Lahused koosnevad lahustunud ainest+lahusti Lahusti on aine,milles lahustunud aine on jaotunud ühtlaselt Lahustunud aine: gaasiline,vedel, tahke Hüdraat on ioon ja temaga seotud vee molekulid Hüdraatiumine on hüdraadi moodustumine Eksotermiline reaktsioon lahustumise käigus soojust eraldub Aine lahustuvus on aine suurim mass g, mis on antud tema temp lahustub 100g vees Lahustuvuse järgi jaotatakse ained: 1)vees hästi lahustuvad (sool) 2)vähe .. (lämmasatik) 3)lahustumatud (riis) Aine lahustuvusst mõjutavad: 1)temp, selles tõstmisel tahkete ainete lahustuvus suureneb,gaasidel väheneb 2)rõhk, selle tõstmisel gaaside lahustuvus vees suureneb Küllastunud lahus on lahus milles antud temp aine enam ei lahustu Lahustuvus kõver näitab aine lahustuvuse sõltuvust temp Kristallhüdraat- kristallne aine, mille koostises on vee molekulid Konstetreeritud lahus- lahus, milles on palju lahustunut ainet ja vähe lahustit Lahjendatud lahus-lahus, milles on...
32. Manustamine pärasoole kaudu ehk rektaalne manustamine. 33. Millised on rektaalse manustamise eelised võrreldes peroraalse manustamisega? · Täpsem doseering · Imendumine ühtlasem ja kiirem · Venoosne veri satub maksa läbimata õõnesveeni · Ei sega ravimi ebameeldiv maitse ja lõhn · Ravim ei läbi maksa 34. Rektaalselt manustatavad ravimvormid on: suposiit, rektaalsed kapslid, rektaalsed lahused, emulsioonid ja suspensioonid, rektaalsed vahud, salvid, kreemid, geelid. 35. Millised manustamisviisid kuuluvad välispidise manustamise alla? Naha kaudu ja limaskestade kaudu. 36. Välispidiselt kasutatavad ravimvormid? Salv, pasta, plaaster. 37. Milliseid ravimvorme võib manustada lihasesse? Lihasesse võib süstida: Steriilseid vesilahuseid (ka kergelt aluselisi/happelisi) Õlilahuseid Manustatav kogus kuni 5 ml 38. Millised ravimvormid manustatakse kopsude kaudu?
Liina Loorits TL II rühm Emulsioon Emulsioon on süsteem, mille puhul vedel aine või ained on pihustunud või segatud teise vedela ainega, kusjuures mikroskoopiliselt vedelikud omavahel ei segune. Emulsioonid on näiteks piim, majonees, või, vahukoor, aga ka kosmeetilised- või farmaatsiakreemid, mitmed ravimid, kuid ka ehituses kasutatakse palju emulsioone. Emulsioon tekib kahe teineteises mittelahustuva vedeliku segunemisel, näiteks taimeõli segamisel veega. Emulsioone jaotatakse kas vesi õlis ja õli vees. Jaotuse aluseks on see, kas pidev faas on õlifaas või vesifaas. Kui õli, vesi ja emulgaator segatakse
Funktsioon: puhastab nahka; toimib emulgaatorina; on pindaktiivne aine. 2.2 Lahustid 2.2.1 Vesi : AQUA Vesi on nahahooldustoodetes kõige laialdasemalt kasutatav lahusti. Vett leidub peaaegu kõigis kosmeetikumides, välja arvatud õlid ja lipiididerikkad salvid. Eriti tõhusalt suudab vesi lahustada soolasid, happeid, aluselisi aineid ja ka enamiku orgaanilistest ainetest. Vesi moodustab suure osa selliste toodete koostisest nagu näoveed ja toonikud, erinevad emulsioonid ja valdavas osas ka sampoonid. Eelmainitud toodetes on vette lahustatud väga erinevaid aineosi. Kui vee lahustina toimimise võime pole piisavalt tõhus, saab seda parandada lisades alkoholi või glütserooli. Veeslahustuvad klassikalised toimeained on näiteks glütserool, sorbitool või tänu uutele keerukamatele tehnoloogiatele ka lipo-lahustuvad aktiivained, nt keramiidid, sfingolipiidid, vitamiinid ja taimeekstraktid. 2.2.2 Alkohol : ALCOHOL Alkoholid on samuti väga tõhusad lahustid
mõiste Ainete kogum (süsteem), milles üks aine on pihustununa ühtlaselt jaotunud teises aines Koosneb: - Pihusfaasist aine, mis ühtlaselt jaotub teises aines - Pihustuskeskkonnast aine, milles pihusfaas ühtlaselt jaotub 12.02.2006 2 Pihussüsteemide ehk pihuste liigitus Pihused liigitatakse Jämepihused Kolloidlahused Tõelised lahused Suspensioonid Emulsioonid Aerosoolid Vahud 12.02.2006 3 Pihussüsteemide ehk pihuste omadused Jämepihused Osakesed nähta- Ebapüsivad - Osakesed ei läbi vad palja silmaga lisatakse filterpaberit või mikroskoobis stabilisaatoreid 12.02.2006 4
Müügil: Aerosoolidena Rull-on variandis Mehhaanilise pihustajaga vedelikud Seepidena Vahataolistena Kreemidena Puuder-rullikutena Deo-kividena Müügil sarjadena koos teiste kehahooldusevahendite ja parfüümidega. Vahendid habemeajamiseks ja pärast seda Habemeajamiseks Habemeajamiskreemid Habemeajamisvahud Habemeajamisgeelid Habemeajamispulgad Pärast habemeajamist Näoveed Geelid Emulsioonid Näonaha niisutajad Näonaga koorijad Lähtuvalt nahatüübist liigitatakse Kuivale nahale Normaalsele nahale Rasvasele nahale Tundlikule nahale Tualettseebid Tualettseep on pesemisvahend, kus leidub vees lahustuvaid rasvhappeid. Pesemisel tekkiv seebivaht eemaldab naha pinnalt saastained, tolmu, irdunud naha sarvrakud. Müügil on : Kompaktsed seebid vedelseebid seebi koostis: säilitusained zeleerivad ained värvained seebikivi õlid
Laseme kuivada Vaatame paberi peale vastu valgust. Tegime järeldus, mis paberil on lipiid. · Töö tulemus: Esimese proovi kandmisel paberile, läbipaistvus on suurem kui teisel, kui vaadata valgu vastu. Siis tegime järeldust et esimene proov sisaldub rasva, mis oli lahustanudatsetoonis ja pärast paberis jäänud, aga teine mitte. Katse 1.3.2 Emulsioonitest. · Teooria: Emulsioonid on üks liik kahe, või enamfaasilistest süsteemidest, mida tuntakse kolloidide ime all. Kolloidid koosnevad kahest mitteseunevatest vedelikust. Emulsioonid hajutavad valgust, mille tulemusena lahus muutub häguseks. Rasvad ja rasvhapped on hüdroffobsed ja lahustavad apolaarsetes lahustites. Siis kui lahustada rasva apolaarses lahustis ja lisade vette, tekkib vees emulsioon. · Töö käik: Kahte kuiva katseklaasi valame 2ml 96-% etanooli
Vaadates kuiva paberit vastu valgust võib näha, et filterpaberil, kus oli I tahke aine proov, tekkis rasvaplekk. Võib järeldada, et tahke aine nr.1 sisaldas lipiide. 1.3.2. Emulsioonitest Emulsioonid on üks liik süsteemidest, mida tuntakse kolloidide nime all. Kolloidid koosnevad kahest mittesegunevast vedelikust, millest üks on jaotunud mikroskoopiliste tilgakestena teises vedelikus. Kuna emulsioonid hajutavad läbivat valgust, siis emulsiooni moodustumisest annab informatsiooni selge lahuse muutumine häguseks. Töö käik: Kahte katseklaasi valan 2 ml kahte erinevat uuritavat lahust. Lisan mõlemasse 4 ml destilleeritud vett. Intensiivselt loksutan. Järeldus: Emulsioonitest nr
lahustumatus vees ja vesilahustites. See-eest lahustuvad nad orgaanilistes solventides nagu kloroform, benseen, atsetoon, metanool jt. Kui taolises solvendis valmistatud rasvlahus viia hüdrofiilsesse vesikeskkonda ja seda intensiivselt segada/loksutada, moodustub õli-vees tüüpi emulsioon. Emulsioonid on toiduainete valdkonnas levinud (nt piim, õli-vees, või, vesi-õlis), värvitööstuses lateksvärvidena jne. Tihti sisaldavad emulsioonid stabiliseerivaid lisandeid. Töö käik Kahte kuiva katseklaasi valatakse 2 ml 96%-list etanooli ja lisatakse 2 ml kahte erinevat uuritavat lahust, millest üks sisaldab lipiidi, teine mitte. Katseklaase loksutada homogeense lahuse moodustumiseni. Seejärel lisada mõlemasse 4 ml dest.vett ja loksutada intensiivselt. Teises katseklaasis tekkis valge sade, mis tõestab glütseerüülestrite olemasolu, esimeses aga muutusi ei toimunud, mis tõestab nende puudumist.
Proovi nr 1 sisaldava lahuse pleki kohalt muutusi läbipaistvuse osas polnud. Seega sisaldas 2. proov lipiide. 1.3.2. Emulsioonitest Teooria Emulsioonid on üks liik kahe- või enamafaasilistest süsteemidest, mida tuntakse kolloidide nime all. Kolloidid koosnevad kahest mittesegunevast vedelikust, millest üks (dispergeerunud faas) on jaotunud mikroskoopiliste tilgakestena teises vedelikus (pidevas faasis). Kuna emulsioonid hajutavad läbivat valgust, siis emulsiooni moodustumisest annab informatsiooni selge lahuse muutumine häguseks. Rasvade kui rasvhapete glütserüülestrite iseloomulikuks tunnuseks on hüdrofoobsus ja lahustumatus vees ja vesilahustes. Küll aga lahustuvad nad orgaanilistes solventides, nagu kloroform, benseen, aga ka atsetoon, metanool jt. Kui taolises solvendis valmistatud rasvalahus viia hüdrofiilsesse vesikeskkonda ja seda intensiivselt segada või loksutada, siis
· Kuivi pabereid vaatasin nii vastu valgust kui ka varju suunas. Lahus 2. katseklaasist jättis paberile rasvapleki. Järeldus Rasvapleki jättis paberile lahus teisest katseklaasist, seega 2. analüüsitud tahke aine sisaldas lipiide. 1.3.2 Emulsioonitest Emulsioonid on üks liik kahe- või enamafaasilistest süsteemidest, mida nimetatakse kolloidideks. Kolloidid koosnevad kahest mittesegunevast vedelikust, millest üks on jaotunud mikroskoopiliste tilgakestena teises vedelikus. Emulsioonid hajutavad läbivat valgust, seega emulsiooni moodustumisest annab informatsiooni selge lahuse muutumine häguseks. Rasvade iseloomulikuks tunnuseks on hüdrofoobsus ja lahustumatus vees ja vesilahustes. Küll aga lahustuvad nad orgaanilistes solventides. Kui taolises solvendis valmistatud rasvalahus viia hüdrofiilsesse keskkonda ja seda intensiivselt segada või loksutada, siis moodustub õli- vees tüüpi emulsioon. Emulsioonid on üldlevinud toiduainete valdkonnas, värvitööstuses ja
TÖÖ 1.3 LIPIIDIDE REAKTSIOONID TÖÖ 2.2 KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE Juhendajad: Kaia Kukk Priit Eek 1.3 Lipiidide reaktsioonid Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, mille molekulide keemilist ehitust iseloomustab enamasti estersideme(te) esinemine. Reeglina ei lahustu lipiidid vees ja vesilahustes, vaid apolaarsetes orgaanilistes solventides, nagu triklorometaan (kloroform), tetraklorometaan, benseen, eeter jt. Lipiidide lahustumatus vees ja vesilahustes on tingitud hüdrofoobsete aatomirühmade ja pikkade süsivesikinradikaalide sisaldusest molekulis. Lipiidid on organismides rakumembraanide põhiliseks koostiskomponendiks, loomsetes organismides, aga ka mitmetes taimsetes kudedes peamiseks energeetiliseks varuaineks. Lisaks sellele o...
Filterpaberile kandes ja kuivatades oli selgelt näha, et üks lahus muutis paberi läbipaistvust. Pärast teise lahuse kandmiset paberile ja kuivatamist muutub paber endiseks . Lipiidid sisaldusid proovis nr 2. 1.3.2 Emulsioonitest Emulsioonid on üks liik kahe- või enamafaasilistest süsteemidest, mida tuntakse kolloidide nime all. Kolloidid koosnevad kahest mittesegunevast vedelikust, millest üks on jaotunud mikroskoopiliste tilgakestena teises vedelikus. Kuna emulsioonid hajutavad valgust, siis emulsiooni moodustumisest saab aru, kui lahus muutub häguseks. Kui orgaanilises solvendis valmistatud rasvalahus viia hüdrofiilsesse keskkonda ja seda loksutada, siis moodustub õli-vees tüüpi emulsioon. Emulsioonid on levinud toiduainete valdkonnas (piim), autotööstuses (lateksvärvid). Töö käik: Kahte kuiva katseklaasi lisatakse 1 ml kahte erinevat uuritavat lahust, millest üks sisaldab lipiide
Esimesest katseklaasist võetud proov sisaldas lipiide, sest paberile jäi rasvane laik järelikult sisaldab lahus lipiide, teisest katseklaasist võetud lahus mingeid jälgi ei jätnud, mistõttu lahusest puuduvad lipiidid. Emulsioonitest Emulsioonid on üks liik kahe- või enamafaasilistest süsteemidest, mida tuntakse kolloidide nime all. Kolloidid koosnevad kahest mittesegunevast vedelikust, millest üks on jaotunud mikroskoopiliste tilgakestena teises vedelikus. Kuna emulsioonid hajutavad läbivat valgust, siis emulsiooni moodustumisest annab informatsiooni selge lahuse muutumine häguseks. Töö käik Kahte kuiva katseklaasi valati 2ml uuritavat lahust, mida oli eelnevalt etanooliga lahjendatud. Katseklaase loksutatakse homogeense sademe moodustumiseni. Lisatakse mõlemasse 4ml destileeritud vett ja loksutatakse uuesti. Esimeses katseklaasis tekkis valkjas sade, mis tõestab glütseerüülestrite olemasolu, teises aga muutusi ei
Järeldus: Kuivade paberite võrdlusel oli näha proovi nr 2 tulemusel tekkinud rasvaplekke, sellest järelduvalt: proov nr 2 sisaldas lipiide. 1. 1.3.2. Emulsioonitest Emulsioonid on üks liik kahe- või enamafaasilistest süsteemidest, mida tuntakse kolloidide nime all. Kolloidid koosnevad kahest mittesegunevast vedelikust, millest üks (dispergeerunud faas) on jaotunud mikroskoopiliste tilgakestena teises vedelikus (pidevas faasis). Kuna emulsioonid hajutavad läbivat valgust, siis emulsiooni moodustumisest annab informatsiooni selge lahuse muutumine häguseks. Rasvade kui rasvhapete glütserüülestrite iseloomulikuks tunnuseks on hüdrofoobsus ja lahustumatus vees ja vesilahustes. Küll aga lahustuvad nad orgaanilistes solventides, nagu kloroform, benseen, aga ka atsetoon, metanool jt. Kui taolises solvendis valmistatud rasvalahus viia hüdrofiilsesse vesikeskkonda
mis on pihustatud sellesse keskkonda. Pihussüsteemid Suspensioonides, emulsioonides ja aerosoolides on jaotunud aine osakesed 10 5 kuni 10 3 cm. Emulsioon Emulsioon tekib kahe teineteises lahustumatu vedeliku segunemisel, näiteks taimeõli segamisel vees. Emulsioon Emulsiooni puhul on nii keskkond kui ka pihustunud aine mõlemad vedelikud. Emulsioon Emulsioon tekib vee pihustamisel õlisse või õli pihustamisel vette. Emulsioon Emulsioonid on ebapüsivad. Aeglaselt toimub vedelike kihistumine, aeglane vedelik vajub allapoole: raskem vedelik moodustab alumise kihi ja kergem vedelik ülemise kihi. Emulsioon Argielust on hästi tuntud koore kerkimine piimavedeliku peale. Emulsiooni stabilisaatorid ehk emulgaatorid muudavad emulsiooni püsivamaks. Piimas on emulgaatoriks kaseiin (valk) Emulsioon Argielust tuntud emulsioonideks on majonees, kastmed, kreemid, värvid jm.
Võib olla nii pos kui neg. Gs = *s / dGs = ds + s d 3. Pindaktiivsus on aine võime vähendada pindpinevust suurendades ühtlasi nende märgumist. Pindaktiivsus on pindpinevuse sõltuvus pindaktiivse aine kontsentratsioonist. 4. KK 13. 1. Koagulatsiooniläveks nimetatakse nähtava koagulatsiooni alustamiseks vajalikku minimaalset elektrolüüdi kontsentratsiooni millimoolides liitri kohta. 2. Jämedisperssed süsteemid (lihtdispersioonid, suspensioonid, emulsioonid, vahud, aerosoolid) on süsteemid, mille peenestusaste on < 107 m-1, kuubi serva pikkus on > 10-7 m, süsteemi osakesed sedimenteeruvad kiiresti, eraldatavad tavalise filtreerimisega, on nähtavad hariliku mikroskoobiga, ei ole dialüüsitavad, ei difundeeru. Kolloiddisperssed süsteemid on süsteemid, mille on 107-109 m-1, kuubi serva pikkus on 10- 7 10-9 m. Süsteemi osakesed ei sedimenteeru, läbivad tavalisi filtreid, kuid on eraldatavad
Seebikivivabad seebid Desodorandid, antiperspirandid Desodorandid -maskeerib higi lõhna Antiperspirandid - pärsib higi eritumist Suuõõne hooldusvahendid hambapastad, geelid suuveed ja eliksiirid puhastustabletid hooldusvahendid: - hambaharjad - hambaniidid - hambaorgid Habemeajamisvahendid Habemeajamisvahendid Pärast habemeajamist Vahud Näoveed Kreemid Geelid Geelid Emulsioonid Pulgad Niisutajad Dekoratiivkosmeetika Töövahendid Mitmesugused pintslid (lauvärvidele, ruužile, huultele, puudripintsel ) Harjad (kulmuhari, ripsmehari) Käsnad ja seened, švammid Puudritups Ripsmekoolutaja Suurendav peegel Spaatel, teritaja, käärid Dekoratiivkosmeetika Jumestuskreemid • Vedelad kreemid Peitepulgad e. • Puuderkreemid konsiilerid
Manustame nahale välispidiselt 22. Nõuded aerosoolide säilitamisele? Hoida toatemperatuuril ravimikapis suletult, otsese päikesevalguse ja külmumise eest ja eemal lahtisest tulest, ravimi ballooni ei tohi põletada ja avada. 23. Mis on suposiit? Suposiit ehk raviküünal 24. Suposiitide jagunemine vastavalt manustamisele: Rektaalne ja vaginaalne 25. Milliseid ravimvorme manustatakse rektaalselt? suposiit, rektaalsed kapslid, rektaalsed lahused, emulsioonid ja suspensioonid, rektaalsed vahud, salvid, kreemid, geelid 26. Millised on rektaalse manustamise eelised võrreldes peroraalse manustamisega? täpsem doseering, imendumine ühtlasem ja kiirem, ei sega ravimi ebameeldiv maitse ja lõhn, ravim ei läbi maksa, toime algusaeg on kiirem 27. Mis tähendab seespidine ehk enteraalne manustamine? Mille kaudu toimub manustamine? Enteraalne manustamine ehk seedetrakti kaudu, mis võib olla suukaudne, sublingvaalne või rektaalne. 28
Alused ja vundamendid Alused Looduslikud - võtavad vahetult vastu hoonetelt ja rajatistelt ülekanduvaid koormusi Nõuded looduslikele alustele · olema vähe ja ühtlaselt kokku surutavad, et tagada hoone ühtlane ja vähene vajumine · olema vajaliku tugevusega · olema vastupidavad pinnasevee toimele (uhtumiskindlad) · ei tohi külmumisel paisuda aga paisuva pinnase korral peab vundamendi rajama allapoole külmumispiiri Niiskus - üks enam pinnase omadusi mõjutav tegur =((Qm - Qk)*100%)/Qk - pinnase suhteline niiskus = < 50% - väheniiske pinnas Qm - pinnase kaal niiskes olekus = 50-80% - niiske pinnas Qk - kuivatatud pinnase kaal = >80% - veega küllastunud pinnas Pinnasevesi mõjutab pinnase mehaanilisi omadusi ja struktuuri ning vähendab aluse kandevõimet. Hooned tuleb rajada allapoole pinnase külmumispiiri (EE - 1.2m maapinnast) Ehitusaluseks kasutatavad pinnased: · ...
