· korraldada seaduses sätestatud juhtudel omavolilise ehitise likvideerimine. PEAMISED TEGEVUSED JA VALDKONNAD · menetleb keskkonnaalaseid väärtegusid ning alates 1. septembrist 2011 ka keskkonnakuritegusid. · teeb järelevalvet ja menetleb õigusrikkumisi kõigis keskkonnakaitse valdkondades. · koordineerib ja teostab järelevalvet looduskeskkonna ja -varade kasutamise üle, kohaldades seaduses ettenähtud juhtudel riikliku sunni vahendeid. ALLUVUS JA FORMAAT · Keskkonnainspektsioon on kesskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev riigiasutus, ministeeriumi allasutus. · Kuulub avalikku sektorisse. LÜHIAJALUGU · KKI sai alguse 19881991 tegutsenud Riiklikust Looduskaitse Inspektsioonist. · Aastail 19911995 moodustas see ühe keskkonnaministeeriumi osakondadest. · 1997. aastast kannab Keskkonnainspektsiooni nime. · 2000 liideti Keskkonnainspektsiooniga Mereinspektsioon. ÜLEVAADE AMETNIKEST
nõuetele vastavuse (NV) nõuded, mida peavad nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 51 kohaselt kogu majandusüksuses 2009. aastast täitma kõik põllumajandusliku keskkonnatoetuse (PKT) taotlejad. Seega kohaldatakse nõudeid: - keskkonnasõbraliku majandamise - mahepõllumajandusliku tootmise - poolloodusliku koosluse hooldamise - kohalikku sorti taimede kasvatamise - ohustatud tõugu looma pidamise toetuse puhul. Väetiste kastutamise min nõudeid kontrollib Keskkonnainspektsioon Taimekaitsevahendite kastutamise min. nõudeid kontrollib Põllumajandusamet Nõuded: NÕUE 1: Orgaanilisi ja mineraalväetisi ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 31. märtsini ja muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üleujutatud, või veega küllastunud maale. NÕUE 2: Väetise laotamine pinnale on keelatud haritaval maal, mille maapinna kalle on üle 10%. Kui maapinna kalle on 5-10%, on pinnale väetise laotamine keelatud 1. novembrist kuni 15. Aprillini.
.........................................................................................................3 1. Keskkonnakaitse põhimõtted..................................................................................................4 2. Keskkonnaministeerium ........................................................................................................5 2.1. Eesti Keskkonnauuringute Keskus...................................................................................5 2.2. Keskkonnainspektsioon...................................................................................................5 3. Eesti Roheline Liikumine ......................................................................................................6 3.1. Keskkonnateadlikkuse programm....................................................................................6 3.2. Ajalugu.............................................................................................................................7 4
Kalapüüginõuete rikkumisi kõige enam Igal aastal avaldab keskkonnainspektsioon keskkonnaalaste rikkumiste kokkuvõtte, ning nagu traditsiooniks saanud, troonivad ikka ja jälle nimekirja kalapüüginõuete rikkumised.Enim ehk 485 väärteomenetlust alustati seoses kalapüüginõuete rikkumisega, lisaks avastati ja eemaldati veekogudest 1130 korral selguseta kuuluvusega püügivahendeid.Tänu laevade jälgimissüsteemidele ja muudele korralduslikele meetmetele on kalapüügirikkumiste arv küll vähenenud, kuid õiguskuulekuse tagamine selles valdkonnas nõuab
näiteks küsimusele, kui suur on Eesti kaitsealade pindala. 1. jaanuaril 2001 oli Eestis 308 kaitseala. See arv muutub pidevalt, sest järjest kinnitatakse kaitse-eeskirju, moodustatakse ka päris uusi kaitsealasid, kui leitakse, et mingi seni tähelepanuta jäänud ala ühel või teisel põhjusel seda vajab. 2019 aasta seisuga on Eestis kokku 1304 kaitseala. Kaitse alade eest kannab hoolt mitu erininevat ametkonda: Keskkonnaamet, Keskkonnainspektsioon, Keskkonnaagentuur, Riigimetsa Majandamise Keskus, Keskkonnaministeeriumile. 1. Keskkonnaamet: on riiklikul tasandil kaitse alla võetud alade valitseja; planeerib ja menetleb kaitstavate alade moodustamist; koostab looduskaitseliste tööde kavandamiseks kaitsekorralduskavasid; annab kaitsealade piires välja vajalikke tegutsemislubasid, loe lähemalt tegutsemislubade rubriigist;
sisalduse piirnormid" (nn keelatud ainete määrus) Määrus sätestab lubatud elavhõbeda määra patareides. 6. Vabariigi Valitsuse 23.07.2009 määrus nr 135 "Probleemtooteregistri põhimäärus" 7. keskkonnaministri 16.02.2011 määrus nr 12 "Probleemtooteregistri registrikaardi vormid" 8. Järelevalve Järelevalve nõuded patareide ja akude käitlemise kohta on sätestatud ,,Jäätmeseaduse" §199 lõike 3 punktide 1, 2 kohaselt Keskkonnainspektsioon vähemalt korra aastas. Järelevalvega tegeleb erinevates küsimustes erinev institutsioon. Keskkonnainspektsioon kontrollib vähemalt üks kord aastas prügila käitaja ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omaja jäätmeloaga määratud jäätmekäitlustingimuste täitmist. Keskkonnainspektsioon on kohustatud kontrollima vähemalt üks kord aastas tootjate ühenduse tegevuse vastavust jäätmeseadusega kehtestatud nõuetele
dokumentide koostamist ja nende vastavust tegelikkusele, esitada ettekirjutused puuduste kohta ja kontrollida nende täitmist ja osaleda tööde ülevaatamisel ning vastuvõtmisel. Riiklik järevalve Riiklik järelvalve on avalikui võimu poolt teostatav järelvalve. Riiklik järelvalve jälgib seaduse täitmist kogu riigi ulatuses ning vajadusel teeb ettekirjutusi. Riikliku järelvalvet teostavad eestis: Tehnilise Järelvalveamet, Keskkonnainspektsioon, Päästeamet, Muinsuskaitseamet, Tööinspektsioon, Tervisekaitseinspektsioon, Maanteeamet, Veeteede Amet, Lennuamet, Veterinaar- ja Toiduamet ja Tarbijakaitseamet.
