KRJANDUSE KOKKUVÕTE KANGELASLAULUD 1. ,,Ronaldi laul", prantsuse rahvaeepos 11. saj. , kirjeldab Ronaldi kanglassurma mauride ja frankide vahelises lahingus. Ronald oli Karl-Suure väejuht. Ta on rüütlivooruste ja ülluse eeskuju, oli keskajal populaarne kangelane. Ronald on uhke ja iseteadev. Egoism, ahnus ja julmus jäävad talle võõraks. Rüütlivaprust ülistav ja õiglast valitsejat idealiseeriv teos aitas kaasa prantsuse rahvustunde kujunemisele. 2. ,,Laul minu Cidist" on hispaania eepos 12. saj., mis on ajalootruu (tõesti sündinud). Tähelepanu on pööratud pereelule. Eepos kajastab maa omapärast saatust varasel keskajal. Cid, hispaania rekonkista tähtsaim tegelane ja armastatud rahvasangar, oli ajalooline isik kõrgaadlik Rodriga Diaz de Vivar. Ta saadeti riigist välja, kuid võidetud lahingud tegid temast kangelase. 3. ,,Nibelungide laul" on 13. saj. alguses ilmunud saksa...
Dramaatika, Draama- ehk naitekirjandus on uks kirjanduse pohiliigist luurika ja eepika korval. Sellest et draamateosed on mratud eeskatt laval esitamiseks, tulenevad Dramaatika Pohiomadused a)Dialoogivorm b)Olevikus kulgev tegevus c)Tegevuse pingeline areng Teatriparasusega on seotud ka draamateose valine ehitus: a)Vaatused b)pildid c)Stseenid Euroopa draamakirjandus kasvas valja Vanas-Kreekas, veini ja viljajumala dionyssuse pidudel Dramaatika kolm phizanrit: a)Tragoodia b)komoodia c)Draama Tragoodiat iseloomustavad: a)Lahendamata konfliktid b)Loppeb kangelase surmaga voi mone muu katastroofiga c)Pinge tekkimine d)Tegelased on kindla eesmrgiga Tragoodia Teosed: August Kitzberg,"Libahunt"; Shakespeare,"Romeo ja Julia" Komoodiat iseloomustavad: a)inimeste norkuste naeruvaaristamine Naljaliigid: a)Huumor b)Satiir c)iroonia Komoodialiigid:
MIDA PEAN SILMAS PIDAMA, KUI KIRJUTAN NÄITEKIRJANDIT Näitekirjanduse ehk dramaatika ehk draamakirjandus (varem draama) on üks kolmest ilukirjanduse põhiliigist lüürika ja eepika kõrval. Dramaatika põhizanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Näitekirjanduse teoses kujutatakse dialoogi vormis vastuoludest ja konfliktidest lähtuvat tegevust olevikus toimuva sündmuste reana. Näitekirjanduse teos on mõeldud etendamiseks. Seetõttu on draamateose sündmustik tavaliselt keskendatud, tihendatud, dünaamiline ja dramaatiline. Reeglina
filmimõistete leksikon A. Altvalgus- valgus, kasutatakse õudust tekitavates episoodides või tegelaskuju moonutamiseks. Arvustus- arvamus, mis kirjutatakse vahetult pärast filmi vaatamist. Autor- isik, kes on loonud kirjandus-, kunsti-, teadus-, tehnilise vm. teose (jutustuse, pildi leiutise, projekti jne.). D. Debüüt- esmakordne avalik esinemine. Dekoratsioon- ruumide, vaateakende ja tänavate kaunistus, kujundus. Detail- üksikasi, üksikjoon; osa tervikust; pisiasi. Dialoog- kahekõne; kõnelus kahe või mitme tegelase vahel. Dirigent- koori- või orkestrijuht. Dramaturg- näitekirjanik. Dramaturgia- draamateose ülesehituse ja lavastamise teooria, näidendi- ja lavastamisteadus; draamakirjandus. Duubel - korduvalt filmitud kaader ehk ühest kaadrist mitme pisut erineva võtte tegemine. E. Efektvalgus- valgus, kasutatakse näiteks detektiivfilmides, näidatakse vaid tumedat figuuri, nägu jäetakse ...
12.Mis ülesanne on sõlmitusel? Sõlmituses tuuakse välja teose konflikt. 13.Mis ülesanne on teema arendusel? Tegevus liigub pingestatult haripunkti poole. 14.Mis ülesanne on kulminatsioonil? Teose kõige pingelisem koht, kus peategelane võtab vastu saatusliku otsuse. 15.Mis ülesanne on pinge langusel? Valmistatakse ette lõpplahendus. 16.Mis ülesanne on lõpplahendusel? Sisaldab konflikti ja probleemi lahendust. 17.Kust ja millest on alguse saanud draamakirjandus? 18.sajandil, Vana-Kreekast 18.Mis on tragöödia? Kurbmäng 19.Mis on tragöödia tunnuseks? Peategelane, tegelased hukkuvad. 20.Nimeta Eesti kirjanduse tuntum tragöödia koos kirjanikuga ,,Libahunt" August Kitzberg 21.Nimeta väliskirjanduse tuntuim draamakirjanik ja tema teos ,,Romeo ja Julia" Shakespeare 22.Mis on komöödia? Koomilise sisuga näidend 23.Mis on komöödia ülesanne? Naeruvääristatakse inimeste pahesid 24.Mis on huumor? Heatahtlik nali 25.Mis on satiir? Terav pilge
Dramaatika Põhiomadused a)Dialoogivorm b)Olevikus kulgev tegevus c)Tegevuse pingeline areng Teater jaguneb :a)Vaatused b)pildid c)Stseenid Euroopa draamakirjandus kasvas valja Vanas-Kreekas, veini ja viljajumala dionyssuse pidudel Konflikti liigid: a) saatusega, jumalatega b) teise inmeseg c) ühiskonnaga d) ise endaga Dramaatika kolm põhizanrit:a)Tragoodia b)komoodia c)Draama Draamat iseloomustavad:a)Traagiline voi koomiline eluvaatus b)Tosine sisu c)Keerulised konfliktid d)Toetruu Tragoodiat iseloomustavad:a)Lahendamata konfliktid b)Loppeb kangelase surmaga voi mone muu katastroofiga c)Pinge tekkimine d)Tegelased on kindla eesmärgiga
Dramaatika ehk näitekirjandus.(Draamakirjandus) · Dramaatika on üks kirjanduse 3-st põhiliigist · Mida iseloomustavad lavalisus, sündmustiku tihendatus ja dialoog. · Dramaatika tähtsamad zanrid on draama, tragöödia, komöödia. · Reeglina jaotub draama vaatusteks, piltideks ja stseenideks ehk etteasteteks. Draama üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. · Tegelassuhted põhinevad elulistel konfliktidel ja pingelisel võitlusel, kuid ei lõpe alati ühe osapoole surmaga nagu tragöödias. Sageli leitakse konfliktist väljapääs, tõustakse uuele elule. · Draama on dramaatika üks põhizanritest, mis kujunes välja 18. sajandil, juhtivaks sai 19. lõpp kuni 20. algus. Draama loojad: D.Diderot, G.E.Lessing. Tunnused: · ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus · uuritakse inimeste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat · pingeline areng ja t...
veidralt liialdatud ja moonutatud kujutamine, milles põimuvad reaalsus ja fantastika, traagiline ja koomiline, kohutav ja lõbus jne Utoopia - teostumatu unistus, kujutletav ideaalolek Skeptitsism - tunnetuse võimalikkuses kahtlev õpetus ja printsiip; kalduvus kahelda Kontsept - kavand, mustand Aforism - lühike vaimukas vormilt teritatud lausung, mõttetera Valm - õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos, mille lõpus esitatakse moraal. Dramaatika - draamakirjandus, näitekirjandus Eepika jutustav ilukirjandus. on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Ainestiku ja selle ulatuse, kujutamislaadi järgi jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid) ja jutustus, novell, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Tragöödia Tragöödia ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend Jutustus Jutustus on novelli ja romaani vahepealne eepika zanr. Jutustusel on novellist
Antonüümid-vastandsõnad Ballaad-lüüriline jutustav luuletus, sisu on fantastiline, ajalooline või kangelaslik Draama-tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga. Sageli leitakse konfliktist väljapääs Draamakirjandus-iseloomustab lavalisus, sündmustiku tihendatus, dialoogivorm. Tähtsamad zanrid tragöödia, komöödia, draama. Eepika-kujutatakse tõepäraseid või sellena kujutatavaid sündmusi, tegelasi, olukordi. Jutustatakse juba toimunust. Suurvormid: eepos ja romaan. Väikevormid: jutustus, novell, valm, anekdoot. Eepos-ulatuslik, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos, mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel. Tegelasteks vägilased või muinasjumalad. Kunsteeposel autor teada. Epiteet-tõstab põhisõna esile omadussõnaga(sinkjas taevas, rõhuv vaikus) Homonüümid-samakõlalised, aga erineva tähendusega Ilukirjandus-ei kujuta tegelikku maailma, vaid esitakse selle tõlgendusi. Pakub lugejale kujutelmi, elamusi ja kogemusi Isikustami...
vahele · Ajaviite romaanid RAIMOND KAUGVER Eesti kirjandus 1980ndail · Puhkevad noorterahutused kuna on alanud uus venestamine, kultuur kaitseasendis · 40 kultuuritegelast üllitavad ühiskirja muretsedes eesti keele saatuse ja ohtlike tendentside pärast ühiskonnas- mitmed allakirjutanud kirjanikud said avaldamiskeelu- KAPLINSKI · Draamakirjandus: VETEMAA, UNT, VAHING- vaimne vastupanu võõrale võimule · RUNNEL; VIIDING; KAREVA; KROSS; TRAAT; KAUGVER; KRUUSVALL Väliseesti kirjandus · 1944-50ndate lõpp- kirjandus eestluse säilitaja, hingehaavade ravija, lugejad ootasid sõja-, põgenemis- ja nostalgiaromaane · 50ndateIIpool-60ndate lõpp- pagulasproosa kuldajastu, samas hakkab kirjutajate arv vähenema ja uusi autoreid peaaegu ei tule
1. eepika-on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Ainestiku ja selle ulatuse, kujutamislaadi järgi jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid) ja jutustus, novell, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). 2. lüürika-on poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes. 3. dramaatika-Dramaatika ehk näitekirjandus ehk draamakirjandus (varem draama) on üks kolmest ilukirjanduse põhiliigist lüürika ja eepika kõrval.Dramaatika põhizanrid on tragöödia, komöödia ja draama.Draamakirjanduse teoses kujutatakse dialoogi vormis vastuoludest ja konfliktidest johtuvat tegevust olevikus toimuva sündmuste reana.Draamakirjanduse teos on mõeldud etendamiseks, välja arvatud lugemisdraama. Seetõttu on draamateose sündmustik tavaliselt keskendatud, tihendatud, dünaamiline ja dramaatiline
kõlaseinaks. Kõige keerukama lavamasin oli tõteseadeldis, mille abil võis jumal taevas maapeale laskuda. Teatrid olid tohutu suured, näiteks ateena teater mahutas 17000 inimest, kuid Megalopolis mahutas 44000 vaatajat. Etendused olid tasulised, kuna Ateena riik rentis teatreid ka eraisikutele, kes pidid hoolitsema remondieest. Kesk...... Oluline osa linnakirjanduses moodustas draamakirjandus, mis arenas eriti intensiivselt 13.saj. Keskaja näidendid kujunesid välja kristlikust liturgiast. Esialgu toimusid teatri etendused kirikus, kuid hiljem kandus etenuds kirikuesisele platsile, sealt linnaväljakile. Liturgilisi näidendeid mängiti kogu euroopas. Alguses olid need ainult preestritele ja kooripoistele, kuid pärastpoole lülitusid mängu ka lihtkodanikud. Esimene teadaolev esinemine lossisaalis on 15.sajandil Hispaanias.
