TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL EESTI MEREAKADEEMIA Sadama majandamine ja meretranspordi juhtimine Euroopa ja Aasia suurimad sadamad Referaat Õppejõud: TALLINN 2014 Euroopa Liidus on 1200 sadamat ning maailma suurim kaubalaevastik. 2008. aastal veeti Euroopa Liidu sadamate kaudu ligi 3,9 miljardit tonni kaupa. Kaubaveo mahu vähenemine algas 2008. aasta III kvartalis ja ulatus IV kvartalis juba 6%-ni. Aasta kokkuvõttes vähenes Euroopa Liidu sadamate kaubaveo maht varasema aastaga võrreldes 0,5%. 2009. aastal langus süvenes -- I kvartalis vähenes kaubaveo maht 12% ja II kvartalis 16%. Rotterdam kui Euroopa suurim sadam Hollandi sadamad on teenindanud Aasia ja Euroopa vahelisi kaubateid juba alates 16. ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Anette Leis MEREVEDU LÄÄNEMEREL JA LÄBI EESTI SADAMATE Referaat TABB22 Õppejõud: lektor Tarvo Niine Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS Suurem osa kaubatranspordist toimub just merel. Meretransport on võrdlemisi odavam, kui teised transpordiliigid, korraga saab transportida suuremates kogustes ning ka erinevaid kaubaartikleid. Lisaks ei maksa ka mereteede ehitamine, kulutusi tuleb teha aga sadamate ehitusel, nende hooldamisel ning akvatooriumite süvendamisel. 2 Läänemerel toimub 15% kogu kaubaliikumisest, mis teeb sellest ühe aktiivseima mereruumi maailmas. Igal ajahetkel viibib seal umbes 2000 laeva, mis näitab, et meretransport on Läänemereäärsete riikide jaoks ülimalt oluline. An...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL EESTI MEREAKADEEMIA Rotterdami sadam Referaat Üliõpilane: Rühm: TALLINN 2015 Rotterdam kui Euroopa suurim sadam Aastatel 1996–2002 oli maailma suurimaks sadamaks Hollandis asuv Rotterdami sadam. Rotterdami sadama ajalugu ulatub 14. sajandisse, mil väikesest kalurikülakesest hakkas arenema suur kaubanduskeskus. Oma hea geograafilise asukoha tõttu on sadamal hea ühendus sisemaaga ning kogu ülejäänud Euroopaga. Ookeanilaevadega saabunud kaupu veetakse edasi väiksemate merelaevadega, jõealustega, raudteel ja maanteel. Sadamaala on Rotterdami ajaloolisest südamest pidevalt mere poole arenenud. 1960. aastal otsustati avada rannikul uus piirkond nime all Maasvlakte, mis võimaldas lisada uusi konteinerterminale. 2008. aastal hakati rajama Maasvlakte2 projekti – kasvades Põhjamere arvelt 2000 hektari võrra ehk ligikaudu 20 protsenti...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Heleri Milber Veod Läänemerel ja läbi Eesti sadamate Referaat õppeaines Ärilogistika Õppejõud: lektor Tarvo Niine Tallinn 2014 SISUKORD Sisukord...........................................................................2 Sissejuhatus.....................................................................3 1. Veod Läänemerel...........................................................4 1.1 Suurimad Läänemere-äärsed sadamad...............................5 2 Eesti sadamad................................................................8 2.1 Muuga sadam....................................................................8 2.2 Paldiski lõunasadam..........................................................9 2.3 Tallinna...
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA EESTI SADAMAD Referaat Koostaja: Kristina Samošenkova KS-11 Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................... 2 Lääne-Eesti ajaloolised ja uued sadamad................................................................3 Eesti sadamad...................................................................................................... 4 Tallinna Sadamad................................................................................................. 5 Eesti suurim reisisadam....................................................................................... 6 Eesti suurim ja sügavaim kaubasadam................................................................6 Suure potentsiaaliga regionaalne sadam.................................
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA EUROOPA JA AASIA SADAMAD Referaat Koostaja: Kristina Samošenkova KS-11 Tallinn 2014 Euroopa Sadamad Euroopa suuremad sadamad on : 1. Rotterdam, 2. Hamburg, 3. Antwerp, 4. Felixstowe, 5. Bremerhaven, 6. Gioia Tauro, 7. Algeciras, 8. Genoa, 9. Le Havre, 10. Barcelona Rotterdamis asub Euroopa suurim sadam. Hollandi sadamad on teenindanud Aasia ja Euroopa vahelisi kaubateid juba alates 16. sajandist. Amsterdamis ja Rotterdamis asusid juba tollel ajal Indiast kohale toimetatud tee ja kohvi puhverlaod. Juba 16. sajandil töötasid Euroopa esimesed jaotuskeskused Hollandis. Tänapäeval on Holland Euroopa suurimaks transiidiväravaks. Peamiseks konkurentsieeliseks on seejuures Hollandi soodne geograafiline asend Euroopa eksporditurgude suhtes. Hollandis on hästi välja arendatud logistika infrastruktuur ja kiired ühendused muude Euroopa...
1. Sadama asukoht Lübeck on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal. Asub Läänemere Lüübeki lahe kaldal. Kesklinn asub 15 km kaugusel merest, Trave jõe kaldal. Pilt 1. Lüübek Pilt 2. Lüübeki sadam 2. Sadamast Lübecker Hafen-Gesellschaft mbH (LHG) on Saksamaa suurim sadama operaator balti merel. LHG ei paku mitte ainult head vee-ja sisemaa ühendust, vaid ka asjatundlikut teenindust ja parimat varustust, et saavutada kliendi optimaalne rahuolu vastavalt nende nõudmistele. LHG Grupp ei paku mitte ainult suurepärast kauba käitlemist sadamas, vaid lisaks ka erinevaid teenuseid transpordiahelas. Alates ekspedeerimisest, kombineeritud transpordist, laadimisest ja lossimisest kuni veoauto ja raudtee teenusteni. LHG ekspertidel on vastavalt vajadustele kohandatud erinevaid lahendusi. LHG opereerib avaliku sektori sadamaid Lüübekis j...
EESTI MEREAKADEEMIA Merendusteaduskond Ain Kiisler Eliise Toomistu, Assol Saar, Helena Rattus, Kätlin Rahnel, Marit Loorits AASIA SUURIMAD KONTEINERSADAMAD Juhendaja: MENG Tõnis Hunt Tallinn 2014 1Singapuri sadam Singapuri sadam (PSA) on maailma kõige aktiivsem ümberlaadimise sõlmpunkt, selle põhitegevuseks ongi ümberlaadimine.Ümberlaadimiseks nimetatakse konteinerite teisaldamist ühelt laevalt teisele laevale, mis suundub konteineri lõppsihtkohta.Singapuri strateegiline asukoht Kagu-Aasia südames ja seos peamiste laevateedega on teinud sellest olulise logistikakeskuse ja kanali maailmakaubanduse jaoks. Olles maailma peamine ümberlaadimispunkt, on Singapur ühendatud 600 sadamaga 123 riigis, igapäevaste sõitudega kõigisse suurematesse sadamatesse maail...
Holland Hollandi pealinn on Amsterdam, mis on ühtlasi ka suurim linn Hollandis. 2 Hollandi pindala on umbes 41500 km , see on Eesti pindalast natuke väiksem, aga hollandlasi on kuni 15 korda rohkem kui eestlasi. Ruutkilomeetril elab keskmiselt 400 inimest, aga Eestis elab ruutkilomeetril umbes 30 inimest. Holland on maailma üks kõige madalamal asuv riik. Ligikaudu neljandik Hollandi maapinnast asub meretasemest madalamal ning tänu sellele nimetatakse riiki ka Madalmaadeks. Holland on kõrgeima muuseumi tihedusega riik, kus on umbes 1000 muuseumi ja 42 muuseumi üksi Amsterdamis. Amsterdamis on 1281 silda ja ta on täielikult ehitatud vaiadele. Hollandis on umbes 16 miljonit jalgratast (see tähendab, et enam-vähem igal hollandlasel on jalgratas) ja jalgrattaid on peaaegu kaks korda rohkem kui autosid. Hollandis on vähemalt 15000 km jalgrattateed. Euroopa suurim sadam on Rotterdami sadam. Algselt...
Eesti Ettevõtlus Kõrgkool Mainor Venemaa Turismigeograafia Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Turism Venemaal on kiirelt kasvanud alates nõukogu korda, alguses sisemine turism ja seejärel rahvusvahelise turismi samuti. Rikka kultuuripärandi ja suure loodusliku iluga erinevates kohtades. Suurim turismimarsruut Venemaal on reisimine Golden Ring iidsesse linna, laevareisid suuremate jõgede nagu Volga juurde ja pikamaasõitud kuulsal Siberi raudteel. Erinevate piirkondade ja kultuuride tõttu Venemaa pakub palju erinevaid toite ja suveniire ning näitavad väga erinevaid traditsioone, nagu vene Banya , tatari Sabantuy või Siberi shamanist rituaalid.LÜHITUTVUSTUS Vene Föderatsioon asetseb Ida-Euroopa ja Aasia territooriumil. Venemaa on maailma suurim riik, mille pindala on 17075200 km2. Riigi pikkus põhjast lõunasse on üle 4000 km, läänest itta aga peaaegu 10000 km. Geograafiliselt võib Venemaa jaotada kolmeks üsnag...
Läti. Läti on vabariik Euroopa kirdeosas. Läänemere äärne Läti on üks kolmest Balti riigist. Riik piirneb põhjs Eestiga, idas Venemaaga, kagus Valgevenega ja lõunas Leeduga. Läti ala moodustab osa Ida Euroopa lauskmaast. Ta on kaetud liustikusetetega, millest mõned on moodustanud künkad. Lääne Lätis on Kurzeme kõrgustik, mis ulatub üle 180 m merepinna. Kirde Lätis on Vidzeme kõrgustik, millel on üle 300 m ulatuvaid tippe ja Läti ühtlasi kõrgeim on Gaizinkalns (312m). Kagu Lätis on madalam Latgale kõrgustik, kus leidub palju järvi. Enamik maast on madalik. Riigi keskosas on Zemgale tasandik. Vidzeme kõrgustikku ümbritsevad Kesk Läti madalik ja Ida Läti madalik. Need on kohati soised, seal leidub väikeseid järvi ning neid läbib arvukalt jõgesid, millest suurem on Daugava. Riigis on üle 12 000 valdavalt väikese jõe ja 3000 järve. Läti kliima on parasvöötme üleminekukliima, sarn...
Reini jõgi -1320 km pikkune jõgi Euroopas- GEO 2. Veestik Õpik lk. 37 Millistest riikidest 6 voolab läbi Reini jõgi? Atlas lk. 12,13,15 5 4 3 2 1 Rein algab Šveitsi Alpides kahe lähtejõena, mis Reichenau ühinevad Reichenau linna juures; jõe laiuseks on 45 m; jõgi on kärestikuline, kiire vooluga; voolab läbi Bodeni järve. Lindau on saar Saksamaal, Bodeni järve idakaldal. Boden i järv Bodeni järvest väljudes muutub Rein looklevaks; langeb 20 m joana, Baselis on Reini laiuseks 200 m. Edasi voolab Rein põhja suunas Ülem- ? Reini madalikul; ? asustus on tihe; rajatud on kanaleid, viinamarjaistandusi, ? põlde. ...
TTÜ Eesti Mereakadeemia Lastindus ja Laondus Aruanne Sadamapraktika Üliõpilane Õppejõud Julia Ain Kiisler Tallinn 2015 SISSUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 PALDISKI LÕUNASADAM.............................................................................................. 3 Info:......................................................................................................................... 4 Terminalid:.....
Meretransport Tallinna Transpordikool V2E Gertu Kinks Jennye Lillinurm Ranno Kirsi Eesti meretranspordi ja sadamate konkurentsieelised(1) Eestis asub Läänemere suurim sadam, kui arvestada nii kauba kui reisijatevedu Eestis asuvad Läänemere sügavaimad sadamad, mis saavad vastu võtta ka suuri ookeanilaevu Eesti sadamad on lihtsalt laevatatavad aastaringselt Eestis asub Euroopa kõige idapoolsem meresadam, 25 kilomeetrit Venemaa ja Euroopa liidu vahelisest piirist Muuga sadam Eesti meretranspordi ja sadamate konkurentsieelised(2) Eesti vetes on lihtne navigeerida Eesti sadamatesse on laevadel juurdepääs lihtne ja turvaline Eesti sadamates asuvad Euroopa efektiivseimaid terminalid, kaupade ümberlaadimine toimub ...
Lina Harilik lina On linaliste sugukonda lina perekonda kuuluv üheaastane kultuurtaim. Kasvab peaaegu kõikjal maailmas. Linakiudu saadakse linataime vartest. Linakiud on umbes sama pikad kui linataime varred. Seetõttu sõltub kiu kvaliteet taime kasvamisest mida pikemaks kasvab lina, seda pikemad ja ühtlasemad on sellest saadud kiud (Head kiudu annab lina, mille pikkus idulehtedest hargnemiseni on üle 60 cm) Vili on kupar, see jaguneb viieks kojaks, iga koda vaheseina abil kaheks kambriks (lina kupras võib tekkida ja areneda kuni kümme seemet). Kiulina tiheda külvi korral moodustub 1 3 kupart, hõredate külvide korral tekib kupraid rohkem, ka üle kümne. Harilik lina Lina on isetolmleja, kuid väheses ulatuses toimub risttolmlemine putukate abil. Kiulina võib hakata koristama, kui kolmandik kuni pool lehtedest on varisenud. TAIMSED KIUD seemnekiud puuvill, kapok ...
1 Referaat Konteinervedu JANARI KRISTIAN LV1E 2 Konteinervedu Konteiner on kauba vedamiseks kohaldatav kindlakujuline suletav veoühik, mida on võimalik toimetada ilma kauba vahepealse käsitlemiseta saatjalt vastuvõtjale. On kasutusel mitmesuguseid erinevaid konteinereid, mis erinevad teineteisest kas mõõtmete, ehituse ja kasutatud materjalide järgi. ISO-standardi soovitustega on konteinerid standardiseeritud mõõtude, kuju, kaalu, tugevusnäitajate, ehituse ja otstarbe järgi. Konteinerite mõõtmed Praegu on kasutusel peamiselt kaks erinevate mõõtmetega konteineritüüpi: 20-jalane konteiner ja 40-jalane konteiner. Esimese kasulik pikkus (sisemised mõõtmed) on üldjuhul 5,9 m, teisel 12,03 m. Konteinerite kasulik laius on 2,352 m. 20-jalasesse konteinerisse on võimalik paigutada ühes kihis 10 FIN või 11 E...
Itaalia Koostaja: Liisa Tamm 7.c Riigi asend Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos (Lõuna- Euroopas). Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel 37 ° N ja 47 ° N pikkuskraadi ning 7 ° E ja 18 ° E laiuskraadi vahel Üldarvud Rahvaarv: 60 626 400 (2011) Rannajoon: 7600 km Pindala: 301 230 km2 Rahvastik: itaallased (94%), muud (6%) Rahvussümbolid Itaalia vapp Keskmes: punaste ääristega valge viisnurk, sümboliseerib Itaalia ühtsust. Vasakul: oliivioks, sümboliseerib rahu, esindab Lõuna-Itaaliat Paremal: tammeoks, sümboliseerib tugevust ja väärikust, esindab Põhja-Itaaliat Taustaks: hammasratas Rahvussümbolid Rahvusloom: Itaalia hunt/Apenniini hunt Rahvuspuu: jalakas Vaatamisväärsused Veneetsia kanalid, liigutakse veesõidukitega Itaalia suurim sadam, tähtsaim turismilinn Tuntuim auovaba linn Vaat...
Veondus ehk transport Raudteetransport Plussid: · Kiire · Odav · Korraga suur kaubakogus Miinused: · Raudteed ei ulatu kõikjale · Ehitamine kallis · Ümberlaadimine jaamades aeglane Fakte · Eestis sai alguse 1870. aastal · Esimene raudteeliin Eestis oli Peterburi- Tallinn-Paldiski · Eesti raudteede kogupikkus on 960 km · Sellest 130 km on elektrifitseeritud Autotransport ehk maanteetransport Plussid: · Kiire · Vedu "uksest ukseni" · Tihe teedevõrk Miinused: · Korraga väike kaubakogus · Maanteede rajamine ja korrashoid kallis · Vajab palju tööjõudu Fakte · Esimesi autosi nähti Eestis 19. sajandi lõpul · Esimesed bussid pandi käiku 1920. aastatel · Eesti maanteede kogupikkus on umbes 50 000 kilomeetrit · Sellest on kõvakattega umbes 10 000 kilomeetrit Meretransport Plussid: · Odav · Mahub korraga palj...
KOOLI NIMI Geograafia Belgia ja pealinn Brüssel Referaat Koostaja:NIMI KURSUSE nr Pärnu 2017 1 Sisukord Sissejuhatus ...................................................................................................................................2 1. Belgia ......................................................................................................................................3 1.1 Ajalugu...................................................................................................................................4 1.2 Kliima....................................................................................................................................5 1.3 Ma...
Saksamaa transpordivõrk Maanteetransport Joonis 1. Suurimad maanteed Saksamaal Joonis 2. Suurimad linnad Saksamaal Allikas: Wikipedia Allikas: Wikipedia Teedevõrgu tihedus ja teede kulgemise suund Tänu asukohale Kesk-Euroopas ning kõrgeltarenenud majandusele on teedevõrk hästi arenenud. Maanteed paiknevad tihedalt üle kogu riigi, teedevõrgu tihenemist on märgata suurlinnade läheduses. Kõrvutades jooniseid 1 ja 2, on näha, et joonisel 1 eristuvad selgesti suuremad linnad.. Tihedaim on teedevõrgustik riigi idaosas, kus asuvad lähestikku Essen, Dortmund, Köln jt suured linnad, teised suurimad väljajoonistunud linnad on Hamburg, Berliin jt. Eelised riigis Kuna Saksamaa näol on tegemist kõrgeltarenenud riigiga, on teed kaasaegsed, heas korras ning mugavad kasutada (lisateatetahvlite, teeviitadega jms). Asukoht Kesk-Euroopas motiveerib riiki panustama teede korrashoidu, et hoida transiidi pealt ning ta...
Riigi ametlik nimetus: Läti Vabariik Riigikeel: läti keel Kõrgeim riigivõim: Seim (Saeima), 100 liiget, valitakse neljaks aastaks, viimased valimised toimusid 05.10.2002. Praeguses, 8-ndas Saeimas on enim kohti parteil Uus Aeg (24 kohta), järgnevad Rahvapartei (20), Läti Esimene Partei (14), Roheliste ja Talunike Liit (12), Rahva Üksmeele Partei (9), Isamaale ja Vabadusele/LRSL (7), poliitiliste organisatsioonide ühendus Inimõiguste Eest Ühtses Lätis (6), Rahvapartei (20), Läti Sotsialistlik Partei (5) ja sõltumatud saadikud. President: Vaira Vie-Freiberga. President valitakse ametisse neljaks aastaks, Praegune president V. Vie-Freiberga on valitud ametisse kahel korral -1999.a. ja 2003.a. Valitsusjuht: Aigars Kalvitis (Rahvapartei) Välisminister: Artis Pabriks (Rahvapartei) Rahvuspüha: Iseseisvuspäev, 18. november Pindala: 64,589 tuh. km2 Elanikkond: Läti Läti rahvaarv 2005.a. juulis oli ca. 2 299 600 inimest, neist linnarahvastik 72% ...
Madeira Referaat Kristin Lapsanit MT09 Madeirast Koosneb rohkem kui 20 saarest. Suurimad Madeira ja Porto Santo. Saarestik kuulub Portugalile autonoomse piirkonnana. On osa Euroopa Liidust, olles üks selle kaugeim regioon. Saarestik on vulkaanilise tekkega. Geograafiline asukoht Asub Atlandi Ookeani Põhjaosas laiuskraadidel 32°22.3′N 16°16.5′W - 33°7.8′N 17°16.65′W Ajalugu Rooma Impeeriumi armee komandör ja filosfoof Plinius Vanem (23. – 79.a p/Kr) nimetab Purpursaari Kanaari saarte lähedal, mis võivad viidata Madeirale. Madeira esines kaartidel aastast 1339. Saarestiku avastas Portugali meremees Henrique Meresõitja ajavahemikul 1418-1420. Mõned aastad hiljem saar asustati ja hakati arendama põllumajandust. Madeira Loodus Lähistroopiline mereline kliima (aasta keskmine õhutemperatuur 21,8 °C). Saare lõunaosas laiub lähistroopiline vihmamets. Saar on suhteliselt mägine (kõrgeim tipp 18...
Kreeka Vabariik Brigita Maria Raave Geograafiline asukoht Kreeka, ajaloolise nimega Hellas, on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel ja ümberkaudsetel saartel Jooniaja Egeuse mere ääres. Maismaapiir on loodes Albaania, põhjas Makedoonia, kirdes Bulgaaria ja idas Türgiga. Üldist ● Hümn-Ýmnos eis tin Eleftherían ● Pealinn- Ateena ● Rahaühik- euro ● Ajavöönd- Ida-Eroopa aeg ● Usund- õigeusk ● Iseseisvus 1821 25. Märts ● Peaminister- Alexis Tsipras ● President- Prokopis Pavlopoulos ● Riigikord- parlamentaalne vabariik Pealinn Ateena ● Linn on rajatud Akropolise mäele ● Ateena oli Kreeka tähtsaim linn juba 1. aastatuhandel eKr. ● Ühe esimese linnriigina valitses ta demokraatlikult ● Suurim linn Kreekas (ka rahvaarvu poolest) ● Ateena põhilised majandusharud on laevandus, turism, tekstiili- ja ravimitööstus Välispoliitika ● Kreeka on tähtis liige suurtes rahvusvahelistes organisatsioonide...
Hollandi majandus Carmen Oroperv 9.b Geograafiline asend 51° 55 N, 5° 34 E Lääne Euroopas Põhjamere ääres Asub Reini ja Maasi alamjooksul Umbes 40% kogu pindalast paikneb merepinnast madalamal Piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga Majanduse struktuur 3% SKT osatähtsus majandussektorite 25% kaupa Primaarne sektor Sekundaarn 72% Hõivatud inimeste osatähtsus m 2% 18% Primaarne sektor Sekundaarne sektor Tertisaarne sektor 80% Hollandi majanduse ülevaade Kõrgelt arenenud majandusega riik AAAkrediidireiting SKT järgi on maailmas 23. ja Euroopa Liidus 6. kohal Ekspordimaht on 5. kohal maailmas Majanduse peamised alustalad on eksport ja reeksport Märkimisväärne looduslik gaasivaru Prioriteetsed majandus...
MALTA Malta: Malta on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mis koosneb seitsmest saarest - Malta saarest, Gawdex (Gozo) saarest ja Kemmuna (Comino) saarest ning neljast asustamata saartest. Ta asub Sitsiiliast lõunas ja Tuneesiast idas keset Vahemerd. Pindala 316 km².Rahvaarv on 0,4 miljonit.Malta pealinn on Valletta.Malta strateegiliselt soodsa asukoha tõttu on sealt ajaloo vältel läbi käinud mitmed erinevad võimud.Hetkel on Malta Euroopa Liidu kõige väiksem riik - nii pindalalt kui rahvaarvult. Malta on euroopalikult puhas ja aafrikalikult kuum. Malta on ajalooliselt ja kultuuriliselt väga huvitav riik. Paljud vaatamisväärsused on veel säilinud, mis lisab saarele vaid unikaalsust.Hetkel on Malta Euroopa Liidu kõige väiksem riik - nii pindalalt kui rahvaarvult. Malta riigikeel:Riigikeel on malta keel, mis kuulub näiteks koos araabia keelega semiidi keelte perekonda.Malta keel on üks Malta ametik...
Riigi majanduse analüüs Norra Norra on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra läänerannikul on laiuskraade arvestades väga mahe ja niiske kliima. Põhjuseks on Golfi hoovus, mille haru Norra hoovus toob 4...5 miljonit tonni sekundis suhteliselt sooja troopikast pärit vett. Rannik jääb seetõttu isegi Finnmarkis (sealhulgas Hammerfesti ja Kirkenesi sadam) enamasti kogu talveks jäävabaks. Mere kohalt tulnud niiskus sajab alla mäg...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Logistika õppetool Lahtise turba vedu Eestist Portugali Kirjalik uurimuslik ülevaade õppeaines “Vetelvedu” Autorid: xxxxxxxxx Õppejõud: xxxxxxxxxxx Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus ......................................................................................................................... 3 Kauba iseloomustus .............................................................................................................. 4 Transportimistingimused ................................................................................................... 5 Ladustamisnõuded ............................................................................................................ 5 Lähtesadama kirjeldus ...............................................
Kronoloogia: Eesti 18. sajandil Kronoloogia: Eesti 18. sajandil · 1686 sätestati Rootsi kirikuseadusega Baltikumi kirikukorraldus, mis kehtis 1832. aastani · 1689 1710 ilmus esimene Eesti ajaleht, saksakeelne ,,Revalsche Post-Zeitung" · 169597 suur nälg Eestis, suri 70 00075 000 inimest viiendik tolleaegsest eesti rahvastikust · 1697 suri Rootsi kuningas Karl XI, uueks kuningaks sai 15-aastane Karl XII · 1699, 24. august sõlmis Liivimaa aadliopositsiooni pagulasliider Johann Reinhold Patkul volitusi omamata Liivimaa rüütelkonna nimel kuningas August II Tugevaga alistumislepingu · 1699, detsember Vene tsaar Peeter I, Poola kuningas ja Saksi kuurvürst August II ning Taani kuningas Frederik IV sõlmisid sõjalise liidu Rootsi kuninga Karl XII vastu · 1700, 12. veebruar August II (Saksi) väed tungisid Liivimaale ja piirasid maikuuni edutult Riiat · 1700...
Meretransport Meretransport on üks odavamaid transpordiliike. Merelaevadega saab korraga edasi toimetada suuri veosekoguseid. Mereteede "ehitamine" ei maksa midagi, küll aga nende hooldamine (süvendamine, märgistamine) ja sadamate ehitus. Väikese veomahu ja lühikese vahemaa korral on aja ja rahakulu veoste kogunemist oodates, neid ladustades ja laadides aga väga kõrge. Eestis on meretransport hästi arenenud. Siin on palju häid sadamakohti, mis ei külmu ka talvekuudel ja seetõttu on merevedusid võimalik teha aasta läbi. Eesti meretranspordil on võrdlemisi pikad traditsioonid, mis jätkusid ka Nõukogude okupatsiooni oludes. Mitmeid sadamaid kasutaski pikka aega okupatsiooniarmee, osad lasti lihtsalt laguneda. Samal ajal rajati uus ja võrdlemisi moodne sadam Muugale ja küllaltki korralik laevastik. Peale taasiseseisvumist suutis mereveondus enda kanda võtta järsult kasvanud veod ja reisiliikluse Soome, Rootsi ja Lääne Euroopa rii...
Tallinna vanalinn kuulub alates 1997. aastast UNESCO Maailmapärandi nimekirja. Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud. Tallinna vanalinnas on peaaegu terviklikult olemas 11.-15. sajandil väljakujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid ning massiliselt 14. ja 15. sajandil püstitatud ja esialgsetes gabariitides säilinud hooneid. Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik olulisemad tollal püstitatud esindus- ja sakraalhooned, aga ka rohkelt linnakodanike ja kaupmeeste elumaju koos aitade ja ladudega. Võib öelda, et Tallinn kujutab endast Euroopa ühte paremini ja terviklikumalt säilinud keskaegset linna, olles Eesti arhitektuuri tõeliseks pärliks. Põhja eesti rannikule tekkis asustus umbes 10. sajandi lõpul, mil eestlased rajasid seoses sadama kasutuselevõtuga Toompea künkale linnuse. Vene kroonikates on seda linnust nimetatud K...
Eesti majandus ja linnad 19. sajandil 1. Teoorjusest talude iseseisvumiseni a) Uuenduste vajadus põllumajanduses: · Säilis kõrge teokoormiste tase ega olnud tagatud majanduslik tõus : - teoorjuslik mõisamajandus ei suutnud Euroopa turul - konkureerida. Viljahindade langusega vähenesid mõisniku sissetulekud. - Tulude suurendamiseks laiendati põlde ja tõsteti renti. · Talurahva olukord oli ebakindel ning talumajandus välja kurnatud ja areng pärsitud b) Uuenduste sisu talurahvaseadused 1849 ja 1856: · maa jaotati mõisamaaks ja talumaaks, kuigi maaomanik oli mõisnik : - mõisamaa oli mõisniku enese pidada, müüa või rentida - talumaa jäi talupoegade kasutusse, mida võis elujõuliste taludena raha eest rendile anda või müüa - mõisnik ei tohtinud talusid mõisastada · üleminek teorendilt raharendile c) Tulemused: · soodsad tingimused talude päriseksostmiseks (suurim hooaeg 1860-70.a.). Raha selleks peamiselt linakasvatusest tänu kõrg...
Minu kodulinna minevik ja olevik. Jüri Mõis on öelnud: ,,Tahate saada järjele, tulge Tallinna! Kui ei taha, elage rahulikult Põlvas, Antslas, Vastseliinas edasi". Talle sekundeerib Tartu ülikooli inimgeograafia dotsent Jussi Sakari Jauhiainen, kes nendib 2011. a Maalehes, et Eestis ei ole linna kolimisest pääsu - riikides, mille majandus on hästi arenenud, sissetulekud elaniku kohta suhteliselt kõrged ning infoühiskond toimiv, ongi linnastumise aste kõrge. Seega kurtmine, et põllumehi on vähemaks jäänud, ei vii kedagi edasi - tänapäeval ei tee riiki rikkaks viljakaubandus või strateegiline asukoht Venemaa ja Lääneriikide vahel. Kuna Eesti riigi mittemaetlik tunnuslause on aga ,,Viie aastaga Euroopa 5 rikkaima riigi hulka", ei tasu murtseda Tallinn aitab. Juba keskajal teati, et linnaõhk teeb vabaks. Nimelt said pärisorjad, kes suutsid end vähemalt aasta linnas mõisnike eest varjata, priiks. Tänapäeva...
NIGEERIA Federal Republic of Nigeria Oríl-èdè Olómìnira ÀpapNaìjírìà 2009 Joonis 1. Nigeeria kaart Allikas: http://www.nema.gov.ng/images nigeria.gif / Nigeeria lühend on NG. Riigi pindala on 923,768 km2. Rahvaarv on 154,729,000 inimest. Riigi pealinn on Abuja, mis asub riigi keskel. Nigeeria on rahvaarvult Aafrika suurim riik ja maailmas 8. kohal. Ametlikeks riigikeelteks on Inglise, Hausa, Igbo ja Yoruba keeled. Riigi rahaühikuks on Nigeeria naira. Nigeeria jaguneb halduslikult 36 osariigiks ja pealinna alaks. Nigeeria osariigid on Abia osariik, Adamawa osariik, Akwa Ibomi osariik, Anambra osariik, Bauchi osariik, Bayelsa osariik, Benue osariik, Borno osariik, Cross Riveri osariik, Delta osariik, Ebonyi osariik, Edo osariik, Ekiti osariik, Enugu osariik, Gombe osariik, Imo osariik, Jigawa osariik, Kaduna osariik, Kano osariik, Katsina osariik, Kebbi osariik, Kogi osariik, Kwara osarii...
RAHVASTIK 1996. aastal elas riigis 29250000 inimest ehk umbes 0,5% kogu maakera rahvastikust. Rahvastiku juurdekasv pole viimasel ajal märgatavalt suurenenud ega ka vähenenud. Kõige suurem oli briti päritolu rahva osakaal (40%), järgnesid 27%-ga prantsuse, 20%-ga muudest Euroopa riikidest pärit rahvad, 1,5% oli indiaanlasi ja eskimoid ning ülejäänud 11,5% elanikkonnast moodustasid mujalt, peamiselt siiski Aasiast pärit rahvad. Eestlasi ning eestlaste järeltulijaid elab Kanadas umbes 25000. Esimesed Eestist väljarändajad jõudsid Kanadasse 20. sajandi algul. Hoolimata sellest, et riigis elab koos väga palju erinevatest rahvustest inimesi räägitakse siiski peamiselt kahte keelt. Inglise keele osatähtsus on 67%, prantsuse keelel aga 26% ning kõigest 7% moodustavad muud keeled. Kõige levinumaks usuks oli riigis katoliiklus (45%), 12%-ga järgnesid kongregatsionalistid, 8%-ga õigeusklikud ning ülejäänud 35% moodustasid muude usulahkude poo...
Jaapani tuumapommitamine Pärast Saksamaa purustamist muutus Jaapani olukord lootusetuks, kuid kapitulatsiooniettepanekud lükati tagasi. Seepeale otsustas USA kasutada tuumapomme. 1944 aasta detsembris loodi grupp, mis hakkas välja töötama tuumapommitamise täpset plaani ja alustati õppusi ja treeninguid tuumapommitamiseks. Rühma juhtis kolonel Paul W. Tibbets. 16.juuli 1945 toimus tuumapommi esimene katsetus Mehhikos, mis õnnestus ning kindlusega jätkati oma plaani. Otsustati valida 4 sihtmärki. Sihtmärk pidi vastama järgmistele kriteeriumitele: -Linn peab olema diameetrilt vähemalt 3 miili ehk 4.8 km lai -Peab olema suur tähtis linn -Lööklaine peaks tekitama enneolematut kahju Välja valiti järgmised linnad: Kokura, üks Jaapani suurimatest laskemoona tootjatest; Hiroshima, suur sadama ja tööstuskeskus, mis oli ühtlasi ka nö"sõja peakorter"; Niigata, sadam koos...
HOLLANDI MAJANDUS referaat SISSEJUHATUS Holland on riik Lääne- Euroopas Põhjamere ääres. Holland asub Reini ja Maasi alamjooksul ja omab Lääne- Friisi saari. Holland on pindalalt Eestist väiksem. Hollandi pindala on 36 900 km2 ja koos siseveekogudega 41 526 km2. Hollandi rahvaarv ületab aga suuresti Eesti rahva- arvu. Hollandis elab 2007. aasta seisuga 16 366 600 elanikku. Hollandi pealinn on Amsterdam ja Holland on jaotatud 11 provintsiks. Ametlikuks riigikeeleks on hollandi keel ja rahaühikuks on kulden. Erinevalt Eestist ei asu Hollandi valitsuse residents pealinnas. Residents asub suuruselt kolmandas linnas Haagis. Holland on väga kuulus oma sadamate ja mereteede poolest. Suuruselt teises linnas Rotterdamis on üks maailma suurimaid sadamaid. Holland on riigikorralt konstitutsiooniline monarhia ja riigipeaks on kuningas. Põhirahvuseks on hollandlased. Hollandlaste loomulik iive on keskmi...
PORTUGAL Portugali lipp Portugali lipp on ristkülikukujuline, jaotatud vertikaalselt kaheks värviribaks - tumeroheliseks ja punaseks. Keskel asub Portugali vapp, mis koosneb kollasest taevasfääri kujutisest ning Portugali kilbist. Geograafia Portugal on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Piirneb idast ja põhjast Hispaaniaga. Mandri-Portugali kõrgeim tipp on Torre (1993 m), mis asub maa põhjaosas Serra da Estrela mäestikus. ake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks eine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Portugal Pealinn: Lissabon Riigipea: Anibal Cavaco Silva Üldpindala: 92 072 km² Rahvaarv: 10,6 miljonit Rahaühik: Euro (Võeti kasutusele 2002.aastal) SKT: 247 miljardit USA dollarit (2010) SKT elaniku kohta: $23 000 (2010) Ajalugu Portugali aladel elasid algselt ibeerid ja keldid. 1139.aastal rajas Afonso I Portugali kuningriigi ning kuulutas pealinnaks Coimbra. 1807. aast...
Aravete Keskkool BELGIA Uurimustöö Koostaja: Kaari Tamtik 10. klass Juhendaja: õp Maie Paap Aravete 2008 1 Riigi üldiseloomustus............................................................................................................3 0.1 Riigi üldandmed................................................................................................................3 0.2 Geograafiline asend...........................................................................................................4 0.3 Looduslikud tingimused....................................................................................................5 1 Riigi arengutase.......................................................................................................................6 1.1 Arengutaseme näitajad....
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Loom.02.243 Eestimaa tundmine Eestimaa tundmine: Hiiumaa ringreis Tartu 2012 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Hiiumaast................................................................................................................................ 4 I päev...................................................................................................................................... 5 II päev........................................................................................................................
Itaalia on Euroopas asuv vahemere riik mille pindala on 301 340 km2. 2017. aasta seisuga elas seal 61 miljonit elanikku. Itaalial on väga tugev majandus ning nominaalse SKP järgi on riik maailmas üheksandal kohal. Põhilised majandussektorid Itaalias on teenindus, tööstus ja põllumajandus. Itaalia on tuntud kui veini ja autode tootjana. Pärast Teist Maailmasõda toimusid suured muutused Itaalia majanduslikus struktuuris. Põllumajanduslikust tootmisest mindi üle tööstuslikule tootmisele. Üks majanduslikult tugevamaid linnu Itaalias sellel ajal oli Napoli, mille sadam oli tähtsaim Vahemere kaubavahetuspiirkond. Samuti oli see tähtis tööstuspiirkond. Sellest tulenevalt oli Lõuna- Itaalia majanduslikult olulisem piirkond kui Põhja-Itaalia Nüüdseks on paljud tehased suletud ning Napoli tähtsus vähenenud. Linnas on suur korruptsioon ning organiseeritud kuritegevus. Tänapäeva Itaalia majandusele on iseloomulik Põhja- ja Lõuna-Itaalia suur ebavõr...
· Kreeka asub Balkani poolsaarel ja ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine ning geograafiliselt väga liigendatud maa. Peamine ühendustee on meri. Sügav sisemine killustatus, avatus muu maailma suhtes. Maakonnad kaitsesid oma iseseisvust, püüdes aga samal ajal välissuhetest kasu lõigata. Kreeka täitis pideva kultuurivahendaja rolli Euroopa ja Lähis-Ida vahel. · Tume ajajärk(1100-800 eKr) Kreeta-Mükeene kultuuri häving oli täielik. Losse ei ehitatud üles. Kiri unustati rahvaarv kahanes. Kreeka langes tsivilisatsioonieelsele arengutasemele. Osa Kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. Raua kasutuselevõtt, mis lükkas vase ja pronksi järk-järgult kõrvale. · Kreeka kolonisatsioon. 8. saj alguses sai alguse Kreeklaste kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. Tuhanded Kreeklased lahkusid oma kodumaalt ja rajasid asulaid Itaaliasse, Sitsiiliasse, Prantsusmaale, Hispaa...
ANTIIKAEG EHK VANAAEG PERIOODID: Varajane Kreeka: 2500-750 eKr-1750 aastat Arhailine ja klassikaline Kreeka: 750-336 eKr-414 aastat Hellenistlik Kreeka: 336-146 eKr-190 aastat VARAJANE KREEKA Areng oli pikaajaline, sellese aega mahub Küklaadide meresõitjate tsivilisatsiooni tõus ja langus ning lossidekeskne Minose ja Mükeene kultuur. Need ühiskonnad panid aluse kaubateede võrgule ning kunstile, mis on tüüpiline hiljem kujunenud kreeka tsivilisatsioonile. See on eelajalooline periood, mille tähtsamad allikad on arheoloogilised leiud. Küklaadide tsivilisatsioonist järelejäänu ning Minoiline ja Mükeene tsivilisatsioon Kreetal ja mandri-Kreekas on kõige varasemad ja silmapaistvamad jäljed arenenud ühiskondadest Euroopas. Küklaadid Esimesed arenenud ühiskonnad, mille kohta meil on teavet, on Küklaatide tsivilisatsioon, mis kujunes välja umbes 3500 eKr. Minoiline tsivilisatsioon Kreetal ...
Vana Kreeka kontrolltöö 1)Geograafiline asend Kreeka asub Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel. 2)Kuidas loodus mõjutas kreeklaste elu? Kreeka on mägine ja väga liigendatud maa paljude ps-te ja saartega. Tasandikke on vähe ja neid eraldavad raskesti läbitavad mäeahlikud. St oli Kreeka tugevalt killustunud ja väiksemateks sõltumatuteks riikideks jagunenud. Meritsi suheldi omavahel ja oldi suhtes ka naabermaadega. Maakonnad kaitsesid oma iseseisvust, püüdes aga samal ajal välissuhetest kasu lõigata. Kreeka täitis pideva kultuurivahendaja rolli Euroopa ja Lähis-Ida vahel. 3) Vana Kreeka ajalooperioodid · Tume ajajärk(1100-800 eKr) Kreeta-Mükeene kultuuri häving oli täielik. Losse ei ehitatud üles. Kiri unustati, rahvaarv kahanes. Kreeka langes tsivilisatsioonieelsele arengutasemele. Osa Kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. Raua kasutuselevõtt, mis ...
Kool Belgia kuningriik 9a 22.04.06 Tartu 2006 Riigi ajaloost...................................................................................................................3 Belgia asend....................................................................................................................4 Belgia rahvuslik sümboolika ja kultuur..........................................................................5 Belgia rahvastik.............................................................................................................. 6 Belgia maavarad............................................................................................................. 7 Belgia majandus(eksport,import)....................................................................................8 Belgia välispartnerid,organisatsioonid.......
Kool Belgia kuningriik 9a 22.04.06 Tartu 2006 Riigi ajaloost...................................................................................................................3 Belgia asend....................................................................................................................4 Belgia rahvuslik sümboolika ja kultuur..........................................................................5 Belgia rahvastik..............................................................................................................6 Belgia maavarad.............................................................................................................7 Belgia majandus(eksport,import)....................................................................................8 Belgia välispartnerid,organisatsioonid.........................................................
Venemaa Võimul Keiser Nikolai II. Suurriik, 1917 oli inimesi 170 miljonit. 1917 Raudteede võrk (100 000 km raudteid). Kiiresti arenev riik. Sajandi algusega oli rasketööstus kasvanud 50% võrra. Kergetööstus 20% võrra. Aga - 1. Majandus kuulus peamiselt väliskapitalile (odav tööjõud, odav tooraine, suur turg). 2. Tööstus oli kontsentreeritud. Mõned keskused. Arenenud oli tekstiilitööstus Moskvas (vene kapital). Väliselt paistis, et Venemaa areneb hästi, tegelikult aga mitte. Kapitali polnud (importi vähendada, eksporti suurendada). Tuli nälg. Kultuur - Hõbeajastu. Palju kirjanikke. Sai alguse vene ballett. Maailmatuntud teadlased. Mendelejev 1. Veebruarirevolutsioon Venemaal a) põhjused - Petrogradi (Peterburi) vilets varustamine toiduainetega, sõda, jõu kasutamine. b) käik - 23.veebruar 1917 tuhanded naised tulid Peterburi tänavatele meelt avaldama, nad nõudsid leiba ja sõja lõpetamist. Politsei ja sõjavägi üritas meeleavaldust jõ...
RAHVASTIKU UURIMUS HOLLAND Rakvere Reaalgümnaasium RIIGI RAHVAARV a) 16,730,632 (July 2012 est.) b) Kui arvestada seda, et väikeriikidena loetakse neid, kus inimesi paarkümmend miljonit ning vähem, on maailma mastaabis Holland väikeriik. Rahvaarvu alusel on Holland maailmas 64.kohal. c)Hollandiga peaagu sama palju inimimesi elab Niger, Tsiilis ning ka Burkina Fasos. RAHVASTIKU PAIKNEMISE ISELOOMUSTUS JA ANALÜÜS a) Hollandis elab ruutkilomeetri kohta 493,34 inimest. Enam-vähem sarnane rahvastiku tihedus on näiteks San Marinos, Tuvalus ning Lõuna-Koreas. Oma koduriigi Eestiva võrreldes, on Hollandi asustus väga tihe, sest eetis on see vaid 30,07 inimest ruutkilomeetri kohta. See on ligikaudu 15 korda väiksem, kui Hollandis. b)Tihedam asustus on Lääne- ja Lõuna-Hollandis. Sinna jäävad näiteks pealinn Amsterdam ja sadamalinn Rotterdam, viimases on näiteks asustus tihe juba tänu suurele sadamale. Asustus on hõredam Holland...
GLOBALISEERUMINE Globaliseerumine- üleilmastumine, majandusliku, kultuurilise ja rahandusliku integreerumise protsess, mille tulemusel suureneb maailma eripiirkondade vaheline seotus GLOBALISEERUMIST MÕJUTAVAD TEGURID side- ja infotehnoloogia, transpordi kiire areng tootmise spetsialiseerumine, geograafilise tööjaotuse süvenemine kaubanduse liberaliseerumine kaubavahetuse kasv kapitali ja tööjõu liikuvus majandusorganisatsioonide kasv GLOBALISEERUMISE ERITAHUD majanduslik üleilmastumine- kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vaba ning üha ulatuslikum liikumine üle riigipiiride Kultuuriline üleilmastumine(masskultuuri levik) Poliitiline üleilmastumine (rahvusvahelised organisatsioonid) Keskkonnamõjude üleilmastumine(kliimapõgenikud, võõrliikide sissetung, elupai...
Kumu 1.Portree: 1)Matthias Peterson „Fabian Ernst I Stael von Holsteini“ 2)Georg Christoph Grooth „Kindralleitnant Hermann Jensen Bonn“ 3)Tundmatu kunstnik „Toomkooli konrektor Johann Georg Tideböhl“ Eesti olustiku kujutav maal: L. H. Peterson“Koduteel“ 1840 Mõni Tallinna vaade- A.M. Kalju „Tallinna vaade Narva maanteelt“ 1831 2. Suurim maal on „Lorelei needmine munkade poolt“ Minule enim meeldiv maal on „Truu valvur“ 3. „Hulgekütt Pakri saarelt“ Materjalidest on ta kasutanud marmorit, puit, pronksi jm „Lüüriline muusika“ „Koit ja Hämarik“ „Laeva viimne ohe“ „Laeva viimne ohe“ „Koit ja Hämarik“ 4. “Noormees oja ääres“ „Linda“ „Sügis“ „Suvi“ „Linda“ „Hämarik“ Kasutatud on kriiti, söe, pastellid ...
GEOGRAAFIA KONTROLLTÖÖ KORDAMINE ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE GLOBALISEERUMINE EHK ÜLEILMASTUMINE Globaliseerumine ehk üleilmastumine- kogu maailma haarav majandusalane, poliitiline, kultuurialane ja keskkonnaaalane seotus Globaliseerumine on saanud võimalikuks tänu infotehnoloogia (IT) ja transpordi kiirele arengule Globaliseerumise tagajärjel muutub maailm järjest ühetaolisemaks, `'väiksemaks'' ehk nn ,,globaalseks külaks'' ,,Globaalne küla'' tähendab... 1. Ostame kaupu, mis on siia jõudnud üle maailma 2. Võime üsna lihtsalt sõita ükskõik millisesse maailma riiki puhkama, tööle, õppima jne 3. Informatsioon (sh tehnoloogia) liigub kiiresti üle maailma, see on kergesti kättesaadav 4. Kommete, tehnoloogiate, toodete üleilmne levik on viinud kultuuride erinevuse vähenemisel 5. Maailma teises otsas toimuvad protsessid mõjutavad mingil määral ka meid (nt: maj...
annaabi.ee 
