Eesti keskkonnaseisund Eesti suurimad keskkonnaprobleemid on järgmised: - õhu saastumine suurtes linnades ja tööstuspiirkondades, mis mõjub negatiivselt inimese tervisele, loodusele ja ehitistele; - tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus, mis ohustab põhja- ja pinnavett ning rikub maastikke; - põhjaveevarude hoolimatu ja raiskav kasutamine ning sellest tulenev põhjavee kvaliteedi langus; - veekogude ebaotstarbekas kasutamine, reostamine ning sellest tulenevad probleemid; - keskkonna saastamine jäätmetega, prügilaterritooriumide kasv ning jäätmekäitluse halb korraldus; - elustiku ja maastike mitmekesisuse vähenemine, sealhulgas kaitsealade, üksikute liikide ja üksikobjektide ohustatus; - inimeste elukeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele. Jäätmete liigid : Olmejäätmed Eelkõige keskkonna aga ka inimeste tervise ja ohutuse seisukohast on oluline olmejäätmete sorteerimine, kä...
TÕLLISTE VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS Referaat PK.0059 Koostaja: Juhendaja: Endla Reintam Tartu 2012 Sissejuhatus Töö peamiseks eesmärgiks on tutvustada ning hinnata Tõlliste valla praegust keskkonnaseisundit. Samuti tuua välja võimalikud lahendused keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks ja metsade kaitseks ning õhu ja vee saastamise vähendamiseks. Tõlliste vald on Valga maakonna haldusüksus. Piirneb põhjas Hummuli, Õru ja Sangaste vallaga, lõunas Valga linna ja Karula vallaga, idas Võru maakonna Antsla vallaga, edelas Läti Vabariigi Valka piirkonna Valka vallaga. Tõlliste vallas on kaks alevikku. Veel asub Tõllistes suurel hul...
Ometigi toob hajaasustus kaasa terve rea probleeme, mis mõjutavad valda rahaliselt. Haanjamaa künklik reljeef ja hajaasustus suurendab kulutusi sotsiaalteenuste osutamisele, teehooldusele ja transpordile. Samuti on suured probleemid jäätmete sorteerimise ja nende ladustamise osas. Töö koostamise käigus olen püstitanud endale kaks eesmärki. Töö peamiseks eesmärgiks on tutvustada Haanja valda ning määrata kindlaks valla praegune keskkonnaseisund. Teiseks, kuid mitte vähem oluliseks eesmärgiks on tuua välja võimalikud lahendused keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks ja metsade kaitseks ning õhu ja vee saastamise vähendamiseks. Haanja valla looduskeskkond on atraktiivne ja vaheldusrikas. Erinevad maastikukomponendid ja looduslik mitmekesisus võimaldavad Haanja valda määratleda ühe Eestimaa kaunima ja huvitavama piirkonnana. Vallas asub Baltimaade kõrgeim tipp Suur Munamägi (318 m),
Keskkonnakaitse 7 Atmosfääri saastamine Õhu reostuse levimine Sobivate tuulte ja õhuvoolude olemasolu korral võib korstnast väljuv atmosfääri saaste levida väga kõrgele ja kaugele Happevihmade tekkimine Happeliste oksiidide reageerimisel veega tekkivad happed. Nii muutuvadki sademed happelisteks ja omavad seega söövitava toime. Osoonikihi hõrenemine Veekogude reostumine Energiaprobleemid Koos inimkonna arenguga on pidevalt suurenenud energiatarve Energiaprobleemid on tihedalt seotud tarbimise ja jäätmeprobleemidega Põhiline osa Eesti energiast toodetakse põlevkivi baasil KirdeEestis ja tänu sellele eraldub mitmeid kasvuhoonegaase Liikide hävimine Helsingi Läänemere piirkonna merekeskkonnakaitse konventsioon o vähendada Läänemerre lähtuvat reostust, tagamaks merekeskkonna talutav ökoloogiline seisund; o teha teaduslik tehnilist koostööd kaasaseg...
Vee- ja tuumaenergiat kasutatakse elektri saamiseks VEEENERGIA (5%) Rohkem on hakatud kasutama TUUMAENERGIA (5%) tuule-, päikese-, maasisest ja MUUD (2%) bio energiat, kuid mahud on veel väikesed 20 saj algus Praegu ei suudeta kasutadamaa pöörlemise energiat, gravitatsioonienergiat ja termotuumaenergiat)ei kasutata liigse hinna tõttu või ei osata kasutada Click to edit Master text styles Järjest halvenev keskkonnaseisund ja naftavarude lõppemine sunnib otsima Second level uusiteid energiamajanduses Third level Kuigi tehnoloogia võimaldabenergiat järjest Fourth level tõhusamalt kasutada.
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2016/2017. ÕPPEAASTA Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus. Looduskaitseväärtus. Summaarne looduskaitseväärtus. Looduskaitselised väärtuskriteeriumid. Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu. Looduskaitse arenguetapid. Looduskaitse ideede areng. Looduskaitse arenguetapid Eestis. Olulisemad sündmused ja isikud (K.E. Baer, A.Th von Middendorff, G. Helmersen, C.R. Jakobson, A. Mathiesen, A. Toom, G. Vilbaste, Th Lippmaa, E. Kumari, J. Eilart) looduskaitse ajaloos. Teadusliku loodushoiu algus Eestis. Eesti vanimad kaitsealad. Looduskaitse areng Eesti Vabariigis (1918-1940). I looduskaitseseadus, Looduskaitse Nõukogu, Riigiparkide Valitsus, Riiklik looduskaitse inspektor. II Looduskaitse seadus. Nõukogude periood (seadus "Eesti NSV looduse kaitsest, olulisemad organisatsioonid, sündmused). TÜLKR, ELKS, Lahemaa rahvuspark, I punane raamat, soode sõda, fosforiidisõda, I Ramsari...
kasvuni ning suure naftavajaduseni. Kui kivisüsi andis 19. saj tõuke tööstuse laienemisele, oli nafta 20. saj kiire majanduskasvu peamine energiaallikas. Praegusel ajal on kasutusel peamiselt: nafta + naftasaadused; maagaas; kivisüsi (peamiselt arengumaades); veejõud ja tuumaenergia, alternatiivsed energialiigid (tuule-; päikese-; maasisene ja bioenergia). Inimkonna kasutamisel on veel mitmeid energialiike, mida praegu veel ei osata/ei tasu kasutada. Halvenev keskkonnaseisund ja naftavarude kurb seis sunnib otsima uusi ideid energia saamiseks. Muutused on tingitud inimühiskonna muutuvatest vajadustest. 67.Tähtsamad energiavarade ammutamis-, töötlemis ja tarbimispiirkonnad: Ammutamine Töötlemine Nafta Lähis-Idas(ligi naftavarudest) ;Ladina- maailma naftast Ameerika( Mehhiko; Venezuela;Brasiilia)Ida- ja toodetakse Lähis-
Kui seda ei tehta korralikult, siis võib jätta see suure jälje pargi loodusele. 12. Kuidas minna edasi? Et tulevikus oleks valla rahval parem elukvaliteet, siis tuleks vähendada tööstusettevõtetest tulevaid heitgaase. Selleks tuleks korstnatesse paigaldada puhastusfiltrid. Rahva peale mõeldes, tuleks tegeleda erinevate spordi- ja kultuuriasutuste arendusega. See soodustaks ka rahva püsimajäämist valda. 13. Kokkuvõte Sellest uurimusest võiks järeldada, et Toila valla keskkonnaseisund on suures pildis üldiselt hea. On kohti kuhu tuleks arenduste ja paranduste jaoks rohkem raha investeerida, aga muidu on valla elukvaliteet hea. Vallas on olemas kõik tähtsam eluks vajalik. Läheduses on olemas suuremad linnad. On olemas sadam, mille kaudu saab kaupu sisse ja välja vedada. 8 14. Kasutatud internetiallikad 1. Toila valla koduleht – www.toila.kovtp.ee 2
konventsioonis, millele kirjutasid 1974. aastal. Eesti liitus 1995. aastal. Helsingi Komisjon ehk HELCOM tegeleb Läänemere merekeskkonna kaitsmisega kõigi reostusallikate eest Eesti, Euroopa Ühenduse, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani ja Venemaa valitsuste vahelises koostöös. HELCOMi eesmärk on tagada terve elukeskkonnaga Läänemeri koos mitmekesiste tasakaalus toimivate bioloogiliste komponentidega, mille tulemusena saavutatakse hea keskkonnaseisund ning mis toetab erinevaid jätkusuutlikke majanduslikke ja sotsiaalseid tegevusi. HELCOMi peamiseks eesmärgiks on kaitsta Läänemere merekeskkonda kõigi reostusallikate eest ja taastada ning kaitsta selle ökoloogilist tasakaalu. Bonni konventsioon Rändavate loomade (linnud, nahkhiired, vaalad jt) kaitseks on asutatud Bonni konventsioon, millega tähtsustakse loomaliigi rändteede kaitse vajadust. Eesti liitus Bonni konventsiooniga 1
Seda olukorda saaks parandada Sõmeru Põhikooli keskkooliks muutes. 8 KOKKUVÕTE Analüüsi koostamine andis mulle palju uusi teadmisi Sõmeru valla kohta. Sõmeru vallas tegeletakse peamiselt põllumajanduse, ehituse, metallide töötlemise ja puidutööstusega. Töö käigus sain keskkonnateadlikumaks oma kodukoha valla suhtes. Keskkonnaseisund on Sõmeru vallas jätkusuutlik ja hea. Uurimustöö tulemusena sain kinnitust, et Sõmeru vald on sotsiaalselt turvaline ja atraktiivne elukeskkond. 9 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Sõmeru vald https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5meru_vald (14.03.2016) 2. Ttutvustus ja asukoht(Janne Lainjärv 2014) http://someru.kovtp.ee/tutvustus-ja- asukoht (14.03.2016) 3
Seda olukorda saaks parandada Sõmeru Põhikooli keskkooliks muutes. 8 KOKKUVÕTE Analüüsi koostamine andis mulle palju uusi teadmisi Sõmeru valla kohta. Sõmeru vallas tegeletakse peamiselt põllumajanduse, ehituse, metallide töötlemise ja puidutööstusega. Töö käigus sain keskkonnateadlikumaks oma kodukoha valla suhtes. Keskkonnaseisund on Sõmeru vallas jätkusuutlik ja hea. Uurimustöö tulemusena sain kinnitust, et Sõmeru vald on sotsiaalselt turvaline ja atraktiivne elukeskkond. 9 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Sõmeru vald https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5meru_vald (14.03.2016) 2. Ttutvustus ja asukoht(Janne Lainjärv 2014) http://someru.kovtp.ee/tutvustus-ja- asukoht (14.03.2016) 3
ennenägematule kasvule. Arvestades, et suur osa väliskaubandusest toimub läbi sadamate, ei ole raske mõista, kui suur on meresadamate vastutus järjest suureneva nõudluse haldamisel. Ühest küljest saame tehnoloogia ja oskusteadmiste abil merest üha enam väärtusi. Kasvav majandustegevus rannikualadel ja meredel seondub merekeskkonna seisundi halvenemisega. Merekeskkonna heaolu on aga kõige muu alus. Mereuuringute ja tehnoloogia arendamine aitavad saavutada majanduskasvu ilma, et keskkonnaseisund rohkem halveneks, need on merega seotud tegevusvaldkondade säästva arengu jaoks esmatähtsad. Mereuuringute teostamist saab käsitleda merenduspoliitika võtmeküsimusena, kuna ta on horisontaalselt seotud meremajanduse ja selle konkurentsivõime tõstmisega, mereharidusega, keskkonnakaitsega, meresüsteemide tundmaõppimisega, mõjuga inimtegevusele ja looduskeskkonnale muutuvates kliimatingimustes ning ka merearheoloogiaga. Merendusega seotud töökohtade hulk ja kvaliteet on oluline
annavad kokku vaid kümnendiku vajaminevast energiast. Viimastel aastakümnetel on üha enam kasutama hakatud alternatiivseid energialiiketuule,päikese,maasisest ja bioenergiat, kuid nende osatähtsus energiamajanduses tervikuna on tagasihoidlik. Inimkonna kasutuses on veel mitmeid energialiike(Maa pöörlemise energia, gravitatsioonienergia, termotuumaenergia), mida praeguse tehnoloogia abil ei osata või liiga kõrge hinna tõttu ei tasu kasutada. Järjest halvenev keskkonnaseisund ja naftavarude lõppemine sunnib käesoleval sajandil otsima uusi teid energiamajanduses. Muutused energeetikas on tingitud ka inimühiskonna muutuvatest vajadustest. Kuigi energiavajadus pidevalt kasvab, võimaldab kaasaegne tehnoloogia energiat järjest tõhusamalt kasutada. Mõõtmetelt väiksemad masinad ja seadmed, ökonoomsemad mootorid või isegi säästupirnid kasutavad vähem energiat. Energiat saab kokku hoida, vältides asjatuid või vähest kasu tootvaid energiakulutusi
Ringtee ümbrusse on ehitatud kuni 5-korruselisi kortermaju, ülejäänud korruselamute rühmad paiknevad linna äärtel ega mõjuta oluliselt üldpilti. Juhusliku arengu tulemusena puudub linnalik tihedus ja eristuv keskus. Põltsamaa territooriumil on järgmised jõesaared: Roosi-, Kirikla-, Lille-, Saunasaar ja Naistesaar. Roosi- ja Kiriklasaart ühendab Kiisamauru veskitamm. Töö peamiseks eesmärgiks on tutvustada Põltsamaa linna ning määrata kindlaks linna praegune keskkonnaseisund. Teiseks eesmärgiks oleks leida võimalikud lahendused linna keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks. 3 1. ÜLEVAADE PIIRKONNA AJALOOST JA HETKESEISUNDIST 1.1. Põltsamaa linna ajalugu Põltsamaa asus 13. sajandini Mõhu muinasmaakonnas. Varasemad andmed linna ajaloost ei ole täielikult säilinud. 13. sajandi teiel poolel rajati põltsamaale Liivi ordu linnus. Linnuse
mõju, tagajärjed. Taimestikku ja loomastikku ohustavad tegurid ja kaitsevõtted. Toiduprobleemide mõju keskkonnale. Kriteerium: Osata kirjeldada Eesti üldist keskkonnaseisundit (vesi, õhk, muld, taimed, loomad), osata tuua välja põhilised probleemid kohalikul ja globaalsel tasandil. Osata analüüsida keskkonnaprobleemide üldisi põhjus-tagajärg-leevendus seoseid. Pikaajalistest aegridadest selgub, et Eesti keskkonnaseisund paranes pärast nõukogude korra lagunemist oluliselt, teatas ministeerium ülevaate tulemusi kokku võttes. Viimastel aastatel on mitmes valdkonnas täheldatud saastetasemete ja reostuskoormuste vähenemise pidurdumist või isegi mõningast suurenemist, seda nii tugevnenud tööstuse kui põllumajandusliku tegevuse hoogustumise tõttu. Eluslooduse ja maastike mitmekesisuse seire näitab mitmete liikide arvukuse vähenemist
osalisele – kommensaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. K. on looduses tavaline ja ökoloogiliselt oluline, see väldib nt. ühe populatsiooni ainevahetussaaduste või toidujäätmete kogunemist. Eristatakse endo- ja eksokommensalismi (kokku puutuvad organismide välispinnad), tüüpilised endokommensaalid on nt. selgroogsete seedekulglas elavad bakterid ja algloomad. Protokooperatsioo-olemas Mutualism- olemas Neutralism-olemas 4 Pikaajalistest aegridadest selgub, et Eesti keskkonnaseisund paranes pärast nõukogude korra lagunemist oluliselt, teatas ministeerium ülevaate tulemusi kokku võttes. Viimastel aastatel on mitmes valdkonnas täheldatud saastetasemete ja reostuskoormuste vähenemise pidurdumist või isegi mõningast suurenemist, seda nii tugevnenud tööstuse kui põllumajandusliku tegevuse hoogustumise tõttu. Eluslooduse ja maastike mitmekesisuse seire näitab mitmete liikide arvukuse vähenemist looduslike