lühinäidendeid farssideks. Keskaja teater oli väga rahvalik, mispärast kirik ja kuningad selle vastu võitlesid. Tollal polnud teatrihooneid. Avalikke etendusi korraldati kogu linna rahva ühise üritusena päeva ajal ja lageda taeva all. Näitlejad olid enamasti asjaarmastajad linnarahva seast. Näidendeid kirjutati 1-ks korraks. Etendused olid tasuta. Rahvaeeposte ja rüütlikirjandusega võrreldes olid neeed palju liigirikkam: lüürika ja eepika kõraval areneb rikkalik draamakirjandus. Puuduvad rahvaeeposte ideaalsed kangelased. Valitsema pääseb linnakodaniku kaine, realistilk eluvaadeja kriitiline hoiak. Keskaja linnakirjandus väljendas ka talupoegade feodalismi vastaseid meeleolusid. 3) KANGELASLAULUD "Vanem Edda"- kõige rikkalikum vanaislandi kirjandus. "Edda"- mütoloogilised laulud, mis jutustavad maailma ja inimese loomisest, jumalate omvahelistest tülidest ja maailma lõpust. "Edda" uuema osa moodustavad kangelaslaulud, kus peategelaseks
Algriim - alliteratsioonil ja assonantsil põhinev kokkukõla Näit. Kana kaagutas laudas ja imik istus köögis. Alliteratsioon - kaashäälikuline algriim Näit. Kutsu klähvis kodus kuudis. Antonüümid - vastandsõnad Näit. Kuum – külm Arhaism – vanapärane, nüüdiskeelest kõrvsalejäänud keelend Näit. Isepäinis ilus oli sõit Varssavisse. Assonants – täishäälikuline algriim Näit. Ilves istus oksal. Ballaad - lüroeepiline teos Näit. Tuntud ballaadimeistrid venelane Aleksandr Puškin; eestalsed Jakob Tamm ,,Orjakivi“ ja Marie Under ,,Õnnevarjutus“ Dialoog - kahekõne Näit. Intervjuu, vestlus. Draama – tõsise sisuga näidend Näit. Kuulsad draamakirjanikud venelane Anton Tšehhov; eestlased Eduard Vilde ,, Tabamata ime“ , Anton Hansen Tammsaare ,,Kuningal on külm“,August Kitzberg ,, Tuulte pöörises“ ja Juhan Smuul ,,Lea“. Draamakirjandus - üks kirjanduse põhiliikidest Näit. Tähtsamad dramaatikažanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Eepika – üks kirjandu...
Tagasiteel koju keerutas Poseidon Odysseust merelainetest ning meeskond sattus nõiatar Kirka saarele, kus viimane kangelase kaaslased sigadeks muutis, edasi purjetas Odüsseus mööda sireenidest ning läbi kitsa väina, mida valvasid kaks koletist. Vägilane sattus veel kükloop Polyphemosega pahuksisse ning torkas tal silma peast välja. Seejärel veetis Odysseus 7 aastast nümf Kalypso saarel vangistuses peale mida tal lõpuks õnnestus koju jõuda. 4. Draamakirjandus: tragöödia, komöödia ja draama 5. Tuntuimad ja tunnustatuimad tragöödiakirjanikud: Aischylos- ,,Oresteia" Sophokles- ,,Kuningas Oidipus" Euripides 6. Sophoklese tragöödiad: ,,Antigone"- Antigone tapab end, kuna pidi oma venna matma seetõttu, et venda peeti reeturiks, naist armastanud Kreoni peod tapab end samuti, seejärel meeleheitel Kreoni ema. Kreon jääb üksi leinama ja kahetsema. ,,Kuningas Oidipus"- Oidipus on abielus oma emaga
Kordamine kontrolltööks kirjanduse liigid ja zanrid. Dramaatika, eepika 1. Nimeta ilukirjanduse 3 suuremat alaliiki Eepika, lüürika, dramaatika 2. Nimeta dramaatika põhiliigid, nimeta dramaatika erinevaid alaliike/zanre. Tragöödia, draama, komöödia 3. Millal, kus ja millega seoses kujunes välja dramaatika kui kirjanduse põhiliik? Alates sellest, kui tragöödia hargnes teatrist Aischylose ajal Vana Kreekas, hakkas kujunema dramaatika ning arenes ka Sophoklese ja Euripidese abiga. 4. Millega seoses kujunes Antiik Kreekas välja teater kui iseseisev zanr?(kes oli sellele alusepanija?) Aischylos andis tragöödiale klassikalise kuju. Ta rõhutas teatri iseseisvust ja eraldas tragöödia kultusest. Aischylos muutis etenduse keskseks osaks tegevuse. Koorilaule tarvitas ta üksnes mõtisklusteks ja toimuva seletamiseks. 5. Nimeta kuulsamaid Antiik Kreeka tragöödiate ja komöödiate autoreid. Aischylos, Sophokles, Euripides 6. Nimeta vähemalt ...
eksperiment. Suur mõju oli proosal. 4 Inglismaa valgustus - tegelased ja jooned Põhiliseks muutus vaatlus ja eksperiment. Skolastilise teaduse asendumine looduse uurimisega. Arusaam, et looduslikust ehk loomulikust olekust pärinevad inimese loomulikud õigused. Thomas Hobbes, John Locke, Samuel Richardson, Henry Fielding, Laurence Sterne, Tobias Smollett, Daniel Defoe, Jonathan Swift 5 Saksamaa valgustus - tegelased ja jooned Oluline oli draamakirjandus. Ühiskonna parandamist taotleti inimeste harimise ja paremaks muutmise teel. Lessing, Leibniz, Herder, Goethe, Schiller. 6 Prantsusmaa valgustus - tegelased ja jooned Mõjutused Inglismaa filosoofiast Ratsionalism Voltaire, Montesquieu, Rousseau, Diderot, Descartes. 7 Satiiriline ja filosoofiline proosa. Swift ja „Gulliveri reisid” Ta on pärit Dublinist, vaesest vaimulikust perest. Satiiriline filisoofiline proosa saab
J.Hurda õhutatud rahvaluule kogumist. Uuriti Eesti keelt , kirjandust ja ajalugu · 1909.a. loodi Eesti Rahva Muuseum, kuhu koondati eestlaste aineline ja vaimne vara rõivad, ehted, kunst, raamatud 3. Kirjandus. a) Rahvusromantiline isamaaluule- L.Koidula, M.Veske, A.Reinvald,F. Kuhlbars. Sajandi lõpul realism J. Liiv b) Proosas 1880.aastatel E.Bornhöhe romantilised ajaloolised jutud ("Tasuja"). Sajandi lõpul realistlikud romaanid E.Vilde ja draamakirjandus A.Kitzberg c) 1905.a. loodi kirjanike rühmitus "Noor-Eesti" (G.Suits, Fr.Tuglas, Juhan Aavik jt.), mis pidas tähtsaks sidet Lääne-Euroopa kultuuriga "Olgem eestlased, saagem ka eurooplasteks!" 4. Muusika, teater, film ja kunst. a) Rahvuslik helikunst sai alguse koorilauludest (laulupeod!) Lisaks meeskooridele loodi sega-, nais- ja lastekoore b) Esimesed kutselised (kõrgharidusega) heliloojad sajandi lõpul olid Al.Läte (asutas Tartus I
imepärane mõõk · Bürnhild lennutab oda, mida 3 meest vaevu liigutavad · sisaldab ka mütoloogiat näkkide hoiatus Hagenile · Siegfreidi ja Kremhildi armastuslugu on keskaegse saksa kirjanduse üks ilusamaid · Siegfreidis nähti sakslaste ideaali(aus, mehine, väärikas, õiglane) · Nibelungide laulust on tehtud mitmeid töötlusi näiteks Richard Wagneri ,,Nibelungide sõrmus" Teater ja näitekirjandus · draamakirjandus hakkas intensiivsemalt arenema 13. saj · keskaja näidend kasvas välja kristlikust liturgiast (vanakreekas Dionysose kultusest) · kirik lõi ise oma kultusliku draama, kasutades jumalateenistuse elemente(muusika, laul, dialoog, kostüümid, rekvisiidid) · teatriliseeritud rituaalide esitamine kandus kirikust aegamööda linnaväljakule · liturgilisi näidendied mängiti kogu Euroopas algul olid need kirjutatud
Marie Under Ballaad Lüüriline jutustav luuletus, mida iseloomustab emotsionaalne ja dramaatiline süzee. Sisu on fantastiline, ajalooline või heroline Friedrich Schiller, Johann Wolfgabg Goethe, Marie Under Poeem Lüroeepiline zanr, pikem mitmeosaline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee. Dante Alighieri, Villem Ridala, Juhan Smuul Haiku Väike jaapani loodusluuletus silbid vastavalt 5+7+5 DRAMAATIKA LIIGI JA ZANRID Dramaatika ehk draamakirjandus ehk näitekirjandus on üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustavad lavalisus, sündmustiku tihendatus ja doaloog ehk kahekõne Mõeldud laval ettekandmiseks. Tähtsamad zanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Tragöödia Tragöödia ehk kurbmäng on näidend, kus õilsatel eesmärkidel tegutsev kangelane satub väljapääsmatusse olukorda ning hukkub ebavõrdses võitluses. William Shakespeare "Hamlet", August Gailit "Libahunt" Komöödia
kõrval. · Estonia kaksikmaja ehitati 1911- 1913. · Teatrimaja avati 1913. aasta augusti lõpul kolm päeva kestnud pidustustega. · Avaetendus oli Shakespeare ,,Hamlet". Estonia arhitektid on Armas Lindgren ja Wivi Lönn 9.märtsil 1944 sai teatrimaja pommitamise käigus tabamuse. Pildil sõjajärgsed taastamistööd 20. sajandi eesti draamakirjandus · 1910.-1920. aastate vahetusel eksperimenteeriti palju · otsiti uut dramaturgiat, prooviti modernteatri võtteid · Ekspressionism · algupäraseid näidendeid vähe · 1920.-1930. aastad tõid kaasa suure murrangu · Publikukriis · Hugo Raudsepp ,,Mikumärdi" 1930ndad · 1930. aastatel moodustasid eesti näidendid ja proosateoste dramatiseeringud ligi poole teatrite mängukavast · väärtustati rahvuslikkust, eestlust · Vaikiv ajastu
Suur õpetus (Daxue); Keskmine tavaline (Zhongyong). Wujing "viisikkaanon" Konfutsius kasutas oma õpilaste õpetamiseks Muutuste raamat (Yinjing) Kirjade (Ajaloo) raamat (Shuijing) Laulude raamat (Shijing) Kommete raamat (Liji) Kevaded-sügised (Chunqui Shi ji ,,Ajaloolase märkmed" ilukirjanduslik ajalooallikas (Tan dün.aegne) autor Sima Qian. Lisao ,,Lahkumise kurbus" Qu Yuan. Chuci zanris. Soushen ji ,,Vaimude otsija kirjad" Hudie meng ,,Liblika unenägu" Guan Hanjing. Draamakirjandus. Pipa ji ,,Lauto kirjad" Yuan dün.ajal. Gao Ming. Draamakirjandus. Sanguo yanyi ,,Kolmevalitsus" - 14. sajand ajalooline romaan. Luo Guanzhong. Xi you ji ,,Lääne retk"/"Ahvikuningas" 14.saj. Wu Cheng'en. Romaan. zanrid shi- tänapäeval tähistab luulet üleüldse. ,,Shijing" lauluraamat.Ridade lõpud omavahel riimitud,stroofides.Põhiliselt olmeelu laulud. chu ci- lõuna piirkondadest pärit luuletraditsioon. 6-silbiline fu - Han'i dün.'i uus luule zanr, mis oli suur ja pateetiline
Algriim- alliteratsioonil või assonatsil põhinev kokkukõla. N: härrad jäid härisemaie, möldreid mörisemaie. Allliteratsioon algriim, sarnaste konsotantide koruds sõnade algul värsis. N: venda kuulis, vasta kostis Antonüümid- vastandsõnad, mida seob vastandussuhe. N: madal-sügav Assonants algriim, sarnaste vokaalide koruds sõnade värsi algul. N: udu rikub uue kuue. Ballaad- tundeküllane, sünge häälestusega. Keskendub ühele sündmusele, mille arendus on pingeline. Dialoog- kahekõne Draama- tõsine näidend. Kajastab keskklassi arengut ja moraali(Libahunt). Kolm zanrit tragöödia,komöödia ja draama. Draamakirjandus kirjanduse põhiliik, mida iseloomustab lavalisus, sündmustiku tihendatus ja põhinemine tegelaste kahekõnel. Näidend jaguneb vaatusteks või piltideks, stseendieks. Eepika- üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sõndmusi, tegelasi ja olukordi. Eepos- eepika suur...
näitlejate kostüümid olid kallid ja fantaasiaküllased. Saatels oli instrumentaal või vokaalmuusika. Teater oli keskaja inimestele kunstiliikidest kõige lähemal. Näitlejad olid enamasti asjaarmastajad. Näidend kirjutati tavaliselt üheks korraks, nt mingiks tähtpäevaks. Etendused olid tasuta. Liturgiline draama - otsene piiblitekstide illustratrioon. Näitlejad vaimulikud. Lihtsad dekoratsioonid, kostüümid, rekvisiidid. Hakkas areneme ka ilmalik draamakirjandus - inglise maimängud, prantsuse narrimängud, laadapalaganid. Müsteerium - Piibliaine vaba töötlus, "Aadama mäng", ilmalikud näitlejad. Miraakel - Eriti arenes Prantsusmaal. Allikaks legendid jumalaema ja pühakute imetegeudest. Esitati turuplatsidel maalilistes kostüümides, omandas palju ilmalikke ja relistlike jooni. Rutebeuf "Miraakel Theophile" - kujutab kuradile hinge müümise lugu. Farss - Õpetlik näidend allegooriliste tegelastega, nt pahed ja voorused kui konkreetsed tegelased
Schiller "Kinnas", M.Under "Kolmteist ("ballaadi Poeem pikem mitmeosaline luuletus, mida iseloomustab jutustav süzee. (A.Puskin (""Mustlased", B.Alver "Lugu valgest varesest Haiku väike jaapani loodusluuletus, mis on välja kasvanud idalikust elutunnetusest ja kunstimõistmisest. Sünniajaks peetakse 16.sajandit. Koosneb 3 värsist, milles on silpe (vastavalt 5+7+5. Olulised on intuitsioon ja fantaasia. (M.Bash, J.Kaplinski Dramaatika Ka draamakirjandus ehk näitekirjandus, mida iseloomustavad lavalisus, sündmustiku tihedus ja dialoog ehk kahekõne. Draamateosed on mõeldud .laval ettekandmiseks ja neid iseloomustab tegevuse ühtsus Tragöödia Enamjaolt kurb ning kurva lõpuga Komöödia heidetakse nalja Draama pole otseselt koomilisust ega tragöödiat, kujutab enamjaolt tavaelu (Vaatusteks jagunevad näidendid, nagu peatükid (enamasti kaheks .Pildid on osad vaatustest .Stseenideks jagunevad vaatused/pildid
1. Hispaanias ja Itaalias kujunes valitsevaks kultuuritüübiks barokk, klassitsism aga Prantsusmaal. Saksamaal ja Suurbritannias oli mõlemaid mõjusid (17.sajand) Baroki tunnused: · Vastandite kunst (see püüab ühendada ilu ja inetust, voorust ja pahesid, askeetlikkust ja meelelisust, pateetikat ja pila) · Kunstis dramaatilised situatsioonid, metafoorne või allegoorilis- sümbolistlik väljendusviis, mitmemõttelisus ning mängulisus, ülevus, jõulisus ja tundeküllus Klassitsismi tunnused: · Filosoofiline alusidee väljendub prantsuse teadlase Rene Descartes'i kuulsas tõdemuses- ,,Mõtlen, järelikult olen olemas" -, mis seab esiplaanile mõtte, mitte meelelise kogemuse (ratsionalism) · Ratsionalism vältis kõike segast, nõudis igas asjas mõistuspärasust, selgust ning loogilisust · Antiikkunsti jäljendamine · 1635 asutati Pra...
Algriim - Alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla [Häälikute kokkukõla] Alliteratsioon - algriim, sarnaste konsonantide kordus sõnade algul värsis. [venda kuulis, vasta kostis] Antonüümid - vastandsõnad, sõnapaarid, mida seob vastandussuhe [madal - sügav, vähe - palju, alustama - lõpetama] Assonants - algriim, sarnaste vokaalide kordus sõnade algul värsis [Udu rikub uue kuue.] Ballaad - keskajal tantsulaul, tänapäeval lüüriline jutustav luuletus, mille sisu on fantastiline, ajalooline, heroiline või traagiline. [ Tuntud - Jakob Tamm "Orjakivi", Jaan Bergmann "Ustav Ülo", Jaan Kärner "Kaarnamäe ballaad", Marie Under valmik "Kolmteist ballaadi"] Dialoog - kahekõne Draama - üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. [Näitekirjanduse juhtiv zanr] [Eduard Vilde "Tabamata Ime", August Kitzberg "Tuulte pöörises", Tammsaare "Kuningal on külm"] Draamakirjandus - ü...
traditsioonilisest luulevormist, vastandub romantismi õhkavale loomule, ületab realismi üheplaanilisust, Eksperimenteerib nii vormi kui väljendusviisiga. 9. Süvapsühholoogiline romaan, filosoofilis-intellektuaalne romaan, absurdi romaan, sürrealistlik romaan, maagilis-realistlik romaan. 10. Albert Camus, Franz Kafka, Hermann Hesse, Mihhail Bulgakov Draama 19. saj. lõpul / 20. saj. esimesel poolel. Postmodernism. 1. Draamakirjandus muutus teatraalsemaks ja filosoofilisemaks. Tugeva impulsi andsid draamakirjandusele esimese maailmasõja eel ja ajal tekkinud kunstivoolud: futurism, dadaism, sürrealism jne. 2. Luigi Pirandello. Kirjutas palju futuristlikke näidendeid. 3. Tema teatri peamisi eesmärke oli mitte lasta publikul hetkekski minna loo sisse ega arvata, et laval toimuv on päriselt. Selleks kasutas ta võõritusefekti, mis väljendus
personifikatsioon-elutule objektile elusolend tunnuste edasikandmine (pada sõimab katelt) sümbol-märk/elusolend/ese mis tähistab tunnet/iseloomuomadust vm. nt kui luuletuses on 'valge tuvi mu aknalaual' siis see sümboliseerib rahu. Sonett-14värsiline kindla riimiskeemiga luulevorm Haiku-3värsiline Jaapani loodusluuletus, Ballaad-jutustav luuleteos Piltluule-nt luuletus on toolist , siis luuletus on toolikujuline Värssromaan-romaan värsivormis 4)Dramaatika: ehk draamakirjandus ehk näitekirjandus. Draamateosed on mõeldud, et neid kantakse ette suuliselt, sellest tulenevalt ongi draama põhiomadusteks dialoogivorm, tegevus kulgeb olevikus ja tegevus areneb pingeliselt. Näidendite lavastamisel kasutatakse klassikalist skeemi: Sissejuhatus iseloomustab tegelasi ja nende omavahelisi suhteid (kes keda vihkab/armastab.) Üsna pea tekib konflikt-lahkheli. See on sõlmitus. Siis pinevus muudkui tõuseb, kuni jõuab haripunkti ehk kulminatsiooni
Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused 1. Kirjanduse mõiste. Laiemalt hõlmab kirjandus erinevaid erialasid puudutavate tekstide kogumit. Sinna kuulub nt ajakirjandus. Kitsama definitsiooni järgi on kirjandus ilukirjandus (belletristika). Eestlastel mahutab sõna ,,kirjandus" rohkem, kuna sõnakunsti alla lähevad ka rahvaluule ja draamakirjandus (mida tajutakse kirjanduslikuna). 2. Kirjandusteaduse mõiste ja liigitus Kirjandusteadus tegeleb peamiselt kommunikatsioonimudeli uurimisega (autor tekst lugeja). Kirjandusteaduse raamistik (paradigma) koosneb üldtunnustatud mõistetest. Kirjandusteooria kese on meetodid: positivism, psühhoanalüüs, uuskriitika, strukturalism, poststrukturalism, feministlik kriitika, postkolonialistlik kriitika ja nii edasi. Kirjandusteooria komponendiks on ka
vahetus) ülesehitus" - vaatepunkt IX X 2 Nõme on olla nõme Küsimused, Õ lk 40-43 Võrdlus filmiga, II osa pt 39 lk Väärtused ja draamakirjandus, Tv lk 24, h 1-2 tegelaste analüüs 58, arvustus kõlblus, draamatekst, elukestev õpe vaatus, ststeen, dialoog XI 1 Liblikad kõhus Armastus Õ lk 44-45 Tõlgenduste/arusaamade Väärtused ja
Inglise renessansiaegne teater on oma tõusu eest tänu võlgu kultuurilembesele kuningannale Elizabeth I-le (valitses 15581603), kes soosis igati draamakirjandust ja poeesiat. Avati arvukalt nii avalikke kui ka erateatreid, kuhu pääses publik erinevatest ühiskonnakihtidest. Näiteks Shakespeare esines oma trupiga Londoni erateatris Gloobus (The Globe). 16. sajandi lõpul oli Londonis rohkem teatreid kui kogu ülejäänud Euroopas. Draamakirjandus mõjutas tugevalt ühiskonna hoiakuid. Teater kujutas endast teatrimaja, kõrtsi või võõrastemaja sisehoovi. Tegevus toimus eri lavadel. Eeslava, millel käis näidendi põhitegevus, ulatus sügavale siseõue ja siseõuel seisev publik (lageda taeva all) ümbritses seda kolmest küljest. Eesriidega eraldatud tagalava võis asuda eeslavast kõrgemal ja selle kohal asus palkonlava. Publiku istekohad olid rõdul, aukülalised istusid loozides.
Inglise renessansiaegne teater on oma tõusu eest tänu võlgu kultuurilembesele kuningannale Elizabeth I-le (valitses 1558–1603), kes soosis igati draamakirjandust ja poeesiat. Avati arvukalt nii avalikke kui ka erateatreid, kuhu pääses publik erinevatest ühiskonnakihtidest. Näiteks Shakespeare esines oma trupiga Londoni erateatris Gloobus (The Globe). 16. sajandi lõpul oli Londonis rohkem teatreid kui kogu ülejäänud Euroopas. Draamakirjandus mõjutas tugevalt ühiskonna hoiakuid. Teater kujutas endast teatrimaja, kõrtsi või võõrastemaja sisehoovi. Tegevus toimus eri lavadel. Eeslava, millel käis näidendi põhitegevus, ulatus sügavale siseõue ja siseõuel seisev publik (lageda taeva all) ümbritses seda kolmest küljest. Eesriidega eraldatud tagalava võis asuda eeslavast kõrgemal ja selle kohal asus palkonlava. Publiku istekohad olid rõdul, aukülalised istusid loožides.
Sentimentalism on 18. sajandi alguses enne romantismi tekkinud kirjandusvool, mida iseloomustab liialdatud tundelisus, nutulisus, emotsionaalsus. Sentimentalistid seadsid klassitsistide mõistuslikkusele vastu tunnetekultuse. Teostes püüdsid nad avada kannatava inimese sisemaailma. Sageli kaldusid nad liialdustesse, muutusid härdameelseks. Eesti kirjanduses on sentimentalismi seepärast nimetatud ka haleduse vooluks. Sentimentalistid pöörasid suurt tähelepanu looduskirjeldustele. Nad püüdsid tegelaste hingeelu avada looduse kaudu. Teoste keelde tuli ilukõne. Kangelase tunnete vahetuks edasiandmiseks võeti käsutusele uued kirjandusvormid, näiteks kiri, päevik, eleegia. Jean-Jacques Rousseau->(1712 -1778) Prantsusmaa. Nikolai Karamzin-> (1766-1826) Venemaa. ,,Vaene Liisa", ,,Vene ränduri kirjad" Suve Jaan-> (1777-1851) Eesti. ,,Luige Laus" Romantism Tekkis 1789 1830 Prantsuse revolutsiooni algusest tööstusrevolutsioonini. Kirjanike iseloo...
