KONTSEPTUALISM Neli põhilist lähtekohta Kunstiteos on IDEE, ÜLDMÕISTE, mitte materiaalne objekt Keele ja kunsti erinevuse ähmastamine Kunsti kommertsialiseerumise taunimine Sotsiaalne staatus ei tohiks omada võimu kultuuri üle Concept Märksõnad: idee, kontseptsioon, eesmärk, kriitika, keel Kunstniku kui teostaja roll väike Primitiivsus, lihtsus levinud, kavatsused selged Deklareeriti, et tuleb loobuda tühjade vormide produtseerimisest Nimed ja numbrid Jõuline ettekuulutaja kunstnik-dadaist Marcel Duchamp Algus 1958, Pariisis Iris Clert'i galeriis "Tühjus" 1967. aastal määratleb ja propageerib Sol LeWitt Mõjukaim Joseph Kosuth "Kunst tõestab ennast ise nagu matemaatikagi" - J. Kosuth "Kui keegi ütleb, et miski on kunst, siis see ongi kunst" - D. Judd John Baldessari (s. 1931) "A TWO-DIMENSIONAL SURFACE WITHOUT ANY ARTICULAT...
Popkunst - Pidasid abstraktset ekspressionismi liiga elitaarseks ja elukaugeks. Claes Oldenburg leidis,et kunst peab valikuta kjutama kõike seda, mis on olemas. Vaataja võib vastavalt oma hoiakutele ja ideoloogiale popkunstist välja lugeda nii tarbimisühiskonna ülisust kui ka pila. Vaieldamatu on ainult visuaalse kogemuse teravus. Roy Lichtensteini teosed kujutavad endast mõne üksiku kujundi suurendust. Tema maal säilitab koomiksipildikesele omase tingliku joonistuse ja koloriidi, kuid palju kordi suurendatud kujund mõjub ühtäkki uudsena. James Rosenquist ei toetu oma piltides ühele valmiskujundile, vaid koondab ootamatus seoses motiive või fragmente väga erinevatelt tsivilisatsiooni aladelt. Paljud tema teosed kõnelevad siiski eelkõige entusiasmist kasutada mitte ainult kõikväimalikke tehiskeskkonna motiive, vaid ka uusi materjale. Õlimaali kõrval või ühenduses rakendab ta ka metalli, plastmasse, puitu, neoontorusid ja muud sellist. Sk...
samas võime ju rääkida lauast ka üleüldse. Inimene, keda näeme, on konkreetne objekt, kuid me võime rääkida ka inimesest üleüldse (nt inimese mõistet defineerides). Universaalide probleem, seisneb küsimuses, kas universaalid on olemas ja kui on, siis mis mõttes nad on olemas. Näiteks võib inimene olla õiglane, kuid kas on olemas ka miski, mida võime nimetada õigluseks? Universaalide probleemi puhul kujunes 11.12. sajandil välja kolm seisukohta: realism, nominalism ja kontseptualism. Realism (ld realis `aineline, tegelik'): universaalid on olemas reaalselt kas konkreetsetest asjadest eraldi (Platonist lähtuv arusaam) või neis asjades endis (Aristotelesest lähtuv arusaam). Viimast arusaama pooldasid näiteks Anselm Canterburyst ja Thomas Aquinost. Nominalism (ld nominalis `nimeline'): reaalselt on olemas vaid konkreetsed asjad, universaalid on ainult sõnad. Näiteks ei eksisteeri värvusi eraldi värvilistest asjadest, õiglust eraldi õiglastest tegudest jne
järjekindel, sest A. Kui otstarekohasus eeldab suunavat jõudu, peab ka Jumal olema kujundatud suunava jõu poolt. B. Kui on võimalik otstarbekohasus ilma välise suunajata, siis võib ka maailm olla korrapärane ilma välise suunajata. 11. Kas universaalid eksisteerivad? Universaalid on abstraktsed objektid: omadused, suhted ja arvud. Äärmuslik realism (asjadest eraldi), mõõdukas realism (asjades endis) ja kontseptualism (inimmõistuses, on inimlooming) on seisukoha, et universaalid on olemas. Nominalism ütleb, et ei ole olemas. 12. Mis on realism, nominalism ja kontseptualism? Realism - lisaks näiteks konkreetsetele laudadele on ka objektiivselt eksisteeriv laua idee või olemus Nominalism - vaid näiteks konkreetsed lauad ning sõna ,,laud" tähistab neid kõiki Kontseptualism - universaalid on inimmõistuse loodud üldmõisted
massikunstist ja kogu nn. kommertskultuurist, mis peamiselt USA-st lähtus, ning ei nõustunud selle ainult kitsiks nimetamisega. Oleks vist liialdus ütelda, et nad seda alati imetlesid, kuid põnevaks, erutavaks ja oluliseks pidasid kindlasti. Trotslikult, lausa väljakutsuvalt tunnustasid nad ka USA elulaadi, mida traditsiooniline briti kunstielu ja ,,hea maitse" olid labaseks ning alaväärtuslikuks pidanud. 6. kontseptualism Kontseptualism on 1965. aastal New Yorgis tekkinud kunstivool. Edward Kienholzi arvates on see maali kadumine kontseptsiooni nimel. Kontseptsiooni saab määratleda ,,kunsti taandumisena puhasteks ideedeks, millesse ei sekku enam mitte mingi ,,kunstiline" stiil" (Robert Atkins). Popkunstis, eriti minimalismis ja postminimalismis olid kunstniku kavatsus ja selle meeleline teostus üha enam eraldunud ning kunstniku kui teostaja roll vähenenud, mõnel juhul täiesti kadunud
Keskaja filosoofia 2009 Keskaja filosoofia all mõistetakse tavaliselt katoliikliku Lääne- Euroopa keskaegset filosoofiat. Termin keskaeg võeti kasutusele 15. saj. teisel poolel, keskaegne filosoofia aga sai alguse juba mõnevõrra varem, kujunedes varakristlikus keskkonnas alates 2.-3. sajandist. muutus iseseisvast ja üldhõlmavast teadusest usuteaduse abiteaduseks, mille eesmärgiks sai olla ainult usutõdede (dogmade) selgitamine Peeti kasutuks,leiti,et pärast ilmutust on filosoofia mittevajalik ja isegi kahjulik, kuna tõmbab inimesed kõrvale esmatähtsalt ja eksitab neid. Arvamus muutus valdavaks peale ristiusu muutumist Rooma impeeriumi riigiusuks 380. a. Keskaja filosoofia iseloomulikud jooned olid 1.seotus religiooniga, 2.retrospektiivsus, 3.õpetlikkus ja kasvatuslikkus. Seotus religiooniga: * Philon Aleksandriast (u 25 eKr 50 pKr) püüdis kasutada kreeka filosoofiat platonismi, pütagoreismi ning stoit...