millel ei ole riknemise ohtu; millel on suletud tootepakend, mida ei ole võimalik avada (pihustid) ning ühekordseks kasutamiseks mõeldud tooted.[7] 8 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Kristiina Meentalo Rahvusvaheline CIDESCO-kool 52. grupp 2 KREEMI KOOSTIS Kreemid kuuluvad koos losjoonidega emulsioonide hulka. Emulsioonid on kõige tavalisem vorm kosmeetikatoodete hulgas, mis võimaldavad nahale ja juustele mugavalt ning kiiresti levitada suurel hulgal erinevaid aineid. [1] Emulsiooni definitsioon: emulsioon on kahest (või enamast) segunematust materjalist (tavaliselt vedelikust) koosnev süsteem, milles üks materjal (pihustatud/sisemine faas) on pihustatud eraldi piisakestena ühtlaselt teise (pideva/välise faasi) sisse. [1]
filterpaberil olev ,,täpike" ära kuivab. 6. Ära määrata kummas tundmatus tahkes aines oli rasva ja kummas mitte. Järeldus: Esimeses proovis oli rasva sees ja seda oli näha sellega, et kui vaatada valguse poole läbi paberfiltri, siis täpike oli natukene läbipaistev. Teisel filterpaberil seda ei olnud. 1.3.2 Emulsioonitest Emulsioonid on üks liik kahe- või enamafaasilisetest süsteemidest, mida tuntakse kolloidide nime all. Emulsioonid hajavad läbivat valgust, siis emulsiooni moodustumisest annab informatsiooni selge lahuse muutumine häguseks. Rasvade ja rasvhapete iseloomulikuks tunnuseks on hüdrofoobsus polaarsetes keskkondades. Kuid lahustuvad orgaanilistes solventides. Kui solvendis valmistada lahus lipiididest, ja siis panna polaarsesse keskkonda, tekib õli-vees tüüpo emulsioon. 1. Võtta kaks katseklaasi, kaks korki, 4 ml 96%-list etanooli, 2 ml uuritavat lahust (kokku 4 ml). 2
- Kaltsiumkloriid ja naatriumalginaat muundatakse graanulid vedeliku, näiteks mune, - Munapulber (aurustunud valk) - loob tihedam struktuuri kui värske valgu - Glükoos - pidurdab kristalliseerumine ja takistab vedeliku kadu - Letsitiin - ühendab ja stabiliseerib vahustatud emulsiooni vahtu - Naatriumtsitraat - ei luba rasva osakesed seovad, - Trimolin (tagurpidi siirup) - ei kristalliseeruma, - Ksantaankummi (ekstrakti soja ja mais) - stabiliseerida suspensioonid ja emulsioonid. Köögitehnika , 30-50%. . , . , , 180%. , . , - , , , 64 , . , - . . . -, , -, . , . : ( ) - , , - . , , . : ( ) ( ). ( ) -, . - (Bain-marie) - , . , . , . , . . : . - , . . - . . - -
Järeldus Esimene proov sisaldas lipiide, sest jättis filterpaberile rasvaplekki. Teine proov lipiide ei sisaldanud, sest filterpaberile plekki ei jätnud 1.3.2 Emulsioonitest Emulsioonid on üks liik kahe-või enamafaasilistest süsteemidest, mida tuntakse kolloidide nime all. Kolloidid koosnevad kahest mittesegunevast vedelikust, millest üks on jaotunud väikeste tilgakestena teises vedelikud. Emulsioonide moodustumisest annab informatsiooni selge lahuse muutumine häguseks, sest emulsioonid hajutavad hästi valgust Rasvadele on iseloomuliik hüdrofoobsus ja lahustumatus vees ja vesilahustes. Küll aga lahustuvad nad orgaanilistes solventides. Kui sellises solvendis valmistatud rasvalahus viia hüdrofiilsesse vesikeskkonda ja seda loksutada, moodustub vees emulsioon. Üldlevinud on emulsioonid toiduainete valdkonnas (piim, või) ja värvitööstuses (lateksvärvid). Töö käik
Vanaõlide teke ja käitluse esimesed etapid Vanaõli on mis tahes mineraal-, taimsel või sünteetilisel õlil põhinev määrdeaine, kütte-, tööstus- või muu õli, emulsioonid kaasa arvatud, mis on muutunud kõlbmatuks sellele algselt määratud otstarbe jaoks ning mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on [1] kohustatud seda tegema. Vanaõli kuulub ohtlike jäätmete hulka. Kuna ohtlikud jäätmed on oma omaduste poolest inimesele ja keskkonnale kahjulikud, nõuavad nad erikäitlust ning seetõttu tuleb neid koguda olmejäätmetest lahus. Vanaõli tekib nii ettevõtetes(autoremondi
Töö käik Kahte katseklaasi panin umbes 1g kummastki tahke aine proovist. Mõlemasse valasin umbes 0,5 ml orgaanilist lahustit ja lasin 5 min seista. Mõlemast katseklaasist kandsin tilga paberile ja kuivatasin. Järeldus:Vaatasin paberit vastu valgust ning õrnalt oli näha, et paberil, milles oli olnud proov nr 2 oli õrn plekk. See täheldas lipiidide olemasolu antud proovis. 1.3.2. Emulsioonitest Emulsiooni moodustumisest annab märku selge lahuse muutumine häguseks, sest emulsioonid hajutavad läbivat valgust. Kui orgaanilises solvendis lahustatud rasv viia hüdrofiilsesse vesikeskkonda ja seda intensiivselt loksutada, tekib õli-vees tüüpi emulsioon. Töö käik Kahte kuiva katseklaasi valasin 2 ml 96%-list etanooli ja lisatakse 2 ml kahte erinevat uuritavat lahust, millest üks sisaldab lipiidi, teine mitte. Katseklaase loksutatasin. Seejärel lisasin mõlemasse 4 ml destilleeritud vett ja loksutasin veel. Lipiidi sisaldavas katseklaasis muutub segu häguseks.
Mõlemast katseklaasist kandsin pipetiga tilga lahust kahele filterpaberile ja lasin kuivada. Kuivanud paberit vaatlesin vastu valgust. Filterpaberil,millel oli rasvaproov Nr 1, oli ,,rasvane paber". Seega rasvaproov nr 1 sisaldas lipiide. 1.3.2 Emulsioonitest Emulsioon on üks liik kahe- või enamafaasilistest süsteemidest, mida tuntakse kolloidide nime all. Kolloidid koosnevad kahest mittesegunevast vedelikust, millest üks on jaotunud mikroskoopiliste tilgakestena teises vedelikus. Kuna emulsioonid hajutavad läbivat valgust, siis emulsiooni moodustumisest annab informatsiooni selge lahuse muutumine häguseks. Töö käik Kahte kuiva katseklaasi valasin 4ml erinevaid ettevalmistatud lahuseid. Lisasin 4ml destilleeritud vett ja loksutasin. Emulsioon Nr 2 oli segu hägune ja ei segunenud ettevalmistatud lahuses, seega on nad omavahel kolloidid. 1.3.4 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Küllastumata rasvhapete esinemist lipiidides saab uurida läbi reaktsiooni halogeenidega.
2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Teooria Taimerakkude kloroplastides ja kromoplastides, aga ka mõningates teistes fotosünteesivates organismides sisalduvad fotosünteesi abipigmentidena karotenoidid, mis absorbeerivad valgust klorofüllist mõnevõrra erinevatel lainepikkustel ning on seetõttu täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Keemilise ehituse pooleks klassifitseeritakse karotenoide kui tetraterpenoide (40 süsiniku aatomit). Karotenoidide kaks põhigruppi on: Karoteenid koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust, ei sisalda hapnikku (-, -, -, -, - jt isomeerid, lükopeen) Ksantofüllid sisaldavad hapnikku (luteiin, zeaksantiin jne) Taimedes on karotenoididel ka kaitsefunktsioon nad neelavad liigset valgusenergiat ja kaitsevad rakke fotokahjustuste ja vabade hapnikuradikaalide eest. Karotenoidid on loomsetes organismides vitamiin A provitamiiniks (eelühendiks). Enamus toiduga seedekulg...
3) Vahu moodustamine ja stabiliseerimine Valkude üheks funktsiooniks on vahu moodustamine stabiliseerimine. Ideaalne vahtu moodustuv ja stabiliseeriv valk on: a) Madala molekulkaaluga b) Suure pinna hüdrofoobsusega c) Hea lahustuvusega d) Väikese üldlaenguga toidu pH põhjal e) Kergesti denatureeritav 4) Geeli moodustamine Kahte sorti geele: a) Polümeersed võrkstruktuurid b) Agregeerunud dispersioonid 5) Emulgeeriv efekt emulsioonid on disperssed süsteemidühest või mitmest segunematust vedelikust Keemilised reaktsioonid Valkude bioloogiline väärtus väheneb: a) Asendamatute aminohapete lagunemisel b) Asendamatute aminohapete muundumisel derivaatideks, mis ei ole metaboliseeritavad c) Siseja vaheahelate ristsidumisel seeditavus väheneb 1) Ensüümkatalüütilised reaktsioonid a. Hüdrolüütilised reaktsioonid b. Loovutus/ülekande reaktsioonid c
läbipaistvusega ala ning vastu tumedamat pinda vaadates tumenenud ala. Teisel filterpaberil rasvaplekile iseloomulikke tunnuseid ei esinenud. Järeldus: Esimene lahus, mis oli valmistatud rasvapleki proov I ainest, sisaldas lipiide. Rasvapleki proov 2 lipiide ei sisaldanud. 1.3.2 Emulsioonitest Emulsioon on kahe-või enamafaasiline süsteem, mida tuntakse ka kolloidina. Emulsioon koosneb kahest mittesegunevast vedelikust, millest üks on jaotunud mikroskoopiliste tilgakestena teises vedelikus. Emulsioonid hajutavad läbivat valgust ja neid saab kindlaks teha hägu tekkimisega. Rasvade kui rasvhapete glütserüülestrite tunnuseks on hüdrofoobsus ja lahustumatus vees ja vesilahustes. Orgaanilistes solventides aga nad lahustuvad. Kui orgaanilises solvendis lahustatud rasvalahus viia hüdrofiilsesse vesikeskkonda ja seda segada/loksutada, moodustub õli-vees tüüpi emulsioon. Katse käik: Valasin ühte katseklaasi emulsioonitesti lahust I ja teise katseklaasi emulsioonitesti lahust II
BITUUMENMATERJALID · leektäpp Olemus ja liigitus · lahustuvus vees Hea keemilise püsivusega, veetihedad, värvilt mustad või tumepruunid. · lahustuvus kloroformis Toa temp. tahked, sitked või vedelad. Temp. tõstes vedelduvad sujuvalt. · viskoossus - vedelatel bituumenitel Bituumenite baasil valmistatakse: · murdumistäpp - teebituumenitel · bituumenemulsioone Pehmumitäpp · asfaltmörte ja -betoone Kuuli ja rõnga meetodil. Standartne metallrõngas valatakse bituumenit täis; peale ·...
teooria, milline kehtib sfääriliste, elektrit mittejuhtivate, mõõtmetega alla 0,1 valguse lainepikkust (l) kolloidosakeste juhul. I=243 ( n2-n02/n2+2n02) I0 N - osakeste arv ruumalaühikus V - osakese ruumala - langeva valguse lainepikkus n, n0 - dispergeeritud faasi ja dispersioonikeskkonna murdumisnäitajad I0 - langeva valguse intensiivsus I - hajunud valguse intensiivsus. 1) Kui n = n0 , siis süsteemis valgus ei haju. Näiteks on emulsioonid tavaliselt tugevasti hägused, kuid glütseriini ja tetrakloorsüsiniku emulsioon on läbipaistev kuna nende murdumisnäitajad on võrdsed. 2) Hajunud valguse intensiivsus kerakujulistel osakestel on valemi järgi võrdeline nende raadiuse kuuenda astmega (tingimusel l > 2r): I ~ r6. Seetõttu dispergeerimisastme kasvamine põhjustab hajunud valguse intensiivsuse I tunduva kahanemise. 3) Hajunud valgus on seda intensiivsem, mida suurem on dispergeeritud faasi osakeste kontsentratsioon (I ~ N).
muidugi segukihi lubatud paksuse piires. Külmades ruumides kasutatakse külmakindlat tasandussegu. Arvestada tuleb tasandussegu piisava tõmbe- ja survetugevusega. Enne värvimist kantakse põrandale vähemalt 3 mm ühtlane segukiht. Kui garaazi või lao põrandatöö ise ette võtta, siis ajab juba põgus pilk ehituskaupluste tasandussegude riiulitele hirmu naha vahele nii lai on eri kaubamärkide tootevalik. Primerid ehk kruntimisvahendid ja lisaainetena kasutavad emulsioonid veel pealekauba. Värvitav või epoksiidmassiga kaetav betoonpõranda pind peab pärast tasandamist olema ühetasane, sile ja tugev, mistõttu ei ole soovitatav kasutada esimest ettejuhtuvat baastasandussegu. Tasandussegude suur valik Olemas on ka isetasanduvaid põrandatasandussegusid, mida saab aluspõrandale kas pumbata või käsitsi peale kanda. Isetasanduv segu, nagu nimigi ütleb, valgub põrandale ise laiali. Vahel on vaja terassiluri või laia pahtlilabidaga kaasa aidata.
2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine 1. Töö teoreetilised alused Taimerakkude kloroplastides ja kromoplastides ning teistes fotosünteesivates organismides sisalduvad fotosünteesi abipigmentidena karotenoidid. Need absorbeerivad valgust klorofüllist erinevatel lainepikkustel ja on seega täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Karotenoidid on arvukas ühendite rühm, millised keemiliste ehituse poolest klassifitseeritakse kui tetraterpenoide. Struktuurilt on nad polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on ionoontsüklid. Pikima ahelaga karotenoid on lükopeen, mis on tähtsaks vaheühendiks paljude teiste karotenoidide sünteesis. Karotenoidide kaks põhigruppi on karoteenid (hapnikku mittesisaldavad, koosnevad ainult süsinikust ja hapnikust, nt lükopeen) ja ksantofüllid (hapnikku sisaldavad, nt luteiin, zeaksantiin). Lisaks valguse absorbeerimisele on karotenoididel taimedes ka kaitsev roll, neelates liigset valgusen...
Millised on nende üldised omadused? Jämedisperssed-osakesed on nähtavad tavalise mikroskoobiga, settivad raskusjõu mõjul, ei läbi paberfiltrit; peendisperssed- osakesed suurusega 10−7...10−9 m. 77. Millised on agregaatoleku järgi jagatavad disperssed süsteemid? Nimeta erinevaid süsteeme! T/G-tolm, suits, T/V-kolloidlahused, T/T-tahked kolloidlahused; V/G- aerosoolid, V/V-Emulsioonid, V/T-Vedelik poorses kehas; G/G Gaasilised süsteemid tiheduse fluktuatsiooniga, G/V Gaasilised emulsioonid, vahud, G/T Poorsed ja kapillaarsed kehad. 78. Mis on lüofiilsed- aine ja vedeliku tugev vastastikmõju, nt, vesilahustuvad valgud vees, seep vees ; mis lüofoobsed süsteemid- nähtus, kus vedeliku ja aine vahel vastastikmõju puudub, nt. metallide kolloidlahused vees, vähelahustuvate ainete osakesed vees. 79. Kolloidsüsteemi tekke peamised tingimused. Browni liikumine, osakeste mõõtmed on 10−7...10−9 m. vedela või gaasiline. 80
Tseeta potentsiaal jälle kahaneb alla kriitilise väärtuse, toimub koagulatsioon. Seega on vastasiooni vahetamise korral koagulatsioonis kaks stabiilsuspiirkonda (kontsvahemikku) ja kaks koagulatsiooni piirkonda (konts vahemikku) Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott 31. Suspensioonid ja emulsioonid. Emulsioonide liigid. Emulgaatorid. Bancrofti reegel. Üldiselt suurus, omaduste erinevus(3) 100-1000nm on vahemik. Kaksikkiht puudub, Browni liikumine puudub (v.a. aerosoolid), ebapüsivamad kui kolloidid Suspensioonid, stabiilsus, stabiilsuse tingimused, näited Suspensioonid on TAHKE VEDELAS. Kontsentratsioonid erinevad, kontsentreeritud on pasta (n. pahtel) Suspensioonid on ebastabiilsemad kui kolloidid
1) elektroforees - laetud osakeste liikumine vedeliku suhtes elektriväljas 2) elektroosmoos - vedeliku liikumine laetud liikumatu tahke faasi suhtes elektriväljas 3) voolamise potentsiaal - elektriväli, mis tekib vedeliku liikumisel laetud tahke faasi suhtes 4) settimispotentsiaal - elektriväli, mis tekib laetud osakeste liikumisel vedeliku suhtes. ! II variant 1. Millest sõltub hüdrofoobsete kolloidide stabiilsus? ! ! 2. Millest sõltub emulsioonide stabiilsus, mis on emulsioonid ja kuidas neid meditsiinis kasutatakse? ! Emulsioon on dispersne süsteem, mis koosneb lahustusmatutest vedelikest (dispersioonikeskond ja dispersne faas on vedelikud). Üks faasidest on vesi ja teine «õli». Kummas vedelikus lahustab PAA, mis stabiliseerib emulsiooni. Emulsioonid võivad tekkida iseeneslikult, aga sagedamini mehaanilisel dispergeerimisel. Emulsioonide üks olulisi omadusi on stabiilsus. Emulsioonid pole termodünaamiliselt
Loksutasin hoolikalt ning jätsin umbes 5 minutit seista, et tahke materjal settiks. Kui sademe kohal tekkis selge lahuse kiht, kantsin mõlemast katseklaasist pipetiga tilk lahust filterpaberile ja lastsin kuivada. Kuiva paberit vaatasin vastu valgust ja märkasin, et paberil 1. prooviga on rasvaplekk, mis suurendab tema läbipaistvust. Saan järjeldada, et lipiide sisaldas 1. proov 1.3.2 Emulsioonitest Emulsiooniks nimetatakse kahest mittesegunevatest vedelikust koosnevat süsteemi. Kuna emulsioonid hajutavad läbivat valgust, siis emulsiooni moodustumisest annab informatsiooni selge lahuse muutumine häguseks. Rasvade kui rasvhapete glütserüülestrite iseloomulikuks tunnuseks on hüdrofoobsus ja lahustumatus vees ja vesilahustes. Küll aga lahustuvad nad orgaanilistes solventides, nagu kloroform, benseen, aga ka atsetoon, metanool jt. Kui taolises solvendis valmistatud rasvalahus viia hüdrofiilsesse vesikeskkonda ja seda
xxxxxxx VUNDAMENDI HÜDROISOLATSIOON REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD Ehitusteaduskond Õpperühm: xxx Juhendaja: xxxxx Esitamiskuupäev: xxxxxxxxx Allkiri:.................................... Tallinn 20xx SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.VEE KOORMUSKLASS......................................................................................................4 1.1Pinnase niiskus....................................................................................................... 4 1.2 Mittesurveline vesi................................................................................................ 5 1.3 Surveline vesi..........................................................................................
või enamfaasiline süsteem. Faasidevaheline piirpind – pind kahe faasi vahel. 44. Kolloidlahused. Kolloidlahused on lahused, kus kolloidosakesed on pihustunud lahustissse, kolloidosakesi ei näe silmaga ega mikroskoobis, samas on nad aga palju suuremad kui tavalised molekulid. 45. Kolloidsüsteemid ja kolloidosakesed toiduainetes (piim ja piimatooted). Kolloidosakesed toiduainetes on homogeniseeritud. 46. Emulsioonid,nende stabiliseerimine, emulgaatorid Emulgaator – pindaktiivne aine, mis aitab kahel ainel seguneda ja homogeniseeruda. Emulsioon – dispersne süsteem, milles vedel aine on pihustunud vedelasse ainesse. Mikroskoopiliselt emulsioonid ei segune. 47. Tyndalli efekt. Tekib kui valguskiirgus kolloidlahuse süsteemis hajub. Hajub aineosakestel, valgusvihu tee keskkonnas muutub nähtavaks. 48. Kolloidosakese ehitus, kolloidosakese laengu tekkitamine.
materjalid. Reaktsioonid geelides on spetsiifilised. Sadestumisreaktsioonid geelidesse on rütmilise iseloomuga. Sade ei moodustu mitte kogu ruumalas, vaid perioodiliselt vahelduvate kihtidena ja rõngastena. Taoliste perioodiliste nähtustega on seletatav paljude mineraalide kihiline struktuur aga samuti ainevahetushäirete tagajärjel organismis tekkivate sapi-, maksa-, neeru- ja põiekivide kihiline ehitus. 31. Suspensioonid ja emulsioonid. Emulsioonide liigid. Emulgaatorid. Bancrofti reegel. Suspensioonid Dispersioonikeskkonnaks on vedelik, dispergeeritud faasiks aga tahke aine. l 0,1 ...10 m. Dispergeeritud faasi kontsentratsioon võib suspensioonides muutuda väga laiades piirides. Kontsentreeritud suspensiooni nimetatakse pastaks.Erinevalt solidest, sadenevad suspensiooni osakesed seismisel välja (sedimenteeruvad). Tingimused püsiva suspensiooni saamiseks on tingimused samad, mis kolloidlahustele:
b) kopsukoes kopsusompudes väldivad fosfolipiidid membraanide kokkukeerdumist. 8. elukuul, neid fosfolipiide, mis väldivad fosfolipiide kokkukleepumist kopsus on suht vähe, sellepärast väiksem võimalus ellu jääda. c) varuainetena letsitiin munarebus või sojaubade õlifaasis. d) fosfolipiidid toimivad emulgaatoritena emulgaator seob hüdrofiilse ja hüdrofoobse faasi ühtseks. Levinuim biosüsteemi emulgaator on letsitiin. Vedelemulsioonid piim, veri. Pooltahked emulsioonid lihased koos rasvarakkudega. Fosfolipiidide emulgaatorvõimel põhineb ka pesemine sabad seostuvad rasuga tekivad molekulaarsed ühendid loputusvesi võtab fosfolipiidid kaasa ja rasu ka. Osadel fosfolipiididel on ka bioaktiivne toime letsitiin, seda on palju närvirakkude membraanis. Organism küllastub letsitiiniga kiiresti igapäevase toiduga saame piisavalt letsitiini. Liigne letsitiin läheb lagundamisele tekib energiat ja vabaneb
TTÜ keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool Biokeemia Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr: 2 Lipiidide reakstioonid ja karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Terje Robal 21.02.2012 05.03.2012 1.3 LIPIIDIDE REAKTSIOONID Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, mille molekulides esinevad enamasti estersidemed. Tavaliselt ei lahustu lipiidid vees ja vesilahustes, vaid apolaarsetes orgaanilites solventides. Vähemal määral lahustuvad nad polaarsetes solventides. Lipiidid on rakumembraanide põhiliseks komponendiks. Nii loomsetes organismides kui ka mitmetes taimsetes kudedes on nad peamiseks energeetiliseks varuaineks. Peale selle on neil veel kaitse- ja regulatoorsed funktsioonid. Nad on sign...
