Industriaalühiskonna kujunemine - uuendused ja probleemid Industriaalühiskonna kujunemine on üleminek käsitöölt mehhaniseeritud tootmisele ehk tööstuslikule tootmisele. See murrang muutis inimeste eluolu ja ühiskonda. Tarbekaubad said inimestele kättesaadavamaks ja kujunes majandus. Senise põllumajanduse asemel sai tööstusest peamine ühiskonna arengumootor ja rikkuse tooja. Tööstusiku pöörde üheks eelduseks oli 19. sajandil orjanduse hääbumine. Kuid peamised tõuke tegurid oli 18. sajandil uuendused tehnoloogilises arengus ning algkapitali ja tööjõu olemasolu. Tööjõud saadi enamasti maalt kuna ka põllumajanduses suurenes masinate kasutamine. Esmalt kasutati kaubandusest saadud raha uute tootmisettevõtete rajamiseks. Industriaalühiskonna tekkimist soodustas aina suurenev rahvaarv ja vaba ettevõtlus. Tööstulik pööre sai alguse Inglismaalt 18. sajandi keskel, alles 19. sajandi keskpaigaks oli muutu...
UUSAEG Sissejuhatus: mõiste, ajalised piirid, iseloomulikud jooned Uusaja mõiste ja ajalised piirid · Millal ja kelle poolt võeti kasutusele keskaja mõiste? 15.-16. sajandil Itaalia humanistid · Millal lõppes keskaeg? e. millal algas uusaeg? millal lõppes uusaeg? 1453 1900 1492 1914/1918 Umbes 1500 1517 1917 1648 1642 1789 Uusaja periodiseerimine · VARAUUSAEG: 15.-16. sajand Euroopa domineerimine maailmas Kolonialismi kujunemine Absolutismi kujunemine Kiire majanduse areng · KLASSIKALINE UUSAEG: 1600-1789 nn. vana korra (ancien regime) aeg Absolutism valitsemises (17. saj.) Valgustus 18. sajandil ja ilmaliku ideoloogia esiletõus · 1789-1815 Suur prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad · 1815-1900/1914 rahvuslik liikumine konstitutsiooniline monarhia (ja parlamentarismi areng) tööstuse kiire areng, industriaalüh...
Industriaalühiskonna kujunemine 1. Tööstusrevolutsioon üleminek käsitsitöölt manufaktuurides masintootmisele vabrikutes Tööstusrevolutsiooni eeldused: a) Uute masinate leiutamine ja kasutuselevõtt b) Raha olemasolu: vabrikute rajamiseks masinate ja tooraine ostmiseks tööjõu palkamiseks c) Palgatööliste olemasolu : inimesed, kes elatusid enda tööjõu müümisest tänu masinate kasutamisele sai vaba tööjõudu käsitööliste ja talupoegade hulgast d) Turu olemasolu, mis mõjutas tootmist: vajalik oli nõudlus kaupade järele e) Konkurents tootjate vahel: sellest olenes kaupade kvaliteet ja hind f) Tooraine olemasolu kaupade valmistamiseks 2. Inglismaa tööstusrevolutsiooni juhtriik a) Inglise kodusõda kaotas feodaalsed takistused majanduses b) Tähtsamateks majandusharudeks kujunesid söe- ja tekstiilitööstus: süsi kui energiaallikas raua...
INDUSTRIAALÜHISKONNA KUJUNEMINE · 19. Saj. Keskpaigaks oli masintootmine muutunud enamikes Euroopa riikides ja USA-s valitsevaks. · Kaevandati hoogsalt rauamaaki ja kivisüsi. · Kaevanduste juurde tekkisid suured tööstuskeskused. · Suurtööstuse arendamine ongi teisisõnu INDUSTRIALISEERIMINE suurtööstust saavutustele ühiskond aga INDUSTRIAALÜHISKOND . Tööstus kujunes tähtsaimaks majandusharuks, mis kiirendas ka teiste majandusharude arengut ning tõi endaga kaasa elatustaseme tõusu ühiskonnas. Tööstusharudest tõusis omakorda esile rasketööstus, mis oli seotud eelkõige rauamaagi ja kivisöe tootmisega. Suurtes rauamaagi ja söekaevanduste piirkondadest said tähtsad tööstuskeskused. Rasketööstuse kõrval arenes ka kiiresti kergetööstus, mis varustas inimesi nende igapäevaelus vajalike tarbekaupadega. Industrialiseerimine tõi omakorda kaasa põhjalikud muudatused mitte ainult tootmises, vaid ka teistes ühiskonnaelu sfä...
Industriaalühiskonna kujunemine Rasketööstus- Toodab tootmisvahendeid Kergetööstus- igapäevased kaubad Tööstusrev 18.saj muutused tehnoloogias- masinate ulatuslik kasutamine Manufaktuuride asemele tulid vabrikud Algas tööstuslik pööre e tööstusrevulutisoon Raha akumuleerimine(rahakogumine)- kaubandusest Huvi tehniliste leiutuste vastu Vabad töökäed vabrikutesse tulid maalt Tööstusrev-ni kiirendas rahvastiku kiirekasv Kujunes turukonkurents 1765 James Watt aurumasin Peamiseks kütuseks muutus kivisüsi,1800 leiutas A.Volta valmistas patarei ja aku, M,Faraday valmistas elektrigeneraatori ja hiljam ka elektrimootori, 1879 valmistas T.Edison elektrilambi INGLISMAA Tööstuslik pööre algab ÜK-s ÜK kiire maj. Arengu põhjused 17.saj kod.rev kõrvaldas feod takistused Maavarade rohkus, juhtuv riik ülemerekaubanduses ÜK oi saareriik, mis jäi kõrvale suurtest sõjalistest konflikidest Unioon Sotimaaga, tollivaba maja.piirkond Puudus pärisorjus Heal tas...
Prantsuse revolutsioon (1789 -1799 ) lk 70-77 · Põhjused: rahulolematus kuningavõimuga, liiga kõrged maksud, seisuslik kord · Mõju Euroopale: valgustuse levik, rahvusriikide teke, mässud, kukutati feodaalkord ja kuningavõim, inispirtatsioon 19.sajandi revolutsionääridele ja 20. Sajandi totalitaarsetele reziimidele · Sündumused. Bastilles^ vallutamine kuningas põgeneb - konstitutsiooniliseks monarhiaks muutumine vabariik kuninga hukkamine brümääri riigipööre Uue maailmapildi kujunemine · Renessanss · Humanism · Valgustus · Maadeavasuste mõjud ja tagajärjed Põhjused: o Vajadus idamaiste vürtside järele o India kaubad olid araablaste ja türklaste vahenduse tõttu väga kallid o Uudishimu ja seiklusjanu o Kullajanu Euroopas oli puudus väärismetallidest, idamaid kujutati ette aga väga rik...
Tööstusliku pöörde eelduses -masinate leiutamine -pärisorjuse kaotamine (tööjõud) -raha olemasolu (sai osta masinaid, töötajatele palka maksta) -turg kauba jaoks (kaubavahetus, inimesed ostsid) -konkurents (kõik hakkasid kvaliteeti parandama jne) Tagajärjed -industriaalühiskonna tekkimine -rahvastiku kasv -linnastumine -põllumajanduse areng -transpordi areng (rong, laev) - migratsioon -hariduse, kultuuri areng Poliitilised ideoloogiad Konservatism- 19. sajand, järskude uuenduste vastu, aadel, kirik, vaimulikud, muutused teeb kuningas, reforme teeb riigivõim, kirik on megatähtis Liberalism- vastukaaluks, kodanikud kes tahtsin võimule, vabadus, võrdsus, usuvabadus Sotialism- et võrdsust tuua, kolmas seisus, võrdsed õigused, usu vastu, pole klasse Mõisted Tööstuslik pööre-üleminek käsitöölt tööstuslikule tootmisele Turumajandus- majandussüsteem, mida iseloomustab tootjate vaba konkurents ja kaupade hinna kujunemine nõudluse- pakk...
Kontrolltöö- Industriaalühiskonna kujunemine (§8 – 12): Tööstuslik pööre (§8): mõisted- tööstuslik pööre, tööstusriik. I ja II tööstusrevolutsioon (Millal toimus? Millised olid energiaallikad? Millised olid peamised tööstusharud?) (vt ka TV ül 1). Miks sai tööstuslik pööre alguse just Inglismaal (vt ka TV ül 8). Suurtootmine ja kapitalism (§9): mõisted- aktsia, börs, turumajandus, kapitalism, monopol. Kapitalistliku ühiskonna positiivsed ja negatiivsed küljed (vt ka TV ül 7, õpik lk 48). Millised olid monopolide tekkimise negatiivsed mõjud (vt ka TV ül 8, õpik lk 49). Tööliste olukord (§10): mõisted- ametiühing, streik. Millised asjaolud mõjutasid tööliste sissetulekut 19.sajandil (vt ka TV ül 3, õpik lk 80). Sotsialism (§11): mõisted- sotsialism, proletariaat, diktatuur, kommunism, sotsiaaldemokraatia, anarhism (vt ka TV ül 3). Kommunismile ja sotsiaaldemokraatiale iseloomulikud tunnused (vt ka õpik lk 56 ja 58). Industriaalse ü...
Rahvusriigid ja industriaalühiskond · Saksamaa killustatus ja Itaalia rahvuslik liikumine, viis riikide ühendamisen Industriaalühiskonna kujunemine · Tööstuslik pööre levis üle kogu Euroopa. · Tähtsaim majandusharu tööstus(rasketööstus) Venemaa · 1820.pääses võimule tagurlus · Tööstuse arenguga kaasnes kiire linnastumine · 1825. Noorte aadlike mässukatse · Põllumajanduse eesmärk oli toita inimesi suurlinnades · Hakati rakendama venestamispoliitikat · Tööstuse areng muutis ühiskonna sotsiaalset palet · Aleksander II alustas venemaal r...
AJALUGU Suure prantsuse revolutsioon(1789-99)i tähtsus Enne revol. Oli prantsusmaa absolutismilise(piiramatu võimuga valitseja,kunn) valitsusega riik..ka teists euroopa maades. Vabariiki oli 18.sajandi lõpus 2 Sveits, Holland Enne revol. Valitses seal seisulik kord. (seisus-ühiskonna grupp) 1. Vaimulikud 2. Aadlikud 3. Kolmas seisus(kõik ülejäänud..talupojad, käsitöölised,manufaktuuride omanikd jne) 1,2 olid priviligeeritud(eesõigused) nad ei pidanud maksma makse. Feodaalkord ( talupoeg sõltus mõisnikust, rentis maad, pidi kandma koormisi..raharent) Feodaalil oli ainuõigus jahti pidada. Talupojal oli kohustus..peletada öösel konni, et feodaalid magada saaksid, ei tohi omada veskit Prantsusmaal oli lubatud vaid üks usk-katoliiklus(selle usu määras valitseja) Võeti vastu uusi seadusi nn vana korra lammutamiseks.Need seadused mis olid enne revol. Nimetatase vanadeks seadusteks, korraks. Tehti kõik, etvana korda lammutada. Tatatatatatayay...
1 1. Erinevad ühiskonnamudelid. Tööstusühiskonnast teadmusühiskonda: 1.1. Agraar- ehk põllumajandusühiskond: Kiviaja lõpust kuni uusajani oli ühiskonna peamiseks elatusallikaks karjakasvatus ja põlluharimine. Vaatamata käsitöö ja kaubanduse arengule oli nendes valdkondades hõivatud väike osa elanikkonnast. Keskajaks vahetus naturaalmajanduslik kaubavahetus rahamajandusega, ent põllumajanduslik maavaldus jäi jätkuvalt peamiseks rikkuse allikaks. Linnu oli agraarühiskondades vähe ning seal elas väike osa elanikkonnast. Agraarühiskonna peremudeliks oli mitut põlvkonda ühendav suurpere. 1.2. Industriaal- ehk tööstusühiskonna põhijooned: Tööstusliku pöörde käigus toimus üleminek manufaktuuridelt ja käsitsi tootmiselt masintootmisele ja vabrikutele, kus hakati tootma konveiermeetodil. Esikohale tõsteti ratsio...