ABSTRAKTSIONISM: hans hartungi jackson pollock rothko punane maroonil INFORALISM dubuffet dimpled cheekS POP Oldenburg Tordilõik floor burger Rauschenberg monogramm Segal Hamliton mis ikkagi teeb tänapäeva kodud nii eriliseks ja nii meeldivaks Warhol Marilyn monroe ja soup can Lichtenstein maybe Koons Wesselman KINEETILINE Calder Tinguely hammasrattad PERFORMANCE Beuys OP Vasarely Riley MAAKUNST Christo piiratud saared Smithson ANTIVORMILINE Hesse contingent Merz triplo igloo Morris Serra MINIMALISM Smith KONTSEPTUALISM Kosuth üks ja kolm tooli
· tekkele on mõju avaldanud neodada · Abstraktse ekspressionismi vastand Richard Hamilton Allen Jones Opkunst 1960.aastad · Ka optiline kunst( optical art ing.k.) · Abstraktsest kunstis väljaarenenud maalisuund · 60.aastatel peamiselt USA-s ja Lääne- Euroopas. · Keskendub peamiselt optiliste efektide loomisele · Lihtsad geomeetrilised kujundid · Värvi- ja valguskontrastid Victor Vasarely Kontseptualism 1960.aastad · Kõige tähtsam on idee, väljanägemine pole oluline · Eesmärgiks laiendada inimese tajusid,tundeelu ja intellekti(paneb inimesi mõtlema) · Ootamatu,leidlik,vaimukas Joseph Kosuth Antivormiline kunst 1960ndate lõpus Ameerikas · Kindla vormita kunst · Kasutati mulda,liiva,kruusa,õled,saepuru,rohi,puuo ksad,lehed · Seda kutsuti `vaeseks kunstiks',sest kasutati odavaid matrjale Eva Hesse Maakunst
universaalide tüli (sama: universaalide probleem, universaalide vaidlus). Universaalide probleem seisnebki küsimuses, et kas universaalid on üldse olemas ning kui on, siis mis mõttes nad olemas on? Näiteks kas on olemas üldiselt õiglust, sest inimene võib ju olla õiglane. Tüli kujunes välja 11.-12.sajandil. Sellel ajajärgul kujunes väljas kolm eri seisukohta. Nendeks olid: realism, nominalism ja kontseptualism. Realism universaalid on reaalselt olemas, kas siis konkreetsetest asjadest eraldi (Platonist lähtuv arusaam) või neis asjades endis (Aristoteles). Seda seisukohta pooldasid Anselm Canterbury'st ja Thomas Aquinost. Nominalism reaalselt on olemas vaid konkreetsed asjad, universaalid on ainult sõnad. Näiteks ei eksisteeri värvusi eraldi värvilistest asjadest. Nii arvasid William Ockham, hiljem ka George Berkley.
õiglust eraldi õiglastest tegudest jne. Nii arvas inglise filosoof William Ockham (1285 1349) ning hiljem iiri filosoof George Berkeley (16851753). Realism (ld realis `aineline, tegelik'): universaalid on olemas reaalselt kas konkreetsetest asjadest eraldi (Platonist lähtuv arusaam) või neis asjades endis (Aristotelesest lähtuv arusaam). Viimast arusaama pooldasid näiteks Anselm Canterburyst ja Thomas Aquinost. kontseptualism Kontseptualism (ld conceptus `mõte, kujutlus'): universaalid on vaid inimmõistuses üldmõistetena, mille inimene loob asju võrreldes. See on püüe leida keskteed kahe äärmuse realismi ja nominalismi vahel. Sellisel seisukohal olid näiteks prantsuse filosoof Pierre Abelard (10791142) ning hiljem inglise filosoof John Locke (16321704). (kr. k. kogemus). Seisukoht, mille järgi kõik teadmised tegeliku maailma kohta pärinevad kogemusest (mõistus on vaid abivahend järeldusteks)
3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida
2, 2011 aastal „Sada kõike mõjukamat isikut kunstimaailmas“, mis oli koostanud ajakiri „ArtReview“, sai Ai Weiwei esimese koha. Ajakirja „Time“ väitel, on ta 24 kohal kõige mõjukavamate inimeste nimekirjas. 3-4, 1978 aastal astus Pekingi Kinoakadeemiasse, kus õppis animatsiooni. Temast sai üks art-gruppi „Tähed“ asutaja. 1981 põgenes USA-sse, kartes võimude jälitamist. Seejärel astus New-Yorgi disainikooli. 5, Erilist mõju avaldas USA-s Weiweile popart ja kontseptualism. 6, 1993 aastas Hiina seoses isa haigusega. 2003 sai temast olümpia staadioni disaini eriekspert koostöös Herzog & de Meuronga. 7, Tal keelati lahkuda Hiinast ning tema koda Shanghais oli valitsuse poolt maatasa tehtud. 2011 keelati Weiwei näitus Hiina kaasaegse kunsti keskuses (UCCA). Sama aasta märtsis sai Weiwei poliitilise kaitse Berliinis. 8-10, Weiwei kunst formaalselt tihti toetub „uue maailma“ konstruktivismi utoopilistele ambitsioonidele
esteetiline nõudlikkus/ 1970. aastate alguses oli Eesti kunst tundmatuseni muutunud, Enamus kunstnikke töötas isikupärases stiilis edasi HÄPPENING PERFORMANCE 1959 keskkonnaks kunstniku oma keha, improvisatsioon FLUXUS – kaotati kõrge ja kaunis kunst, saksamaal, korraldati festivale Allan Kaprow- esimene performance artist/ Yoko Ono- jaapanist/ Joseph Beuys- igaüks on kunstnik/ Gilber ja George- kuulutasid iseennast skulptuuriks ANTIVORMILINE KUNST. MAAKUNST. KONTSEPTUALISM. KEHAKUNST Antivormiline kunst- 1960 lõpus, kindla vormita kunst, odavad ja hüljatud materjalid Maakunst- kunstilise kujundamise materjaliks on maastik Kontseptualism- tekkis vastukaaluks abstraktsele ekspressionismile 1960.- aastatel, sügav vaimne väärtus, puudub ühtne äratuntav stiil Kehakunst- moodsa kunsti vorm, mille korral kunstnik kasutab ideede väljendamiseks keha EESTI KUNST 1975-91 HÜPPERREALISM, NEOEKSPRESSIONISM 1960 a. lõpp – hüperrealism ehk fotorealism •1980 a
1920-ndad1959 totalitaarne kunst Venemaal ja Saksamaal 1940-ndad abstraktne ekspressionism USA-s 1950-ndad neodada, Inglismaa popkunst 1960-ndad popkunst USA-s: Andy Warhol 1928-1987 1960-ndad minimalism, op-kunst: Victor Vasarelly 1908-97, kineetiline kunst 1960-ndad sündmused ja etendused ehk tegevuskunst 1960-ndate lõpp antivormiline kunst, maakunst, kontseptualism, kehakunst 1970-ndate lõpp postmodernism, hüperrealism, neoekspressionism 20.saj. lõpp uued meediad kunstis Uusromantism, sümbolism Kaasajas pettumine, kaugete maade kunsti idealiseerimine, parateaduste levik, boheemlus ja eksistentsialistlikud probleemid ning kunsti ülimuslikkus kõik see andis maad uusromantilisele kunstile. Sümbolism oli üks uusromantismi haru, mis kujutas elu kui müsteeriumit. Tekkis 1880-ndatel
Keelemärk-häälikuline vorm +tähendus. Vähim iseseisev keelemärk on sõna-vastab mingi objekt või nähtus. Tähendus sisaldab objekti e. Tähistatava omadusi(kogemus ja kontekst). Sõnaga saab osutada referendile- esindab reaalsust,millest räägitakse(reaalsusobjekt). Mõte-meeles tekkiv kujutluspilt – varieerub(olukord). Nominalism- reaalses maailmas on keel primaarne, sõnad on objektide nimed. Realism – entiteetidel on olemas liigid ning inimene annab neile nimetused. Kontseptualism – sõna tähendus on kogemuslik, omadused ja tunnused, mis objektil on. Argikasutus- lähtub naiivsest maailmapildist. Ekspertkasutus- oskussõnavara. Genotatiivne tähendus- ühisosa. Konnotatiivne tähendus- kõrvaltähendus. Ekstensionaalne tähendus- peab koondama kõik referendid. Pragmaatika-konkreetste keelekasutusjuhtude tähenduse tõlgendamine. Sõnasemantika-uurib sõnatähendust(avaneb kontekstis). Lausesemantika-uurib lausetähendust-avaneb situatsioonis