Keskkonnaökonoomika huvigruppideks on : ettevõtjad, valitsus Äriühingu omanik/tegevjuht: Huvid: maksimeerida kasumit Selleks: · Hoida toodangu omahind ehk tootmiskulud võimalikult madalad. Kulutada tootmisprotsessis keskkonnakaitsele nii vähe kui võimalik (vahendeid, raha) · Müüa võimalikult palju toodangut. Selleks on vaja näida keskkonnasõbraliku ettevõttena. Kui ettevõte on keskkonnavaenulik, siis ei suudaks ta niipalju toodangut müüa. Keskkonnavaenulikkus paljastatakse ka konkurentide poolt. Valitsussektor: Huvid: Täita riigikassat Selleks: · Koguda ressursikasutustasusid ja saastetasusid · Hoida keskkond võimalikult puhtana Selleks: · Kehtestada mõistlikud saastamise määrad ja teostada pidevat kontrolli loodusressursside kasutamise ja saasteainete emissiooni üle. (ametkondadest näiteks keskkonnainspektsioon) Poliitikud: Huvid: 1. Valijate häälte kindlustamine Selleks: ...
§ 120. Jäätmete tekke vältimise ja jäätmehoolduse nõuete rikkumine § 126. Töötlemata jäätmete ladestamine Rahatrahv kuni 300 trahviühikut juriidilise isiku korral on rahatrahv kuni 50 000 krooni. § 124. Probleemtootest tekkinud jäätmete kokkukorjamise kohustuse rikkumine Rahatrahv kuni 250 ühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, on rahatrahv kuni 50 000 krooni. Ida-Virumaal avastati metsast ebaseaduslik romula Keskkonnainspektsioon avastas tänavu septembris Ida-Virumaal Avinurme vallas metsa rajatud ebaseadusliku romusõidukite käitluskoha ning alustas juhtumiga seoses kriminaalasja. Romula rajamisega oli rikutud nii jäätmekäitlusnõudeid kui metsõigusnorme. Ebaseadusliku tegevusega kaasnenud keskkonnakahju suuruseks hinnati kokku 337 000 krooni. Jäätmeseaduse järgi liigitatakse mootorsõidukid ja nende osad, sealhulgas rehvid, probleemtoodete hulka ning nende käitlemiseks peab
Rikkumine leidis aset Hiiumaal Kõpu looduskaitseala Ristna piiranguvööndis. Kohalik jahimees, kes pidas augustikuus Harjumaal Keila vallas linnujahti, küttis seadusevastaselt ühe suurkoovitaja. Suurkoovitaja puhul on tegemist kolmanda kaitsekategooria alla kuuluva linnuliigiga, kelle küttimine on keelatud. Jahimehel tuleb looduskaitseseaduse rikkumise eest maksta 960 krooni trahvi ning lisaks sellele hüvitada keskkonnale tekitatud kahju 5000 krooni. (17.sept.2009) Keskkonnainspektsioon on kohalike omavalitsuste esindajaid seaduserikkumiste eest ka trahvinud. Näiteks määrati Rannu vallavanemale 12 000 kr trahvi selle eest, et ta laskis rajada teatrilava kaitse all olevasse Rannu parki ilma kaitseala valitseja nõusolekuta.(2009) Täname kuulamast!
otsib loodushuvilisi noori Keskkonnaministeerium kuulutas välja konkursi noore looduskaitsja leidmiseks. Ministeerium soovib märgiga tunnustada ja eeskujuks seada suure loodushuviga aktiivseid kuni 26-aastaseid noori, kes on kaasa löönud looduskaitse-alases tegevuses. 29.September: Kalastuskaardi alusel kalastajad peavad esitama püügiandmed Keskkonnainspektsioon tuletab kalastuskaardi alusel püüdvatele harrastuskalastajatele meelde, et püügiandmed tuleb esitada 5 päeva jooksul pärast kalastuskaardi kehtivuse lõppu. Andmete esitamata jätmise eest võib määrata rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ehk 1200 eurot. Aitäh!
taaskasutuse sihtarvud oleksid täidetud või üle andma oma kohustused taaskasutusorganisatsioonile. § 25. Pakendiregister · On riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, kuhu kantakse ning kus hoitakse ja töödeldakse andmeid turule lastud pakendatud kauba pakendite sihtarvude täitmise kohta. · Pakendiregistri vastutav töötleja on Keskkonnaministeerium. · https://pakend.keskkonnainfo.ee/ § 26. Riiklik järelevalve · Riikliku järelvalvet teostavad Keskkonnainspektsioon, Tarbijakaitseamet, Maksu- ja Tolliamet, Veterinaar- ja Toiduamet ning valla- ja linnavalitsused. Vastutus · Pakendi raskmetallide sisalduse piirangute eiramise, pakendijäätmete taaskasutamise kohustuse täitmata jätmise, taaskasutamise tõendis valeandmete ja puudulike andmete esitamise, pakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmise kohustuse täitmata jätmise või tagasivõtmise nõuete rikkumise eest
Raie korraldaja sõnul oli tegemist harvendusraiega, kuid samas ei olnud tal ette näidata metsateatist ega ka muid raieõigust tõendavaid dokumente. Raie korraldaja väitel oli tal suuline kokkulepe linna haljastusspetsialistiga, kes oli lubanud tal tormimurdu koristada ning laiendada vaadet Viljandi linnale. Ühtlasi olevat lubanud praeguseks juba töölt lahkunud ametnik muretseda vajalikud load ja kooskõlastused. Kuna mingeid lubasid vormistatud ei olnud, peatas Keskkonnainspektsioon ebaseadusliku raie. Kändude järgi tehti kindlaks, et raiutud oli 42 mändi, 17 kuuske, 77 kaske ja 7 haaba. Tormimurrus langenud puid oli 10. § 68. Metsa, puude ja põõsaste ebaseaduslik raiumine, hävitamine ning kahjustamine Metsa ebaseadusliku raiumise, hävitamise või muul viisil kahjustamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot Guido R. ja Mati K
teostama püüki kuni 20 meetri sügavusjooneni mitte püüdma kala looduskaitsealal Ebaseaduslik kalapüük Peipsi järvel on keskkonnainspektsiooni ja prokuratuuri huviorbiidis (23.02.2013) Peipsi-äärse piirkonna üheks valuküsimuseks on ebaseaduslik kalapüük, mis on olnud õiguskaitseorganite huviorbiidis ning põhjustanud ka pahameelt kalandusettevõtjatele, kes oma sissetulekud ausalt teenivad. Hiljuti avastaski keskkonnainspektsioon juhtumid, kus püüti kala võrguga, millel oli lubatust väiksem võrgusilm. Algatati kriminaalmenetlus, mida juhib prokuratuur. TÄNAME KUULAMAST! KÜSIMUSI?
hulgal kalastuskaardi alusel kasutada.Röövpüük on kehtivat seadustikku rikkuv, kalavarusid kahjustav kalastamine.Eestis jaguneb kalapüük harrastuskalastuseks ja kutseliseks kalapüügiks. Kalastaja, olgu ta harrastaja või kutseline kalur, peab tundma Kalapüügiseadust ja selle täiendusi, Kalapüügieeskirja ja ajutisi püügikitsendusi. Seaduste ja piirangute eesmärk on kalavarude kaitse ja ökosüsteemi loodusliku jätkusuutlikkuse tagamine. Kalapüügikontrolli teostab Eestis Keskkonnainspektsioon koos Politsei- ja Piirivalveametiga. Koostöö tulemusena on viimastel aastatel kalapüügialaste rikkumiste arv vähenenud. Kalapüügialased rikkumised 2005.-2009. a. 2005 – 2996 2008 – 1903 2006 – 2306 2009 – 2283 2007 – 1922 Röövpüük on globaalne probleem ja maailma kalavarudele teeb suurimat kahju illegaalne kalapüük. Eestis kahjustab kalavarusid püügikvoote ületav tööstuslik püük, kuid hävitav mõju on ka harrastuskalastajate ja muidu
Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse konventsioon (OSPAR) Århusi konventsioon -eesmärgiks on kaitsta kodanike õigust elada keskkonnas, mis vastab tervise ja heaolu nõuetele . 5) Loetelu KK institusioonid • valitsemisalas olev riigiasutus, mis koordineerib ja teostab looduskeskkonna ja -varade kasutamise alast järelevalvet, kohaldades seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses riikliku sunni vahendeid. • Keskkonnainspektsioon menetleb keskkonnaalaseid väärtegusid ning alates 1. septembrist 2011 ka keskkonnakuritegusid. Keskkonnainspektsioon teeb järelevalvet ja menetleb õigusrikkumisi kõigis keskkonnakaitse valdkondades. Keskonnainspektsiooni missioon on õiguskuulekuse tagamine keskkonnavaldkonnas eesmärgiga säilitada ja parandada keskkonnaseisundit. Keskkonnainspektsiooni visioon on olla avatud ja usaldusväärne asutus, mis töötab süsteemselt ja
et tegevust jätkub rohkemgi ja ei teki kunagi sellist momenti, et istuks keset põldu, vahiks taevasse ja mõtleks, mida nüüd teha? Kui oled maa inimene ja raskesti haige? Pöördud ikka linna poole, sest seal on arstiabi, haiglad ja apteegid. Maal juhtub sinuga õnnetus siis pole seda arsti või kiirabi kuskilt nii kiiresti võtta kui ikka väga pahad lood on. Linna miinuseks oleks veel rohke saastatuse tase, kuid sellega peaks tegelema linnavalitsus ja keskkonnainspektsioon, rajagu rohkem parke, ehitagu vähem igasuguseid ärihooneid, istutagu teede äärde rohkem puid, teeme linna rohelisemaks. Ise olen elanud väga pikka aega Tallinnast väljas ning tahaksin rohkem linnas elada, sest väga tüütuks on muutunud see vahemaa. Samamoodi on mul linnas palju sõbrannasid ja tuttavaid, keda igapäev ei näe, kuna elan linnast väljas.Tegelikult vajab inimene väga vähe, et toime tulla, aga milleks meile mugavused, kui me neid ei kasuta
Püllumajandusministeerium – kalanduse arengu büroo, turukorralduse- ja kaubanduse büroo, kalapüügikorralduse- ja andmete analüüsi büroo tegelevad kalandussektori majandusliku arengu ja vesiviljeluse korraldamisega. 6. Kalapüügi alane kontroll Kalapüügialast kontrolli teostab keskkonnainspektsioon. kalapüügilaevastikus. Kontrollimise aluseks on kalapüügiseadus. Knotrollitakse laeva kalapüügiluba, kvoodi olemasolu, kalapüügipäevikut ja selle täitmise korrektsust, püügivahendtide korrashoidu ja vastavust püügieeskirjadele. 7. Kalapüügiseadus ja Kalapüügiseadus on suunatud kala- ja veetaimevarude
Valitsemisalas on riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine, maa ja ruumiandmekogudega seotud ülesannete täitmine, loodusvarade kasutamise, kaitse, taastootmise ja arvestamise korraldamine, kiirguskaitse tagamine, keskkonnajärelevalve, ilmavaatluste, loodus- ja mereuuringute, geoloogiliste, kartograafiliste ja geodeetiliste tööde korraldamine, maakatastri ja veekatastri pidamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Valitsemisalas on Maa-amet, Keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon. Laine Jänes kultuuriminister Valitsemisalas on riigi kultuuri-, kehakultuuri-, spordi- ning muinsuskaitsetöö korraldamine ja kunstide edendamine, osalemine riigi meediatöö kavandamisel ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Valitsemisalas on Muinsuskaitseamet. Juhan Parts majandus ja kommunikatsiooniminister
Keskkonnakaitse 1. aasta arvud 1935-esimene looduskaitseseadus 1971-lahemaa rahvuspark,esimene rahvuspark eestis 1910- Eesti esimene looduskaitse ala - vaikla linnukaitseala 1993- Asutati Soomaa ja Karularahvuspark, ning Vilsandi Kaitseala suurendati. 2004- matsalau rahvuspark 2. Tähtsamad KKM valitsemisalas olevad.. 1. Riigimetsa Majandamise Keskus 2.Kiirguskeskus 3.Keskkonnaamet 4.Riiklik Looduskaitseamet 5.Keskkonnainspektsioon 1. Loetle kaitstavad loodusobjektid kaitsealad; hoiualad; kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid; KOV tasandil kaitstavad loodusobjektid. 4. Kas väide on õige. Paranda väär õigeks. 1.Kährikkoer on võõrliik (õige) 2. Punases raamatus on 3 kategooriat. (vale/looduskaitseseaduses) 2.looduskaitseseadus 5 kategooriat. õige 3. Loodusreservaat on rangema kaitsekorraldusega (Õige) 4.Osoonikihi kaitse konventsiooni lisa on Cartagena protokollis. (va...
Koguda kalapüügi haldamiseks vajalike andmeid. Tagada,et eeskirju kohaldaks kogu kalapüügi suhtes ühetaoliselt ja karistused oleks ühtlustatud kogu Euroopa Liidus .Tagada , et kalandustoodete liikumist oleks võimalik jälgida kogu tarneahelas võrgust toidulavani.Järelevalvet kalapüüki reguleerivate õigusaktide nõuete ja kalapüügiloaga määratud tingimuste täitmise üle, ka väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal, teostab Keskkonnainspektsioon. Järelevalvet võivad teostada ka Euroopa Liidu, väljaspool Eesti jurisdiktsiooni jääval veealal rannikuriigi või kalapüüki reguleeriva organisatsiooni inspektorid, kui see on ette nähtud Euroopa Liidu õigusaktides või rahvusvahelistes lepingutes.Kalapüügi järelevalvel väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal kohaldatakse keskkonnajärelevalve seaduse sätteid niivõrd, kuivõrd seda ei reguleeri Euroopa Liidu õigusaktid
on töö eripärale vastav kvalifikatsioon. Kvalifikatsioon tähendab teadmiste ja oskuste kombinatsiooni, seega peab pädeval isikul olema nii vastav haridus kui töökogemus. Pädev isik ei või samal ajal tegutseda rohkem kui kolme ettevõtja pädeva isikuna. 13. Kes teostab riikliku järelvalvet ehitamise üle? Ehitusseadustikus ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimise üle teostavad riiklikku järelevalvet järgmised asutused: KOV üksus, TJA, keskkonnainspektsioon, lennuamet, maanteeamet, muinsuskaitse, päästeamet, terviseamet, veeteedeamet ja veterinaaramet, tarbijakaitseamet. 14. Kas projekteerija saab teha järelevalvet, põhjenda. Ei või. Majandustegevuse raames ei või omanikujärelevalve tegija olla sama ehitise ehitaja ega olla seotud isikutega, kelle tegevuse üle ta järelevalvet teeb. 15. Mis on vaegtöö? Vaegtööd – sellised tööd, mida ei ole põhilise valmiduse akti vormistamise
METEOROLOOGIA JA 9 MAAKONDLIKUD SA ERAMETSAKESKUS 3 HÜDROLOOGIA INSTITUUT KATASTRIBÜROOD OÜ EESTI KESKKONNA- 10 13 UURINGUTE KESKUS 4 LOODUSMUUSEUM KESKKONNAINSPEKTSIOON PÕLULA 11 OÜ GEOLOOGIAKESKUS 5 KALAKASVATUSKESKUS 4 REGIOONI AS EESTI KAARDIKESKUS KESKKONNAAMET 6 14
piirväärtust 110 protsenti; o 95 protsenti kõigist ühe tunni keskmistest heidetest ei ületa heite piirväärtust aasta kestel 200 protsenti. NÕUDED SAASTEAINETE PÜÜDESEADME AVARII KORRAL o Saasteainete püüdeseadme avariiolukorrast on suure põletusseadme käitaja kohustatud teavitama Keskkonnaametit, Keskkonnainspektsiooni ja kohaliku omavalitsuse üksust 48 tunni jooksul. o Saasteainete püüdeseadme avariiolukorras oleku korral nõuab Keskkonnainspektsioon seadme koormuse vähendamist, töö peatamist või lõpetamist, kui normaalset tööreziimi ei suudeta 24 tunni jooksul taastada. o Saasteainete püüdeseadmeta suure põletusseadme tegevuses hoidmise kestus ei tohi summaarselt ületada 120 tundi 12-kuulise perioodi jooksul. JÄÄTMEPÕLETUS JA KOOSPÕLETUSTEHASED o Käesolevat peatükki kohaldatakse jäätmepõletus- ja koospõletustehase suhtes, milles põletatakse või koospõletatakse
..........................trahviühiku suuruse määraga ja juriidilist isikut kuni .............. suuruse trahviga. Tee valik! Variandid eraisikule: 5, 50, 300, 450, 700, 800 trahviühikut Variandid juriidilisele isikule:1000, 1500, 3200, 5000, 24000, 32000, 50000 9. Kalapüügieeskirjade järgimist kontrollivad ametnikud ja organisatsioonid on: A. Kaitseliit B. Eesti Vabariigi kaitsevägi C. EV politsei ja piirivalveamet D. keskkonnaameti töötajad E. keskkonnainspektsioon F. valdade keskkonnanõunikud G. eravaldusesse kuuluvatel järvedel sealne maaomanik H. sadamates veepolitsei allüksused 10. Ebaseadusliku kalapüügiga tekitatud kahju hüvitamisel on trahvi suuruse aluseks A. liigi ohustatus E. Ramsari kokkulepe B. liigirikkus F. Genfi konventsioon C. riiklik kaitsekorralduskava G. keskkonnaministri igaaastane määrus D. riiklik kaitsestaatus H. Veeseaduse sätted
Taime, looma või muu organismi, mille kasutamine on reguleeritud seadusega või rahvusvahelise lepinguga, või nendest valmistatud toodete eestisse sisse- või väljaveo, kasutamise või nendega sooritavate tehingute, samuti geneetiliselt muundatud organismide või toodetega sooritatavate tehingute kontrollimine ning ebaseadusliku tegevuse peatamine või lõpetamine. Keskkonnajärelvalve teostajad on: Keskkonnajärelvalvet teostavad keskkonnainspektsioon, maa-amet ja kohalik omavalitsusorgan või -asutus. Seadusega võidakse ka teistele valistusasutustele anda keskkonnajärelvalve ülesandeid. Keskkonnainspektsioon tegutseb keskkonnakaitse kõigis valdkondades. Keskkonnainspektsioon: Rakendab seaduses sätestatud abinõusid ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks ja kohustuslike keskkonnakaitseabinõude elluviimiseks. Peatab nii keskkonda kahjustava või ohustava õigusvastase tegevuse
jätta maade võimaliku üleujutamisega. Vooremaa Looduskeskusele määratakse trahv. 2. Huvilised Huvilised, keda antud konflik puudutab: Vooremaa Looduskeskus Jõgeva-Tartu regiooni veespetsialist Ele Liivamägi Jõgeva-Tartu regiooni vee-elustiku spetsialist Aimar Rakko Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskuse professor Ingmar Ott keskkonnaekspert Arvo Järvet Keskkonnainspektsioon Inimsed, kes elavad Saadjärve ääres Vooremaa Looduskeskus oli kindel oma otsuse õigsuses, arvestades võimalusega, et järve äärsed alad võivad üle ujutada, kui rajatakse pais ning oldi kindle, et järve veetase on piisav. Looduskeskuse eesmärk on igati hoida ja säilitada Saadjärve puhutus, selle elanikke ning kooslust. Samas oleks tulnud sellest eesmärgist toetuda seadustele ning keskkonnaspetsialistide poolt seatud paisu rajamise kohustusele. 3
Valgamaa Kutseõppekeskus Pakendid ja pakendamine Pakendite ringlussüsteem ja toimivus Eestis Õpetaja: Veiko Ardel Töö koostaja: Heimar Halliste LKT 12 Kuupäev: 02.01.2013 Valga 2013 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Eesti pakendiringlussüsteem..........................................................................................................4 Pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamine. Pakendiaktsiis.................................................................................................................................5 MTÜ Ees...
loodusteadlastelt looduskaitse uuendamise tööd, seal hulgas ka seadusandluse uuendamist ning loomastiku andmebaaside koostamist ja täiendamist. Tuleb kindlaks teha nahkhiirte tähtsate elupaikade võrgustik Eestis ning käivitada nende elupaikade ja seal elavate nahkhiirte jälgimise ja kaitse tagamise süsteem. Kaitset vajavate loomaliikide süvendatud õpe tuleks lülitada koolide õppekavadesse. Inimeste teadlikust nahkhiirte olukorrast ja kaitseabinõudest peaks suurendama. Keskkonnainspektsioon ja teised selleks seatud instantsid peavad lõpetama nahkhiirte kolooniaid ohustavate ning seadustrikkuvate tegevuste reklaamimise ajakirjanduses ja Internetis. Riiklik looduskaitse ja muinsuskaitse peavad alustama viljakat koostööd. 9 Lisad Lisa 1. Põhja-nahkhiir talveunes(allikas: Magne Flaten) 10 Lisa 2. Põhja-nahkhiir (allikas: naturfoto.cz) Kasutatud kirjandus
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2016/2017. ÕPPEAASTA Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus. Looduskaitseväärtus. Summaarne looduskaitseväärtus. Looduskaitselised väärtuskriteeriumid. Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu. Looduskaitse arenguetapid. Looduskaitse ideede areng. Looduskaitse arenguetapid Eestis. Olulisemad sündmused ja isikud (K.E. Baer, A.Th von Middendorff, G. Helmersen, C.R. Jakobson, A. Mathiesen, A. Toom, G. Vilbaste, Th Lippmaa, E. Kumari, J. Eilart) looduskaitse ajaloos. Teadusliku loodushoiu algus Eestis. Eesti vanimad kaitsealad. Looduskaitse areng Eesti Vabariigis (1918-1940). I looduskaitseseadus, Looduskaitse Nõukogu, Riigiparkide Valitsus, Riiklik looduskaitse inspektor. II Looduskaitse seadus. Nõukogude periood (seadus "Eesti NSV looduse kaitsest, olulisemad organisatsioonid, sündmused). TÜLKR, ELKS, Lahemaa rahvuspark, I punane raamat, soode sõda, fosforiidisõda, I Ramsari...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ÕIGUSTEADUS AVATUD ÜLIKOOL ... Matrikli nr E-post: .... PAKENDISEADUS¹ UURIMUSTÖÖ ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIAS Juhendaja Prof. Raul Narits Lektor Silvia Kaugia Tartu 2007 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 3 2. PAKENDISEADUSE VASTU VÕTMINE, VÄLJAKUULUTAMINE, 4 JÕUSTUMINE 3. PAKENDISEADUSE EESMÄRK JA ÕIGUSLIK IDEOLOOGIA 5 4. PAKENDISEADUSE KOHT ,,RAHVUSLIKU ÕIGUSKORRA 6 PÜRAMIIDIS" JA SUHE EUROOPA LIIDU ÕIGUSKORRAGA 5. PAKENDISEADUSE ÕIGUSE VALDKONNA MÄÄRATLEMINE 7 6. PAKENDISEADUSES SISALDUVATE ÕIGUSNORMIDE ANALÜÜS 8 7. PAKENDISEADUSES SISALDUVATE TÄIELIKE 12 ÕIGUSNORMIDE ANALÜÜS 8. ÜLIPOSITIIVSE ÕIGUSE JA PO...
Metsandus referaat Elin Muttik 9.kl 2010 Mis on mets? Mets on ökosüsteem, kus valdavaks on puud. Taimegeograafiliselt kuulub Eesti parasvöötme segametsade vööndisse. See tähendab, et kõige tavalisemaks taimkattetüübiks on okas- ja lehtpuudest koosnev segamets. Et Eesti asub aga selle vööndi põhjapiiril, kasvab meie metsades okaspuid võrreldes lehtpuudega rohkem. Inimene oma tegevusega on seda vahekorda veelgi okaspuude kasuks muutnud. Mõni tuhat aastat tagasi oli peaaegu kogu Eesti kaetud metsaga, kuid inimtegevuse mõju tulemusena suur osa metsa hävis. Tänapäeval on metsa all oleva maa pindala taas suurenema hakanud. Viimase viiekümne aasta jooksul on metsade pindala põllumaade sööti jäämise tõttu kahekordistunud. Iseloomulikumad puud Eesti metsadele on mänd, kask ja kuusk. Palumets Palojärve lähistel "Eestis on üle kahe miljoni hektari metsamaad ehk teisiti öeldes, ligi 45% meie...
kindlustavad loodusvarade säästliku kasutamise. Oma visioonina näeb ministeerium ühtset ja tervet Eestit hõlmava keskkonnakaitse süsteemi väljaarendamist, mis tagaks puhta keskkonna ja loodusvarade säästva kasutamise. Keskkonnaministeerium on olemas igas Eestimaa paigas. Kui pealinnas asub ministeeriumi keskus, siis 15 maakonnas oleme esindatud keskkonnateenistuste näol. Ministeeriumi valitsusalasse kuuluvad Maa-amet, Keskkonnainspektsioon, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus, Info- ja Tehnokeskus, Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut, Eesti Kiirguskeskus, Riigimetsa Majandamise Keskus, Eesti Geoloogiakeskus, Eesti Kaardikeskus, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Tartu Keskkonnauuringud, Tartu Puukool, Põlula kalakasvatus, Loodusmuuseum, rahvuspargid ning loodus- ja maastikukaitsealad. Üheks oluliseks keskkonnapoliitika ülesandeks on ka inimestele keskkonnaprobleemide
· keskkonnajärelevalve, · ilmavaatluste, loodus- ja mereuuringute, geoloogiliste, kartograafiliste ja geodeetiliste tööde korraldamine, · keskkonnaregistri ja maakatastri pidamine, · keskkonnakaitse välisvahendite kasutamise korraldamine ning asjaomaste strateegiliste dokumentide ja õigusaktide eelnõude koostamine. 25)Nimeta Keskkonnaministeeriumi valitsusalasse kuuluvaid insitutsioone. Keskkonnaamet, Maa-amet, Keskkonnainspektsioon, Info- ja Tehnokeskus, Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut, Eesti Kiirguskeskus, Riigimetsa Majandamise Keskus, Eesti Geoloogiakeskus, Eesti Kaardikeskus, 26)Mis asutusest ja miks sai alguse Eesti Keskkonnaministeerium? Asutusena on Keskkonnaministeerium suhteliselt noor, moodustatud 21. detsembril 1989. aastal. See-eest ulatuvad ministeeriumi juured 1935. aastasse, toonasesse Eesti Vabariiki, mil asutati Riigiparkide Valitsus
Enamasti kaasneb inimtegevusega ökosüsteemi lihtsustumine -- elukeskkondi jääb vähemaks, organismide liigirikkus ja hulk väheneb. Toiduvõrgustik korraldub ümber ja enamasti lihtsustub. Aja jooksul võib tekkida uus tasakaal 4. Eesti keskkonnakaitse Eestis tegelevad riiklikul tasemel keskkonnaprobleemidega Keskkonnaministeerium ning selle haldusalas olevad valitsusasutused Maa-amet, Keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon. majanduse päevaprobleemid. Energiatootmine ja keskkonnakaitse: Keskkonnanõuete täitmine on varustuskindluse ja majandusliku efektiivsuse kõrval energeetika üks kõige olulisemaid valdkondi, sest elektri- ja soojatootmisega kaasnevad paratamatult keskkonnakahjustused ja saastaheide. Kuigi tänapäevaenergeetikas on ülekaalus saastavamad fossiilkütused (2000. aastal toodeti umbes
9. metsateatiste läbivaatamine ning metsakaitselise ekspertiisi korraldamine 10. vääriselupaikade väljavalimise korraldamine 11. metsa majandamise kohta hinnangu andmine ning metsa uuendamise korraldamine; 12. õhu, pinnase, vee radioaktiivsuse ja toiduainete radioaktiivsuse seire korraldamine 13. elanike kiirgustegevusest põhjustatud dooside hindamise korraldamine jne. 35. 1988. aastal loodi Eestis Riiklik Looduskaitse Inspektsioon, mille järglaseks on praegu tegutsev Keskkonnainspektsioon. Millised on Keskkonnainspektsiooni tegutsemise põhivaldkonnad ja missuguseid õigusi keskkonnainspektsioon omab? Tooge mõni näide, mis illustreeriks Keskkonnainspektsiooni tegevust. Keskkonnainspektsioon on riiklik järelevalveasutus, mille eesmärk on kontrollida looduskeskkonna kaitseks kehtestatud seaduste ja normide täitmist. (Riiklik Looduskaitse Inspektsioon loodi 1988.a ning ta eksisteeris 1991. aastani. 1996.
JÄÄTMETE PÕLETAMINE Järjest suurem tarbimine hoogustab küll majandust, kuid toob kaasa ka jäätmetekke. Ükskõik, mida ostad, ikka kipub sellest midagi jäätmetena üle jääma. Keskkonnainspektsioon puutub jäätmete põletamise probleemiga väga tihti kokku. Inimeste seas levib iganenud ja väär arusaam, et jäätmete põletamine on normaalne. Meie esivanemad põletasid kõik prügi, mis põletada andis ja ülejäänu visati kodusele prügimäele. Paraku kiputakse unustama, et sel ajal oli prügi oma omadustelt teistsugune. Mööbel oli täispuidust ega sisaldanud tänapäevaseid kemikaale, ka poest ostetud tooted pakiti paberisse ja need ei olnud loodusele nii kahjulikud, praegu aga kasutatakse valdavalt plastpakendeid. Plastpakendeid on meie igapäevases prügis väga palju. Prügi põletamine sageneb just kevadel ja suvel, kui võetakse ette suurpuhastused majas, kõrvalhoonetes või aias. Äraviskamisele lähevad kõik mitte vajalikud esem...