minutit ning vesi soe, mitte kuum. Vältida tasub vannivahu ja vannisoolade kasutamist, pigem võib vannivette lisada õli. Vannivette õli lisamine võib muuta imiku naha libedaks. Sellest tulenevalt tuleb olla ette vaatlik, et laps libeduse tõttu viga ei saaks. Peale vanni on soovitav nahka pehme rätikuga tupsutades kuivatada. Vältida tuleks kuiva rätikuga naha hõõrumist, see võib panna kuiva naha sügelema. Imikutel esineva kuiva naha niisutamiseks sobivad kreemid, emulsioonid ja õlid. Nahka võib kreemitada vastavalt vajadusele, mitu korda päevas. Kuiva nahaga imikule tuleb pakkuda piisavalt juua ja riietada ta vabamatesse õhku läbilaskvatesse , näiteks puuvillastesse riietesse. Kui kuisva nahaga imiku nahk sügeleb ning see häirib last, tuleb ühendust võtta arstiga. Mähkmelööve Mähkmelööve e. mähkme haudumus e. mähkmedermatiit on naha põletikuline protsess, mis võib esineda kogu mähkmega kaetud alal. Mähkmelööbe tunneb ära
7...10-9 m. Kolloidkeemias on oluline rõhk erinevate faaside piirpinnanähtuste uurimisel, näiteks hõlmab see nende pindpinevus-, absorptsioon-, adsorptsiooninähtusi.See teadusharu uurib ka kolloidsüsteemide moodustumist ja nende püsivust ajas, selgitades võimalusi kolloidsüsteemide plaanipärasele muutmisele. Kolloidsüsteeme jagatakse: · aerosoolid vedeliku või tahke aine dispersioon gaasilises keskkonnas (näit. udu, suits ); · emulsioonid vedeliku dispersioon vedelikus (piim, koor, kreemid); · soolid ehk kolloidsed suspensioonid - tahkete osakeste dispersioonid vedelikus (värvid, pori); · tahked vahud - gaasilise aine dispersioon tahkes keskkonnas (vahtbetoon, vahtkummi); · tahked emulsioonid - vedeliku dispersioon tahkes keskkonnas (pärlid) · tahked soolid tahke aine dispersioon tahkises (suitsutopaas, suitsukvarts, mitmed vääriskivid)
Soojusnähud laastueraldumisel: Laastueraldumisprotsessis tekkiv soojus soodustab lõikuri kulumist ja vähendab tema püsivusaega, mõjustab töödeldud pinna kvaliteeti, muudab töödeldava materjali mehaanilisi omadusi, hõõrdetegurit eri- ja tagapinnal ning laastu paksenemist. Sageli kasutatakse soojuse kahjuliku mõju vältimiseks vedeliku ja gaasi määrde- ja jahutusomadusi. Enamlevinud määrde- ja jahutusvedelikud on järgmised: mineraalsete elektrolüüdide vesilahused, emulsioonid, mineraalsed, loomsed ja taimsed õlid. Määrde- ja jahutusvedelikku kasutatakse peamisel automaatpinkidel, kus on vaja säilitada pikem lõikuri püsivusaeg. Pinnakaredus- on pinna reljeef, mille moodustavad töötlemisel pinnasse jäänud konarused. Lõikurimaterjlid: Legeertööristaterase erirühma moodustavad kõrge volframi- ja vanaadiumi-sisaludsega terased. Kiirlõiketerasest lõikuri kõvadus pärast termotöötlemist on HRC 62...65 ja soojuskindlus kuni 600...640 C
1.3 Lipiidide reaktsioonid LIPIIDID heterogeenne ühendite rühm, mille molekulide keemilist ehitust iseloomustab estersideme(te) esinemine. Omadused: - Ei lahustu vees ja vesilahustes - Lahustuvad apolaarsetes orgaanilistes solventides (nt kloroform, tetraklorometaan, benseen, eeter) - Lahustuvad vähesel määral polaarsetes solventides (metanool , etanool) - Hüdrofoobsed aatomirühmad ja pikkad C-radikaalid (hüdrofoobsus) Funktsioon: - Elusorganismides rakumembraani põhiliseks komponendiks - Energeetiline varuaine (nii loomades kui taimedes) - Kaitse ja regulatoorne (signaalmolekulideks; roll hormonaalses tasakaalus) LIPIIDIDE KLASSIFIKATSIOON ALUS: molekulide ehitus/omadused ALUS: seebistumisvõime...
maitseained. Kuterdamise lõpptemperatuur 12–14 °C. Saadakse heleda põhiseguga vorstimass. Kuterdamise lõpuks peab saavutama normaalse kahefaasilise süsteemiga emulsiooni, mille pidevaks faasiks on vesi seal sisalduvate valkude ja sooladega ning dispengeerunud faasiks on vedel või tahke rasv (emulsioon, rasv või õli vees). Moodustunud emulsioon peab olema stabiilne, et moodustuks vorstimass. Emulsioonid on ebastabiilsed siis, kui nad ei sisalda emulgaatoreid või stabilisaatoreid. Lihaemulsioonides kasutatavad emulgaatorid on ebasümmeetrilise molekuliga, mille üks ots on hüdrofiilne (vett siduv) ja teine ots hüdrofoobne (vett mittesiduv). Sellised emulgaatorid paiknevad vee ja rasva osakeste vahel hüdrofiilse otsaga vee poole ja hüdrofoobse otsaga rasva poole. Juhul kui emulsioon sisaldab piisava koguse emulgaatorit, võib moodustuda pidev kiht kahe faasi vahel, stabiliseerides emulsiooni
Koostisosad on eraldatavad üksteisest füüsikaliste meetodite abil lihtainete segud (õhk, mõningad sulamid (magnetväli, aurutamine, difusioon). jt.); Homogeenne segu- segu, mille koostis on igas ruumipunktis identne - gaasiline, vedel või tahke lahus; näiteks õhk. liitainete segud; Heterogeenne segu- segu, mille koostis igas ruumipunktis pole ühesugune, koosneb mitmest eristatavast faasist: emulsioonid, kivimid, pulbrid; liht- ja liitainete segud. näiteks graniit Segud on paljud toiduained, ravimid, taimekaitsepreparaadid, Näide. H2 .Millal on tegemist ainega, millal ehitusmaterjalid. materjaliga? Viia Lepane 5.09.2012 15 Viia Lepane 5.09.2012 16
2018 esimene seminar 1 1. seminar 1. Milline Tartu Ülikoolis töötanud farmakoloog isoleeris kärbseseenest muskariini ja uuris tema toimet? a) R. Kobert b) R. Buchheim c) G. Kingisepp d) O. Schmiedeberg 2. Millega läks farmakoloogia ajalukku R.Buchheim? a) lõi farmakoloogia mõiste b) asutas esimese eksperimentaalse farmakoloogia laboratooriumi c) asutas esimese eksperimentaalse farmakoloogia ajakirja 3. Milline väited on õiged? Farmakoloogia on teadus, mis uurib ... a) ravimite toimet organismi normaalsetesse või patoloogiliselt muutunud elutalitlustesse b) organismi elutalitluse juhtimist keemiliste ainete abil c) ravimite tehnoloogiat d) keemiliste ühendite ja bioloogiliste süsteemide interaktsiooni 4. Farmakonide hulka ei kuulu ... a) keemilised ained b) loomsed ained c) toiduained d) taimsed ained 5. Eelravim on ... a) kliiniliselt aprobeerimata farmakon b) farmakon (ravim, mürk), mis aktiveerub alles biotransformatsiooni...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