Kehakunsti tunnused Teose teemaks on keha ja selle füsioloogilised talitlused. Teosed sünnivad tihti ilma publikuta ja levivad fotode, filmide ja kirjeldustena. Kehakunst hõlmab nii kehamaalinguid, katmist ja paljastamist kui liikumist, ulatudes kohati valuliku kehapinna muutmiseni. Kehakunsti esindajad Vito Acconci Orlan Bruce Nauman Kontseptuaalkunst 1960. aastatel võeti kasutusele väljend kontseptualism kunstivormi kohta, mille puhul kunstiobjekti teostus on teisejärgulise tähtsusega, sest olulisemaks peetakse selle algideed, millest loomisel lähtutakse. Kunstis on alati hinnatud ka ideid. Kontseptuaalkunstis jõuti aga sinnamaani, kui teoste tegemisest loobuti ja keskenduti ainult teoseideede esitamisele. Teostus võib isegi ära jääda ja olla vaid kuidagi dokumenteeritud. Konseptuaalkunsti tunnused
Gerhard Richter ,,Betty" 1988 Soome popkunsti näide: Harro Koskinen 1969 Eesti popkunsti näited: Andres Tolts ,,Poksijad" Leonhard Lapin 1968 a oli hipi-ajastu ja vabameelse noorsooliikumise lõpp. Sel aastal suri ka Dushamp. 5. Kontseptualistlik kunst keele-, protsessi- ja fotopõhised kunstistrateegiad. Rühmitused, koolkonnad. New Yorgi ja Moskva kontseptualistid. Moskva kontseptualism tekkis väljaspool ametlikku kunstisüsteemi nõukogude korra kriitikana Kunstnikke: Andrei Monastõrski, Erik Bulatov, Ilja Kabakov, Ülo Sooster, Komar & Melamid Boris Groys (s. 1947) on kunstikriitik, meediateoreetik ja filosoof- üks olulisemaid nn Ida-Euroopa kunsti spetsialiste Läänes. Ta nimetab Moskva kontseptualismi "romantiliseks kontseptualismiks". Monastõrski ja Kollektivnõje Deistvija tegevus seisneb peamiselt linnast välja sõitmises, ettevalmistatud aktsioonides keset loodust
Esimene neist tõi 1950. aastate lõpul abstraktse kunsti ja seda lainet kandsid peamiselt kaks põlvkonda: ühelt poolt need kunstnikud, kes olid saanud oma koolituse ennesõjaaegses vabas Eestis, teiselt poolt need, kes alles õppisid kunstiinstituudis. Viimane seltskond on läinud meie kunstiajalukku rühmituse ANK' 64 nime all. Järgmine laine, mis koondus rühmitusse SOUP' 69, tõi meie kunsti sellised nähtused nagu popkunst, kontseptualism, land-art ja happening. Mõistagi polnud tegu ametlikult soositud kunstiga ja enamik noorte aktsioonidest toimus mingites kõrvalistes kohtades. Ometi prooviti omal nahal läbi see, mida tehti Läänes. Eespool oli juttu, et situatsioon oli eri maades erinev. Nii näiteks võis Leedu ja Läti kunsti kohta väita, et neil jäi see kõik 1960. aastatel tegemata. Läti sõltumatu kunst tekkis alles 1970. aastate alguses, mil tuli hüperrealism ja alternatiivseid aktsioone hakati korraldama 1980
Kontseptid ja ideed esinevad kõneliste või laululiste deklamatsioonide, vestluste, mõtiskluste ning ühiskondlik-poliitiliste, filosoofiliste, lingvistiliste tsitaatide või pikemate tekstide näol. Tegemist võib olla ka idee väljendamiseks mõeldud väikeste 1965-ndtatel Kontseptualism USA raamatute, illustreeritud tekstide, fotode, filmide, galeriiseintele kirjutatud sõnade Joseph Kosuth. ning matemaatiliste valemitega täidetud lõuendite või ka kunstniku keha või looduse
modern style. 35. Karkass võrestik, tugiraamistik, mingi eseme (traat) toestik. 36. Klassik üldtunnustatud kirjanik/kunstnik/muusik püsiva väärtusega teoste looja. 37. Kollaaz eri stiilide ja väljendusvahendite põiming, kujutatavas kunstis mitmesuguste materjalide pinnale toomine ( värvide kõrval) 38. Kolossaalorder kahe korruse kõrguste sammaste v. poolsammaste rida hoone fassaadil. 39. Kontseptualism (suund keskaegses skolartilises filosoofias, mille järgi üldmõisted ei eksisteeri omaette, lahus üksikesemeist ega ole ainult tühjad sõnad, vaid eksisteerivad mõistuses üldiste mõistetena, mis haaravad asjade üldist olemust) / ehk ideekunst, kunstniku idee on tähtsam kui teostus. 40. Land art maakunst, 1960. lõpus tekkinud kunstivool, mis on loobunud traditsioonilistest kunstivormidest ning esitab loodusobjekte vabas looduses
Moholy-Nagy. HAPPENING JA PERFORMANCE Happening sai alguse 1959. aastal Allan Kaprowi lavastusel, kus osalesid amatöörid, kasutati vähe sõnu ja provotseeriti publikut. Happening on improviseeritud etendus, millel puudub kindel plaan ja tekst ning mis püüab kaasata publikut, et nõnda kustutada piiri kunsti ja elu vahel. Performance on plaanipärasem ja esinejad ning publik on selle ajal rohkem eraldatud. Yoko Ono. ANTIVORMILINE KUNST, MAAKUNST, KONTSEPTUALISM, KEHAKUNST 1968. aastal algatas Robert Morris kindla vormita kunsti e antivormilise kunsti. Kasutati looduslikke materjale nt liiv, kruus, õled, saepuru. Maakunst on loodusliku keskkonna mõjutamine, Robert Smithson (pilt „Spiraalne muul”). Kontseptualsim on teose tegemisest loobumine ja ainult teostusideega esinemine, kuulsaim kontseptualist on Joseph Kosuth (tool). Kehakunsti ja performance’ite vahel pole