[http://www.keo.eco.edu.ee/failid/kogumik9/1ptk.pdf] (22.04.08) Põlevkivi on taganud Eesti majandusele stabiilse elektri hinna ja väga hea varustuskindluse. Uued energiaallikad peavad olema keskkonnasõbralikumad, kuid arvestama ka elektri hinna ja varustuskindluse aspekte. [file:///C:/Documents%20and%20Settings/kasutaja/Desktop/materjalid.html] [Põlevkivi roll Eesti majanduses Einari Kisel, Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeeriumi energeetikaosakonna juhataja] (22.04.08) Ida-Virumaa keskkonnaseisund on aastatega paranenud. Kogu Ida-Virumaa tööstus on järjest üle läinud keskkonna-sõbralikematele tehnoloogiatele Silmet, Narva Elektrijaamad, Viru Keemia Grupp, EP. Riigipoolne kontroll keskkonna kasutamise ja säästmise üle on pidevalt tõhusamaks muutunud. Kõik eelnev lubab väita, et põlevkivienergeetika on jätkuvalt jätkusuutlik. [http://www.google.ee/search?hl=et&q=Ida- Virumaa+majanduskeskkond+ja+perspektiivid%2C+Priit+Perens%2C+Ettev
Eesti põlevkivitööstuse olukord 20-21 saj . Põlevikivitööstuse ajalugu Nagu mujalgi Euroopas, loodi ka Eestis esimesed elektrijõujaamad aastatel 1882-1905. Need olid põhiliselt tehaste juures paiknevad elektrijaamad ja Eestis ehitati nad peamiselt Tallinnas. Algselt pruugiti elektrit vaid ruumide valgustamiseks. Esimesed teadolevad elektrilised tehaseseadmed pärinevad 1893 aasta Kunda tsemenditehasest. Esimene munitsipaaljõujaam rajati 1907 aastal, selle võimsus oli 100 kW, seda käitas aurumasin ning toodetud elekter läks Pärnu linna tänavate valgustamiseks. XX sajandi algul oli Eestis peamiseks energiatooraineks turvas. 1922 aastal moodustas põlevkivi kõigest 10,6% primaarenergiaressursist. Järk-järgult hakkas põlevkivikasutus suurenema ning 1923 aastal viidi Tallinna linnajõujaam turbalt põlevkivile ning aastal 1930 kasutati umbes 60 000 tonni ,,pruuni kulda" aastas. 1939 aasta...
Viimastel aastatel on üha enam hakatud kasutama alternatiivseid energialiike tuule-, päikese-, maasisest ja bioenergiat, kuid nende osatähtsus energiamajanduses tervikuna on tagasihoidlik. Inimkonna kasutuses on veel mitmeid energialiike nagu maa pöörlemise energia, gravitatsioonienergia, termotuumaenergia, midapraeguse tehnoloogia abil ei osata või liiga kõrge hinna tõttu ei tasu kasutada. Järjest halvenev keskkonnaseisund ja naftavarude lõppemine sunnib käesoleval sajandil otsima uusi teid energiamajanduses. Muutused energeetikas on tingitud ka inimühiskonna muutuvatest vajadustest. Kuigi energiavajadus pidevalt kasvab, võimaldab kaasaegne tehnoloogia energiat järjest tõhusamalt kasutada. Regioonide naftatööstus Naftat tootvaid riike on palju, kuid suurtootjaid vaid paarikümne ringis. Ligi 2/3 maailma naftavarudest paikneb Lähis-Ida riikides. Seal toodetakse ligi kolmandiuk naftast, mille
Keskkonnakaitse 1. Keskonnakaitse põhieesmärgid: · keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine · inimese tervise kaitsmine · loodusressursside kaalutletud ja mõistlik kasutamine · meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil, et tegelda piirkondlike ja ülemaailsete keskkonnaprobleemidega 2. Globaalsed keskkonnaprobleemid. Loodus on oma tasakaalu kaotanud tänu paljude inimeste egoistlikule tegevusele (ehk "raha eest saab kõike osta" või siis "võtame kõik mis võtta annab - elame ju vaid üks kord"). Pillav ja saastav eluviis viib inimesed olukorrani, mil inimkonnal muutub Maal normaalne eksisteerimine võimatuks. Niisiis kaevame me sõna otseses mõttes iseendile ja oma lastele "hauda" - loodus suudab alati ellu jääda, sest meie ümbritsev keskkond on alati olnud pidevas muutumises. Tekib ainult üks "väike" küsimus - kas ka inimesed suudavad uues keskkonnas...
Mitmed saarestikud kannatavad vee tõusu all. *Eesti üks väheseid riike, kes võidab kliima soojenemisest. Ilm soojemaks, pikeneb põllumajanduseks sobiv periood, rekreatsioon saab igal ajal toimida (talispordialadele ei mõju hästi) 24. Läänemere rekreatiivsed võimalused – rMitmekesine rannajoon, 1500 saart (eestil), lainelauaga sõitmine, purjetamine, süstasõit, jääpurjetamine, jalgsimatkad laidudel. 25. Läänemere keskkonnaseisund – eostus tohutu, põhilised keskkonnaprobleemid eutrofeerumine (toitainete üleküllastamine, mida inimene mõjutab), uputatud keemiarelvad (pommide best before on läbi saanud, hakkavad lekkima, kalad kaovad). 26. Eesti vesikonnad ning nende erinevused veematkade korraldamises – neli vesikonda aga neljas saarlaste oma ja ei oma erilist tähtsust. Soome lahe vk, Liivi lahe Väinamere vk, Peipsi vk. Millist mõju avaldab keskkonnale. 27
valdkondade (tööstus, äriringkonnad, teadus, põllumajandus) tegevuse õhutamine ja kaasatõmbamine. Rakendamise vahendid - rahastamine, keskkonnasõbralikud tehnoloogiad, teaduse, hariduse, avalikkuse kaasamine, rahvusvahelise koostöö arendamine, otsustamisprotsessi käik. Iga sektsioon sisaldab vastava valdkonna kirjeldust ja selle spetsiifikast tulenevaid küsimusi ja ülesandeid. Kuna maailma riikide majanduslik tase, keskkonnaseisund ning valupunktid on äärmiselt erinevad, siis ei pruugi paljudes peatükkides käsitlemist leidvad probleemid maailma erinevates piirkondades võrdselt aktuaalsed olla. Sellest tulenevalt pole ka võimalik koostada kogu maailma kohta kehtivat ühtset tegevuskava säästva arengu saavutamiseks, vaid arvestada tuleb kohalike omapäradega. Eesmärgi saavutamiseks seatakse kõikidele riikidele ülesandeks rahvuslike säästva arengu
valdkondade (tööstus, äriringkonnad, teadus, põllumajandus) tegevuse õhutamine ja kaasatõmbamine. Rakendamise vahendid - rahastamine, keskkonnasõbralikud tehnoloogiad, teaduse, hariduse, avalikkuse kaasamine, rahvusvahelise koostöö arendamine, otsustamisprotsessi käik. Iga sektsioon sisaldab vastava valdkonna kirjeldust ja selle spetsiifikast tulenevaid küsimusi ja ülesandeid. Kuna maailma riikide majanduslik tase, keskkonnaseisund ning valupunktid on äärmiselt erinevad, siis ei pruugi paljudes peatükkides käsitlemist leidvad probleemid maailma erinevates piirkondades võrdselt aktuaalsed olla. Sellest tulenevalt pole ka võimalik koostada kogu maailma kohta kehtivat ühtset tegevuskava säästva arengu saavutamiseks, vaid arvestada tuleb kohalike omapäradega. Eesmärgi saavutamiseks seatakse kõikidele riikidele ülesandeks rahvuslike säästva arengu
erinevate valdkondade (tööstus, äriringkonnad, teadus, põllumajandus) tegevuse kaasamist eesmärgi saavutamiseks. Rakendamise vahendid , milleks on rahastamine ja keskkonnasõbralikud tehnoloogiad. Oluline punkt selles sektsioonis on teaduse, hariduse, avalikkuse kaasamine ning rahvusvahelise koostöö arendamine, Iga sektsioon sisaldab vastava valdkonna kirjeldust ja selle spetsiifikast tulenevaid küsimusi ja ülesandeid. Kuna maailma riikide majanduslik tase, keskkonnaseisund ning valupunktid on äärmiselt erinevad, siis ei pruugi paljudes peatükkides käsitlemist leidvad probleemid maailma erinevates piirkondades võrdselt aktuaalsed olla. Sellest tulenevalt pole ka võimalik koostada kogu maailma kohta kehtivat ühtset tegevuskava säästva arengu saavutamiseks, vaid arvestada tuleb kohalike omapäradega. Eesmärgi saavutamiseks seatakse kõikidele riikidele ülesandeks rahvuslike säästva arengu
Vaadates vastajate aktiivsust keskkonnaseisundi parandamisel, on tendents pigem passiivsuse poole – üle poolte vastajatest (56%) väidab, et olukorra parandamiseks üksikisikuna ei saa ta eriti midagi teha. Vaid 14% leiab, et me ise saame midagi parendada. Analüüsides küsimuse piirkondlikke erinevusi, on näha, et 20% Nõmme, 20% Haabersti ning 19% kesklinna elanikest leiab, et nad saavad olukorra parandamiseks ise midagi ära teha. Vaadates institutsioone, kelle poole pöördutaks, kui keskkonnaseisund on halvenenud, siis 40% kõikidest vastanutest pöörduks linnaosavalitsuse poole, 30% tervisekaitseametisse ning 29% kohaliku keskkonnaameti poole. Kõige aktiivsemateks abi otsijateks pea kõikide asutuste juures peavad end Tallinna lähiümbruses elavad vastajad, samuti ka Nõmme ja Pirita elanikud. 40 Mõnevõrra passiivsemad on Põhja-Tallinnas elavad vastajad, kellest 28% märgib, et
· 12 süsinikku ja kloori sisaldava kemikaali kasutamise keeld · Ökoturism · Korporatsioonide keskkonnateadlikkuse kasv · Energiasäästlikumad ehitised · Happevihmade vähenemine Eestis · Võit soode sõjas · Võit fosforiidi sõjas · IMahepõllumajanduse rahvuspark N Liidus, Balti riikides · Looduskaitse süsteemiareng · Alternatiivenergia arengareng · Heatasemelised keskkonna ajakirjad · Keskkonna erialade suur populaarsus · Eesti ja globaalne keskkonnaseisund ja selle muutumise trendid, reostust mahendavad meetmed (veekogudele, atmosfääri jne). 20
veelgi kiiremini. Kokkuvõte Sisepõlemismootor on auto liikumapanevaks jõuks. Samas on auto inimese ruumilist käitumist enim mõjutanud leiutis. Auto on muutnud meid liikuvaks. Massiline autokasutus on ülimalt keskkonnavaenulik. Seega oli sisepõlemismootori leiutamine ja arendamine 20. sajandi algul olulise tähtsusega, mis viis sõidukite arvu ülikiirele kasvule ning nafta ulatuslikule kasutamisele. Järjest halvenev keskkonnaseisund ja naftavarude lõppemine sunnib käesoleval sajandil otsima uusi teid energiamajanduses. Mõõtmetelt väiksemad masinad ja seadmed ning ökonoomsemad mootorid kasutavad vähem energiat. Siiski on nafta tänpäeval kõige enamkasutatav energialiik ja peamine mootorikütuse tooraine. Selles referaadis kasutasin mitmeid antud teemaga seotud allikaid. Algul tundus sisepõlemismootor ja sellega seonduv pisut keeruline. Kuid mulle meeldis küllaltki lihtsas
· Jääolud on parimad Eesti läänerannikul, seetõttu on sealsed piirkonnad populaarsed jääpurjetajate seas. · Põhjarannikul on mere avatuse tõttu hulgaliselt rüsijääd, mistõttu jääolud on kehvemad · Eesti rannikumeri pakub häid võimalusi seni Eestis vähelevinud rekreatiivsetele aladele nagu näiteks meresüstadega sõitmine ja jalgsimatkad laidude l24. Läänemere keskkonnaseisund · Suurim keskkonnaprobleem on vee toitainetesisalduse tõus e. Eutrofeerumine · Eutrofeerumist põhjustavad fosfori- ja lämmastiku sissekanne jõgedega ja merre suunatavad heitveed. · Sügavamad kohad Läänemeres on hapnikuvaesed ja elutud, sest põhja- ja pinnakihtide vesi ei segune. · Selline vöönd Läänemere keskosas laieneb pidevalt eutrofeerumise tõttu. · Merre satub ka mitmeid muid ebasoovitavaid aineid. Näiteks laevavärvides sisalduvad
o loodusvarade säästlik kasutamine ja jäätmetekke vähendamine o kliimamuutuste ärahoidmine ja õhu kvaliteet säästev areng – sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna seostatud areng, mis arvestab keskkonna taluvuspiiride ning ressursside säilitamise vajadusega säästva arengu põhimõte: tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt KESKKONNASEISUND suurimad keskkonnaprobleemid ja saavutused maailmas ja Eestis: MAAILMAS EESTIS Keskkonnaprobleemid: Keskkonnaprobleemid Globaalne soojenemine Välisõhu saastamine ja õhu saastatus linnades, mis Liigne nafta tarbimine negatiivselt mõjutab inimese tervist, ökosüsteeme Märgalade kadumine ja ehitisi;
Kui kivisüsi andis 19. saj tõuke tööstuse laienemisele, oli nafta 20. saj kiire majanduskasvu peamine energiaallikas. Praegusel ajal on kasutusel peamiselt: nafta + naftasaadused; maagaas; kivisüsi (peamiselt arengumaades); veejõud ja tuumaenergia, alternatiivsed energialiigid (tuule-; päikese-; maasisene ja bioenergia). Inimkonna kasutamisel on veel mitmeid energialiike, mida praegu veel ei osata/ei tasu kasutada. Halvenev keskkonnaseisund ja naftavarude kurb seis sunnib otsima uusi ideid energia saamiseks. Muutused on tingitud inimühiskonna muutuvatest vajadustest. 30. Maailma tähtsamate energiavarade (nafta, maagaas, kivisüsi) kaevandamis/ammutamis- ja töötlemispiirkonnad. (lk 69-74) Ammutamine Töötlemine Nafta Lähis-Idas(ligi naftavarudest) ;Ladina- maailma naftast
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2014/2015. ÕPPEAASTA Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused. Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja – hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide säilitamise. Keskkonnakaitse - Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus. Looduskaitse – looduskeskne, kk – inimkeskne suhe. Looduskaitsevää...
liiga madalaks, takistavaks teguriks on ulatuslikud roostikud. Rannikumere avatus avamerele avaldab positiivset mõju lainetusele, seetõttu ka surfimisele. Jääolud on parimad Eesti läänerannikul, seetõttu on sealsed piirkonnad populaarsed jääpurjetajate seas. Eesti rannikumeri pakub häid võimalusi seni Eestis vähelevinud rekreatiivsetele aladele nagu näiteks meresüstadega sõitmine ja jalgsimatkad laidudel. 24.Läänemere keskkonnaseisund Suurim keskkonnaprobleem on vee toitainetesisalduse tõus e. Eutrofeerumine. Eutrofeerumist põhjustavad fosfori- ja lämmastiku sissekanne jõgedega ja merre suunatavad heitveed. Merre satub ka mitmeid muid ebasoovitavaid aineid. Näiteks laevavärvides sisalduvad kloororgaanilised ühendid ja raskemetallid ladestuvad kalades ja toitumisahela lõpus olevates hüljestes. Mitmete lahtede vesi põhjarannikul on ujumiseks ebasoovitatav. 25
vähestele ilmingutele ei pööra inimene sageli vajalikku tähelepanu. Selles vähi salakavalus seisnebki, et märkamatult arenedes annab ta ootamatu ja tihti saatusliku hoobi alles siis, kui on jõudnud juba staadiumisse, kus ravi on keeruline või ei anna enam tulemusi. Peaaegu kunagi ei pane vaid üks tegur rakke pidurdamatult vohama vähk tekib mitme mõjuri koostoime tulemusena. Sellisteks mõjuriteks võivad olla toitumine, eluviisid ja kahjulikud harjumused, Pärilikkus, keskkonnaseisund, elu- ning töötingimused, pidev stress jm. Teadma peab ka seda, et vähk ei teki terves koes. Sageli esineb varem mingi pikaajaline koekahjustus, põletik, haavand või muu haigus, mille tähelepanuta jätmine või pikaks veninud paranemine võivad luua soodsa pinnase vähi tekkeks. Vähi üheks tekkepõhjuseks on ka muudatused rakutsüklis. Kui see nn süsteem lakkab perfektselt töötamast, siis võib see põhjustada vähki. 57
.............. 28 5.1. Sissejuhatus ....................................................................................................... 28 5.2. Hetkeolukord..................................................................................................... 29 5.3. Rannakülade olukord ........................................................................................ 31 5.4. Euroopa Kalandusfondi toetused aastatel 2007-2013 ....................................... 31 5.5. Keskkonnaseisund ja ressursi olukord .............................................................. 32 5.6. Valdkonna SWOT ............................................................................................. 32 5.7. Valdkonna analüüs ............................................................................................ 34 6. Kaugpüük ................................................................................................................. 35 6.1. Püügipiirkonnad .............
Teisisõnu, riik on jätkusuutlik, kui inimeste elujärg paraneb, meil on turvaline ja puhas elukeskkond ning majanduse konkurentsivõime suurendamiseks kasutatakse loodusvarasid mõistlikult. Eesti säästva arengu eesmärgid aastani 2030 on strateegias Säästev Eesti 21 järgmised: o Eesti kultuuriruumi elujõulisus; o inimese heaolu kasv; o sotsiaalselt sidus ühiskond; o ökoloogiline tasakaal. Keskkonnaseisund Ülemaailmsed keskkonnaprobleemid: rahvastikuprobleem, kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine, energiaprobleem, jäätmeprobleemid, taime- ja loomaliikide hävimine, pinnase hävimine ja kõrbestumine, veekriis ja veekogude reostumine, happevihmad Kliima soojenemine – tingitud süsihappegaasi rohkusest õhus. Süsihappegaasi kiht laseb Päikese soojuskiirguse läbi aga takistab selle tagasikiirgumist
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE AJALUGU Looduskaitse arenguetapid: Looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemine; ühiskondlikud meetmed; teaduslik loodushoid; riiklikud meetmed; rahvusvahelised meetmed. Looduskaitse ideede areng: Rahvausund; kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks; loodusmälestiste kaitse; üksikobjektide kaitse; kaitsealade loomine; biotoopide, elupaikade kaitse; looduskaitse väljaspool kaitselasid. Looduskaitse eelduste kujunemise aeg: Ashoka seadused ca 273-232 e.m.a. hindude loodussuhted, põhimotiiv - elu hoidmine. Eesti rahvausund (pühad loodusobjektid, keeldude süsteem). Albert Schweitzeri deviis: “aukartus elu ees.” Looduskaitse areng Eestis: Animism. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel. 1642 Pühajõgi (Võhandu) reostamine (pais ja veski). 1644 Johann Gutslaff: "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus,” Piksepalve - esimene eestikeelne tekst suhtumise...
ja haldustasandil, kus nad annavad parima tulemuse; traditsioonilise looduskaitse ja loodushoiu edendamine. Säästev areng: Sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna seostatud areng, mis arvestab keskkonna taluvuspiiride ning ressursside säilitamise vajadusega. Säästva arengu põhimõte: Tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt. 11.) KESKKONNASEISUND Suurimad keskkonnaprobleemid maailmas: Globaalne soojenemine, Liigne nafta tarbimine, Märgalade kadumine, Hiigeltammide kasv, Korallriffide kadumine, Liigne kalastamine, Tuumajäätmed Suurimad keskkonnaprobleemid Eestis: Õhu saastatus, jääkreostus, põhjavee kvaliteedi ja kvantiteedi langus; Veekogude ebaratsionaalne kasutamine, reostamine ja eutrofeerumine. Vee- elustiku, sealhulgas kalavarude taastootmise ja kvaliteedi langus; Keskkonna saastamine
ja haldustasandil, kus nad annavad parima tulemuse; traditsioonilise looduskaitse ja loodushoiu edendamine. Säästev areng: Sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna seostatud areng, mis arvestab keskkonna taluvuspiiride ning ressursside säilitamise vajadusega. Säästva arengu põhimõte: Tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt. 11.) KESKKONNASEISUND Suurimad keskkonnaprobleemid maailmas: Globaalne soojenemine, Liigne nafta tarbimine, Märgalade kadumine, Hiigeltammide kasv, Korallriffide kadumine, Liigne kalastamine, Tuumajäätmed Suurimad keskkonnaprobleemid Eestis: Õhu saastatus, jääkreostus, põhjavee kvaliteedi ja kvantiteedi langus; Veekogude ebaratsionaalne kasutamine, reostamine ja eutrofeerumine. Vee- elustiku, sealhulgas kalavarude taastootmise ja kvaliteedi langus; Keskkonna saastamine
TARTU ÜLIKOOL ÖKOLOOGIA JA MAATEADUSTE INSTITUUT ZOOLOOGIA OSAKOND HÜDROBIOLOOGIA ÕPPETOOL Taavi Porkveli MEREKAITSEALADE VÕRGUSTIKU LOOMISE ALUSED JA RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ LÄÄNEMERE TINGIMUSTES Bakalaureusetöö Juhendaja: Tiia Möller TARTU 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1 Merekaitsealad ........................................................................................................................ 4 1.1. Ajalugu ja merekaitsealade vajadus ................................................................................ 4 1.2. Mõiste ja aspektid merekaitsealade loomisel .................................
Arengumõõdikud I Välja kujunenud valdkonnad + instrumentide komplekt hindamaks maailma riikide/ühiskondade arengutaset. Tuntumad konstruktid, mida hinnatakse: – Vabadus (poliitilised vabadused, majandusvabadus, demokraatia) – Võrdsus (ebavõrdsus, võrdsed võimalused) – Tervis, haigestumine, eluiga, hälbiv käitumine – Majanduskeskkond, tehnoloogia, innovatsioon, internet – Riigi võimekus – Korruptsioon – Keskkonnaseisund – Usaldus, sallivus, rahumeelsus, subjektiivne rahulolu, õnn, väärtused Pilk neile, millised läbi löönud - mis see on, kes mõõdab/hindab ja kuidas, millised andmebaasid olemas, näited tulemustest • Vabadus: vaatepunktid ja hindajad • Poliitilised ja kodanikuvabadused: Freedom House • Ajakirjandusvabadus: Freedom House • Demokraatia: The Economist • Majandusvabadus: Heritage Foundation • Miks vabadus ja demokraatia?