uusaaja algus-1453,1492,1640,17saj algus,uusaeg jaguneb-enne suurt prantsuse revolutsiooni(absolutismi aeg),pärast revolutsiooni(industriaalühiskonna kujunemine),muudatused kaubanduses-kuj. kapitalistlikud suhted,kaubandussuhted laienesid,põllumajanduses-lääne ja ide euroopa vahel ilmnesid erinevused,läänes jäi pärisorjus keskaega,idas võideldi selle vastu veel mitu sajandit kuni 19.saj see kaotati,vaimuelus-uus ilmalik ideoloogia-valgustus,riigivalitsemises-alguses oli absolutistlik monarhia,hiljem nihkus esile parlamentlik mon., kus võitlus selle ümber kestis mitu saj.,paral. sellele kulges osades maades võitlus konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks, mis tõusis eriti võimsalt esile revolutsioonides,tööstus- industriaalühiskond,masinatootmine ning linnastumine, 30a sõda 1618-48,richelieu- prantsusmaa peaminister,ferdinand II habsburg-saksa-rooma keiser, christian II-taani kuningas, tilly-saksa-rooma keisri väejuht,wallenstein-sa...
MODERNISEERUV EUROOPA Richard Viil & Ragnar Paas Moderniseerumine Riigi tasandil demokratiseerumine Rahva kasvav osalus poliitikas Riigi alusdokumendiks sai konstitutsioon Kõigi kodanike võrdõiguslikkuse printsiip Sotsiaalsed barjäärid nõrgenesid Majanduskasvu hakkas määrama tööstuse areng Industriaalühiskonna kujunemine Elanikkonna sissetulekute kasv Tehniline innovatsioon Tööstuslik kapitalism tekitas tööturu Vabrikutöölised ei vajanud põhjalikku väljaõpet Tööstuse areng andis hoobi aadliseisusele Keskklassist vabrikuomanike jõukus suurenes Külaühiskonna ja modernse ühiskonna võrdlus Traditsiooniline külaühiskond Modernne ühiskond · Jõukuse ja võimu peamine allikas on · Tähtsaimad majandusharud on põllumajandus tööstus ja kaubandus · Kehtivad jäigad hierarhilised ja · Ühiskondlik kihistumine on seisuslikud raamid mitmetahuline ja mobiilne · Suurem osa ini...
1.INIMTEGEVUSE TASANDID: *Majapidamistasand(üksikisikutasand) naturaalmajandus *Riik - reguleerib seaduste abil inimühiskonnas majanduslikke-ja inimsuhteid. *Firma e ettevõtte tasand *Rahvusvahelised firmad ja riikidevahelised organisatsioonid. 2.TOOTMISVIISID JA NENDE KOOSSEIS: Inimühiskonna toimimise aluseks on tootmisviis, mida iseloomustab tehnoloogia ja inimestevahelised suhted. *Tehnoloogia vahendid ja oskused millegi valmistamiseks. *Inimestevahelised suhted väljenduvad reeglites ja tööjaotuses ühiskonnas ------------ *Traditsiooniline elatusmajanduslik e. naturaaltootmisviis. Agraalühiskond *Industriaalne tööstuslik e. turumajanduslik. Riigi poolt kehtestatud seadused ning rakendused ja hõive erinevates valdkondades. Tootmine ja tarbimine reguleeritakse kokkuleppeliselt hindadega. Sellest arenes infoühiskond. - Vahemerepiirkonnas üleminek tänu avastustele, leiutistele, kontaktidele. 3.AGRAALÜHISKOND(ÜLEMINEK INDUSTRIAA...
Industriaalühiskonna kujunemine - uuendused ja probleemid Industriaalühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. See tähendab, et vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Industriaalühiskonnale üleminek algas Inglismaal 1760. aastail töötusliku pöörde käigus ja oli seotud ketrusmasinate rakendamisega. Ülemineku tulemusena manufaktuuritootmine oli asendatud vabrikutootmisega. Mujal Euroopas ja USAs toimus industriaalühiskonnale üleminek 19. sajandil. Masintööstuse esimene etapp katkes tänu prantsuse revolutsioonile, mistõttu selle areng pidurdus. Uuesti hakkas at aga hoogu sisse saama 1820-30'ndatel aastatel. Üleüldised eeldused masintööstuse arenguks olid kapitali olemasolu, kuidas seda tööstuses ära kasutada ja loomulikult ka oskuslikult ümberkäimine sellega. Teiseks eelduseks oli kindlasti ka leiutajad, kes uusi masinaid leiu...
Uus-aeg Helen Reimann 10.A Uusaja mõiste andsid humanistid, et eristada keskaega kaasajast kuna keskaega nähti negatiivsetes toonides ning rohkem väärtustati antiikaega. Uusaeg pidi tähendama uut maailmapilti ja ideoloogiat ning jumal polnud enam nii oluline. Uusaja alguseks on peetud erinevaid sündmusi: Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt, Ameerika avastamine, reformatsiooni algus Saksamaal, Inglaste kodanlik reolutsioon ning Suur Prantsuse Revolutsioon. Ühte sündmust teisele eelistada on raske. Arvestama peab piirkondlikke iseärasusi. Uusaja alguseks võib pidada 17. sajandi algust ja lõpuks 20. sajandi algust. Uusajale järgneb uusimaeg ehk lähiajalugu ehk 20. sajandi ajalugu. Uusajale omased tunnused majanduses olid nt kapitalistlike suhete võit feodaalsuhete üle. Kapitalistlikud...