2. võitlev avangard - futurism 3. dada ja sürrealism 4. abstraktne ekspressionism 5. popkunst 6. kontseptualism 7. minimalism 8. kohaspetsiifiline maakunst 9. feministlik kunst 10. kehakunst - performance 11. modernism – postmodernism 1
Kontseptualismi ei saa visuaalsete tunnuste alusel kunstivooluks pidadagi, teoste sarnasus ilmneb nende kontseptuaalse tasandi puhul. Mõnes mõttes võiks kontseptualismi kunstiteaduse või filosoofia alla liigitada. Kontseptualism oli eelnenud voolude loogiline järeldus, ning efektne, kohati vaimukas ja kunstielu elektriseeriv nähtus, kuid ka absurdne ummik, millega kaua tegeleda oli võimatu. 70-ndate aastate keskel jäi tõsiusklik kontseptualism ajalukku, tema otseseks edasiarenduseks on BODY-ART. Olulisim on kunsti piiride avardamine ja hävitamine. KUNSTNIKUD JOSEPH KOSUTH (sünd. 1945) Kontseptualismi radikaalseim esindaja. Eitab igasugust kunstilist teostust, eelistab sellele ideed ja keelt (Wittgensteini mõjud), ning esitab tekstide ja arutluste näol intellektuaalse, filosoofilise ja lingvistilise kunstinägemuse. ,,Nähtumused tuleb hüljata kontseptide kasuks". Hiljem jõuab ta ideeni ,,kunst on kunsti määratlus".
20. sajandi kunst Sümbolism: käsitlesid suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu jne. Oluline mis on kujutatud pildil, mitte kuidas. Prantsusmaa, sajandivahetus. Pierre Puvis de Chavannes - prantsuse sümbolismi eelkäija; Gustave Moreau "Rändav poeet", Odilon Revon ,,Ophelia". Kuulsaim vene sümbolist on Mihhail Vrubel ,,Istuv Deemon". Skulptoritest Auguste Rodin ,,Suudlus", ,,Mõtleja". Juugendstiil: Levis esialgu tarbekunstis ja arhitektuuris, samuti sajandivahetuse kunst, taheti et ühtne stiil oleks nii arhitektuuris, maalikunstis, muusikas jne. Olid ,,Prerafaeliidid" vabaneda kõrgrenessansi kunsti mõjust ja luua vararenessansiga sarnast kunsti; William Morris. Sotimaal oli Glaskow' koolkond; Arthur MacMurdo. Juugendliku arhitektuuri esindajad olid Victor Horta ja Antonio Gaudi. Kujutavas kunstis oli see looduse jäljendamine: Aubrey Beardsley, Gustav Klimt. Rahvusrom...
Joseph Kosuth
Meaning, 1968
<<
..6 6 Saarinen, Esa. Läänemaise filosoofia ajalugu. Tipult tipule. Sokratesest Marxini. Tallinn: Avita, 1996. 4. Universaalidetüli Universaalide probleem seisneb küsimuses, kas universaalid on olemas ja kui on, siis mis mõttes nad on olemas. Näiteks võib inimene olla õiglane, kuid kas on olemas ka miski, mida võime nimetada õigluseks? Universaalide probleemi puhul kujunes 11.12. sajandil välja kolm seisukohta: realism, nominalism ja kontseptualism.7 4.1. Realism Realism tähistab antud juhul esimest Porphyriose poolt sõnastatud valikut. Et sõna realism on filosoofias kasutusel erinevates tähendustes, siis kasutatakse kirjanduses tihti ka täpsustavat nimetust universaalide-realism. Keskajal formuleeriti seda positsiooni järgmiselt: universalia sunt realia, universaalid on iseseisvad, subsistentsed reaalsused. Realism jaotub kahte varianti vastavalt Porphyriose poolt viimasena sõnastatud valikule:
• Realism (Platoni ideede maailm) - universaalid on olemas reaalselt • On olemas kas ideede riigis või pärsielt • Nominalism - eksisteerib vaid sõnad (keel), reaalselt on olemas vaid reaalsed asjad • Keeles mõistena, on olemas nimi • Üldmõisted luuakse läbi sõnade • Mina sündides õpin nende asjade kohta ja võtan enda keelde üle • nt. telefon ja kalkukas on mustad • Kontseptualism (mõiste) - eksisteerivad inimmõistuses, üldistamise teel tekkinud • Mina enda intellegtis, mitte keeles • Loon üldmõisted ise, läbi üldistuse ja võrdluse Uusaja filosoofia 1. DESCARTES (1596-1650) • Lõuna-Prantsusmaalt • Uusaja filosoofia rajaja, analüütilise geomeetria edasiarendaja, optika uurija ja mehaanilise füüsika otsekohene kaitsja • Koordinaatteljestik • Valguse murdumise seadus
Kunst 20.sajandi algus- 1970nda. Moodne kunst on 20.sajandi algusest 1960.- 1970.aastateni loodud kunst, mis ei sea oma eesmärgiks looduse täpset edasiandmist. Moodne kunst ei ole ühtne kunstinähtus, vaid koosneb tervest reast suundadest ja stiilidest, mis erinevad nii oma eesmärkide kui ka valitud väljendusvahendite poolest - neid suundi nimetatakse vooludeks. Moodsas kunstis esinevad mitmed voolud samaaegselt. On kunstnikke, kes on loonud elu jooksul erinevatesse vooludesse kuuluvaid teoseid. Aluse moodsale kunstile panid postimpressionistid. Aluse moodsale kunstile panid postimpressionistid.Moodne kunst on 20.sajandi algusest 1960.- 1970.aastateni loodud kunst, mis ei sea oma eesmärgiks looduse täpset edasiandmist. Moodne kunst ei ole ühtne kunstinähtus, vaid koosneb tervest reast suundadest ja stiilidest, mis erinevad nii oma eesmärkide kui ka valitud väljendusvahendite poolest - neid suun...
......................................................... 32 24.Popkunst USA-s.............................................................................................................................. 33 25.Abstraktsionism 1960. aastatel. Minimalism. OP-kunst. Kineetiline kunst..................................... 35 26.Sündmused ja etendused.................................................................................................................. 37 27.Antivormiline kunst, maakunst, kontseptualism, kehakunst............................................................ 38 28.Postmodernism................................................................................................................................ 40 30.Hüperrealism. Neoekspressionism................................................................................................... 41 1. Kunst 19.ja 20.sajandu vahetuse 1. Mis muutis 19.ja 20.sajandi vahetuse kunsti eriti mitmekesiseks? Milles see mitmekesisus
-dollarilised rahatähed, kokakoola pudelid, sammude skeemid tantsuõpikust, fotod liiklusõnnetustest, Mona Lisa, Elvis Presley, Marylin Monroe või ainult tema naeratav suu. Sellistele motiividele ( mida ta enamasti fotomehaaniliselt lõuendile kandis) lisas ta mõnikord plakatlikku värvi, muus osas midagi muutmata.. Tavaliselt kordus sama motiiv kümnetel piltidel, mis näitustel mõjus lõpmatu, masinlikult toodetud seeriana. Pärast 1965.a tegeles ta rohkem filmikunstiga. 6. Kontseptualism Kontseptualism- 1960.-aastad kuni tänapäev Kontseptuaalne kunst tekkis vastukaaluks abstraktsele ekspressionismile 1960.-aastatel. Kui viimane väljendas kunstniku emotsioone, siis kontseptualistide arvates pidi kunstiteos kandma sügavamat vaimset väärtust. Kontseptualismi teerajajaks loetakse prantsuse kunstnikku Marcel Duchampi, kes hakkas enda kunstiteostena eksponeerima valmisesemeid juba 1913.aastal. Selleks võis olla
amatöörlik näitlejatöö etendustele erilise väärtuse. On etendusi, mis on humoristlikud, iroonilised või lihtsalt jantlikud, on aga ka tõsiseid, süngeid või isegi õudseid etendusi. Performance'i ja happening'i vahel pole teravat piiri. Etendus e. performance on siiski happening'iga võrreldes plaanipärasem ning esinejad ja publik on selle ajal rohkem eraldatud. Mõned etendused on hiljem siiski püsivama vormiga teostele ainet andnud. 23) ANTIVORMILINE KUNST, MAAKUNST, KONTSEPTUALISM, KEHAKUNST Ameerikas loobus Robert Morris stabiilsetest geomeetriliselt täiuslikest vormidest ja tõi oma näituseeksponaatide hulka mulda ja muud koredat materjali. Hiljem kasutas poolpehmeid aineid, näiteks laest või seintelt rippuvaid raskest paksust vildist ribasid, mis meenutavad langevat vett. Sellist kindla vormita kunsti hakati nimetama antivormiliseks kunstiks ning teoseid vastavalt antivormideks. Teised kunstnikud tassisid näitusesaalidesse kõikvõimalikke seniajani kunstis
1920-ndad1959 totalitaarne kunst Venemaal ja Saksamaal 1940-ndad abstraktne ekspressionism USA-s 1950-ndad neodada, Inglismaa popkunst 1960-ndad popkunst USA-s: Andy Warhol 1928-1987 1960-ndad minimalism, op-kunst: Victor Vasarelly 1908-97, kineetiline kunst 1960-ndad sündmused ja etendused ehk tegevuskunst 1960-ndate lõpp antivormiline kunst, maakunst, kontseptualism, kehakunst 1970-ndate lõpp postmodernism, hüperrealism, neoekspressionism 20.saj. lõpp uued meediad kunstis Kunsti tekkimine Esimesed inimese loodud kunstilised esemed ja jäljendid on vanad umbes 40 tuhat aastat. Visuaalsete kujunditega samal perioodil arenes sümboolne mõtlemine. Vanimad leiud on koopajoonised, kivist ja mammutiluust kujukesed. Kunsti teket seostatakse rituaalide, usu ja maagiaga, kuid eelkõige võimaldas seda mõistuse areng
Semiootika ajalugu: kordamisküsimuste vastused. Lekton (stoikud) sõnaline esemelisus, teadvuse tüüp mis saadab sõna. Luuakse sõna poolt ei eelne talle. Ei asetse rääkija hinges vaid keeles endas. L-le tugineb mõte. L võimaldab helidel esemetega vahetult suhestuda. Eristatakse täielikku, lõpetatud lektonit (Sokrates kirjutab) ja mittetäielikku lektonit (kirjutab). Lekton on lähedal tähistatavale. Tähistatav semainomenon, tähistaja semainon Lekton on see, mida võib välja öelda. Vastandub Platoni idee ja Aristotelese vormi kontseptsioonile Püha Augustinus Nomen on verbumi tüüp. Tähistab mingit eset. Nimi ja märk, aga ese ei ole märk. Märk on miski, mis ilmutab end meeleorganitele, samas ilmutab mõistusele veel midagi peale iseenda. Märkide tootmise ainus põhjus on vajadus suhelda. Märgi 4 koostisosa: - sõna (verbum) - väljendatav (dicible stoikude lekton) - väljendus (dictio) - ese (res) Verbum sõna metalingv tähen...
