonnaõiguse üldpõhimõtted: "saastaja maksab" printsiip, kahju vältimise printsiip ja ettevaatusprintsiip. Ettevaatusprintsiip on üks kaasaegse keskkonnaõiguse aluspõhimõtteid, mis kohustab võtma teatud tegevuste suhtes ettevaatusmeetmed tarvitusele ka siis, kui puuduvad lõplikud tõendid tegevuse kahjulikkuse kohta. Tegemist Euroopa Liidu keskkonnapoliitika aluspõhimõttega, mis on sätestatud Euroopa Liidu asutamislepingus. GMOde puhul tähendab ettevaatusprintsiip
Loeng Keskkonnaõiguse printsiibid Keskkonnaõiguses printsiipidel eriline roll (EÜ asutamislep. art 174) · Paindlikkuse vajadus uued olukorrad, ebakindlus · Avar administratsiooni kaalutlusõigus (printsiibid on suunaandjad) · Rahvusvahelise õiguse suur mõju · Kodifitseerimise ja arengu pidepunktid Printsiibid Printsiibid demonstreerivad eesmärke, mille poole tuleb püüelda · Printsiibid satuvad tihti konflikti teiste printsiipidega (eesmärkidega) - tuleb leida
2015 Säästva arengu 17 eesmärki (Pariis) Loodus- ja keskkonnakaitse korraldamise vahendid: 4 Keskkonnaõigus: Keskkond: Eluta või elusa looduse tegurite kogum, milles organism asub ja mis teda mõjustab. Keskkonnaõigus: Normide kogum, mille eesmärgiks on kaitsta meid ümbritsevat keskkonda. KK tunnusjooned: Keskkonnaõiguse printsiibid; Avalikkuse kaasamine; Seos EL keskkonnaõigusega; Terviklikkus. KK põhiprintsiibid: Jätkusuutlik areng; Kahju vältimine; Ettevaatus; Saastaja maksab. Keskkonnaõigus Eestis: PS § 53: Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ja hüvitama keskkonnale tekitatud kahju. /Õigus puhtale keskkonnale/. PS § 5: Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult.
protsessid) , maakasutuse muutused (metsade maharaiumine põldudeks) 10. Too näiteid ennetavatest meetmetest keskkonnakaitses. Planeerimine, keskkonnamõjude hindamine, keskkonnaaudit, keskkonna juhtimissüsteemid (ISO 14001 ja EMAS), keskkonnariski hindamised. a. planeeringute liiigid: üleriigiline, maakonna planeering, detailplaneering ja üldplaneering. b. planeering peab olema demokraatlik, kõikehaarav, funktsionaalne, orienteeritus pikaajalisusele 11. Keskkonnaõiguse rakendamise printsiibid. Mis need tähendavad? Ettevaatus oluliste poliitiliste lünkade täitmine keskkonna valdkonnas. Jätkusuutlik areng järgnevatele põlvkondadele peab tagama samaväärse keskkonna nagu me kasutame. Integreerimine erinevad valdkonnad peavad olema omavahel tihedalt seotud. Kahju vältimine Vältimismeetmeid rakendatakse enne keskkonnakahju tekkimist. Keskkonna kaitstuse kõrge tase olemasoleva õiguse rakendamise tõhustamine.
Empiirilised näited: · Inglismaal, USAs, Madalmaades, Rootsis ja Saksamaal vähenes SO2, NOX saaste. · Rootsis ja Saksamaal vähenes CO2. · Teised probleemid suurenevad, kui SKP kasvab: looduse mitmekesisus väheneb, jäätmete hulk suureneb ja mitmel pool kasvavad ka CO2 heitmed. · Üldistamiseks tõendid puuduvad me ei saa väita, et majanduskasvuga on keskkonnaprobleeme võimalik lahendada. 29. Põhimõte, millele tugineb Euroopa keskkonnaõigus. Euroopa Liidu keskkonnaõiguse direktiivid lähtuvad ettevaatusprintsiibist. Ettevaatusprintsiip kujutab endast põhimõtet, et ettevaatusmeetmed tuleb võtta tarvitusele enne tegeliku kahju tekkimist ja koguni enne kahju ohu tekkimist, kusjuures neid abinõusid tuleb rakendada ka juhul, kui teave kahju tekkimise kohta on ebapiisav, sh puuduvad kindlad tõendid, et tegevuse tulemusena võib üldse kahju tekkida. Ettevaatusprintsiibi üheks peamiseks väljenduseks on keskkonnamõju hindamise kohustus enne olulise
keskkonnakaitses“) KESKONNAKAITSE ARENGU TÄHTSÜNDMUSED EESTIS 1988 Eesti NSV keskkonnakaitse programm 1991 Osalemine Euroopa riikide keskkonnaministrite nõupidamisel, Dobris 1992 Osalemine II ÜRO Keskkonna ja Arengu konverentsil Rio de Janeiros 1995 Säästva arenguseadus 1997 Eesti keskkonnastrateegia vastuvõtmine Riigikogus 1998 Eesti keskkonnakaitse tegevuskava heakskiit 2000 Väätsa prügila 2001 Eesti keskkonnakaitse II tegevuskava 2004 Liitumine Euroopa Liiduga, EL keskkonnaõiguse ülevõtmine ja rakendamine 2007 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 2007. Eesti Keskkonnategevuskava aastateks 2007-2013 2009 Moodustati Keskkonnaamet 2013 Moodustatakse Keskkonnaagentuur Rahvusvahelised teetähised keskkonnakaitse arengus 1962 Rachel Carson "Hääletu kevad“, Silent Spring, Fawcett Crest. 1962. 304 l “Inimene on osa loodusest ning järelikult on inimese sõda looduse vastu sisuliselt sõda inimese enda vastu.» 1972 ÜRO I Keskkonna ja Arengu konverents Stockholmis
Maailmas: 1972 ÜRO I Keskkonna ja Arengu konverents Stockholmis 1972 Meadows, Forrester "Kasvupiirid" 1973-1976 EL esimene Keskkonnaprogramm 1992 ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros Kliimamuutuste konventsioon Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Agenda 21, Säästev areng 2002 ÜRO III Keskkonna- ja Arengukonverents, Johannesburgis 3.) Loodus- ja keskkonnakaitse korraldamise vahendid. Keskkonnaõigus, liigitus, põhiprintsiibid. Keskkonnaõiguse tunnusjooned: Terviklikkus Keskkonnaõiguse printsiibid- ettevaatusprintsiip Avalikkuse kaasamise (inimesed saavad kaasa rääkida) ja KMH (keskkonnamõju hindamine- hinnatakse kavandatava tegevuse mõju keskkonnale(asula, maapind, inimesed jne)) nõue Vertikaalsed teemad (vesi, jahindus, kalandus, looduskaitse GMO, kiirgus, kliimamuutused) ja horisontaalsed teemad (keskkonnaalased õigused, ruumiline
Maailmas: 1972 ÜRO I Keskkonna ja Arengu konverents Stockholmis 1972 Meadows, Forrester "Kasvupiirid" 1973-1976 EL esimene Keskkonnaprogramm 1992 ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros Kliimamuutuste konventsioon Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Agenda 21, Säästev areng 2002 ÜRO III Keskkonna- ja Arengukonverents, Johannesburgis 3.) Loodus- ja keskkonnakaitse korraldamise vahendid. Keskkonnaõigus, liigitus, põhiprintsiibid. Keskkonnaõiguse tunnusjooned: Terviklikkus Keskkonnaõiguse printsiibid- ettevaatusprintsiip Avalikkuse kaasamise (inimesed saavad kaasa rääkida) ja KMH (keskkonnamõju hindamine- hinnatakse kavandatava tegevuse mõju keskkonnale(asula, maapind, inimesed jne)) nõue Vertikaalsed teemad (vesi, jahindus, kalandus, looduskaitse GMO, kiirgus, kliimamuutused) ja horisontaalsed teemad (keskkonnaalased õigused, ruumiline
13.10.2014 12 2 13.10.2014 Keskkonnaõiguse allikaid Inimese tervis versus keskkond 1. Keskkonnamõju hindamise ja Esmashaigestumuse põhjuste seas domineerivad keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KHJS) välistegurid, eeskätt haigusttekitavad https://www.riigiteataja.ee/akt/116112010013 mikroorganismid, mis põhjustavad rohkem kui poole
Sotsiaalsete ettevõtete ühiskondlik eesmärk tähendab nende otsest panustamist inimeste toimetulekusse ja heaolusse ning loodus- ja elukeskkonna soovitava seisundi püsimisse. Kõige suurem kasu on mittetulundus valdkonnas, sest sotsiaalsed ettevõtted aitavad inimesi, kellel endal parajasti seda võimalust pole näiteks: MTÜ Abikäsi (tänaseks tegevuse lõpetanud, ent nende algne tegevusmudel on hea näide siiani), MTÜ Eesti Üliõpilaskondade Liit, SA Hea Hoog, MTÜ Iseseisev Elu, Sa Keskkonnaõiguse Keskus, MTÜ Uuskasutuskeskus. Nagu ettevõtetest näha ollakse tegevad ka taaskasutuses ja taaskasutuspoodide alal, mille suurim kasub lasub loodusel ja keskkonnal. 5. Arutlege ettevõtluse tulevikutrendide üle Eesti kontekstis ühel vabalt valitud teemal: loodusvarad, nende kasutus ja mõjud ettevõtlusele; põlvkondade muutus ja nende mõju tööjõuturule; rahvastiku vähenemine, rahvastikukoosseisu muutused, ränne;
Selle protsessi tagajärjed majandusele ning inimeste elukvaliteedile oleksid pöördumatult negatiivsed. ÜRO Keskkonnaprogrammi 2010. aasta uuringus hinnatakse elurikkuse hävimisest tulenevate kahjude suurusjärguks 2 kuni 4,5 triljonit dollarit aastas. Näiteks 2004. aasta tsunaami oleks Kagu-Aasias miljonites dollarites vähem kahju põhjustanud, kui rannikul ei oleks hävitatud kreveti- ja kalafarmide ning massturismi keskuste rajamisel looduslikke mangroovimetsi. Rahvusvahelise Keskkonnaõiguse Sihtasutuse raport nimetab India Ookeani äärsete kalandus- ja akvakultuuriettevõttete kahjuks 520 miljonit dollarit, mis tuleneb otseselt hiidlaine mõju puhverdava mangroovimetsa hävitamisest sealsetel aladel. Mangroovimetsad on hävinud kiiremini, kui korallrahude ja vihmametsade ökosüsteemid. Selle põhjuseks on akvakultuuri ja destruktiivse massiturismi tohutu kasv India ookeani äärsetes piirkondades. 2004. aasta tsunaami tabas kõige rängemalt riike, kus
säilitamine. Kaitsetavad liigid on jagatud kolme kategooriasse: 1.Haruldased ja otseses hävinemisohus liigid.(ei tohi tappa ja korjata) 2.väheneva arvukusega ohutatud liik või liigid. (ei tohi tappa ja korjata) 3.arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine. Säästev areng ja keskkonnapoliitika Säästva arengu põhimõte on tihedas seoses keskkonnariskide kontrollimise kaasaegse kontseptsiooniga ning on aluseks mitmete keskkonnaõiguse põhiprintsiipide tõlgendamisel. Mõistet säästev areng ei rakendata üksnes keskkonnaõiguses. Tänapäeval viidatakse säästvale arengule sageli ka majandus- ja sotsiaalteaduslikes uurimustes, kus seda vastandatakse veel kümme aastat tagasi valitsenud piiramatut ja üha kiirenevat majanduslikku kasvu propageerivatele ideedele. Säästva arengu kontseptsiooni kujunemine on kahtlemata olnud üheks määravamaks teguriks kaasaegse keskkonnapoliitika ja -õiguse arenguloos.
kuidas liikmesriigid teostavad oma vastutust avaliku korra ja sisejulgeoleku tagamisel. Säte on jäänuk varasemast korrast – kaitseõiguse direktiivi või Uurimismääruse kontekstis võib tekkida olukord, kus hinnatakse ka politsei tegevust. Tõenäoliselt selline säte tuleks edaspidi aluslepingust kaotada. Milline on olnud Euroopa Kohtu panus EL kriminaalõiguse suunamisel ja vastastikuse tunnustamise põhimõtte kujundamisel? Keskkonnaõiguse kohtulahendis oli küsimus sellest, kas regulatsioon oleks pidanu vastuvõetama raamotsusena või direktiivina. Kohus otsustas, et direktiivina. Muidu kõik kriminaalõiguse otsused võeti vastu raamotsusena. Vastastikuse tunnustamise põhimõte: liikmesriikide vahel eksisteerib vaststikune usaldus üksteise karistusõiguse süsteemide suhtes ja et igaüks neist tunnustab teistes liikmesriikides kehtiva karistuõiguse kohaldamist, isegi kui nende siseriikliku õiguse alusel oleks lahendus
puudus). Turumehhanismid: (“+” Kiire ja üliefektiivne toime. “-” Eeldab informeeritud ja keskkonnateadliku tarbija olemasolu, jõukust.) Keskkonnalane tsiviilvastutus: (“+” Efektiivne vahend kahju kiireks ja adekvaatseks hüvitamiseks. “-” Paljudel juhtudel on keskkonnasaastusega tekitatud kahju oma olemuselt korvamatu; saastajal-kahjutekitajal puuduvad vahendid kahju hüvitamiseks.) Tsiviilvastutuse kindlustus: (“-” Muudab saastaja ükskõikseks). Keskkonnaõiguse probleemid Eestis: Paljud õigusaktid kehtestatud Vabariigi Valitsuse või ministri määrusega. Puudub üldine keskkonnaalane raamseadus. Mitmete rahvusvaheliselt tunnustatud keskkonnakaitse printsiipide ebakohane inkorporeerimine Eesti õiguskorda. Adekvaatsete tsiviilvastutuse skeemide puudumine. Seadusandluse fragmenteeritus. Loodus- ja keskkonnakaitse seadusandlus Eestis: Põhiseadus, seadused, valitsuse, määrused, ministri määrused, välislepingud
- Kõik teiste ettevõtmistega, mis võib olla ebasoodne keskkonnale Kellel on õigus osaleda? Kõigil kodanikel, otsuse algses protsessis 3 põhisammast: _Keskkonnateabe kättesaadavus _Otsustamise menetluses osalemine _Juurdepääs õigusemõistmisele 3 näidet Eestist! 16 Euroopa Liidu keskkonnaõigus, poliitika ja strateegia. Euroopa Ühenduse keskkonnaõiguse areng, perioodid. ·Ei sisaldanud Rooma lepingust (01.01.1958) kuni 1972 aastani eriti keskkonnaalaseid sätteid, ega andnud eü-le keskkonnaalast pädevust. Ohtlike ainetele + mootorsõidukitele hakati tähelepanu pöörama · 1972. Aastast kuni ühtse Euroopa aktini (01.07.1987) Esimene keskkonnprogramm võeti vastu palju direktiive · Ühtsed Euroopa aktist kuni Maastrichti lepinguni (01.11.1993) Sätestati keskkonnapoliitika eesmärgid ja prinsiibid
Vastutus KKÕ-s : KK-riskide kontrollimise õiguslikud vahendid. Ennetamine: kk -normatiivid, kvaliteedinõuded, standardid; kk -load, kk -mõjude hindamine. Rakenduslikud: seire, järelevalve, audit, Vastutus, Vastutuse omapära . Traditsiooniliselt kahju hüvitamisele keskendumine, Praegu ennetamine, st ideaalis kk -vastutuse süsteemi ei peaks üldse kasutama. Probleemkohad: Kahju tekitaja määratlemine, Põhjusliku seose tuvastamine, Ajafaktor, Riigipiiride ületamine. EL keskkonnaõigus : Keskkonnaõiguse kolm generatsiooni: I: tagajärgede leevendamine, sektoriviisiline regulatsioon, käsu-ja-kontrolli meetmed II: Ettevaatusprintsiip, kompleksne kaitse, majandusmeetmed III: lisaks II-le ka õigus puhtale keskkonnale, s.h. Ligipääs infole Üldised suundumused- Tuletatud pädevuselt otsesele, Ühehäälsus > häälteenamus, EN > EN+EP, Direktiivid > raamdirektiivid, Emissioonide kontroll > kvaliteedinõuded. Peamised institutsioonid : Keskkonnadirektoraat, Euroopa Keskkonnaagentuur (1993)
Võib näiteks argumenteerida, et loodusel küll on sisemine väärtus, kuid selle tajumiseks on vaja inimese osalust. Samuti võib võtta seisukoha, et osal looduse elementidest on sisemine väärtus ja teistel mitte (nt väärtus ainult kõrgematel organismidel, terviklikel ökosüsteemidel vms). Erinevad arusaamad looduse väärtusest seostuvad erinevate strateegiatega praktilises looduskaitses, nt keskkonnaõiguses (Cristopher Stone'i (põhimõtteliselt keskkonnaõiguse alusepanija) 1972. a juhtum kaevandusega mäele üks osapool väitis, et kuna ühtegi inimsubjekti ei kahjustata, siis pole probleemi, Stone aga arvas, et tuleks kohtuasja vaadata samamoodi, nagu vaadatakse laste või puuetega inimeste probleeme, kes end ise kaitsta ei saa mägi kui miski, mis ise ei saa end ise kaitsta; kohtusüsteemis võeti kasutusele selline lahendus, et loodusobjektide kaitse üle võib arutada ka siis, kui sellel ei
loodusvarade ekspluateerimise suurendamine (kalastamine, fossiilkütuste tarbimine, energia tootmine, põllumaade kurnamine) süvendab probleeme veelgi. Inimeste tekitatud probleemide lahendus võiks seisneda inimestes endis, suurendades nt hariduse andmist, rahu tagamist, vaesuse vähendamist ja teadlikkuse tõstmist, kui ka minevikust hoiatavate näidete toomist, kus suurem osa tsivilisatsioonidele saatuslikuks saanud õnnetustest on toimunud inimeste endi hooletuse tõttu. 55.Keskkonnaõiguse esimesed sammud. 12 Keskkonnaprobleemide mõtestamine ja nende leevendamiseks regulatsioonide tegemine on keskkonnakaitse ja inimeste heaolu kohalt vaadatuna vajalik, piirkondlikke probleeme on üritatud reguleeride juba antiikmaailmas ja ka Napoleoni ajal, kui 1810.aastal anti välja keskkonnalubade väljastamise menetluse dekreet. Tööstusarengu negatiivsete mõjude tõttu alustati esmalt
Jääb probleem, et avaliku võimu kandmine tuleneb, saab tulenema avalikust õigusest ja me paneme definitsiooni sisse selle, mida defineerime. Avalikõiguslik vaidlus eelab igal juhul, et üks pooltest oleks avaliku võimu kandja. · Avaliku õiguse ja eraõiguse distsipliin Avalik õigus Riigiõigus Karistusõigus Haldusõigus hõlmab nii üldise haldusõiguse, peamiselt haldusmenetlus kui ka kõik halduse eriõigused, kogu keskkonnaõiguse, kohaliku omavalitsuse õiguse, korrakaitse õiguse. Sätestavad halduse õiguse kohtustusi Protsessiõigused Eraõigus Tsiviilõigus võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus, tsiviilseadustiku üldosa seadus. Äriõigus tsiviilõiguse laiend, ärimeeste eraõigus, kus tsiviilõigus kehtib samuti. Ühinguõigus MTÜ-d ja sihtasutused
Piiriveekogude vee erikasutuse tasu 100 100 Mitte–piiriveekogude vee ja põhjaveekihi erikasutuse tasu 50 100 Jahipiirkonna kasutusõiguse tasu 100 100 Kalapüügiõiguse tasu 100 100 Riigimetsast uuendusraieteks müüdud kasvava metsa raieõiguse tasu 26 15 Riigimetsa majandaja uuendusraietest saadud metsamaterjali müügist laekunud raha 26 15 Keskkonnale tekitatud kahju hüvitus 100 100 KESKKONNAÕIGUSE ALUSED 29. Keskkonnaõiguse üldiseloomustus ja ajalooline areng Õigusharusse kuuluvad üldisemad õigusaktid, mis spetsiifilisematesse harudesse ei mahu, kuid on ometi rohkemal või vähemal määral keskkonnavaldkonnaga seotud. Ühtlasi sisalduvad õigusharus keskkonnaalased rahvusvahelised lepped. Klassikaline positivistlik õigus: Naabrite vaheliste probleemide lahendamine Keskkond osa õigusest kui tekib kahju inimesele Loodusvarade jagamine riikide vahel
annaabi.ee 
