Pihussüsteemid loeng Pihussüsteemid Argielus puutume kokku süsteemidega, kus üks aine on pihustatud osakestena teise ainesse või keskkonda. Näiteks suhkru lahustamisel vees lähevad suhkrukristallid vette ja jaotuvad ühtlaselt. Pihussüsteemid Naatriumkloriidi viies vette toimub elektrolüütiline dissotiatsioon, lahusesse lähevad ioonid, mis jaotuvad ühtlaselt. Mõlemal juhul on tegemist tõeliste lahustega, kus lahustunud aine osakesed on väiksemad kui 10 7 cm. Pihussüsteemid Kui pihustame vette hästi peenestatud tahket ainet, mis vees ei lahustu, näiteks kriiti või savipulbrit, ja segame, tekib hägune vedelik, mida nimetame pihussüsteemiks. Pihussüsteemid Udu puhul on õhus äärmiselt väikesed veepiisakesed, mis moodustavad pihussüsteemi. Pihussüsteem koosneb kahest osast keskkonnast ja ainest, mis on pi
lahustub ainet rohkem ja protsess on eksotermiline. Eksotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus eraldub soojust. Keemilise sideme moodustumine on alati eksotermiline protsess. 37. Mille alusel jagatakse lahuseid tõelisteks lahusteks ja kolloidlahusteks? Tõelised lahused - lahused, milles on lahustunud aine jaotunud molekulideks, aatomiteks või ioonideks. Sellised lahused on termodunaamiliselt püsivad süsteemid. Neist eristuvad kolloidlahused ehk pihused, mida võib iseloomustada kui heterogeenset süsteemi. · Kolloidlahused on sellised heterogeensed lahused, mis silmaga vaadates tunduvad ühtlased. Seega segades liiva vette me kolloidlahust ei saa, sest liivaterad on palja silmaga nähtavad. · Osakeste suurus kolloidlahuses on 1...100 nm. · Kolloidlahused ei ole termodunaamiliselt stabiilsed. See tähendab seda, et aja jooksul kolloidlahus laguneb näiteks sademe tekke näol. Neid eristadakse molekulide jaotamise järgi. 38
Termodünaamika seadused ja alused 1. Kas tegu on avatud, suletud või isoleeritud süsteemiga: a) kohv väga hea kvaliteediga termoses; -isoleeritud b) jahutusvedelik külmkapi jahustussüsteemis; -suletud c) pommkalorimeeter, milles põletatakse benseeni; - isoleeritud d) automootoris põlev bensiin; - suletud e) elavhõbe termomeetris; - isoleeritud f) taim – avatud 2. Kirjelda kolme viisi, kuidas saab tõsta siseenergiat avatud süsteemis! Millisega neist meetoditest saab tõsta siseenergiat suletud süsteemis? Kas mõni neist meetoditest kõlbab ka isoleeritud süsteemi energia tõstmiseks? – avatud - toimub nii energia- kui ka ainevahetus ümbritseva keskkonnaga – suletud - puudub ainevahetus ümbrusega, aga võib toimuda energiaülekanne kas töö (mehaaniline toime) või soojusena (termiline toime). – isoleeritud - puudub nii energia- kui ka ainevahetus. Väliskeskkonnaga pole ei mehhaanilist ega soojuslikku kontakti. Siseenergiat avatud süsteemis saab tõsta: ?
FK eksam 1. Dispergeeritud süsteemide klassifikatsioon Osakeste järgi: Süsteem d, m-1 l, m Süsteemi osakeste iseloomustus Jämedispersne <107 >10-7 Sedimenteeruvad (lihtdispersioonid, kiiresti, on suspensioonid, eraldatavad tavalise emulsioonid, vahud, filtreerimisega, on aerosoolid) nähtavad hariliku mikroskoobiga, ei ole dialüüsitavad
Sissejuhatus SI ühikud ja 7 põhiühikut. Lubatud SI välised ühikud (Eesliited! NB! Ühelgi SI ühikul v.a 1 kg pole eesliidet! Kui on eesliide, siis pole tegemist SI ühikuga.) Tasanurk radiaan 1 rad Ruuminurk steradiaan 1 sr Mehaanika Kiirus muutuval liikumisel Mitteühtlasel liikumisel ei pruugi võrdsete ajavahemike kestel läbitud teepikkused trajektoori erinevates paikades ühesugused olla ja järelikult kiirus muutub. Sellise muutuva liikumise iseloomustamiseks ei saa leida kiirust ühtlase liikumise valemi järgi, kuna tulemus sõltub nüüd mõõtmiseks valitud ajavahemikust ning teelõigust. Kiirus muutumatul liikumisel Ühtlase liikumise korral läbib keha mistahes võrdsete ajavahemike kestel võrdsed teepikkused. Sel juhul annab valem kiiruse jaoks kogu aeg sama tulemuse ja kiirus on järelikult muutumatu hetkkiirus on kiirus kindlal ajahetkel 𝑣= lim Δ𝑡→0 Δ𝑠/ Δ𝑡 = 𝑑𝑠 /𝑑𝑡 v= kiirus (1 m/s) s= nihe (1m) t= aeg (1 s) kiirendus on kiirus
rohkem kolloide tekib ning flokulatsioon on tõenäolisem. *Dispersseid süsteeme iseloomustatakse ka eripinnaga, s.o. osakeste kogupinna suhtega aine ruumalasse: s0=s/V, kus s0 - eripind, s - osakeste kogupind, s.o. faaside eralduspind, V - dispersse faasi ruumala. Kolloidlahus Lahuste all mõistetakse tavaliselt niinimetatud tõelisi lahuseid. Tõeline lahus on lahus, milles on lahustunud aine ioonide või molekulidena ja osakeste suurus on alla 110-9m. Neist eristuvad kolloidlahused ehk pihused, mida võib iseloomustada kui heterogeenset süsteemi. *Kolloidlahused on sellised heterogeensed lahused, mis silmaga vaadates tunduvad ühtlased. Seega segades liiva vette me kolloidlahust ei saa, sest liivaterad on palja silmaga nähtavad. Osakeste suurus kolloidlahuses on 1...100 nm. *Kolloidlahused ei ole termodünaamiliselt stabiilsed. See tähendab seda, et aja jooksul kolloidlahus laguneb näiteks sademe tekke näol. *Filtreerub läbi filterpaberi *Hajutab valgust (Tyndalli efekt)
tekib ning flokulatsioon on tõenäolisem. *Dispersseid süsteeme iseloomustatakse ka eripinnaga, s.o. osakeste kogupinna suhtega aine ruumalasse: s0=s/V, kus s0 - eripind, s - osakeste kogupind, s.o. faaside eralduspind, V - dispersse faasi ruumala. Kolloidlahus Lahuste all mõistetakse tavaliselt niinimetatud tõelisi lahuseid. Tõeline lahus on lahus, milles on lahustunud aine ioonide või molekulidena ja osakeste suurus on alla 110-9m. Neist eristuvad kolloidlahused ehk pihused, mida võib iseloomustada kui heterogeenset süsteemi. *Kolloidlahused on sellised heterogeensed lahused, mis silmaga vaadates tunduvad ühtlased. Seega segades liiva vette me kolloidlahust ei saa, sest liivaterad on palja silmaga nähtavad. Osakeste suurus kolloidlahuses on 1...100 nm. *Kolloidlahused ei ole termodünaamiliselt stabiilsed. See tähendab seda, et aja jooksul kolloidlahus laguneb näiteks sademe tekke näol. *Filtreerub läbi filterpaberi *Hajutab valgust (Tyndalli efekt)
20. Elektrolüütide adsorptsioon. Siin põhjustavad adsorptsiooni elektrostaatilised jõud. Vaatleme siin vaid vesilahuseid. Ioonid adsorbeeruvad polaarsetel kristalli pindadel. Kui kristalli pinnal on laeng, siis adsorbeerib see vastasmärgilised ioonid. Ioonide raadius mõjub tugevasti nende adsorptsioonivõimele. Mida suurem on iooni raadius, seda paremini ioon adsorbeerub, selletõttu et mida suurem on iooni raadius, seda väikesem on iooni hüdratatsioon. Adsorbeerunud ioonide hüdratatsioon aga vähendab iooni ja pinna elektrilist vastumõju. Järgnevalt jooniselt on näha, et adsorptsiooni võimelt on parimad Cs+, Ba2+, ja I- ioonid. Mida suurem on iooni valents, seda tugevamini ta seob end vastasmärgilise pinnaga. Seepärast Al3+ adsorbeerub paremini kui K+. Adsorptsiooni kristalli pinnale võib vaadelda kui kristalliseerumise jätku. Kristalli saab edasi ehitada aga nende ioonidega, millest kristall juba koosneb. Järgneval joonisel näidatud AgI kristall on asetatud KI lahu
Kõik kommentaarid