Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Metanool (4)

5 VÄGA HEA
Punktid

Referaat
Metanool
Metanool ehk metüülalkohol ehk karbinool (triviaalnimetusega puupiiritus) keemiline ühend valemiga CH3OH . Ta on lihtsaim alkohol .
H
H — C — O — H
H
Füüsikalistelt omadustelt on metanool kergesti lenduv, värvitu, tuleohtlik, mürgine, nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Metanool põleb praktiliselt nähtamatu leegiga : 2CH3OH+2O2=2CO2+2H2O
Kasutamine: antifriisi, lahusti ja kütusena. Samuti lisatakse teda etanoolile selle denatureerimiseks.
Metanool tekib looduses mõningate anaeroobsete bakterite ainevahetuse tulemusena, päikesevalguse toimel oksüdeerub see aja jooksul taas süsihappegaasiks ja veeks.
Metanool on mürgine ning see võib põhjustada erinevaid tervisehäireid:
1) Et metanool on lõhnalt ja maitselt sarnane etüülalkoholile ehk etanoolile, juhtub tihti metanoolimürgistusi.
2) Ensüüm alkoholi dehüdrogenaas lagundab metanooli mürgiseks sipelghappeks ja formaldehüüdiks, mis kahjustavad nägemisnärvi; tagajärjeks võib olla pimedaks jäämine.
3) oluline kahjustus tekib neerudes.
4) peamine surma põhjus, on kesknärvisüsteemi depressioon mürgiste metaboliitide tõttu.
Mürgistuse piiramiseks kasutatakse etanooli, mis toimib maksaensüümidele konkureeriva inhibiitorina, suurema afiinsuse tõttu jääb metanool lagundamata ning eritatakse neerude
kaudu.
Metanool on eluohlik alates 30 ml
> 50 mg/dl (0,5 ‰) –raskemürgitus
80 mg/dl (0,8 ‰) -ilmaravitaletaalnedoos
imendumine30-60 min jooksul,
ohtlikka inhaleerimisel; imendubläbinaha
SÜMPTOMAATIKA
•Esimestel tundidel
- joove , kergem võrreldes etanooliga
-gastriidinähud
•6-30 h jooksul kujunevad mürgistusnähud
-raske metaboolneatsidoos
-hüperventilatsioon
-nägemishäired
-pimedus
- krambid
DIAGNOOSIMINE
•Esialgseks diagnoosiks piisab :
-anamneesist
-sümptomitest
-metaboolsestatsidoosist
•pHalla 7,20 – viitab raskele mürgistusele
•Anioonidelõhe [(Na+ K) –(Cl+ HCO3 )]
> 16 mmol/l
•Metanooli kontsentratsioon veres
Metanoolimürgistust saab ka ravida:
•Maoloputus põhjendatud ainult vahetult päras tmanustamist(1-2 h)
•Aktiivsüsi ei toimi
•Kohene atsidoosi korrektsioon(kui ph 30 ml
-metanool> 50 mg/dl (0,5 ‰)
-ilmneatsidoos
-nägemishäired, teadvushäired
- kaasuv neerupuudulikus
FOOLHAPE 1 mg/kg (max 50 mg) iga4 h järel(kiirendab sipelghappe kahjutustamist)
•Olemas antidoot -fomepisool, selektiivne alkoholide hüdrogenaasiinhibiitor, takistab toksiliste metaboliitide teket metanoolist.
See aga ei ole Eestis registreeritud.
Metanooli lisandid on vesi, ketoonid, lendumatu jääk ja aldehüüdid. Füüsikaline olek on vedel. Lahustuvus vees: seguneb veega hägususjälgedeta ja opalestsentsita.
Metanoolisurmad: 2004- 34 surnut
2005- 33 surnut
2006- kuni 31 surnut. Kõige rohkem on neid Põhja- Eestis.
Metanool #1 Metanool #2 Metanool #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 128 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor merq91 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Metanool ja etanool
2
doc

Metanool ja etanool

Metanool ja etanool on maailmas kaks kõige enam toodetavat alkoholi. Metanool ehk metüülalkohol ehk karbinool (triviaalnimetusega puupiiritus) keemiline ühend valemiga CH3OH. Ta on lihtsaim alkohol. Füüsikalistelt omadustelt on metanool kergesti lenduv värvitu tuleohtlik mürgine nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Metanool põleb praktiliselt nähtamatu leegiga: 2CH 3OH+2O2=2CO2+2H2O. Metanool on kasutusel antifriisi, lahusti ja kütusena. Samuti lisatakse teda etanoolile selle denatureerimiseks. Metanool tekib looduses mõningate anaeroobsete bakterite ainevahetuse tulemusena, päikesevalguse toimel oksüdeerub see aja jooksul taas süsihappegaasiks ja veeks. Et metanool on lõhnalt ja maitselt sarnane etüülalkoholile ehk etanoolile, juhtub tihti metanoolimürgistusi

Keemia
Alkoholid
10
doc

Alkoholid

tasakaaluhäireid. Alkohol on kõige tugevama toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine, mis on enamikes riikides legaalne. Alkoholid on rühm orgaanilisi keemilisi ühendeid, mille koostises on hüdroksüülrühm (OH). Seetõttu on tegemist polaarsete solventidega, mis lahustavad paljusid orgaanilisi ja anorgaanilisi saasteaineid. Kergemad alkoholid on vees lahustuvad ja neid saab kasutada kuivatamisprotsessides. Tavalisemad alkoholsolvendid on metanool, etanool, isopropanool, nbutanool, isooktanool, metüülisobutüülkarbinool, isoamüülalkohol, isobutüülalkohol, tsükloheksanool, metüültsükloheksanool. Alkohole kasutatakse laialdaselt ka teiste kemikaalide, näiteks estrite tootmisel. Alkoholid on mitmekülgsete kasutusvõimalustega solvendid. Kuna nad on kergelt polaarsed on nad head üldsolvendid apolaarsetele süsivesinikele, polaarsetele orgaanilistele ühenditetele ja isegi ioonsetele ühenditele

Keemia
Keemia konspekt
11
doc

Keemia konspekt

H H | | H -- C -- C --O -- H | | H H Etanool on iseloomuliku lõhnaga kergesti lenduv tuleohtlik vedelik. Ta seguneb veega igas vahekorras, moodustades negatiivse aseotroobi. Etanool põleb, moodustades CO2 ja vee: CH3CH2OH + 3O2 -> 2CO2 + 3H2O Metanool ehk metüülalkohol ehk karbinool[viide?] (triviaalnimetusega puupiiritus) keemiline ühend valemiga CH3OH. Ta on lihtsaim alkohol. H | H -- C -- O -- H | H Füüsikalistelt omadustelt on metanool kergesti lenduv värvitu tuleohtlik mürgine nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Metanool põleb praktiliselt nähtamatu leegiga: 2CH3OH+2O2=2CO2+2H2O Metanool on kasutusel antifriisi, lahusti ja kütusena. Samuti lisatakse teda etanoolile selle denatureerimiseks. Metanool tekib looduses mõningate anaeroobsete bakterite ainevahetuse tulemusena, päikesevalguse toimel oksüdeerub see aja jooksul taas süsihappegaasiks ja veeks. Mürgisus

Keemia
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi



Meedia

Kommentaarid (4)

lehmm profiilipilt
A dsf Sdfds: Kõik peamine on kiirelt olemas!
13:14 18-11-2012
p22stkemynd18 profiilipilt
Kristina Tepper: täiesti norm
03:57 24-12-2012
MaarjaLoikonen profiilipilt
MaarjaLoikonen: Põhjalik
22:20 05-12-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun