Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rahvusriigid ja industraalühiskonna kujunemine (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Rahvusriigid ja industriaalühiskond
Industriaalühiskonna kujunemine

  • Tööstuslik pööre levis üle kogu Euroopa.
  • Tähtsaim majandusharu tööstus(rasketööstus)
  • Tööstuse arenguga kaasnes kiire linnastumine
  • Põllumajanduse eesmärk oli toita inimesi suurlinnades
  • Tööstuse areng muutis ühiskonna sotsiaalset palet
  • Tekkis uus tööliste kiht
  • Tõusis kodanluse tähtsus ja elatustase

Poliitilised õpetused

Euroopa
  • Tagurluse pealetund ei lõpetanud ühiskonna arengut
  • Kodanlus nõudis endale suuremaid poliitilisi õigusi
  • Võõrvõimu all olevad rahvad hakkasid enda eest välja astuma
  • 1848. Revolutsioonilaine , valitsejad tegid järelandmisi
  • Ülestõusud ja mässud muutsid Euroopat
  • Saksamaa killustatus ja Itaalia rahvuslik liikumine, viis riikide ühendamisen

Venemaa
  • 1820.pääses võimule tagurlus
  • 1825. Noorte aadlike mässukatse
  • Hakati rakendama venestamispoliitikat
  • Aleksander II alustas venemaal reforme
  • 1861.kaotati pärisorjus, vähendati aadli privileege
  • Suurenes ühiskonna mässumeelsus ning selle tagajärjel hukkus keiser atendaadis

USA
  • Metsiku lääne vallutamine
  • Indiaanlased asutati ümber reservaatidesse
  • Probleemiks kujunes põhja ja lõuna osariikide arengu erinevus.
  • Põhjas oldi orjanduse vastu, nõuti orjapidamise kaotamist
  • 1861-1865.Kodusõda, kaotati orjus üle terve riigi
  • 19.saj II pool, majanduse kiire tõus
  • Majandus soosis monopolide teket
  • Linnastumine ja suur sisseränne tõi kaasa sotsiaalseid probleeme


Rahvusriigid ja industraalühiskonna kujunemine #1 Rahvusriigid ja industraalühiskonna kujunemine #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-04-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MannuM Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
docx

Tööstuslik pööre Euroopas

26. Tööstuslik pööre Euroopas. Tööstuslik pööre ­ manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. Universaalne aurumasin ­ James Watt, 1765.aasta. Esimene aurik ­ Robert Fulton, 1807.aasta. Vedur ­ George Stephenson, 1814.aasta. Raudader ­ 19.sajand Saksa Tolliliit ­ 1834.aasta 1) Millised olid tööstusliku pöörde eeldused? Uute masinate leiutamine, nende kasutuselevõtmine. Rahva nõudmine rohkema kauba järgi, mida inimesed ise oma kätega teha ei jõudnud. 2) Miks sai tööstuslik pööre alguse Inglismaal? Sest peale Inglise revolutsiooni kadusid feodaalsed takistused ja majandus hakkas arenema. 3) Too näiteid, kuidas aitasid tehnilised leiutised kaasa tööstuse arengule? Aurumasina leiutamine hakkas vabrikute tööd kergemaks muutma. Auriku ning rongi leiutamine võimaldas rahval kiiremini liikuda ja materjale transportida. Põllumajandust arendasid nt edusammud metallitöötlemises, raudadra ja

Ajalugu
thumbnail
13
doc

Uusaeg

Majandus Uue majandussüsteemi valitsemine Kapitalismi areng oli erinev ida-euroopas ja lääne-euroopas, veelgi suuremad erinevused olid eri maailmajagude vahel Kapitalismile läks üle alguses kaubandus , see tähendab kaubalinnadest kujunes välja maailmakaubandus. Põllumajandus Kaotatakse pärisorjus esialgu usuline võitlus uus ilmalik ideloogia- valgustus , mis rõhub hariduse tähtsust Rahvuslik liitumine- keskajal leidis aset euroopa rahvaste kujunemine rahvuslik liikumise eesotsas eliit ja see viib võitluseni oma rahvusriigi eest teaduse areng Riik ja selle valitsemine valitsevaks vormiks uusaja algul sai absoluutne monarhia lisandub parlamentarism- inglismaal juba 13 sajandil koos parlamentarismiga võitlus konstitutsiooni eest- nõutakse põhiseadust ja rahvaesinduste kokkuliitmist ja selle suuremat võimu 2) Industrialiseerimise ja urbaniseerumise mõju. 18 sajandil leidsi aset põhjalikud muutused tehnoloogilises arengus

Ajalugu
thumbnail
9
doc

ARVESTUSLIK TÖÖ nr.2 - uusaeg

1) tootmise ja kapitali kontsentratsioon, mis on saavutanud sellise kõrge arenemisastme, et ta on loonud monopolid, mis etendavad kapitalistlike riikide majanduses otsustavat osa (kapitali akkumuleerumine, monopolid, monopolistlik kapital); 2) tööstuskapitali liitumine pangakapitaliga, valitseva klassi erilise kihi, niinimetatud finantsoligarhia tekkimine (töösturite ja pankurite kartell); 3) kapitali väljaveo suur osatähtsus (kapitali väljavool); 4) rahvusvaheliste monopoliliitude kujunemine, mis jaotavad maailma mõjusfäärideks (hargmaised suurmonopolid); 5) maakera vabade maade jaotamise lõpuleviimine ning võitlus imperialistlike suurriikide vahel maailma uue ümberjagamise pärast (imperialistlikud maailmasõjad).

Ajalugu
thumbnail
12
odt

Ajalooline kvintessents uusajast

Ajalooline kvintessents uusajast 1. Absolutism Euroopas Absolutistlikus riigis kuulus kogu võim ühele isikule , keda Euroopas nimetati enamasti kuningaks ja tema sõna oli seaduseks, millele pidid alluma kõik tema alamad seisusest või ametikohast sõltumata . Absolutismiajastu ametnikkond kujunes suures osas hoopis väikeaadlike või koguni linnakodanike hulgast , sest kuningavõim eelistas teenistusse võtta madalama päritoluga inimesi , kelle truuduses võis kindel olla . 17 . sajandil loodi alalised sõjaväed mis koosnesid esialgu palgasõduritest kuid hiljem hakati järk-järgult üle minema sõjaväekohustustele ning kehtestati kindel kord, mille alusel kohustati maksualust elanikkonda (eelkõige talupoegi) saatma sõjaväkke igal aastal kindel arv mehi. Absolutismiajastul oli kolm seisust : vaimulikud, aadlikud ja kolmas seisus ( sinna kuulusid talupojad ja linlased). Absolutismiajastul tegeleti merkantilismiga ehk valitsus püüdis selle poole , et ri

Ajalugu
thumbnail
34
doc

Uusaeg

UUSAEG II Marten Seppel 1/4 Referaat 5-10 lk. Eesti keeles pole midagi väga soovitada. ,,Maailmaajaloo atlas" head skeemid ja kaardid. Sakslaste ajalooatlase tõlge. Enn Tarvel ,,Kas ajalugu saab kirjutada objektiivselt?" Tuna 2005 nr 3 (soovituslik) H. Kinder, W. Hilgermann. Maailma ajalugu esiajast tänapäevani. Maailma ajaloo käsiraamat. Tln, 2001 Lord Acton (1834-1902) ,,The Cambridge Modern History" Sajandid tulid käibele alles 16. sajandil kui orientiiviks olev pidepunkt. Pikk 19. saj (1789-1914) Eric J. Hobsbawn: 1) revolutsiooniajastu (1789-1848) 2) kapitaliajastu (1848-1875) 3) impeeriumiajastu (1875-1914) Hobsbawn marksistlik ajaloolane, üks kuulsamaid ajaloolasi. Elab siiamaani. Kirjutab natsionalismist, industraliseerimisest, pr revolutsioonist jne. Ta pole siiamaani öelnud lahti oma kommunistlikust minevikust. Tänapäevani veendunud, et stalini klassirepres

Ajalugu
thumbnail
7
docx

8. klassi ajaloo eksam

Nad olid seisukohal, et kõik ühiskonna liikmed ei tegeleks poliitikaga. Nad ei toetanud üldist valmisõigust ja naiste võrdsust poliitikas. Liberalism- soovisid kaitsta revolutsiooniaastatel kättevõidetud vabadusi. Liberalism tähtsustas vabadust ja võrdõigsust, et mehed ja naised oleksid võrdsed. Liberalismi iseloomustas vabameelsus. Rahvuslus- kaasnes liberalismiga ning sellega käis kaasas rahvusriikide kujunemine ja areng. Ühiskonnas kasvas rahvuslik eneseteadmine ja mitmel pool algas rahvuslik vabadusliikumine. Sotsialism- tekkis kuna ühiskonnas avaldus ebavõrdsus ja see ei jäänud märkamatuks haritlastele, kelle seast mitmed polnud rahul ühiskonnas ohtlikult süveneva varandusliku kihistumisega. Uus ühiskonnakorraldus, mis püüdis saavutada võrdsust. Sotsialistide-utopistide ideed olid kohati naiivsed ­ utopistlikud. Marksism ­ Taotles ühiskonna seniste aluste muutumist

Ajalugu
thumbnail
9
docx

Arvestuslik töö - Uusaeg

, 1) tootmise ja kapitali kontsentratsioon, mis on saavutanud sellise kõrge arenemisastme, et ta on loonud monopolid, mis etendavad kapitalistlike riikide majanduses otsustavat osa 2) tööstuskapitali liitumine pangakapitaliga, valitseva klassi erilise kihi, niinimetatud finantsoligarhia tekkimine (töösturite ja pankurite kartell); 3)kapitali väljaveo suur osatähtsus (kapitali väljavool); 4) rahvusvaheliste monopoliliitude kujunemine, mis jaotavad maailma mõjusfäärideks 5) maakera vabade maade jaotamise lõpuleviimine ning võitlus imperialistlike suurriikide vahel maailma uue ümberjagamise pärast (imperialistlikud maailmasõjad).

Ajalugu
thumbnail
47
docx

Nimetu

Ameerika ajalugu 1 Sissejuhatus · Karl May (1842-1912) · Suurima müügieduga saksa kirjanikke läbi aegade · Olulised (poiste) seiklusromaanid · Teoseid tõlgitud enam kui 30-sse keelde · Avaldatud 200milj. eksemplari · Käis vaid korras USA-s (idarannikul) veidi enne oma surma Tark indiaanipealik Winnetou · Rousseau stiilis ,,õilis pärismaalane" · Eeskuju J.F.Cooper: pärismaalased on valgete seaduserikkujate süütud ohvrid ja tõelised kangelased · Verevend valgenahaline Old Shatterhand · Valgenahalised kõrvalkangelased sageli saksa päritoluga USA kui üliriik · United States of America: asutatud 1776 · Föderatiivne vabariik, mis koosneb 50 osariigist (ja viiest territoorimumist.nt Puerto Rico) · ,,Rahvaste sulatusahi" , kümneid erinevaid rahvusi · 80% (Euroopa päritoluga) valged: suurimad

Kategoriseerimata




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun