HOLLAND rahvastiku-uurimus (0)

RAHVASTIKU
UURIMUS
HOLLAND
Rakvere Reaalgümnaasium
RIIGI RAHVAARV
a) 16,730,632 ( July 2012 est.)
b) Kui arvestada seda, et väikeriikidena loetakse neid, kus inimesi paarkümmend miljonit ning vähem, on maailma mastaabis Holland väikeriik. Rahvaarvu alusel on Holland maailmas 64.kohal.
c)Hollandiga peaagu sama palju inimimesi elab Niger, Tšiilis ning ka Burkina Fasos.
RAHVASTIKU PAIKNEMISE ISELOOMUSTUS JA ANALÜÜS
a) Hollandis elab ruutkilomeetri kohta 493,34 inimest. Enam-vähem sarnane rahvastiku tihedus on näiteks San Marinos, Tuvalus ning Lõuna- Koreas . Oma koduriigi Eestiva võrreldes, on Hollandi asustus väga tihe, sest eetis on see vaid 30,07 inimest ruutkilomeetri kohta. See on ligikaudu 15 korda väiksem, kui Hollandis.
b)Tihedam asustus on Lääne- ja Lõuna-Hollandis. Sinna jäävad näiteks pealinn Amsterdam ja sadamalinn Rotterdam , viimases on näiteks asustus tihe juba tänu suurele sadamale. Asustus on hõredam Hollandi põhjaosas, seda põhjusel, et suur osa Hollandist asub merepiirist allpool ning riigist 29% võib jääda üleujutuste alla.
RAHVAARVU KASV
Rahvaarvu kasv Hollandis 1950. aastast kuni 2025. aastani. Graafikul on rahvaarv mõõdetud tuhandetes. Rahvaarvu kasvutempo on olnud konstantselt kasvav, kuid prognoosi kohaselt aeglustub tulevikus. Prognoosi kohaselt ning 2025. aastat ja 2050 . aastat võrreldes, hakkab rahvaarvu kasvutempo tulevikus langema .
TÕSISED PROBLEEMID SEOSES AIDSIGA?
Hollandis põdes 2007 aasta seisuga HI-viirust või AIDSi 18 000 inimest. Arvestades rahvaarvu ei tundu see nii suur ning mina leian, et ka maailma tabelit vaadates ei ole pilt nii masendav . Samas asub Holland 82.kohal ning arvestades, et Eesti puhul räägitakse AIDSi probleemist ja Eesti on 104.kohal, tundub justkui oleks Hollandis sellega probleeme. Samas jäävad Hollandist ettepoole näiteks USA, Saksamaa, Šveits, Itaalia, Austraalia ja veel mitmed arenenud riigid + arengumaad .
HIV ja AIDS levivad Hollandis kindlasti tänu inimeste vabamale mõtteviisile ning ka sellele, et seal on prostitutsioon lubatud.
SOOLIS -VANUSELINE KOOSSEIS, MUUTUSED AASTAKS 2030
a)
b) 0-14aastased: 17.4% (mehi 1,485,873/naisi 1,416,999)
15-64aastased: 67.7% (mehi 5,720,387/naisi 5,604,014)
65aastased ja üle selle: 14.9% (mehi 1,070,496/naisi 1,418,230)
Rahvastik on pigem noor. 0-14 aastaste osakaal on suurem kui 65 aastaste ja üle selle. Veidikese aja mööduses, võib
c) 2030. aastaks on rahvastik kujunenud pigem vananevaks, suur osakaal on 55-70 aastastel.

d) Hollandis on traditsiooniline rahvastiku tüüp. Seda arvan kuna, rahvaarvu muutmine on väike, rahvastiku vanuseline koosseis näitab, et on palju lapsi, vähe vanureid ja keskmine eluiga 40-45 aastat.
MIGRATSIOON
a) Migratsiooni saldo on püsinud 1-3, tuhande inimese kohta.
b) Välimaal sündinuid elab Hollandis 19,2 %
c) Sisserändajaid on Türgist, Surinami, Marokost, Indoneesiast, Saksamaalt jt.
d) Sisse- ja väljaränne ei tundu olevat suureks probleemiks Hollandile , kuigi sisserännatute protsent on peaaegu veerand rahvaarvust.
Arvuka sisserändega kaasneb tööjõu mitmekesistumine , sisserännanud tööjõud on odavam, sündimus suureneb ja majandusaktiivsus kasvab. Samas suureneb tööpuudus ja sisserännanud ei pruugi kohaneda kohaliku kultuuriga . Väljaränne võib kaasa tuua tööjõupuuduse, väheneb maksumaksjate arv, samas võib lähteriiki jõuda mõjutusi teistest kultuuridest.
LINNASTUMINE
a) 82% kogu rahvastikust elab linnades.
b) Amsterdam(767 300 inimest), Rotterdam(603 400), Gravenhage(488 553), Utrecht(307 081), Eindhoven(213 809) jne. Need linnad paiknevad valdavalt Hollandi lääne- või lõunaosas. Põhjaosas on suur üleujutuste oht, seega on sealsete linnade rahvaarv väiksem.
c) Rotterdam:
Rotterdam asub Lõuna-Hollandi provintsis. Seal asub Euroopa suurim sadam, kusjuures Rotterdam ei asu mitte avamere ääres vaid jõe ääres. Linna nimetuski tuleneb asukohast: dam(tamm) ja Rotte(jõe nimi).
TÖÖJÕUD
a) Rakendatus majanduses:
Tööstus - 18%
Põllumajandus - 2%
Teenindus – 80%
b) Töötute osakaal on 5%
c) Riigi tööjõu olukord on küllaltki hea, tööjõud on jaotunud sektoritesse inforiigile kohaselt. Tööpuudus oli küll kasvanud aastaks 2009 1,2% võrra võrreldes aastaga 2008, kuid 5% on küllaltki väike näitaja näiteks võrreldes Eestiga (14,3% aastal 2009). Samas arvestades rahvaarve on Hollandi töötute hulk suur.
KASUTATUD MATERJALID
1. City Population koduleheküg. Kättesaadav: http://www.citypopulation.de/cities.html 23.02.12
2. Countries of The World kodulehekülg. Kättesaadav: http://www.photius.com/rankings/geography/population_density_persons_per_sq_km_2012_0.html 22.02.12
3. Migration Policy Institut ’e kodulehekülg. Kättesaadav: http://www.migrationinformation.org/datahub/wmm.cf m 23.02.12
4. Socioeconomic Data and Applications Center kodulehekülg. Kättesaadav: http://sedac.ciesin.columbia.edu/gpw/global.jsp 23.02.12
5. The CIA World Factbook 2009 kodulehekülg. Kättesaadav: https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/ 23.02.12
6. U.S Census Bureau kodulehekülg. Kättesaadav: http://www.census.gov/ipc/www/idb/informationGateway.php 23.02.12