Vaatles ka enda lapsi. Vaatles lapsi sünnist alates. Kolm kõigemõjukamat tööd: 1. 1936 ,,Intelligentsuse lätted lastel"- intelligentsuse progresseeruv areng imiku poolt korratavate tegevuste järgi 2. 1937 ,,Reaalsuse konstrueerimine lapse poolt"- Kuidas tekivad arengu käigus ruumi, aja, füüsiliste objektide ja põhjuslikkuse mõisted. 3. 1945 ,,Mäng, unenäod ja jäljendamine lapseeas" - Fantaasia ja sümbolismi tekkiine väikelapse eas. Kognitiivne arenguteooria 1970 väidab et lapsed läbivad oma arengus erinevatest staadiumitest koosneva seeria kindlas järjekorras, mis kõigil lastel on ühesugune. Liikumine ühelt astmelt teisele Arengupsühholoogia Kõige all on eelmise aasta mõlemad eksami variandid. John Locke (1632-1704) meedik+psühholoog , bioloogia haridus. Tabula rasa - Laps on sündides puhas leht. Keskkonna mõjutustele väga vastuvõtlik. Inimesel ei ole teadvust ...
+ + - - Neutralism 1) koaktsioonide puudumine koos elavate eri liikide populatsioonide vahel. 2) evolutsiooniteooria, mille järgi looduslik valik toimub molekulaarsel tasandil üksnes kahjulikke muutusi kõrvaldavalt, enamik molekulaarmuutusi on organismide suhtes neutraalsed ega allu valikule ja organismi valgud evolutsioneeruvad kindla autonoomse kiirusega. 18 3. KESKKONNASEISUND Atmosfääri, vee, mulla, taimestiku, loomastiku ja maastike kaitse. Kriteerium: Osata kirjeldada Eesti üldist keskkonnaseisundit (vesi, õhk, muld, taimed, loomad), osata tuua välja põhilised probleemid kohalikul ja globaalsel tasandil. Osata analüüsida keskkonnaprobleemide üldisi põhjus-tagajärg- leevendus seoseid. ATMOSFÄÄRI KAITSE Atmosfääri saastumise all mõistetakse sinna inimese või looduse tegevuse
2030. Tallinn: Keskkonnaministeerium. lk 107. 11. Kink, H., Andresmaa, E., Orru, M. (1998). Eesti soode hüdrogeo-ökoloogia. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus. 128 lk. 12. Kohv, N., Mandel, E., Ljamtsev, A. (2003). Õhku paisatud saasteainete heitkogused Eestis (paiksed saasteallikad) ja 2001 aasta lõpuaruanne. Keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskus. Tallinn. 13. Kohv, N., Roots, O., Liiv, S., Laius, V. (2000). Õhk. – Eesti keskkonnaseisund XXI sajandi lävel. /Koost. Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus. Tallinn: OÜ Mansfield, lk 13-36 14. Laja, M. (2005). Põlevkivituhk, omadused ja käitumine vesikeskkonnas. (Magistritöö). Tartu Ülikooli Füüsikalise Keemia Instituut. Tartu. 15. Liblik, V. (2007). Kirde-Eesti keskkonna hullud ajad on möödas. – Eesti Loodus. Nr. 9. 16. Liblik, V., Maalma, K. (2005). Saasteainete emissioon ja õhu kvaliteet Ida-Virumaa linnades
Freoonid on tavaline 3 tööstusprodukt, mida kasutati külmutussüsteemides, õhukonditsioneerides, aerosoolides, lahustites ja mõningates pakkematerjalides. Lämmastikoksiidid on põlemisprotsessi kaasprodukt, ka näiteks lennukite heitgaasides. Põhilised keskkonnakoormuse allikad pärinevad inimtegevusest, rahvastiku suurenemise tõttu, kõike on vaja rohkem, kõike tarbitakse rohkem. 7. Eesti ja globaalne keskkonnaseisund ja selle muutumise trendid, reostust mahendavad meetmed (veekogudele, atmosfääri jne) Eesti keskkonnaseisund: Eesti keskkonnaseisund paranes peale Nõukogude aega oluliselt. Põlevkivist toodetakse 80-90% elektri- ja soojusenergiat, suurimaks saasteallikaks, selle kahjuliku mõju vähendamiseks on kasutusele võetud taastuvenergiaallikaid (ligi 10%). Kasvuhoonegaaside tekitaja, mis tekitab kliimamuutuseid, õhutemp, ja sademed on tõusnud
keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite vahel (sh poliitilised, sotsiaal- majanduslikud jt tegurid), võimaldades jälgida trende ja hinnata muutusi aegrea jooksul. Nõuded keskkonnaindikaatoritele • Teaduslikult põhjendatud • Kajastama põhjuslikke seoseid • Esinduslikud, hõlmama keskkonda ja seda mõjutavaid tegureid terviklikult • Pakkuma üheselt mõistetava väljundi, võimaldades jälgida trende Indikaatorid - hinnang keskkonnale • Milline on keskkonnaseisund? • Kas see vastab meie eesmärkidele • Millised tegurid põhjustavad vaadeldavaid muutusi • Kas rakendatavad vastumeetmed on piisavalt efektiivsed? Väljatöötatavad indikaatorid peaks vastama järgmistele küsimustele: • Mis toimub, milline on seisund? • Miks toimub? • Mis mõjud sellega kaasnevad? • Millised meetmed on kasutusele võetud? • Kas sellest on kasu? Need on üsna sarnased DPSIR indikaatorite süsteemile, samas pole DPSIR indikaatorite
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