Siiri Sooveere, Karl Mihkel Eller, Liis-Grete Arro, Age Völcker XI a klass. Tööstuspööre ja industriaalühiskonna kujunemine VABRIKUTÖÖSTUSE TEKKIMINE Juba 1760.-1780. aastail oli Inglismaal alanud üleminek manufakuuridelt vabrikutööstusele, mis tähendas tööstuslikku pööret ehk tööstuslikku revolutsiooni. Tööstusliku pöörde aluseks olid leiutised, mis võimaldasid asendada esemete käsitsi valmistamise (esmalt käsitöösunftides, seejärel manufaktuurides) nende tootmise masinate abil. Viimaste kasutusele võtmine tähendas üleminekut manufaktuuridelt vabrikutele. Vabrikutööstuse juhtivaks haruks esimesel arneguetapil oli puuvillatööstus, mis tõi kaasa puuvillase riide laia leviku, eriti naiste rõivastuses. Tähtsamad uuendused olid James Hargeavesi leiutatud mehhaaniline vokk (1765) ja Edmund Cartwrighti konstrueeritud mehhaanilised kangasteljed (1785), millele lisandus ketrusmasina töölerakendamine veejõul ning Thomas Belli...
18. saj. oli Prantsusmaal absolutistlik monarhia, ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. 1789.a. 14.juuli algas Prantsuse revolutsioon, mille põhjused olid: · majanduskriis · vastuolud ühiskondlikes suhetes · absolutistlik valitsemisviis Moodustati Asutav Kogu erinevate seisuste esindajatest, kes pidid panema aluse uuele riigikorrale. Revolutsiooni lipuks sai trikoloor. 1789.a. võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". 1791.a. võttis Asutav Kogu vastu uue põhiseaduse ja Prantsusmaal kehtestati konstitutsiooniline monarhia: seadusandlik võim kuulus Seadusandlikule Korpusele. Seadusandlikus Korpuses jagunesid saadikud jakobiinideks, zirondiinideks ja sooks. 1791. - 1797.a. toimus esimene koalitsioonisõda. Prantsusmaa vastu moodustasid liidu Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Holland, Sardiinia. 1792.a. 22.sept. kuulutati välja Prantsuse Vabariik. Prantsuse revolutsiooni sekkusid feodaalkorra kaitsmise eesmärgil Austria ...
Euroopa poliitiline kaart pärast Viini kongressi Kongressi otsused soosisid võitjariigid Inglismaa, Prantsusmaa, Austria, Preisimaa. Piiride määramisel jäeti rahvusprintsiip tähelepanuta. 1. Prantsusmaa taastati 1790nda aasta piirides. 2. Belgia + Holland ühendati Madalmaade kuningriigiks. Kuni 1830 aastani, mil loodi Belgia kuningriik 3. Saksamaal ei taastatud 1806ndal aastal Napoleoni poolt likvideeritud Saksa-Rooma keisririiki. Loodi 39 Saksa riigist koosnenud Saksa Liit, kus domineerisid Preisimaa (kuningriik) ja Austria (keisririik). 4. Itaalia jäi kindlustatuks kuni 1870 aastani. Itaalia ühendamise viis läbi Sardiinia kuningriik. 5. Poola 18.saj. lakkas olemast, kolme Poola jagamise tagajärjel (1772, 1783, 1795): 2/3 liideti Venemaaga, 1/3 jagatud Austria ja Preisimaa vahel. 6. Soome alad läksid Rootsilt Venemaale 1808-09 Vene-Rootsi sõja tagajärjel. ...
Uusaja mõiste võtsid kasutusele humanistid 15.-16.sajand, eristamaks oma kaasaega eelnenud ajaloost. Piiri tõmbamisel lähtuti uuest ideoloogiast, mille üldistavaks nimetuseks kujunes humanism. See oli maailmavaade, mis vastandas senisele kirikule maailmakäsitlusele uued arusaamad, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks oli inimene oma väärikuse ja vabadusega. Humanism tekkis ajalooperioodil, mis on tuntud kui renessansiajastu. Renessansikultuur tähistas tagasipöördumist antiikaja väärikuste juurde. Uusaeg pidi tähistama uut maailmapilti ja ideoloogiat. Paljude humanistide arvates tähistab Uueaja algust Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1453.aastal. Sest siis kadus maailmasüsteem, mis oli kujunenud pärast Rooma kokku varisemist. Majandusliku arengu erijooned Uusaeg oli kapitalismiajastu, tähistades seejuures mitte niivõrd kapitalismi algust, kui just uue majandussüsteemi võitu ja valitsemist. Kapitalistlike suhete areng Lääne- j...
UUSAEG 17.-19.SAJ Ususõjad Katoliiklik kirik ja protestantlik. Saksamaal. Ususõjad lõppesid augsburgi usurahuga (valitseja määrab alamate usu). Anglikaani kiriku sai alguse Elizabeth I valitsusaja. Pannakse alus supremaadi aktiga. Inglise kuningas nimetas ennast kirikupeaks. Sellega pandi alus anglikaani kirikule. Suleti kloostreid. Emakeelne jutlus kirikutes ja ka piibel oli emakeelne. Ilmalik valitseja on kirikupea-protestantlikele kirikutele omane. Prantsusmaal algavad ususõjad 1562 veresaunaga. Osapoolteks hugenotid (prantsusmaa kalvinistid) ja katoliiklased. Sõjad lõppevad Nantese ediktiga (Henry IV, bourbonide dünastia). Nantese edikt sätestab, et valitsevaks usuks saab katoliiklus, kuid hugenottid saavad oma usulisi veendumusi järgida ja nad saavad ka poliitikist vabadust. Pmst paneb see aluse usuvabadusele. UUSAEG 17.-19.saj Selle jagab kaheks perioodiks Suur Prantsuse Revolutsioon. Enne revolutsiooni aega nimetatakse vana korra...
Kuidas mõjutas tööstuslik pööre inimeste igapäevaelu? Tööstuspöörde all mõeldakse tööstuslikku revolutsiooni 18-19sajandil, mis sai alguse Inglismaal, kus algas üleminek manufaktuuridelt vabrikutööstusele. Tööstuspöördega kaasnesid panganduse kiire areng ja kaubanduse kiire laienemine. Kuid kuidas muutus tööstusliku pöördega inimeste igapäevaelu? Tööstuspööre oli inimestele suureks katsumuseks. See mõjutas nende igapäevaelu märgatavalt, kuna tööjõudu ei vajatud enam nii palju. Varerm manufaktuurides oli iga tootmisetapi jaoks vaja mitmeid inimesi, kuid nüüd kui tekkisid vabrikud vähenes see arv mitmeid kordi. Kui varem said inimesed käia tööl kodus, siis nüüd pidid nad hakkama selleks linna või tehastesse sõitma. Nüüd tuli hakata järgima ka kindlaid kellaaegu. Töötundide arv vähenes umbes poole võrra. Kui varem käidi tööl 12-16h, siis nüüd olid tööpäevad u 8h pikkused. Kogu vabrikutööle üleminek tähendas se...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE JA TUNNUSJOONED Koosjata: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Tööstusühiksonnast teadusühiskonda.................................................................4 1.1Tööstusühiskonna põhijooned.........................................................................4 1.2 Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast............................5 1.3Teadmusühiskonna kujunemine......................................................................6 2.Heaoluriik.......................................................................................
EUROOPA 19. SAJANDIL Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. Viini süsteem ja selle lagunemine. Industriaalühiskonna kujunemine. Rahvuse sünd, rahvuslik liikumine (etapid) ja maa ühendamine Saksamaa näitel. Poliitilised õpetused: konservatism, liberalism, sotsialism. Majandusõpetused: merkantilism, majanduslik liberalism, utilitarism, füsiokraatia teooria Prantsuse revolutsioon 1789 – 1799 Revolutsioonisõjad 1792 – 1802 Napoleoni sõjad 1803 – 1815 I Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. I 1. Revolutsiooni mõju ja tagajärjed: 1) Asutava Kogu põhimõttelised reformid: - 1789 - AK võttis vastu “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni”, mis koosnes 17 artiklist ja algas sõnadega: Inimesed sünnivad ja jäävad vabaks ning õigustelt võrdseks - 1791.a. konstitutsioon - sellega kehtestati Prantsusmaal konstitutsiooniline monarhia, võimude lahusus, jagunemine parem- ja ...
Muutused Euroopa poliitilisel kaardil 20. Sajandil. NSVL asemel 15 iseseisvat riiki 1991. Jugoslaavia lagunemine alates 1992 Sloveenia, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Makedoonia, Serbia, Montenegro. Tsehhoslovakkia asemel Tsehhi ja Slovakkia 1993 sametlahutus. Diktatuuri tekkimise põhjused: muutused ühiskonnas -keskklass kaotas oma poliitilise ja ühiskondliku mõjuvõimu töölistele; sõja mõju- pettumus I ms tulemustes (Itaalia, Saksamaa); toetati karmikäelist valitsemist; pettumine Versailles süsteemis - vihastas riigipiiride kehtestamine rahvaste ja riikide huve arvestamata: toetust leidsid juhid, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada; majanduslikud raskused - majanduskriis röövis inimestelt lootuse, toetati neid, kes nõudsid karmikäelist tegutsemist ja lubasid võimule pääsedes kiiresti elu parandada; valimiskünnise puudumine - parlamendi tööd häiris erakondade paljusus, mittedemokraatlikud pisirühmitused võitlesid dmokraatia va...
UUSAEG ARVESTUSLIK TÖÖ nr.2 (V kursus) NIMI KLASS 1. Loetle Euroopa riigid, mis olid pärast Vestfaali rahu: Absolutistliku valitsemisviisiga: Prantsusmaa, Taani, Rootsi Paljurahvuselised: Austria-Ungari keisririik, Venemaa Rahvusriigid: Itaalia, Portugal, Sveits Poliitiliselt killustatud: Saksamaa Riigid, kus puudus tugev keskvõim: Poola, Holland, Hispaania 2. Loetle absolutismi tunnused! (4) riigivõim on jagamatu valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja kogu võimu koondumine ühe isiku kätte merkantilistlik majanduspoliitika alalise armee loomine (sõjaväekohustus) 3. Vasta: 1. Milliste põhimõtete järgi hakati valitsema Inglismaal pärast ,,Õiguste deklaratsiooni" vastuvõtmist? " Õiguste deklaratsioon " määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiirid. Parlament andis välja seadusi ja kehtestas makse. Kuningas pidi järgima ja alluma seadustele ning ta valis ministreid, määras kohtunikud, juhatas arme...
Nüüdisühiskonna kujunemine nüüdisühiskond e. postindustriaalne, postmoderne, tarbimis-, info-, teenindus-, riskiühiskond Nüüdisühiskonnale eelnenud ühiskonnad: Primitiivühiskond: inimese tekkimisest kuni tsivilisatsiooni tekkimiseni (riik, kiri, kirjutatud seadused, ühiskonna kihistumine) Agraarühiskond: tsivilisatsiooni tekkimisest tööstuspöördeni, ca 90% töötab põllumajanduses, ühiskonna kihistumine (sotsiaalne stratifikatsioon) peamiselt seisuslik, sotsiaalne mobiilsus (indiviidi liikumine erinevate kihtide vahel) väike Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? a) ühiskonna sektorite eristatavus - avalik-, era- ja mittetulundussektor. b) sektorid on omavahel seotud c) rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises d) vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes e) inimõigused - universaalsed (vabadus,elu), sotsiaalsed (perekond,toit), kultuurilised (haridus), majanduslikud (töö,töötasu) Nüüdisühiskond e. postindustriaalne ühiskond Termin ,,...
UUSAEG ARVESTUSLIK TÖÖ 1. Loetle Euroopa riigid, mis olid pärast Vestfaali rahu: Absolutistliku valitsemisviisiga: Venemaa, Inglismaa, Pransusmaa Paljurahvuselised: Venemaa Rahvusriigid: Prantsusmaa, Hispaania, Portugal Poliitiliselt killustatud: Saksamaa, Itaalia Riigid, kus puudus tugev keskvõim: Poola, Saksamaa 2. Loetle absolutismi tunnused! · riigivõim on jagamatu · valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja · kogu võimu koondumine ühe isiku kätte · merkantilistlik majanduspoliitika · alalise armee loomine (sõjaväekohustus) 3. Vasta: 1. Milliste põhimõtete järgi hakati valitsema Inglismaal pärast ,,Õiguste deklaratsiooni" vastuvõtmist? Õiguste Deklaratsioon määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiird. Parlament andis välja seaduseid ja kehtestas makse. Kuningale andis parlament täitevvõimu. Kuningas oli küll riigipea kuid ta allus õigustele ja seadustele. Kuningas valis ministrid , kohtunikud, juha...