KESKKOND Igaüheõigus Eetiline tõekspidamiste kogum, tugineb seadustele, kultuurile ja tavadele Rmk loodi 1999 Rmk tegevusvaldkonnad: maakasutus, metsamajandus, metsakorraldus, puiduturustus 1970 algas ajakirja Eesti Loodus eestvedamisel nn. suur soodesõda rabade kuivendamise vastu. 1971 Loodi Lahemaa Rahvuspark 1979 Koostati esimene Eesti Punane Raamat 1985-1987 "Fosforiidisõda" 1989 asutati komitee baasil keskkonnaministeerium, 1991 - Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon» 1994.a. juunikuus võttis Riigikogu vastu Kaitstavate loodusobjektide seaduse; 2000 natura 2000 2004.a. 10. mail jõustus Looduskaitseseadus 2007. Eesti sai rahvusvahelise looduskaitseliidu ...
millel on kahekorne põhi ja kahekordsed pardad? 5. Milline lepe koordineerib merekeskkonna kaitset Läänemere piirkonnas? HELCOM 6. Milliseid ohte kätkeb laevast välja pumbatav ballastvesi? Võõrliikide ümberasustamine oma elukohast teistesse regioonidesse 7. Millised organisatsioonid tegelevad reostustõrjega Eesti Vabariigis? Merel piirivalve; kaldal päästeamet. Keskkonnainspektsioon juurdleb reostusjuhtumeid ja annab kohtusse 8. Nimetage mõned suurimat kõlapinda leidnud merereostuse juhtumid? Torrey Canyon, Argo Merchant, Amoco Cadiz, naftaplatvorm Ixtoc I, Exxon Valdez, Mega Borg, Brear, Sea Empress, Erika, Baltic Carrier/Tern, Prestige, naftaplatvorm Deepwater Horizon 9. Milline on väike, keskmine ja suur õlireostus? Väike: alla 7 tonni Keskmine: 7 700 tonni Suur: üle 700 tonni 10
osakonnad) o riigiasutused: Keskkonnaagentuur (KAUR), Loodusmuuseum, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KEMIT), Põlula Kalakasvatus o riigi tulundusasutused ja äriühingud: OÜ Geoloogiakeskus, Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), SA Erametsakeskus, AS Eesti Kaardikeskus, OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus Keskkonnainspektsioon: o Keskkonnainspektsioon on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev riigiasutus, mis koordineerib ja teostab looduskeskkonna ja –varade kasutamise alast järelevalvet, kohaldades seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses riikliku sunni vahendeid o Keskkonnainspektsioon teeb järelevalvet ja menetleb õigusrikkumisi kõigis keskkonnakaitse valdkondades. Valdkonnad jagunevad kolmeks: keskkonnakaitse, looduskaitse ja kalakaitse
tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate nõuete ning vastutuskindlustuse nõude täitmise osas; [RT I, 30.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011] 2) Päästeamet vastavalt oma pädevusele ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõttes õnnetuse ärahoidmise ja võimalike õnnetuste tagajärgede leevendamise ning avalikkuse teavitamise osas; [RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012] 3) Tööinspektsioon töötervishoiu- ja tööohutuse nõuete täitmise osas; 4) Keskkonnainspektsioon keskkonnajärelevalve seadusega sätestatud korras; 5) Tarbijakaitseamet ohtliku kemikaali ja detergendi jaemüüginõuete täitmise osas; 6) Maksu- ja Tolliamet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 689/2008 lisas 1 loetletud kemikaalide ekspordile ja impordile kehtestatud nõuete täitmise ning käesoleva seaduse §-s 111 nimetatud ammooniumnitraadi detonatsioonikindlust tõendava dokumendi kontrollimise osas; [RT I, 30.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
OÜ Geoloogiakeskus Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) SA Erametsakeskus AS Eesti Kaardikeskus OÜ Tartu Keskkonnauuringud OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus AS Ökosil Keskkonnainspektsioon- Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev riigiasutus, mis koordineerib ja teostab looduskeskkonna ja -varade kasutamise alast järelevalvet, kohaldades seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses riikliku sunni vahendeid. Keskkonnainspektsioon on keskkonnaalaste seadusrikkumiste puhul kohtuväliseks menetlejaks ning teeb edasilükkamatuid uurimistoiminguid kriminaalasjades. Keskkonnainspektsiooni missioon on järelevalve abil tagada looduskeskkonna säilimine tulevastele põlvedele. Keskkonnaamet- Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis teostab täidesaatvat riigivõimu ja riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses
keskkonnalubade, loodusvarade kasutamise lubade, kiirgustegevuslubade ning muude lubade ja litsentside väljaandmine keskkonnamõju (strateegilise) hindamise menetluses osalemine kaitstavate loodusobjektide valitsemine tegevusvaldkonnaga seotud andmekogude pidamine loodusobjektide teadustöö ja seire korraldamine ja teostamine. 36. 1988. aastal loodi Eestis Riiklik Looduskaitse Inspektsioon, mille järglaseks on praegu tegutsev Keskkonnainspektsioon. Millised on Keskkonnainspektsiooni tegutsemise põhivaldkonnad ja missuguseid õigusi keskkonnainspektsioon omab? Tooge üks näide, mis illustreeriks keskkonnainspektsiooni tegevust. Keskkonnainspektsioon (ülesanne koordineerida ja teostada järelvalvet looduskeskkonna ja –varade kasutamise üle, kohaldades seaduses ettenähtud juhtudel riikliku sunni vahendeid): - seaduses sätestatud abinõude rakendamine ebaseadusliku tegevuse tõkestamise ja kohustuslike
OÜ Geoloogiakeskus Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) SA Erametsakeskus AS Eesti Kaardikeskus OÜ Tartu Keskkonnauuringud OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus AS Ökosil Keskkonnainspektsioon- Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev riigiasutus, mis koordineerib ja teostab looduskeskkonna ja -varade kasutamise alast järelevalvet, kohaldades seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses riikliku sunni vahendeid. Keskkonnainspektsioon on keskkonnaalaste seadusrikkumiste puhul kohtuväliseks menetlejaks ning teeb edasilükkamatuid uurimistoiminguid kriminaalasjades. Keskkonnainspektsiooni missioon on järelevalve abil tagada looduskeskkonna säilimine tulevastele põlvedele. Keskkonnaamet- Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis teostab täidesaatvat riigivõimu ja riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses
TALLINNA ÜLIKOOL MATEMAATIKA- JA LOODUSTEADUSTE INSTITUUT Referaat Eesti soode monitooring TALLINN 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus lk.3 2. Mis on soo? lk 4 3. Soode tüübid lk 4 4. Soode teke ja areng lk 4 5. Soode veereziim lk 5 6. Soode taimestik lk 5 7. Soode loomastik lk 6 8. Soode kasutamine lk 7 9. Inimtegevuse mõju soodele lk 8 10. Soode kaitse lk 8 11. Seire lk 8 12. Kokkuvõte lk 11 13. Kasutatud kirjandus lk 12 2 Sissejuhatus Eesti on väga sooderikas. Sood on alati olnud tähtsad alad uurimistöö tarvis. Nende teaduslik tähtsus tuleneb soode ökosüsteemide ainulaadsetest omadustest haruldaste liikide genofondist, erakordsest stabiilsusest ja isereguleeruvusest. Soo on see jääa...
põletamise märge. Mitte mingil juhul ei tohi kodudes põletada PET-pudeleid jt plastjäätmeid (eriti PVC), sest selle käigus paiskuvad õhku inimestele ja keskkonnale ohtlikud ühendid. Samuti võib rikkuda pidev plastipõletus koduse küttekolde. Kes kontrollib jäätmehooldust? Eks ikka kohalik omavalitsus kannab hoolt, et tema territooriumil oleks kord majas ja prügi ei satuks metsa alla ning maanteekraavidesse. Riigi tasandil aga teeb jäätmehoolduse järelevalvet keskkonnainspektsioon. Üle-eestiline keskkonnainspektsiooni valvetelefoni number on 1313, kuhu tuleks pöörduda igaühel, kes märkab jäätmete ebaseaduslikku ladestamist (nt metsa alla puistamist) või muud keskkonnakahjulikku tegu.
Igal aastal veetakse laevadega 3-5 miljardit tonni ballastvett, millega kaasneb umbes 7000 võõrliigi (taimede, mereloomade, kalade, bakterite) ümberasustamine oma elukohast maailma teistesse regioonidesse.. See Hiinast pärit krabi on moodustanud Läänemeres elujõulise populatsiooni 7.Millised organisatsioonid tegelevad reostustõrjega Eesti Vabariigis? I ja II kategooria reostuse korral päästeameti häirekeskus, keskkonnainspektsioon, piirivalve lennusalk, veeteedeamet, piirivalvepiirkond. III kategooria korral eelnimetatud ja lisaks partnerriigid MRCC. 8.Nimetage mõned suurimat kõlapinda leidnud merereostuse juhtumid? Tottey canyon scilliy saared, reostus: 80-119 tuhat tonni toornaftat, 80km prantsuse ja 190 km briti randa, hukkus üle 15000 merelinnu, põhjuseks navigatsiooniline viga;
ÖKOLOOGIA KT KÜSIMUSED 1. Mis on…..? (ühe lausega) 1. Abiootilised faktorid - eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. 2. Adaptatsioon - kohandamine, kohandumine, kohastumine või kohanemine või nende tulemus. 3. Aeroobne hingamine - hapnikuhingamine 4. Akuutne toksilisus - tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, põhjustavad lühikese aja jooksul organimis muutusi. 5. Autotroofne organism – isetoituv organism 6. Biogeotsönoos - elukooslus ning selle ümbritsev eluta väliskeskkond 7. Biootiline kooslus - organismidest ja nende suhteist olenev kooslus. 8. Bioloogiline liik – Kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsioon. 9. Biosfäär - Suurim bioloogiline süsteem, sisaldab kõiki Maa elusorganisme. 10. Bioota - elustik 11. Biotroof - seened, kes on võimelised hankima orgaanilisi ühendeid teiste organismide elusatest rakkudest. 12. Detriitahel - laguahel 1...
· OÜ Geoloogiakeskus · Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) · AS Eesti Kaardikeskus · OÜ Tartu Keskkonnauuringud · AS Tartu Puukool · OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus · AS Eesti Metsataim Keskkonnainspektsioon. Keskkonnainspektsioon on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev riigiasutus, mis koordineerib ja teostab looduskeskkonna ja -varade kasutamise alast järelevalvet, kohaldades seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses riikliku sunni vahendeid. Keskkonnainspektsioon on keskkonnaalaste seadusrikkumiste puhul kohtuväliseks menetlejaks ning teeb edasilükkamatuid uurimistoiminguid kriminaalasjades. Riiklik Looduskaitse Keskus. · 8 Regionaalset Looduskaitse keskust · Kaitse planeerimine (kaitsealad) · Loodushoid ja toetused · Liigikaitse · Loodusharidus KKM Info- ja tehnokeskus. Keskkonnaalase teabe kogumine, analüüsimine ja väljastamine ning keskkonnaseisundit kajastavate ülevaadete koostamine ja avaldamine;
keskkonnalubade, loodusvarade kasutamise lubade, kiirgustegevuslubade ning muude lubade ja litsentside väljaandmine keskkonnamõju (strateegilise) hindamise menetluses osalemine kaitstavate loodusobjektide valitsemine tegevusvaldkonnaga seotud andmekogude pidamine loodusobjektide teadustöö ja seire korraldamine ja teostamine. 36) 1988. aastal loodi Eestis Riiklik Looduskaitse Inspektsioon, mille järglaseks on praegu tegutsev Keskkonnainspektsioon. Millised on Keskkonnainspektsiooni tegutsemise põhivaldkonnad ja missuguseid õigusi keskkonnainspektsioon omab? Tooge üks näide, mis illustreeriks keskkonnainspektsiooni tegevust. Keskkonnainspektsioon (ülesanne koordineerida ja teostada järelvalvet looduskeskkonna ja –varade kasutamise üle, kohaldades seaduses ettenähtud juhtudel riikliku sunni vahended): seaduses sätestatud abinõude rakendamine ebaseadusliku tegevuse tõkestamise ja kohustuslike
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