20. SAJANDI KUNST KONSPEKT J. KANGILASKI ÕPIKUST Uusromantismi ideoloogia - pettumine kaasajas, teaduse areng pole ühiskonda humaansemaks muutnud, tugevnes religiooni autoriteet (olulisemad parateadused), kunst polnud enam teaduse liitlane, vaid ülim väärtus. Sümbolism - käsitleti suuri ja igavesi teemasid (surm, sünd, erootika, armastus, üksindus), olukordi toodi välja ebatavaliste mitmetimõistetavate süzeede abil, rõhutati, et elu on müsteerium, oluline mida kujutatakse, mitte kuidas. Tegemist on literatuurse kunstiga. Sümbolism on vool, mitte stiil. Tihti anti mütoloogilistele tegelastele ebatavaline isiklik tähendus. Värvid on salapärase muinasmaailma loomise vahendiks. 1890. aastail oli peamiseks esinemiskohaks Pariisis Roosiristlaste ordu järgi nimetatud salong. Sümbolist pidi kujutama imepärast ja müstilist. Tihti kujutatakse inimhinge sisemist traagikat. Maal: Pierre Puvis de Chavannes (loetakse sümbolismi eelkäijaks) ...
olla rohkem sünkroonne iseendaga. Hoiakud tekivad gruppides, kus näiteks sõltuvalt autorite kujunemiseast on olemas ühine kultuurikogemus. Vanemad saavad olla avatud nooremate kogemusele. 1980-ndate lõpu ja 90-ndate alguse pöörde kõige üldisemad jooned: dünaamika, erinevate keelekihtide (kõnekeel, släng, murre) ja võõraste keelte sissetung kirjandusse, massikultuuri märkide seostumine kõrgkultuuriga, intertekstuaalsus, metalisus, kontseptualism, kollektiivsete väärtuste relativiseerimine, kirjaniku imago tähtsustumine teksti tähenduste loomisel. Võib rääkida klassikaliste kompositsioonireeglite taandumisest, tekstide fragmentariseerumisest ja zanrilise avatuse suurenemisest. Sõnade küllus nõuab uut kultuurilise käitumise taktikat, suutlikkust teha kiireid selektsioone, võimet tühjavõitu tähendustega sõnamassist mööda vaadata Esimese laine murrangulisust tugevdavad veel mõned asjaolud. Esiteks -- kirjanduselu ja
5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena
Maalilisuse lähtekohaks on aga värv, ebatäpsed värvimassid joon võib tekkida, aga pole mitte lähtekoht vaid tulemus. Maalilises laadis on üksikosad allutatud tervikule, mis kujutab mulje. Lineaarset saab samm-sammult detailide kaudu mõtestada. Abstraktset ekspressionismi peetakse maaliliseks maalikunstiks, aga 60ndatel tekkiv uut tüüpi abstraktsionism on lineaarne selged ja täpsed jooned ja värvid. Puudub igasugune ruum. Tasadus flatness. ANTIVORMILINE KUNST, MAAKUNST, KONTSEPTUALISM Kontekst: ühiskonna rahulolu ja inimeste heaolu -> inimestele torkavad nende ühiskonna murekohad rohkem silma (varem oli tähelepanu lihtsalt söögi ja elamise saamisel, nüüd jäi aega ka muu jaoks); massiülikoolide teke -> üldine kapitalismivastasus (väljendus ka noorte muusikas jne) Kunst ei pea olema jääv, kunst ei pea olema luksusobjekt mida koguda; ta peab tekitama mõtte või tunde. -> ebapüsivate (vormitute) materjalide kasutamine (muld, kivid, mesi, vesi
Filosoofia arvestus SH 2010 talv 1. PILET 1. Keskaja filosoofia üldiseloomustus Keskaja filosoofia lühiiseloomustus: 1.Seotus religiooniga: Jumalakesksus olemise, hüve ja kauniduse allikas on Jumal. Jumala teenimist vaadeldakse kui kõlbluse alust, tema jäljendamist ning temaga sarnanemist peetakse inimliku elu ülimaks eesmärgiks. Kreatsionism maailma on loonud Jumal eimillestki. Providentsialism Jumal valitseb loodud maailma, ajaloo ja inimese üle. Kõigil sündmustel on (taga)mõte. Revelatsionism kõige usaldusväärsem tähtsate tõdeda teadasaamise viis on jumalik ilmutus. Valitses mõte, et tõeline filosoofia on kristlik religioon. Filosoofia saab olla vaid teoloogia ori.Kkeskaja filosoofia alguseks peetakse hetke, mil filosoofia teadlikult religiooni teenistusse asus. Alguses püüdis Philon Aleksandriast kasutada nt platonismi ja püthagoreismi ning sidus seda juudi usundi ja teoloogia alusena. Hiliskeskajal aga proo...
Kasutas viltvaipu, loomarasva ja mett, sest see oli seotud tema isikliku elu ühe teemaga, sest kui ta oli noor, siis oli ta sõjaväelane, kes oli alla tulistatud Krimmi kohal ning neid aineid kasutati, et teda elustada. 6. Kelle teos oli "Laulev skulptuur"? Inglise skulptorite Gilberti ja Georgei. 7. Kes oli selles peatükis korduvalt mainitud John Cage? Ta andis soovitusi, millest kasvas välja happening. 27. Antivormiline kunst, maakunst, kontseptualism, kehakunst. 1. Milliseid võimalusi luua mittetraditsioonilisi kunstiteoseid sa oskad pakkuda? Liiv, kruus, muld, õled, saepuru, rohi, puuoksad, lehed, tekstiilijäätmed, kile. 2. Mida kujutab endast üks antivormiline kunstiteos? Kui teosel puudub kindel vorm. Näiteks Robert Morris tõi näituseeksponaatide hulka mulda. 3. Millisel maal tekkis arte povera? Mida see nimetus tähendab? Mille järgi see nimi on pandud? Itaalias. Ehk vaene kunst. Eelistati odavaid ja hüljatud materjale. 4
Maalija ja graafik võivad muuta kujutatava eseme proportsioone, võivad kasutada värvide ühte dekoratiivset tinglikkust, rakendada deformatsiooni liikumise ilmekuse tugevdamiseks, psühholoogilise analüüsi lõpmatut peenust. Muidugi, maalija ja graafik peavad mõnikord kasutama fotomaterjale, töötades ajaloolise teema kallal. Siis on kindel et fotograafia ajastul maalikunst muutub tarbetuks ja mõttetuks. Fotograafia kõrgpunktid kunstiajaloos. 1960te-70te kontseptualism. 1980te aastate lavastuslik fotograafia USA-s ja Euroopas. Erinevate lavastuste esteetiline taust. Pilet nr.10 1. Fotograafia ja ekspeditsioonid. Etnograafia, vojerism ja pragmaatika. Etnograafia on humanitaarteaduste hulka kuuluv teadusharu, mis uurib erinevate rahvaste materiaalset kultuuri, aga ka kombestikku, tavasid jmt. Kaasajal kasutatakse ka mõistet "kultuurantropoloogia", mis hõlmab ka vaimse kultuuri. Pragmaatika on semiootika haru, mis uurib märkide kasutamist
maailm. Augustinus ütles, et ülim reaalsus on jumal. :) Mõõdukad realistid ütlesid, et universaaliad on küll päriselt eksisteerivad, kuid nad eksiteerivad vaid meeleliselt tajutavates asjades ehk in Rebus. Selle esindajad olid Aristoteles ja Aquino Thomas. *) Nominalism nominalistid ütlesid, et reaalne on olemas vaid konkreetsetes asjades ning universaaliad on ainult sõnad. William Occam oli peamine esindaja. *) Kontseptualism nimi tuleneb ladina keelsest sõnast conseptus'est, mis tähendab mõtet ja kujutlust. Nad uskusid, et universaaliad eksisteerivad ainult inimmõistuses. -) Jumalatõestused püüd tõestada jumala olemasolu mõistuspäraselt. Jumalatõestusi oli vaja: 1. paganatega argumenteerimiseks; 2. kuna usuti jumala olemas ollu,, siis usuti ka seda, et peaks olema võimalik teda seletada ka mõistusepäraselt (esimene, kes seesugust
Võrreldes seda Krulli raamatut tema esimese luulekoguga, siis kogu esimest iseloomustav mäng ja ülioriginaalitsev keel on muutunud vägagi loetaaks. See keel on lihtne, seda iseloomustab pidevus, ühe mõtte lõpunimõtlemise tahe, siin ei lõhuta kohe ära seda, mida hakatakse kirjeldama. Krull liigub järjest eksperimentide juurest tavalise ja argisema poeetika poole. SVEN KIVISILDNIK Esimene oluline ja tähenduslik ontekst Kivisildniku puhul on kontseptualism. See on üks 20 sajandi kunstisuunaga, mille juured on 20 sajandi alguse avangardis. See on suhteliselt radikaalne murrang ennekõike kujutava kunsti valdkonnas, aga see ei pruug alati ilmneda üksnes kujutava kunsti puhul. Kunstnik ei pruugi enam teha objekte, vaid see võib olla migi tegevus, mille kaudu ta juhib publiku tähelepanu ühele või teisele probleemile. Kivisildniku tegevus paljudel puhkudel ongi ennekõike kontseptualistliku kunstniku tegevus. Kivisildniku
tänapäevases mõttes ei tuntud. · Nominalism (ld. Nominalis "nimeline": reaalne on olemas vaid konkreetsetes asjades, universaaliad on ainult sõnad (W.Ockham). 31 · Kontseptualism (ld. Conceptus "mõte, kujutlus"): inimese südametunnistusse on pannud. See saab universaaliad on vaid inimmõistuses olla vaid Jumal. üldmõistetena, mille inimene loob asju võrreldes. · Jumalatõestused (Pierre Abelard 1079-1142) · Katoliiklik hoiak: · Jumalat on võimalik mõistuse loomulikus valguses
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
