Kreeka ja Mükeene ajajärk 1.Kreeta ja Mükeene (2000-1400 eKr ; 1600-1100 eKr) 3.Kreeta-Mükeene ajajärk (2000-1100 eKr) Tume ajajärk (1100-800 eKr) Arhailine ajajärk (800-500 eKr) Klassikaline ajajärk (500-338 eKr) Hellenismi ajajärk (338-30 eKr) 6.Klassikaline Kreeka oli orjanduslik ühiskond, orje käsitleti kui omaniku vara, mitte kui ühiskondlikku. 7.Kodanikud-kõik vabad põliselanikest mehed. Kõik kodanikud käisid rahvakoosolekutel, valiti riigiametnikud ja moodustati nõukogu. Aristokraatidest koosnev nõukogu. Ülesanne oli juhtida polise sõjaväge ja korraldada igapäevaelu. 8.Kodanik pidi muretsema endale jalaväelasele täisvarustuse 9.Naistele, orjadele, vabadele talupoegadele. 10.Aristokraatia-võim oli nendel, nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast Demokraatia-nõukogu ja ametnikud valiti kogu kodanikkonna hulgast Türannia-ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim 12.Linn paiknes kaljunukile raj...
Akropolile pääses künkalt tuleva trepi lõpus oleva paraadvärava --Propüleede kaudu, mis ehitati arhitekt Mnesiklese poolt aastail 437-432. Selle marmorehitise juures oli üheaegselt kasutatud kahte stiili. Välimised sammaste read olid suursuguses dooria stiilis, kuna seespool seisid kerged peened joonia sambad. Propüleed olid ebasümmeetriline ehitis: tema põhjapoolne tiib oli suurem kui lõunapoolne. Ühes tiivas asus maalikogu ning teises raamatukogu. Parthenoni tempel- Iktinos, Kallikrates (kaitsejumalanna Ateenale, peripte) (dooria) seest oli joonia stiilis, sammas 10,5 m. joonia ja dooria stiili ühtsus, liikumine, staatika, vabadus ja alluvus on tasakaalus, ükski stseen ei kordu. Väljendab pidulikku ülevat meeleolu. Parthenon-Juba Parthenoni templi koht on valitud väga huvitavalt. Propüleede poolt vaadates ei paista mitte fassaad, vaid hoone nurk. Esimesel silmapilgul tundub hoone suurem kui ta tegelikult on
vaid noorte neidude marmorkujud, mida nimetatakse karüatiidideks. Nike tempel Erechteioni Parthenon karüatiididekoda Pheidias Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon. See täiuslikem dooria stiilis ehitis valmis küll ligi kaks ja pool tuhat aastat tagasi, kuid me teame isegi tema ehitajaid- need olid meistrid nimega Iktinos ja Kallikrates. Templis asus kuulsa skulptori Pheidiase loodud Athena kuju, templi marmorfriisil keerdus 160 meetri pikkuselt ümber ehitise Ateenas peetud suurte pidustuste rongkägu kujutis. Selle üle 300 inimese ja paarisaja hobusega reljeefikunsti hiigeltöö juures oli samuti kaastegev Pheidias. Nüüd on Parthenon juba ligi 300 aastat varemeis- kui 17.sajandil piirasid veneetslased Ateenat, kasutasid linna valdavad türklased templit püssirohulaona. Suure
Võrreldes dooria ja joonia sambaga veel saledamad ja pikemad. Kapiteeli ülaosas taimemotiivid Suurim ja tuntuim antiikne pühapaik on Ateena Akropol Ateena Akropol 5.saj.e.m.a. toimusid Ateena Akropolil suurejoonelised ehitustööd. Sinna püstitati terve ehituskompleks: mitu templit, hulgaliselt altareid, kujusid ja mälestustahvleid ja riigikassa. Sisse pääses läbi sammastatud väravehitise. Parthenoni templi autoriteks on kaks kreeka kuulsamat arhitekti IKTINOS ja KALLIKRATES Õpilane: Anne-Ly Väli Klass: 11 E Õpetaja: Aet Kallam
Peenem ja elegantsem. Kapiteel on rulli keeratud. Tõuseb aluselt e. baasilt. KorintosHellenistlikul ajastul. Erineb joonia stiilist ainult kapiteeli poolest, seda katavad lopsakad taimevormid. Nimi pärineb arhitektist Kallimachosest. Dooria stiil Joonia stiil Korintose stiil Parthenon Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon. See täiuslikem dooria stiilis ehitis valmis küll ligi kaks ja pool tuhat aastat tagasi, ehitajad olid meistrid nimega Iktinos ja Kallikrates. Templis asus kuulsa skulptori Pheidiase loodud Athena kuju. Nüüd on Parthenon juba ligi 300 aastat varemeis kui 17.sajandil piirasid veneetslased Ateenat, kasutasid linna valdavad türklased templit püssirohulaona. Suure osa neistki reljeefidest, mis pääsesid püssirohuplahvatusest, viis inglane lord Elgin 19. sajandi alguses Londonisse, Briti Muuseumi. Akropol antiikajal Naisekujud sammastena Erechtheioni tempel Omapärane mitmest osast koosnev tempel.
Pilet nr 4 1.Kreeka kunst Kreeka vanaaega nim.antiigiks. Muistsed kreeklased armastasid ilu. Nad soovisid, et ehitised ja tarbeesemed oleksid kaunid ja tasakaalustatud. Kujundajad mõtlesid sellele, kuidas täita tühjad pinnad kaunistustega nii, et neid saaks sobival hulgal. EHITUSKUNST e. ARHITEKTUUR Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid.Ehitusmaterjalidena hakati kasutama kollast lubjakivi ja valget marmorit.Pool pimedas templi sisemuses käisid vaid preestrid,rahvas võis templit näha ainult väljast poolt.Sel põhjusel pühendatigi pea tähelepani templi kaunile välimusele. Kreeka ehituskunsti valitses kolm eri stiili:dooria,joonia ja korintose stiil.Vanim on Dooria stiil- tugev ja lihtne.Joonia stiil-sambad heledamad ja rohkem kaunistatud Kuulus riigimees Perikles-Tema ajal alustati suurejoonelisi ehitustöid.Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon.,dooria stiilis.Ehitusmeistriteks olid IKTINOS ja KALLI...
Heraklese reljeefis on eetiline moment- kangelase vastupanuvõime on muutunud arhitektuuriliseks pildiks. Parthenoni templi koht on valitud väga huvitavalt. Propüleede poolt vaadates ei paista mitte fassaad, vaid hoone nurk. Esimesel silmapilgul tundub hoone suurem kui ta tegelikult on. Dooria stiili põimiti üksikuid joonia elemente ja hoone kaunistati rikkalikult skulptuuridega. Hoone arhitektideks olid Iktinos ja Kallikrates. See Akrpoli peatempel oli pühendatud Neitsilikule Athenale. Erechteion oli viimane ehitus Akropolisel, see rajati sajandi viimasel veerandil Philoklese poolt. Varem olid väikesed templid olnud enamalt jaolt aardemajadeks. Nüüd ehitati tempel, mis koosnes nagu mitmest niisugusest miniatuursest aardemajast. Osaliselt oli see põhjendatud, sest tempel oli pühendatud kahele jumalusele ning asetses pealegi ebatasasel pinnasel.
Nike tempel Nike tempel on joonia stiilis väike tempel ja tempel ehitati umbes 420. a paiku eKr. Arhitekt Kallikratese poolt. Tempel oli ehitatud Nike´le ehk kreeka võidujumalannale. Tempel asub täiesti kalju ääres Akropolis. Templi juures käisid ateenlased oma võidu andjat (Athena) kummardamas. Templi friisil on kujutatud ajaloolist Plataia lahingut, kus kreeklased võitsid pärslasi. Templile on lisatud rinnatis. Hoone koosneb marmorpaneelidest. Allesjäänud paneelid asuvad Akropolise Muuseumis. Erechtheion Seegi tempel on joonia stiilis, mis püstitati 421 406 eKr., mis oli ka Akropoli viimane klassikalises stiilis ehitis. Ehitise teeb ainulaadseks lõunaküljel asuv Karüatiididekoda. Kojas oli Athena kuju ja sammaste asemel noorte neidude marmorkujud nn. karüatiidid. Erechtheion, koosneb mitmest osast. Kujud kandsid koja katust...
Selle ehitise eripäraks oli ebatavaline koda, mille katust ei kanna mitte sambad vaid noorte neidude marmorkujud, mida nimetatakse karüatiidideks. Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon. See täiuslikem dooria stiilis ehitis valmis küll ligi kaks ja pool tuhat aastat tagasi, kuid me teame isegi tema ehitajaid- need olid meistrid nimega Iktinos ja Kallikrates. Templis asus kuulsa skulptori Pheidiase loodud Athena kuju, templi marmorfriisil keerdus 160 meetri pikkuselt ümber ehitise Ateenas peetud suurte pidustuste rongkägu kujutis. Selle üle 300 inimese ja paarisaja hobusega reljeefikunsti hiigeltöö juures oli samuti kaastegev Pheidias. Nüüd on Parthenon juba ligi 300 aastat varemeis- kui 17.sajandil piirasid veneetslased Ateenat, kasutasid linna valdavad türklased templit püssirohulaona
Kreeka arhitektuuri kõige täiuslikumaks ehitiseks on Parthenon Ateena akropolil. See Athena Parthenosele (´neitsilikule`) pühendatud tempel väljendab linna kuldaja riigi-, usu- ja kunstiideaale. See 70 meetri pikkune ja 30 meetri laiune tempel asendas ühte varasemat, mis oli samal kohal maha põlenud, kui pärslased 480 e.Kr. Ateenat rüüstasid. Templi ehitustööd algasid Periklase otsusel ja skulptor Pheidiase juhendamisel aastal 447 e.Kr. Arhitektideks olid Iktinos ja Kallikrates. Hoone valmis väga kiiresti 9 aastaga. Pheidiasel ja tema õpilastel võttis aega veel 6 aastat, et Parthenon lõplikult oma imepäraste töödega kaunistada. Tegemist on dooria stiilis peripteeriga, mille otstes oli kaheksa, küljel seitseteist sammast. Algselt oli tempel värviline. Ehitis säras kuldsetes, punastes ja sinistes toonides. Templi rajamisel oli kasutatud optilisi petteid, et saavutada pühakoja vormilist täiust. Juba siis oli
kreeklased arvasid, et on kõige tugevamad maalis kuid seda ei saa tegelt väita. Templid · Arhidektuurilised ehitised · templihoone kõrval asus altar o sinna viis kivitee antidega tempel amfiprostüül topeltantidega tempel peripteer sambad(6*13) prostüül Nike tempel (amfi prostüül) Partheon · 69,51 x 30,86 m · Iktinos ja Kallikrates Zeusi tempel Hera tempel Tolos Delfis Sambad Dooria a) stülobaat c) ehhiin d) abaktus e) arhitraav f) triglüüf g) veesüliti Joonia a) krepdidoma korintos b) baas d) kapiteel e) arhitraav f) (relieef) friis i) veesüliti NB: vaata vihikust ka se osa endal üle Jumalad · Apollon
· Erineb joonia stiilist vaid kapiteeli poolest · abakus nelinurkne · ehhiin karikakujuline, seda katavad Akantuselehed(lopsakad taimevormid), või väädid või õied. · Sambad eriti saledad ja kõrged Ateena akropol · Periklese algatusel 5. saj eKr · mälestusmärk võidule pärslaste üle. · ARHITEKT Phedias · Väravehitised ehk Propüleed (arhitekt Mineskles) - 2 eeskojaga hoone - DOORIA STIILIS - VÄIKE NIKE TEMPEL - Arh. Kallikrates · PARTHEON - Itkinos ja Kallikrates: Dooria ordenis peripteer - 1 rida sambaid ümbritseb hoonet sees on Phediase Athena Parthaenose kuju krüselefantiintehnikas(elevandiluu ja kullaga kaetud) · ERECHTEION: joonia stiilis, arh. Phikoles · EPIDAUROSE teater arh. Polykleitos noorem: Orkestra - teatri keskmine osa. Mõisted · Proskeenion eeslava, kus on näitlejad
Kapiteel on ümmarguse/rullis padjandi kujuga; seda kapiteel kutsutakse veel voluudiks. Korintose sammas on põmst nagu joonia sammas, erineb ainult kapiteel. Kapiteel on karikakujuline ja kaetud lopsakate taimemotiividega. Külje peal on hoonel 2x nii palju sambaid kui on ees ja + 1 sammas. Templi seinad on ehitatud hallist ja valkjast marmorist, paljud detailid ja reljeefkaunistused olid algselt värvitud. Nike templi arhidekt Kallikrates. See hoone on selge ja puhta vormiga. Kaunim hoone on Parthenon Ateena akropolises. Parthenoni peetakse maailma arhidektuuri tippteoseks. Iktinos oli ka osaline Parthenonis. Lühemal küljel on 8 sammast ja pikemal 17. Hoone mõõtmed 31mx70m ja sammaste kõrgus 10,5 m. Kreeka teatri tüüp kujunes välja 4.sajandiks. Mahutas 14000 inimest. Raiuti poolsõõrina mäekülje sisse ja kivist istmed olid vaatajate tarvis. Istumisala nimi on teatron. Sõõri
Stülobaat viimane aste, sealt kõrguvad sammbad. Sambaosad kinnitati klambritega. Sammastikule toetub talastik koos katusega viilkatus, mille otstesse tekivad kolmnurksed viiluväljad e. tümpanonid. Kreeklased oskasid kasutada optilise efekte: sambad koondusid, viiluväli oli ettepoole. Templi sees oli suur ilma akendeta ruum e. naos, mille lagi oli kaunistatud kassettidega. Akropol. Templite kompleks, koosnes mitmetest väikestest kuulsatest templitest. Arhitektideks Iktinos ja Kallikrates. Kõige kuulsamad Parthenoni, Nike ja Erechteioni tempid. Peatempliks Parthenon, ehitatud 5 saj II poolel eKr selles asus krüselfantiintehnikas suur Athena kuju. Mäele viis väravaehitus e. propüleen. Skulptuur. 7 saj. 5 saj. eKr . arhailine ajajärk : lihtsamad, jässakamad skulptuuri. Iseloomustab: 1) jäigad poosid 2) käed rusikas 3) käed vastu külgi 4) tihti üks jalg teisest eespool 5) tõsised näod, suunurgad veidi ülespoole irve. 6) imelikud lokid. Enamasti
Kõige rahvarohkemaks paigaks terves akropolis oli agoraa ehk turuplats akropoli jalamil. Seda piirasid sammaskäigud. Rahvakoosolekuid peeti aga hoopis omaette platsil, mis asus kõrgel künkal agoraa lähedal. 2 3 ARHITEKTID JA SKULPTORID; EHITISTE STIILID, ELEMENDID 2 http://wiki.gomaailm.ee/wiki/akropol/ 3 http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/kunstiajalugu_triin.htm Parthenoni tempel Parthenon oli rikkalikult kaunistatud skulptuuridega ja arhitektid Kallikrates ja Itkinos ning skulptor Pheidias olid need, kes realiseerisid Periklese idee rajada pärslaste hävitatud Ateena akropoli varemetele kõikidele kaunitele kunstidele pühendatud templid. Templi sisemuses seisis samuti Pheidiase loodud 11 m kõrgune Athena kuju, mille rõivastus oli kullast, käed ja nägu, aga elevandiluust. Templis asus kuulsa skulptori Pheidiase loodud Athena kuju, templi marmorfriisil keerdus 160 meetri pikkuselt ümber ehitise Ateenas peetud suurte
TEMPLI SISEMUS nn. naos; cella - ruum, kus paiknes jumalakuju ATEENA AKROPOL ehk ülalinn 5. sajand eKr Perikles algatab Ateena akropoli ehitust. Pheidias - arhitekt, kes hoidis silma peal. Mnesikles tegi dooria stiilis propüleed ehk väravehitised. vasak tiibhoone - maaligalerii, parem tiibhoone - raamatukogu. Kallikrates - Nike tempel. Philokles - Erechteion. Templi sambad on jooni stiilis, aga ühe eeskoja talastikku kannavad sammaste asemel naiste kujud - karüatiidid. Itkinos ja Kallikrates - Parthenon ehk neitsiruum. Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon tümpanon - kolmnurkne ala katuseviilu all, mis kaunistati reljeefidega. theatron - ala teatris, kus istusid pealtvaatajad. Nad olid paigutatud poolkaares ümber näitemänguplatsi. Kivipingid olid kõvad ja ebamugavad, inimesed võtsid sageli teatrisse kaasa padja. orkestra - koor ja näitlejad esinesid ringikujulisel e. orkestral. kreeka teatrid olid nii hea
· naose lagi oli kaunistatud kassettidega(nelinurksed kaunistused) · Akropol: ehitatud Ateenasse, Akropoli mäele. Üks uhkemaid templikomplekse maailmas. Peatempel on Parthenon, seal asub Athena kuju(teisi kujusid pole tänaseks säilinud, kuna need varastati, sest olid tehtud kallist materjalist), mis on valmistatud puidust, kullast ja elevandiluust. Selle templi arhitektideks olid Iktinos ja Kallikrates. Akropol koosnes väikestest templitest, nt joonia stiilis Nike tempel Arhailine skulptuur: · jäigad poosid, käed rusikas, üks jalg eespool, suunurgad ülespoole suunatud · kujutati alasti noormehi e. kuroseid ja maani ulatuvas riietuses naisi e. koresid · üks tuntumaid skulptuure on ,,Vasikakandja" · Egiptuse kunsti mõjutused Klassikaline skulptuur: · õpiti kujutama inimkeha täiuslikult · õiged proportsioonid, loomulikud näod ja liigutused
TALLINNA NÕMME GÜMNAASIUM Martin Väinsalu VANA-KREEKA ARHIDEKTUUR referaat Juhendaja: Rainer Vilumaa Tallinn 2013 Lühidalt Vana-Kreekast Vana-Kreeka hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Eugese mere saared ja Väike-Aasia lääneranniku. Tänapäeva kreeklaste esivanemad tulid Kreekasse põhja poolt mitme lainena pika aja jooksul. 13. sajandil e.m.a tungisid Lõuna-ja Kesk-Kreekasse doorlaste hõimud. Doorlased olid madala arengutasemega ja nende vallutamis retked andsid viimase hoobi kreeta-mükeene kultuurile. Sellest ajast hakkabki tõeline Kreeka ajalugu. 11.-8. sajandil e.m.a oli kreekaste elu looduslähedane. Läbimurdeks ostutus raua kasutusele võtmine põllutööriistade ning relvade valmistamisel. See oma järel aitas kaasa majanduse arengule, ühiskonna kihtide tekkimisele. 8.-5. Saj. e.m.a kujunes välja Vana-Kreeka ühiskonnakord ehk orjanduslik demokraaatia. Orjadeks olid mitte...
oma ajaloos, tuli Perikles välja ambitsioonika ehitusproektidega, mis kestsid kogu sajandi teise poole. Kõige tähtsamad ehitised, mis on nähtavad Akropolilt Parthenon, Propylaia, Erechheion ning jumalanna Nike'i tempel olid ehitatud just tol ajal. Parthenon oli ehitatud kuulsa skulptori Phidiase karmi järelvalve all, kes andis samuti suure panuse ka kõikvõimalike dekoratiivsete skulptuuride ehitamisele. Arhitektid Iktinos ning Kallikrates alustasid aastal 447 eKr ning lõpetasid 432 eKr, aga kaunistuste tegemine kestis koguni 431 aastani. Kuigi kõige rohkem säilinud templit, ehtsat Dooria stiili näidet Hephaistose templit on samuti mitmeid kordi nimetatud kõige kaunimaks, siiski fakt jääb faktiks, et enamus annab kõige kõrgema hinnangu just Ateena Parthenonile. John Julius Norwichi tsitaat :" Naudib oma mainet, olles kõige täiuslikum Dooria tempel üldse.
usukeskuse. Akropolile ehitati ajavahemikus 450-330. a. eKr. kolm olulisemat templit: Parthenon, Erechteion ja Nike tempel, mis olid kõik pühendatud Ateena kaitsejumalanna Athenale. Samal ajal ehitati ka Akropoli sissepääs - Propylaia. Parthenon on üks antiikkunsti olulisemaid ja iseloomulikumaid ehitisi, mis oma monumentaalsusega omab olullist tähendust veel tänapäevalgi. Parthenon, mille ehitasid ajavahemikus 447-438 eKr. arhitektid Iktinos ja Kallikrates, oli pühendatud Athena Parthenosele. Tegemist on dooria stiilis peripteeriga, mille otstes oli kaheksa, küljel seitseteist sammast. Templi siseruumis seisis kujur Pheidiase valmistatud jumalanna Athena kuju, mis oli kaetud kuldpleki ja elevandiluuga. Pheidiase kavandatud olid ka templi friisi reljeefid, mis kujutasid jumalanna Athena auks iga-aastaselt korraldatavaid pidustusi. Parthenon on hilisemal ajal kasutust leidnud nii kiriku kui ka moØeena. Kaasajal on ta suhteliselt viletsas seisus
Vana-Kreeka kunst Kreeka rahvas kujunes välja keetalaste, ahhailaste, doorlaste ja joonlaste segunemise tulemusena 12-8 saj eKr. Kreekalaste usund oli polüteistlik kuid erines tunduvalt teistest vanaaja tsivilisatsioonidest. jumalaid ei kummardatud pimedas usus. Neid peeti vägevateks ja surematuteks kuid inimestega sarnasteks. Kunsti traditsioonid tekkisid 6. saj eKr. 1. arhailine e vanaaeg 600-480 eKr 2. klassikaline e õitseaeg 480-323 eKr 3. hiline e hellenistlik aeg 323eKr-30 pKr Arhitektuur Kõige rohkem ehitati templeid, mis olid ristküliku kujulise põhiplaaniga. Põhilised ehitusmaterjalid olid kivi ja marmor, mida kaunistati värvidega. Kivide sidumiseks kasutati mördi asemel klambreid. Kõik templi osad on vastastikku matemaatilises sõltuvuses ja põhjendatud. Kandvad ja kantavad osad on tasakaalus ja tekib harmooniline tervik. Hooned mõjuvad pidulikult ja suursuguselt. Arhitektuurile on omane kuldsekesktee otsimine- ä...
sammast). Ümbritsev balustraad (rinnatis) on kaetud suurepäraste skulptuuridega. 3) Erechtheion mitmest osast koosnev joonia stiilis ehitis, mille kuulsaim osa on nn karüatiidide koda. Karüatiid on naisekujuline sammas (mehekujuline sammas on atlant) 4) Parthenon akropoli tähtsaim ehitis, täiuslikem dooria stiilis peripteer. 8 x 17 sammast. Arhitektid Iktinos ja Kallikrates. Sees oli kuulus Pheidiase Athena kuju. Friis ja otsaviilud olid kaunistatud skulptuuridega. (Kreeka vallutanud türklased kasutasid Parthenoni 17. sajandil püssirohulaona. Järgijäänud skulptuurid viis inglane lord Elgin 19. sajandil Inglismaale, originaalid praegu Briti Muuseumis). Akropolil seisis Parthenoni ees veel üks Pheidiase valmistatud Athena kuju. 4. sajandil e. Kr., hellenismi ajal levis Kreeka kunst kaugele väljapoole Kreeka piire. Senisest
17.12.2013 Vana-Kreeka arhitektuur Referaat Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus Vana-Kreeka kunst on olnud erakordselt kõrgel tasemel ja mõjutanud paljuski tänapäeva kultuuri ja kunsti. Kui tahetakse leida harmoonilist ja täiusliku kunsti, on selleks ideaalseks eeskujuks Antiik-Kreeka kunst. Meie oma kodumaal, Eestis on ehtsateks näideteks mõisad, mida on raske ette kujutada ilma sammasteta, kuid mis pärinevad just Vana-Kreeka arhitektuurist. Teiseks heaks näiteks on spordiareenid, mille eelkäijateks saab lugeda Antiik- Kreeka teatreid. (kunstiabi.weebly.com) Kogu kreeka arhitektuuri väisilme määrasid kaks tegurit: kreeklaste loomupärane mõõdukus ja proportsioonitunne ning ehituste püstitamine suurtest kiviplokkidest, mis püsisid koos metallklambrite abil. Seepärast koosneb tempelgi põhiliselt kaht liiki osadest kandvatest ja kantavatest osadest. (Remmel, 1989) Tõsiasi on ...
saj.e.m.a.). Parthenonis, hiiglaslike skulptuuridega sisustatud templis, seisis puidust, kullast ja elevandiluust Athena kuju, mille loojaks oli skulptor PHEIDIAS. Nagu paljud teised templid, oli ka Parthenon suur ristkülikukujuline ehitis, mida ümbritsesid soonelised sambad. Iga sammas oli tõstukite ja vintside abil osadest kokku pandud. Parthenoni templi autoriteks on kaks kreeka tublimat ja kuulsamat arhitekti IKTINOS ja KALLIKRATES. Joonia stiili näiteks on Nike tempel (amfiprostüül, KALLIKRATES) Ateena Akropolil ja Artemise tempel ( dipteer, 6-4- saj e.m.a.) Efesoses. Alles üsna 5.saj. lõpul valmis Erechteion (karüatiididega, 6 tk, autor PHILOKLES). 4 saj. e.m.a. hakatakse ehitama ka muid arhitektuurilisi hooneid, nagu teatreid, haudehitisi ja monumente. Mausoleumidest on kuulsaim Halikarnassose mausoleum, mis kuulub ka seitsme maailma ime hulka. Hoone kõrgus oli 46 m ja hoone ise oli
linna oma haldusse saab. Zeusil ei jäänud muud üle, kui määrata nii tähtsa probleemi lahendamiseks üldkoosolek. Pleenumi otsus oli järgmine: linna saab endale see jumal, kes elanikele enam kasu toob. Poseidon viskas oma kolmhargi Akropoli kalju sisse, kust hakkas voolama allikas. Athena lõi jalaga vastu maad ja maast kerkis oliivipuu. Nii saigi Athenast Atika pealinna kaitsejumal. 5. saj. e. Kr. toimusid Ateenas suurejoonelised ehitustööd. Arhitektid Iktinos ja Kallikrates projekteerisid suurejoonelise Parthenoni3, templi, kuhu paigutati kuulsa skulptori Pheidiase loodud Athena kuju. Ehitise 160 meetri pikkuse marmorfriisi reljeefid kujutasid Ateenas peetud panantenaiade4 rongkäiku. Selle üle 300 inimese ning paarisaja hobusega reljeefikunsti hiigeltöö juures oli samuti kaastegev Pheidias. Kui 17. saj. Veneetsia vabariigi väed piirasid Ateenat, kasutasid linna valdavad türklased Parthenoni püssirohulaona. Osa reljeefidest, mis
Nike tempel Erechteioni karüatiididekoda Parthenon Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon. See täiuslikem dooria stiilis ehitis valmis küll ligi kaks ja pool tuhat aastat tagasi, kuid me teame isegi tema ehitajaid need olid meistrid nimega Iktinos ja Kallikrates. Templis asus kuulsa skulptori Pheidiase loodud Athena kuju, templi marmorfriisil keerdus 160 meetri pikkuselt ümber ehitise Ateenas peetud suurte pidustuste rongkägu kujutis. Selle üle 300 inimese ja paarisaja hobusega reljeefikunsti hiigeltöö juures oli samuti kaastegev Pheidias. Nüüd on Parthenon juba ligi 300 aastat varemeis kui 17
Paistis Erechtheion, omapärane mitmest osast koosnev tempel. Selle ehitise eripäraks oli ebatavaline koda, mille katust ei kanna mitte sambad vaid noorte neidude marmorkujud, mida nimetatakse karüatiidideks. Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon. See täiuslikem dooria stiilis ehitis valmis küll ligi kaks ja pool tuhat aastat tagasi, kuid me teame isegi tema ehitajaid- need olid meistrid nimega Iktinos ja Kallikrates. Templis asus kuulsa skulptori Pheidiase loodud Athena kuju, templi marmorfriisil keerdus 160 meetri pikkuselt ümber ehitise Ateenas peetud suurte pidustuste rongkägu kujutis. Selle üle 300 inimese ja paarisaja hobusega reljeefikunsti hiigeltöö juures oli samuti kaastegev Pheidias. Nüüd on Parthenon juba ligi 300 aastat varemeis- kui 17.sajandil piirasid veneetslased Ateenat, kasutasid linna valdavad türklased templit püssirohulaona. Suure osa neistki reljeefidest, mis pääsesid
Vana-Kreeka kunst REFERAAT 1 Sisukord Vana-Kreeka ajaloo periodiseering lk.3 Arhitektuur lk.3 Skulptuur lk.5 Vaasimaal ja ornamentika lk.6 Kokkuvõte lk.6 Kasutatud kirjandus lk.8 2 Vana-Kreeka ajaloo periodiseering Kreeka vanaaega nimetatakse antiigiks, antiigi alla kuulub ka Rooma oma kultuuri, kunsti ja muude elunähtustega. Kulus mitu sajandit, enne kui 12. sajandil e.m.a. põhjast sisserändu alustanud kreeklaste hõimud suutsid umbes aastaks 600 e.m.a. välja arendada oma kunsti. Edasi järgnes kolm ajastut kreeka kunsti arengus: Arhailine ehk vana aeg - umbes 600 - 480 e.m.a., mil kreeklased lõid tagasi suure pärslaste kallaletungi ning välisvallutajatest vabanenuna said edaspidiseks soodsamad tingimused kunstiga tegelemise jaoks. Klas...
taimemotiiviga. Kapiteelis on kujutatud akantuslehed või õied. Kapiteel kõrgem ka. Shala-lala-la Kreeka templid on ehitatud valkjast ja hallist marmorist, paljud kaunistused ja detailid olid algselt värvitud ja sageli säravates toonides ( õp lk 55 , katus templitel hävinud) 5 saj juhtiv koht arhitektuuris Ateenal, sel ajal kreeka arhitektuur saavutas suurima täiuslikkuse. Parthenoni tempel Algab väravatega ja selle kõrval väike tempel Nika ehitasid Iktinos ja Kallikrates lühemal küljel 8 sammast pikkemal 17 Mõõtmed 31x70m On üsna hästi säilinud ( sai ka pommiga pihta kuid on siiski säilinud ( Ühel templil Erechtheion -sammaste asemel naisekujud) Teater 4 sajandiks oli välja kujunenud kreeka teatri tüüp, teater raiuti pool sõõrina mäekülje sissel, nõlvadel paiknesid kontsentriliste ringidena kivist istmed vaatajatele-seda osa nim. teatroniks. Epidauruse teater 52 rida 14 000 inimest mahtus
Selle ehitise eripäraks oli batavaline koda, mille katust ei kanna mitte sambad vaid noorte neidude marmorkujud, mida imetatakse karüatiidideks. Nike tempel Erechteioni karüatiididekoda Parthenon Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon. See täiuslikem dooria stiilis ehitis almis küll ligi kaks ja pool tuhat aastat tagasi, kuid me teame isegi tema ehitajaid- need olid meistrid imega Iktinos ja Kallikrates. Templis asus kuulsa skulptori Pheidiase loodud Athena kuju, templi marmorfriisil keerdus 160 meetri pikkuselt ümber ehitise Ateenas peetud suurte pidustuste rongkägu ujutis. Selle üle 300 inimese ja paarisaja hobusega reljeefikunsti hiigeltöö juures oli samuti kaastegev Pheidias. Nüüd on Parthenon juba ligi 300 aastat varemeis- kui 17.sajandil piirasid veneetslased Ateenat, asutasid linna valdavad türklased templit püssirohulaona. Suure osa neistki reljeefidest, mis pääsesid
Sissekäigust paremal, akropoli müüridest veidi väljaulatuval tornil, seisis väike joonia stiilis võidujumalanna Nike tempel. (Tavaliselt kujutati Niket tiibadega, kuid sealne Nike kuju oli tiibadeta, et ta ei saaks ära lennata). Sandaali siduv Nike. Marmorreljeef Athena Nike templilt Ateena akropolil. 5. saj. eKr. Akropoli peatempel – valgest marmorist PARTHENON, 5.saj. eKr.. (Hoone ehitasid arhitektid Iktinos ja Kallikrates Pheidiase juhatusel. Tempel oli 70 m pikkune ja 31 m laiune dooria peripteer, mida ümbritses 8x17 peaaegu 10 m kõrgust sammast. 1803-12 laskis lord Elgin enamuse kujusid Inglismaale viia ja müüs need Briti Muuseumile. Parthenoni on kasutatud kirikuna, türgi mošeena, 17. saj. sai hoone tugevasti kannatada, sest seal asus püssirohuladu). Parthenoni läänepoolse tümpanoni reljeefkaunistuste rekonstruktsioon (Võitlus
kaks rida sambaid. Kuulsad on selle marmorist viilufiguurid. Täiuslikkus ja harmoonia saavutatud Hephaistose templis Ateenas: väike peripteer, 6x13 sambaga, ehitatud marmorist. Silmapaistvamad ehitised Ateenas olid kontsentreerunud vanale kindlusemäele – akropolile: Ateena Akropolis. Suurepäraseim ehitis akropolil oli Parthenon, Athenale pühendatud tempel. Perikles alustas selle ehitamist, ehitustöid juhatasid Kallikrates ja Iktinos. See on peripteer 8x17 sambaga, dooria orderid. Propüleed ehk väravaehitise ehitas Mnesikles, propüleedest lõunas asus Nike tempel – väike neljasambane amfiprostüül. Pärast Periklese surma valmis Erechtheioni tempel – pühendatud Athenale, asümmeetriline, siia koondunud mitmed pühad elemendid. 480. aastal rüüstati Akropolist. 4
Akropoli viis alt keskväljakult e agoraalt lai tee, mille lõpus asus väravehitis e Propüleed (autor MNESIKLES). Dooria stiili täiuslikem teos asubki Akropolil ja selleks on Parthenoni tempel (peripteer, 5 saj.e.m.a.). Parthenonis, hiiglaslike skulptuuridega sisustatud templis, seisis puidust, kullast ja elevandiluust Athena kuju, mille loojaks oli skulptor PHEIDIAS. Parthenoni templi autoriteks on kaks kreeka tublimat ja kuulsamat arhitekti IKTINOS ja KALLIKRATES. Joonia stiili näiteks on Nike tempel (amfiprostüül, KALLIKRATES) Ateena Akropolil ja Artemise tempel ( dipteer, 6-4- saj e.m.a.) Efesoses. Alles üsna 5.saj. lõpul valmis Erechteion (karüatiididega, 6 tk, autor PHILOKLES). 4 saj. e.m.a. hakatakse ehitama ka muid arhitektuurilisi hooneid, nagu teatreid, haudehitisi ja monumente. Mausoleumidest on kuulsaim Halikarnassose mausoleum, mis kuulub ka seitsme maailma ime hulka. Hoone kõrgus oli 46 m ja hoone ise oli ristkülikukujulise
tarka kuuluv). Kui Akropoli lääne poole sammuda-Väravehitis ehk propülee, mille projekteeris arhitekt Mnesikles. Arvatakse, et põhjapoolses tiivas asus Pinakoteek (piltide kogu). Kreeklased ise hindasid oman maalikunsti kõige kõrgemalt. Propüleede ees asus väike jumalanna Nike tempel. Tegemist oli amfiprospüüriga: 8,27 x 5,44m. Kõige tähtsam ehitis oli Part(h)enon, mis on pühndatud neitsilikule jumalanna Ateena Part(h)enosele. Arhitektid: Iktinos ja Kallikrates. Tegemist oli peripteeriga ehk sambad igas küljes, sambad dooria stiilis (8x17 sammast, 69, 51x 30, 86m.) Selle juures asus skulptori Pheidiase tehtud Ateena kuju. 1690a. eKr sai Ateena akropol suurtükiga pihta=varemed. Perioodi lõpul valmis Erechteion, kus arhitektiks oli Philocles, omapärasemsk seal oli karüatiidide (naine samba funktsioonis) koda. Väljaspool Ateenat: Demeteri tempel, Eleusis. ARHITEKTUUR 2. ÕITSEJÄRGUL E. HILISKLASIKA (4. sajand
ARHAILINE AJAJÄRK: Maa oli kirjaoskamatu, kuni u 800 eKr võeti kasutusele foiniikia tähestikust tuletatud uus kiri. Arenenud oli nn protogeomeetriline keraamika kaunistati ribade ja mustritega: ribad ja jooned saadi, hoides pintslit vastu kedral tiirlevat nõud. Seotud haudadega. 8 saj eKr kujunes välja geomeetriline keraamika. Kohati kohtab lähis-ida motiive. Kreeka kunsti erijooned hakkavad ilmet võtma umbes samal ajal, kui kujuneb polis ehk iseseisev linnriik. Ateena polis oli kaasaegses mõistes väikeriik linnriikide paljusus mõjus kunstide arengule soodsalt. Igal polisel olid oma templid, mida ehiti skulptuuride ja maalingutega, igal polisel oli oma suhteliselt jõukas ülemklass. Kunstnikud võisid patroonide otsingul vabalt ühest polisest teise rännata. Suurejoonelisi tellimusi tuli küll harva ette. Suurim nõudlus oli vaevu elusuuruste skulptuuride ja tahvelmaalingute järele. Pearõhk langes teostuse meisterlikkus...
püstsuunalised vaokesed kannelüürid, mida on 16-20 Sammas aheneb üleval. Keskkohast on pisut paisutatud(entaas) Sammast kroonib lihtne kapiteel. Joonia sammas on saledam ja kõrgem, algab mitme osalise baasiga. Kapiteel on rullpadjandi kujuline. Korrintose sammas on sarnane jooniale, ainult kapiteel on karikakujuline ja seda katavad lopsakad taimemotiivid. Akropoli hoonest oli kauneim Parthenoni tempel. Templit peetakse maailmaarhitdektuuri tippteoseks. Arhitektid olid Iktinos ja Kallikrates. Kitsal küljel on 8 sammast ja pikemal oli 17 sammas(2*8+1) 1870 aastal sai Ateena piiramiseajal pommitabamuse ja pärast seda seisab Parthenon varemetena. 4 saj. eKr oli välja kujunenud Kreeka teatri tüüp. Teater raiuti poolsõõrina mäe külje sisse. Nõlvadel paiknevad kivist istmed - seda osa teatrist nimetame teatroniks. Sõõri südamikus all orus asus avar väljak. Seda nimetatakse orkestra. Etenduse ajal paiknesid seal näitlejad ja koor. Akustika oli hea
Ühe juhina ja kunstnikuna osales selles töös kuulus Kreeka kujur Pheidias. Akropolo viis pidulik trepp ja sinna siseneti läbi mitmejärgulise väravehitise propüleede, mille pöhjapoolses tiivas paiknes pildihoidla pinakoteek. Akropolil asus joonia stiilis Nike tempel. Värava vastas seisis Pheidiase loodud Athena Promachose kuju ja selle läheduses tähtsaim ehitis Athena Prmachosele pühendatud dooria stiilis tempel Pathenon. Templi ehitasid Iktinos ja Kallikrates. Hilisem ehitis on Erechtheion, kus on sammasteks naiste kujud. Skulptuur Domineeris vabaplastika (igast küljest vaadeldav kuju), mida valmistati pronksist, hiljem marmorist. Arhailises skulptuuris oli tunda Egiptuse möju, ainuke arinevus oli nn alaline naeratus. Pöhiliselt tehti alasti meestekujusid kuroseid ja riietatud naistekujusid koresid. Kreeka skulptuur aga iseseisvus kiirest ja arenes realismi suunas. Juuste lokid muutusid
Sissejuhatus. Stiilide teke ja arenguetapid. Ülevaade periodiseeringust. Sisekujundus ja disain igapäevakultuuri üks osa ja ühiskondliku mõtte väljendaja. Mesopotaamia – Kahejõemaa. Mesopotaamia alade kõrgkultuuri loojateks olid Eufrati ja Tigrise suudme lähistele 4. at eKr elama asunud sumerid, kelle põhiline tegevusala – põllumajandus – tugines hästikorrastatud niisutus-süsteemile. Aastatuhandete jooksul asusid neil aladel mitmed erineva päritoluga hõimud, keda ühendas varasematel aegadel välja kujunenud kultuurivormide püsimine läbi aastatuhandete. Just see annab võimaluse antud aladel eksisteerinud erinevate riikide kultuuri vaadelda ühtse tervikuna – Mesopotaamia kultuurina. Mesopotaamia alade kultuur jaotub järgmisteks perioodideks: Sumeri ja sumeri akadi kultuur 4000.–1830. a eKr Vanababüloonia kultuur 1830.–1518. a eKr Assüüria kultuur 1500.–605. a eKr Uusbabüloonia kultuur 600.–539. a eKr Mesopota...
aheneb, keskkohast on pisut paisutatud, ülemine on kapiteel, mis koosneb mitmest osast; Joonia saledam ja kõrgem, algab ümmarguse baasiga, ja lõppeb rullpadjandi kujulise eendiga; Korintose kõige kõrgem, kapiteeli osa pikkuse arvelt, kapiteel karikakujuga ja kaetud lopsakate taimekujunditega. 18.01.2008 o Kallikrates ja Inktinos on Parthenoni templi arhitektid; o Parthenoni templil 8 sammast, sammaste kõrgu 10,5 meetrit, hoone elegantsus on saavutatud eelpool mainitud nippide abil, sambad tavalisest tihedamalt; o Värava ehitis ei ole templi juures, nimetatakse propüleeks; o Teater o Kujunes välja 4.saj. eKr.; o Epidauruse teater suurim, mahutas 14000 pealtvaatajat;
5. sajandil ehitatud peripteer, mille sees on kaks rida sambaid. Kuulsad on selle marmorist viilufiguurid. Täiuslikkus ja harmoonia saavutatud Hephaistose templis Ateenas: väike peripteer, 6x13 sambaga, ehitatud marmorist. Silmapaistvamad ehitised Ateenas olid kontsentreerunud vanale kindlusemäele akropolile: Ateena Akropolis. Suurepäraseim ehitis akropolil oli Parthenon, Athenale pühendatud tempel. Perikles alustas selle ehitamist, ehitustöid juhatasid Kallikrates ja Iktinos. See on peripteer 8x17 sambaga, dooria orderid. Propüleed ehk väravaehitise ehitas Mnesikles, propüleedest lõunas asus Nike tempel väike neljasambane amfiprostüül. Pärast Periklese surma valmis Erechtheioni tempel pühendatud Athenale, asümmeetriline, siia koondunud mitmed pühad elemendid. 480. aastal rüüstati Akropolist. 4. sajandil Väike-Aasias Halikarnassoses Mausoleum hauaehitis, sellest alates hakati kõiki hauaehitisi nimetama mausoleumideks
taimemotiiviga. Kapiteelis on kujutatud akantuslehed või õied. Kapiteel kõrgem ka. Shala-lala-la Kreeka templid on ehitatud valkjast ja hallist marmorist, paljud kaunistused ja detailid olid algselt värvitud ja sageli säravates toonides ( õp lk 55 , katus templitel hävinud) 5 saj juhtiv koht arhitektuuris Ateenal, sel ajal kreeka arhitektuur saavutas suurima täiuslikkuse. Parthenoni tempel Algab väravatega ja selle kõrval väike tempel Nika ehitasid Iktinos ja Kallikrates lühemal küljel 8 sammast pikkemal 17 Mõõtmed 31x70m On üsna hästi säilinud ( sai ka pommiga pihta kuid on siiski säilinud ( Ühel templil Erechtheion -sammaste asemel naisekujud) Teater 4 sajandiks oli välja kujunenud kreeka teatri tüüp, teater raiuti pool sõõrina mäekülje sissel, nõlvadel paiknesid kontsentriliste ringidena kivist istmed vaatajatele-seda osa nim. teatroniks. Epidauruse teater 52 rida 14 000 inimest mahtus
5. Miks pole babüloonlaste ehitistest kuigi palju säilinud? 6. Mis või kes on Istar? 7. Millisesse linna tuleb osta lennupilet, et näha Istari väravat? 8) Millist nime kannab Babüloonia kuningas Nebukadnetsar II ühes Giuseppe Verdi ooperis? 9) Mis rahvusest oli Aleksander Suur ja milline võis olla tema emakeel? 10) Miks Aleksander Suur just Babüloni soovis oma suurriigi pealinnaks muuta? 5. PARTHENON ATEENA AKROPOLIL (5. saj. eKr.) arhitektid: Iktinos ja Kallikrates NB! Õpetaja projekteerib ekraanile kuulsa rezissööri Costa-Gavrase lühifilmi ,,Parthenon". Selleks tuleb internetis avada You Tube + tippida klaviatuuril pealkiri Parthenon by Costa-Gavras (7,5 minutit) Akropol oli Vana-Kreeka linnades linna kõrgendikul paiknev kindlus. Kreeklaste pealinnas Ateenas on Akropol sama, mis Tallinnas Toompea kõrgendikul asetsev kindlustatud linnus. Akropol ongi Ateena linna häll
Berikles'el oli selles suured teened. Uuesti ehitati üles Akropol. Kui lääne poolt üles minna, tuli läbida väravehitis propüleed arvatakse, et seal paiknes pinakoteek ehk maalikogu. Enne väravaid asus väike Ateena Nike- tempel (tiivuline võidujumalanna, Ateena sümbol). Tegemist oli amfiprostüüliga (sambad ees ja taga, kõrval pole). (Oli väike, mõõtmetega 8,27m x 5,24m.) Keskseim ehitis oli Parthenon, pühendatud neitsi Ateenale, kui Partenosile. Ehitajad Iktinos ja Kallikrates. Tegemist oli peripteeriga (sambad kõikides külgedes). (8 x 17 sammast. Valmis 438 eKr.) Keskel oli jumalanna Ateena seisev kuju. Viimasena valmis Erechteion, selle ehitaja oli Philokles. Märkimisväärseim oli Karuatiidide kogu (naisfiguur sambaks, kui meesfiguur on sambafunktsioonis Atlas). Väljaspool Ateenat Demeteri tempel Eleusis · Ehituskunst 2. ajajärgul hellenismi ajal 4. saj eKr
Athena kuju. Paistis Erechtheion, omapärane mitmest osast koosnev tempel. Selle ehitise eripäraks oli ebatavaline koda, mille katust ei kanna mitte sambad vaid noorte neidude marmorkujud, mida nimetatakse karüatiidideks. Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon. See täiuslikem dooria stiilis ehitis valmis küll ligi kaks ja pool tuhat aastat tagasi, kuid me teame isegi tema ehitajaid- need olid meistrid nimega Iktinos ja Kallikrates. Templis asus kuulsa skulptori Pheidiase loodud Athena kuju, templi marmorfriisil keerdus 160 meetri pikkuselt ümber ehitise Ateenas peetud suurte pidustuste rongkägu kujutis. Selle üle 300 inimese ja paarisaja hobusega reljeefikunsti hiigeltöö juures oli samuti kaastegev Pheidias. Nüüd on Parthenon juba ligi 300 aastat varemeis- kui 17.sajandil piirasid veneetslased Ateenat, kasutasid linna valdavad türklased templit püssirohulaona. Suure osa neistki reljeefidest, mis
Seal mitmed ehitised: 1) Propüleed lääneküljel asuv värav, kaunistatud dooria sam mastega 2) Nike tempel väike joonia stiilis amfiprostüül. Ümbritsev balustraad on kaetud suurepäraste skulptuuridega. 3) Erechtheion mitmest osast koosnev joonia stiilis ehitis, mille kuulsai m osa on nn karüatiidide koda. Karüatiid on naisekujuline sam mas 4) Parthenon akropoli tähtsaim ehitis, täiuslike m dooria stiilis peripteer. 8 x 17 sa m mast. Arhitektid Iktinos ja Kallikrates. Se es oli kuulus Pheidiase Athena kuju. 4. sajandil e. Kr., hellenis mi ajal levis Kree ka kunst kaugele v äljapoole Kree ka piire. Senisest ena m pandi rõhku toredusele, ehitati rohke m losse, teatreid j m avalikke hooneid. T ähtsad kultuurikeskused olid Aleksandria Egiptuses ja Pergamon VäikeAasia poolsaarel. Mausolose hauamonument Halikarnassoses kõrgel nelinurksel alusel seisev sam mastest
saj.e.m.a.). Parthenonis, hiiglaslike skulptuuridega sisustatud templis, seisis puidust, kullast ja elevandiluust Athena kuju, mille loojaks oli skulptor PHEIDIAS. Nagu paljud teised templid, oli ka Parthenon suur ristkülikukujuline ehitis, mida ümbritsesid soonelised sambad. Iga sammas oli tõstukite ja vintside abil osadest kokku pandud. Parthenoni templi autoriteks on kaks kreeka tublimat ja kuulsamat arhitekti IKTINOS ja KALLIKRATES. Igas Kreeka linnas oli agoraa - keskväljak, mida kasutati turuplatsina ja kogunemispaigana. Kreeka mehed käisid sageli sisseoste tegemas, kaasa orjad, kes ostetud kaupu kandsid. Agoraa oli kärarikas koht, kus kõikjal tunglesid ostjad. Paljusid asju müüdi turul kaaluga. Igal aastal kontrollisid Ateena riigiametnikud poeomanike kaaluvihte, et kaitsta ostjaid pettuse eest. Eeslitega veeti turule põllusaadusi. Agoraal kaubeldi ka orjadega ja pakuti ennast tööle. Rändkaupmehed
Akropoli pääses läbi sammastatud väravaehitise, mida nimetatakse ka propüleeks.Kui väravast sisse minna, nägi kõigepealt linna kaitsjanna , tarkusejumalanna Athena kuju. Veel paistis omapärane Erechtheioni tempel. Selle templi omapära seisnes selles, et katust ei kandnud mitte sambad, vaid noorte neidude marmorkujud, mida nimetatakse karüatiidideks.Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon. See tempel on ehitatud dooria stiilis ja tema ehitajateks olid Iktinos ja Kallikrates. Arhitektuuri 3 stiili: 1) dooria NT. POSEIDONI TEMPEL, LÕUNA-ITAALIAS PAESTUMIS. pärit 7. saj., seda iseloomustab raskepärasus ja kohmakus. Sambal pole baasi ja tüves on kaetud kannelüüridega ( samba vertikaalne liigendus ühtlaste süvenditega, joonisel on need jooned samba peal), kapiteel on kaunistusteta, friis on jagatud vertikaalsete vahelduvate plaatidega - metoopide ja triglüüfidega. Metoope kaunistavad värvitud reljeefid ja triglüüfidel on süvendid nagu sammastel.
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR....................................................
maad pärslaste kallaletungi eest Akropolile ehitati ajavahemikus 450-330. a. eKr. kolm olulisemat templit: Parthenon, Erechteion ja Nike tempel, mis olid kõik pühendatud Ateena kaitsejumalanna Athenale. Samal ajal ehitati ka Akropoli sissepääs Propylaia (propüleed) Parthenon on üks antiikkunsti olulisemaid ja iseloomulikumaid ehitisi, mis oma monumentaalsusega omab olullist tähendust veel tänapäevalgi. Parthenon, mille ehitasid ajavahemikus 447-438 eKr. arhitektid Iktinos ja Kallikrates, oli pühendatud Athena Parthenosele. Tegemist on dooria stiilis peripteeriga, mille otstes oli kaheksa, küljel seitseteist sammast. Templi siseruumis seisis kujur Pheidiase valmistatud jumalanna Athena kuju, mis oli kaetud kuldpleki ja elevandiluuga. Pheidiase kavandatud olid ka templi friisi reljeefid, mis kujutasid jumalanna Athena auks iga-aastaselt korraldatavaid pidustusi. Mõned Parthenoni kaunistavad skulptuurid olla valmistanud ka noor
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