1. Erinevad ühiskonnamudelid. Tööstusühiskonnast teadmusühiskonda: 1.1. Agraar- ehk põllumajandusühiskond: · Kiviaja lõpust kuni uusajani oli ühiskonna peamiseks elatusallikaks karjakasvatus ja põlluharimine. · Vaatamata käsitöö ja kaubanduse arengule oli nendes valdkondades hõivatud väike osa elanikkonnast. · Keskajaks vahetus naturaalmajanduslik kaubavahetus rahamajandusega, ent põllumajanduslik maavaldus jäi jätkuvalt peamiseks rikkuse allikaks. · Linnu oli agraarühiskondades vähe ning seal elas väike osa elanikkonnast. · Agraarühiskonna peremudeliks oli mitut põlvkonda ühendav suurpere. 1.2. Industriaal- ehk tööstusühiskonna põhijooned: · Tööstusliku pöörde käigus toimus üleminek manufaktuuridelt ja käsitsi tootmiselt masintootmisele ja vabrikutele, kus hakati tootma konveiermeetodil. · Esikohale tõsteti ratsionaalsus (uute tehnoloogiate kasutamine, konveiermeetod, aj...
Nüüdisühiskonna kujunemine Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Nüüdisühiskonda iseloomustavad inimõiguste tunnustamine; vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus; rahva osalemine ühiskonnaelus; selgesti eristuvad ühiskonnasektorid; Agraarühiskonna tunnused: 1. Naturaalmajandus 2. Raha osatähtsus väike või puudub 3. Vahetuskaubandus 4. Peamised tegevusalad põlluharimine ja karjakasvatus 5. Ühiskond on jagunenud seisusteks 6. Linnade osatähtsus väike Industriaalühiskonna tunnused: 1. Tööstuslik pööre; esikohale tõusis tööstuslik tootmine 2. Väikeettevõtted asendusid tehaste ja vabrikutega 3. Tekkis ütlus: "Aeg on raha"- raha osatähtsuse suurenemine 4. Tööaeg domineeris puhkeaja üle 5. Inimesed koondusid maapiirkondadest linnadesse 6. Kujunes linnatsivilisatsioon - linnast sai progressi sümbol Postindustriaalühis...
KESKAEG 5.-16.saj ANTIIKAJA LÕPP Suurem osa Euroopa rahvastest olid antiikajal veel barbarid; üleminekul keskaega hakkasid nad omaks võtma kristlust ja kreeka-rooma kultuuri. 4.saj suure rahvaste rändamise ajal rändasid barbarhõimud Rooma impeeriumi aladele. Vana, rooma päritolu ülemkiht sulandus osaliselt uude germaanlaste ülikkonda. Eri hõimude ja kultuuride kokku sulamise tagajärjel kujunesid Euroopas uued rahvad, keeled ja varsti ka riigid. KESKAJA TUNNUSED Poliitiliselt killustunud- palju väikseid riike Agraarühiskonna domineerimine- enamus ühiskonnast on hõivatud põlluharimisega. Seisuslik ühiskond- sõdurid, vaimulikud ja talupojad. Domineerib kirik, katoliiklus. Varakeskaeg 5.-11. saj- feodaaltsivilisatsiooni kujunemine ja läänikorra areng, katoliikluse kindlustumine. Euroopa peab üle elama 3 invasiooni. Kõrgkeskaeg 11.saj II pool- 14.saj- feodaaltsivilisatsiooni õitseng. Ristisõjad. Katoliikluse domineerimin...
Sissejuhatus sotsioloogiast kordamisküsimused loengumaterjali kohta: I pool 1. Sotsioloogiateaduse ülesehitus ja metodoloogilised suunad varasemas sotsioloogias 1. - (erinevalt individuaalsetest) puudutavad suurt hulka inimesi või on tüüpilised paljudele inimestele 2. Sotsiaalsete probleemide tekkimise põhjused on sageli OBJEKTIIVSED, nad tekivad iseenesest paljude inimeste, inimrühmade, asutuste toimimise tulemusena (ilma et ükski neist sellist tagajärge oleks soovinud). Sotsioloogia püüab avastada objektiivsete sotsiaalsete nähtuste tekkimise seaduspärasusi ning objektiivseid põhjuseid (looduslikud, keskkondlikud, majanduslikud, tehnilised, kultuurilised, psühholoogilised, ühiskondlikud jms.). 3. Seetõttu on sotsioloogia tihedalt seotud TEISTE TEADUSHARUDEGA, kelle abiga ta püüab leida sotsiaalsete probleemide tekkimise põhjuseid. 4. Filosoofiaga seob sotsioloogiat vajadus arvestada PARATAMATUSE JA VABADUSEGA inimeste käitumise...
1) mõistab riigi, kultuuri ja ühiskonna olemusliku seose ning väärtushinnangute muutumist. uusajal - Hakati eelistama linnaelu maaelule. Tekkisid suured linnad, kus elanike arv oli miljonites ning kus asusid ka vabrikud. Muutus ka riikide valitsemiskorrad näiteks tekkisid absolutistlikud ning parlamentaarsed riigid. Samuti toimus ka muutus kodanlikus perekonnamudelis. Abiellumise eelduseks hakati pidama tundeid ja armastust, varem oli selleks mehe(harva ka naise) kõrge seisus ning hea majanduslik olukord. Riik leidis ka kasusaamise võimalusi, tehes seadusi, mille alusel kuulutas osasid toodete/teenustepakkujaid monopoliks ning lasi neil hinnad kõrgeks ajada, mille arvelt teenisid nad ka maksudelt rohkem raha. Enam ei peetud tähtsaks ka seda, mis seisusesse keegi kuulub, pürgiti võrdsuse poole. Inimestele anti ka võimalus saada haridust ning käia kirikus, kus räägitakse emakeeles, mitte ladina keeles, millest enamus aru ei saanud. Para...
Vene impeerium 19. sajandil Territoriaalne ekspansioon Laienes Soome, Poola, Bessaraabia, Kaukaasia, Taga-Kaukaasia ja Kasahstani arvel Impeeriumi keskseks piirkonnaks Suur-Vene (Velikorossija) Valitsevaks usuks õigeusk Kaukaasia alistamine Kaukaasia sõjalis-strateegiliselt ning maavarade rikkuse poolest oluline piirkond Kaukaasia kristlikud rahvad- (grusiinlased, armeenlased) püüdsid leida venemaalt abi Türgi ja Iraani survele vastupanemiseks 18. saj lõpul Kesk-Kaukasusse tähtis tugipunkt- Vladikavkaz 19. saj alguseks alistas Venemaa Gruusia, Osseetia, Põhja-Azerbaidzaani ja Abhaasia, Gruusia alad ühendati eraldi kubermangudeks. Sõjad türgi ning iraaniga olid venemaale edukad ning kindlustasid veelgi impeeriumi positsioone vallutatud aladel. Kaasnes vägivaldne venestamis-ja kolooniapoliitika, mis tõi kaasa rahva visa vastupanuliikumise. Põhja-Kaukaasia mägirahvad alus...
Pilet 1 1. Mis on ajalugu? Ajaloo periodiseerimine maailmas ja Eestis. Ajaloo uurimine ja abiteadused. Ajalugu on teadus, mis uurib inimkonna arengut tema tekkimisest tänapäevani. Ajaloo periodiseerimise aluseks on kas ühiskondlikud või majanduslikud muudatused, mis vastavad ühele ajajärgule. Ajalugu jaguneb: Muinasaeg(u 6-5 milj eKr), Vanaaeg(u 3000 eKr), Keskaeg(476 pKr) ja Uusaeg(15.-16. saj vahetus). Vanaaeg lõppeb Rooma riigi langemisega 476. a’ pKr. Eesti ajalugu jaotatakse etappideks lähtuvalt sellest, millist materjali kasutati tööriistade valmistamiseks: (esiaeg?) 1) Kiviaeg- (keskmine kiviaeg-mesoliitikum)- inimesed elatasid end küttimisest, kalapüügist, ja korilusest. Õpitakse kasutama savi. 2) Pronksiaeg- 1800 a. eKr. (vanem, noorem pronksiaeg)- karjakasvatus, põllundus. Kirved, odaotsad, ehted. 3) Rauaaeg- (varane- 6. saj eKr-1. saj. pKr, vanem rauaaeg- 1-5 saj., keskmine rauaaeg-...
Kordamisküsimused eksamiks Allpool on kordamisküsimused, mis teil tuleb materjalide põhjal endale selgeks teha. Eksamil ei küsi ma ainult definitsioone, vaid te peate oskama tuua seoseid erinevate teemade vahel, nt kuidas mõjutab religioon majanduses erinevate astmete tootmist (primaarset, sekundaarsed, kolmanda astme tootmist) ning näiteid peate osakama tuua praktiliselt iga küsimuse juurde ka siis, kui ma pole seda eraldi välja kirjutanud. Definitsioone ei pea sõna-sõnalt pähe õppima, vaid peate oskama oma sõnadega selgitada vastavat teemat. Kui definitsioon on peas, siis võite julgelt ka seda kasutada. Kui mõni küsimus on selline, et üldse vastust ei leia, siis tuleb õppejõule kirjutada. Head õppimist! 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia uurib inimesi teiste inimeste keskel. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema k...
Eksamiküsimused ja vastused Sotsioloogia alused 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimsuhete mustreid ja protsesse. Sotsioloogia eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Kuidas ja mil moel nad seda teevad? 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Ajalooline vaatenurk ajaloo uurimine selgitamaks industriaalühiskonna kujunemist ja arengut 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Peter Bergeri käsitlus? Näidisülesanne: mida võib laiemas plaanis tähendada nt hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms. Eksamil on vaja tuua näide teistsuguse igapäevase tegevuse või nähtuse kohta. Sotsiolo...
Pilet nr. 1 1. Absolutismiajastu Euroopas 17.-18. sajand. Iseloomulikud tunnusjooned, seisused, merkantistlik majanduspoliitika. 2. Põhjasõda ja Eesti. Põhjused, üldine käik, tagajärjed Eestile. Pilet nr. 2 1. Napoleoni sõjakäik Venemaale. Napoleoni Sada päeva ja Napoleoni langus. 2. Eesti 19. sajandil. Talurahvareformid, pärisorjuse kaotamine. Pilet nr. 3 1. Napoleon ja Prantsusmaa. Keisririik, kontinentaalblokaad, Napoleoni sõjad Euroopas. 2. Vaimuelu Eestis pärast Põhasõda 18. sajandil. Piibli tõlge, haridus, vennastekoguduste liikumine, A.W. Hupel Pilet nr. 4 1. Valgustus ja valgustatud absolutism Euroopas 18. sajandil. Prantsuse valgustajad Voltaire, Montesquieu, Rousseau. 2. Tartu rahu. Pilet nr. 5 1. Suure Prantsuse revolutsiooni algus ja põhjused, monarhia kukutamine, vabriigi kehtestamine. 2. Rahvusliku liikumise eestvedaja C. R. Jakobson Pilet nr. 6 1. Suure Prantsuse revolutsiooni lõpp ja tagajärjed. Muutused olusti...
BIOLOOGIA RIIGIEKSAMITE ÜLESANDEID Gümnaasiumi bioloogia riigieksamite 2000-2007 ülesannete koostamisel osalesid: Sirje Aher, Margus Harak, Helle Järvalt, Urmas Kokassaar, Lea Koppel, Saima Laos, Ene Lehtmets, Edith Maasik, Rutt Nurk, Anu Parts, Margus Pedaste, Siret Pung, Ana Valdmann, Liia Varend, Mart Viikmaa Käesolevas kogumikus kasutatud riigieksamite ülesannete autoriõigused kuuluvad Riiklikule Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusele ja nende paljundamine mistahes kujul on keelatud. Koostaja: Liia Varend 2 SISUKORD 1. BIOLOOGIA UURIB ELU........................................................................................................ 4 2. ORGANISMIDE KOOSTIS ...................................................................................................... 7 3. RAKU EHITUS JA TALITL...
BIOLOOGIA RIIGIEKSAMITE ÜLESANDEID SISUKORD 1. BIOLOOGIA UURIB ELU........................................................................................................ 4 2. ORGANISMIDE KOOSTIS...................................................................................................... 7 3. RAKU EHITUS JA TALITLUS.............................................................................................. 11 4. AINE- JA ENERGIAVAHETUS............................................................................................ 19 5. ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG.................................................................... 23 6. PÄRILIKKUS ........................................................................................................................... 31 7. RAKENDUSBIOLOOGIA..................................................................................................... 41 8. INIMENE.......................
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.......
Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi- ja ühiskonnaliiget. Uurib inimest teiste inimeste keskel. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Sotsioloogia uurib kuidas väliskeskkond mõjutab meie käitumist. Psühholoogia väidab aga, et käitumist mõjutavad ainult inimesest endast tulenevad tegurid. Ajalooline vaatenurk- ajaloo uurimine selgitamaks industriaalühiskonna kujunemist. 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? (siin peate välja tooma kaks erinevat poolt: kuidas eraasjad muutuvad ühiskonna probleemiks ning teiselt poolt mida tähendavad laiemas plaanis igapäeva elu tegevused, kasutatavad a...
Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultraviole...
Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Nüüdisühiskonna kujunemine - Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit turumajandus, avalik ehk valitsussektor ning kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. (industriaalühiskond - Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Väikesed töökojad ja manufaktuurid asendusid suurte vabrikutega, kus töö oli korraldatud konveieritel...
Reformatsioon ja protestantism Katoliku kiriku võim nõrgenes Reformatsiooni põhjused: 1)kiriku rikkus 2)indulgentside müük 3)humanism-ilmalikkus 4)Teaduse, trükikunsti levik-raamatute, kirjasõna levik, ilmaliku haridustaseme tõus ja levik tõi välja vaimulike rumaluse. 5)rahvuskeel-rahvusriikide sünd aitas kaasa Reformatsioon sai alguse 1517 kui Luther pani Wittenbergi kiriku uksele üles 95 ladinakeelset teesi. Rahvas pooldas, kuna taheti emakeelset kirikut. Ka vürstid(Friedrich IV Tark). Karl V kuulutas Lutheri lindpriiks, Friedrich võttis ta oma hoole alla.(Wartburgi loss). Augsburgis lubati kuulata ära Lutheri põhiseisukohad, ettekande tegi Philipp Melanchton. Riigipäevale esitatud dokumenti hakati kutsuma Augsburgi usutunnistuseks. Lutheri kirik(Skandinaavia(ka Eesti), P-Saksamaa): 1)emakeelne jutlus 2)lihtne jumalateenistus emakeelse jutlusega 3)sakramentidest ristimine ja armulaud.(sümboolsed) 4)lihtne kiriku välisilme 5)jäeti püha...
Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogiaks nimetatakse teadust, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude (grupikonstruktsioone) kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi (enesepeegeldust). 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogias on väljakujunenud seisukoht, et inimkäitumise määrab ära isiku vaimne ja emotsionaalne seisund. Sotsioloogilisest seisukohast mõjutab käitumist kontekst, milles see toimub, mõju avaldavad pigem keskkonnast tulenevad, mitte aga inimese tegevust seesmiselt suunavad tegurid? Sotsioloogi...
UUSAEG KT1 1. Uusaja algus Mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15-16.saj. Humanism maailmavaade, mis vastandus senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad. Kõrgeimaks väärtuseks inimene oma väärikuse ja vabadusega. Renessansiajastu tagasipöördumine antiikaja väärtuste juurde. Uusaja algus ° 1453. Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt ° Suured maadeavastused 1492. Kolumbus ja Ameerika ° Sakslastel 1517. Luterliku reformatsiooni algus ° Prantslastel Suur Prantsuse revolutsioon Uusaja tunnused ° Humanismiideede levik ° Reformatsioon ° Kapitalistlike suhete areng (esialgu kaubanduses, siis põllumajanduses) ° Industriaalühiskonna väljakujunemine ° Valgustus ° Rahvuslik liikumine ° Teaduse tähtsuse kasv ° Uusaja alguses absolutistlik monarhia, millest arenes: ° Parlamentarismi kujunemine võitlused konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks - revolutsio...
Sotsioloogia alused Liina Käär 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Teadus, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi (enesepeegeldust). Sotsioloogia on suhteliselt noor teadusharu. Tegeleb igapäevase eluolu uurimisega omaenda perspektiivist lähtudes. Püüab uurida, mis on nn "üldtuntud tõdede" taga: nt karistused vähendavad kuritegevust, õnnelikud töötajad on produktiivsemad jne. Eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Mõiste sotsioloogia - Auguste Comte. Eesmärgiks on uurida inimeste käitumist sotsiaalsete olenditena. Samuti seda miks meie elamistingimused ja arusaamad elust on niivõrd erinevad eelmistest põlvedest, millised võivad need ol...
Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi ja ühiskonna liiget. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogia erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Sotsioloogia nn leiutati 19.sajandil, mil mõned teadlased hakkasid läbi viima Inglismaal ja mujal Euroopas uusi uurimusi Enesetappude uurimus: selgus, et suitsiidide tase püsis...
UUSAEG Sissejuhatus: Uusaja saab jagada kaheks perioodiks: 1. Absolutismiajastu (1718 saj) 2. Industriaalühiskond (19 saj) Neid eristavad üksteisest Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul. Absolutismiajal saab valitsemisvormina rääkida eeskätt absoluutsest monarhiast (mitte kõikides riikides, osades oli ka konstitutsiooniline põhiseaduslik monarhia või vabariigid). Industriaalühiskonna valitsusvormiks oli kõige rohkem konstitutsiooniline monarhia . Absolutismiajal oli tegemist agraar ehk põllumajandusliku ühiskonnaga enamik inimesi on hõivatud põllumajanduses ja see annab majanduses kõige olulisema osa. 19. sajandil oli siis tegemist industraalühiskonnaga enamik inimesi on hõivatud tööstuses ja see annab peamise sissetuleku majandusse. Valitsev vaimsus absolutismiajastul oli 17. sajandil barokk ja 18. sajandil valgustusaeg. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