Skandinaavalate ja eestlaste elus oli palju ühist =Keel ja sõnad -Ardr ader -Baatr paat -Bruudr pruut -Riirk tugev, hiljem riik -Jool - jõulud -Mold muld -Thor - Taara Laulud jagunevad kaheks =Ajaloolised =Müütilised Müütiliste hulgas lugu, kus on paralleele Kreekast =Phaeton (päikesevanker) 2. Draamakirjandus keskajal Draama areng takerdus kiriku mõjul =Saavutas arvestatava taseme alles 14.-15. sajand Teater tekib uutel alustel =Antiik hävinud =Lähtepunktiks jumalateenistus =Illustreeriti ja seletati jumalateenistuse sisu -Liturgiline draama =Kujunevad Piibli-ainelised näidendid ehk müsteeriumid Vanim on 12. sajandist ="Aadama ja Eeva mäng" Lihavõttepühade aegu =Ristilöömine ja ülestõusmine =Passioon e
Hurda õhutatud rahvaluule kogumist. Uuriti Eesti keelt , kirjandust ja ajalugu · 1909.a. loodi Eesti Rahva Muuseum, kuhu koondati eestlaste aineline ja vaimne vara rõivad, ehted, kunst, raamatud 3. Kirjandus. a) Rahvusromantiline isamaaluule- L.Koidula, M.Veske, A.Reinvald,F. Kuhlbars. Sajandi lõpul realism J. Liiv b) Proosas 1880.aastatel E.Bornhöhe romantilised ajaloolised jutud ("Tasuja"). Sajandi lõpul realistlikud romaanid E.Vilde ja draamakirjandus A.Kitzberg c) 1905.a. loodi kirjanike rühmitus "Noor-Eesti" (G.Suits, Fr.Tuglas, Juhan Aavik jt.), mis pidas tähtsaks sidet Lääne-Euroopa kultuuriga "Olgem eestlased, saagem ka eurooplasteks!" 4. Muusika, teater, film ja kunst. a) Rahvuslik helikunst sai alguse koorilauludest (laulupeod!) Lisaks meeskooridele loodi sega-, nais- ja lastekoore b) Esimesed kutselised (kõrgharidusega) heliloojad sajandi lõpul olid Al
Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused 1.Kirjanduse mõiste Kirjandus kuulub inimkeele (ehk sõnalisse) tegevusvalda. Kaks tähendust. Nii laiem kui kitsam. Laiem hõlmab erinevatelt aladelt kirja pandud tekstide kogumit. Näiteks kui lehitseda Vana- Kreeka kirjandust, siis pole see kirjandus vaid klassikalises vormis esindatud. Seal on tekste ka ajaloost, filosoofiat. Kirjandusse laias tähenduses kuulub ka ajakirjandus. Kasutatakse kirja ja väljendatakse end sõnade abil verbaalselt. Kitsam Ilukirjandus. See kuulub kunstivaldkonda. Belletristika. Inglise keelest kaks sõna: Literature ja fiction. Saksa keelest leiame sellise sõna nagu Wortkunst (sõnakunst). Eestlased on selle mõningal määral üle võtnud. Eestis mahutab see sõna kirjandus natuke rohkem kui mõnel teisel kultuuril. Nt selle all on rahvaluule, näidendid (draamakirjandus). ,,Dekameron" Renessansi ajal kirjutatud. Proosavormis. Kuulub madalamasse kirjanduszanrisse. Realistlik...
laulu, mida kanti ente lauldes või poollauldes. Alusepanijad: Alkaios ja Sappho (6. saj eKr) sõpruse ja armastuse ülistamine, surma vältimatus. Keskajal muutus lüürika üha religioossemaks, kuid õukonna- ja rändlaulikud viljelesid ka humaansemaid zanre, nagu alba, pastoraal. Lüürika õitsenguperioodiks peetakse renessanssi (Petrarca, Ronsard; soneti tekkimine) ja romantismi (Byron, Goethe). Dramaatika (kr dramatikos e dramaatiline) on draamakirjandus e näitekirjandus. Kuna on põhiliselt mõeldud laval esitamiseks, va lugemisdraama, on sellest tulenevalt liigi põhiomadused dialoogivorm, sündmuste olevikus toimumine, pingeline arendus, vastuolud ja konfliktid tegelaste vahel. Euroopa draamakirjandus kasvas välja antiikaja kultuslikest rituaalidest. Antiikajal sündinud tragöödia, komöödia ning uusaegne draama on dramaatika kolm põhizanri. Euroopa kultuuriperioodide järgi eristuvad antiikne draamakirjandus (Aischylos, Sophokles),
Suurtähelised vokaalid sanskriti sõnades märgivad pikka täishäälikut ja suurtähelised konsonandid sellist konsonanti, mille transkriptsioonis on vastava kaashääliku all täpp. Mahavra Ei ole teada palju õpetusest M.-i oma. 460. p.kr tänapäevases Gujaratis tulid mõlema suuna dzainistid kokku ja kinnitasid tekstikaanoni. Inimeksistentsi mõte on dzainistide arvates vabanemine ehk mokSa. Dzainistide arvates jõudes jõutakse m.-ni siis kui ühe isikuga seotud karma lõppeb. Dzainistidel kolmeosaline tee. Õige usk(maailmavaade) samyak-darsana, jNAna, caritra Dzainism kasutab meditsiinilise teksti analoogi. Õige maailmavaade nagu kui inimene on haige ja võtab rohtu, sest usub, et ka aitab. Õige teadmine- kuidas seda usku rakendada. TattvArtha sUtra- üks olulisemaid dzainistlike tekste. Õige maailmavaade- ei kahtle õpetuses, valmis lahti ütlema maisest, pole ebausku, toetab dzainistlikke pühamehi, ei usu igasugused imetegijaid, vabanemine uhkuses...
Ühel päeval ei tule peremees enam koju ja loomad jäävad omapäi. Huhuu pääseb puurist ning asub isanda asemel koera käsutama. Loomad hakkavad majas omatahtsi tegutsema ning järk järgult vallandub kaos, lõpuks katastroof. Tuglas seda kujutanud Popi vaatenurgast. ,,Inimese vari"- v.t. eest ! 15. Näitekirjanduse põhisuunad 1920ndail Ajakriitiline. Luubi all eesti elu varjupooled, korruptsioon, sahkerdamine, erakondade vahelised intriigid. Ekspressionistlik draamakirjandus jäi tahaplaanile. 16. näitekirjanduse põhisuunad 1930ndail Tuhmus stiilikirevus, sama mis 20ndatel, rohkem realistlikku kujutamist, kajastas kaasaja olusid, rohkem maaelu, tegelastega juhtuvad koomilised, naljakad ja õpetlikud asjad, komöödia ja rahvatükk, ajakriitiline komöödia, külakomöödia, ajalooline draama->lahingud ristirüütlitega, jüriöö ülestõus; 17. Hugo Raudsepa elu ja loomingu ülevaade Alustas 1910 aastal novellisti ja vestekirjanikuna
- vabavärsile eelistatakse enamasti kindlalt vormi - Hando Runnel, Viivi Luik jt. Hando Runnel - tõenäoliselt kõige viisistatum luuletaja Eestis - Runneli tekstides on väga heas kooskõlas vorm ja sisu, ajastu vaim ja muusikamaitse - 20.sajandi ärkamisaja laulik - tekstide sisus on mure isamaa pärast, ka iseenda pärast - surutuse ja lootusetuse tunne - traditsioonilise perekonna ja maaelu hindamine Dramaatika - ehk draamakirjandus ehk näitekirjandus (kõik näidendid kokku) - draama märgib mõnikord žanrit (kõrvuti tragöödia ja komöödiaga), mõnikord aga põhiliiki (lüürika ja eepika kõrval) Dramaatikale omased jooned - Dialoogiline – suurem osa tekstist on tegelaste otsekõne - Tegelased pöörduvad otse publiku poole - Tegevuslik kõne: rääkimise situatsioon mõjutab kõnelejaid, kõne abil sooritatakse tegusid (mõjutatakse kedagi midagi tegema)
,,Isa Goriot"-Balzac Tegelased: Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua. Ahne, kuid võttis inimesi oma katuse alla. Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud härrasmees, hakkas mõjutama Eugene'i->hakkas kasutama inetumaid võtteid oma eesmärkide täitmiseks. Üritas Eugen'i kasutades raha, tahtis et ta abielluks Victorine'iga. Libeda keelega, sujuva jutuga mees. Tegelikult oli ,,surmanarritaja" ja suli. Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast, kes isegi tema matuste eest ei maksa, vaid saadavad ainult kaariku. Isa Goriot üritas oma laste armastust osta neile kõige jaoks raha andes-> ärahellitatud lapsed. Eugene de Rastignac Vaene, tahtis paremat elu ja läks juurat õppima. Küsib perekonnalt toetust, et näha välja rikas ja piisavalt sulanduda kõrgklassi. Ta oli noo...
vanglilaagrisse: Heiti Talvik, Hugo Raudsepp jne. Vangistati ka nooremaid literaate: Alliksaar ja Jaan Kross. Noort autorit on kerge vangi panna, ilma, et see suur tähelepanu ärataks. Nõukogude võim lootis, et uusi kirjanikke tuleb, kuid neid tuli vähe. Arvuliselt kirjanduslikke tekste ilmub tunduvalt vähem, kui varem. 1940ndatel ja 1950ndatel ilmus paguluses eestikeelseid raamatuid rohkem kui kodumaal. Eriti halba olukorda arvulises mõttes sattus proosa, luulet oli rohkem, draamakirjandus oli paremas olukorras. Kirjanduskriitika sai võrreldes varasemaga silmatorkavama rolli juhendatakse, kuidas kirjutada õigeid raamatuid. Nõukogude ajal tegi edukat karjääri - August Jakobson. Juhan Smuul võttis juhtpositsiooni 1950ndate alguses üle. August Jakobson ,,Elu tsitadellis" (1946) sellest tehti ka esimene sõjajärgne film. Jakobsonil oli veel näidendeid, need haakuvad lühiajaliste kampaaniatega:
siis taipad, miks teda nii vajan ...3 (U. Laht) 1.2. Tekstide liigid 1.2.1. Ilukirjandustekstid Ilukirjanduse loob keelekasutus - kuid mitte tavaline, vaid kujundlik keelekasutus. Ilukirjanduslikud tekstid on romaanid, jutustused, novellid, luuletused, eeposed, ulmekirjandus, noorsoojutustus, draamakirjandus, kriminaalteosed.4 Antud uurimistöö autor viis läbi ankeetküsitluse Jõgeva Ühisgümnaasiumi 10.-12. klasside õpilaste hulgas, saamaks teada, milliseid ilukirjandustekste nad loevad. Vastanuid oli 106 ja mida nad loevad, näitab alljärgnev diagramm. 3 U. Laht, Sõber, kui ostad raamatut. Kultuur ja Elu, 1977, nr 5. 4 M. Hennoste, Tekstide liigid. - Väike lugemisõpetus. Tallinn: Avita, 1998, lk 13.
aastate teisest poolest olemas otsekui kõik eeldused ja võimalused (pagulasteater jäi aga neist pigem süütult puutumatuks), vaid hoopis 1960.–1970. aastate vahetuse kodu-eesti teatrisse – Evald Hermaküla ja Jaan Toominga uuenduslike lavastuste näol „Vanemuises”. Seejuures jõudis värske ja pöördeline teatrikeel Eestisse mitte niivõrd praktikute vahetu vaatajakogemuse, vaid pigem ida-euroopa teatriajakirjade ja käsikirjaliste tekstide (lääne avangardne draamakirjandus, teoreetilised käsitlused jms.) kaudu, s.t. omal kombel kirjakultuuri vahendusel. Üldises kultuuripildis sai 1960. aastate esteetiline murrang eesti teatris teoks veidi hiljem kui teistes kunstivaldkondades; kollektiivsest retseptsioonist johtuvalt kulgebki aga teatrikunsti puhul eksperimentaalse loomingu vastuvõtt märgatavalt aeglasemalt (Carlson 1989). Teatriloo protsessuaalset loomust ei ole võimalik eirata ka
Tõrjub pshühhoogilist lähenemist. See võimendub koostöös Vaino Vahinguga ,,Faehlmann. Keskpäev. Õhtuselgus" (1984). Üllatavalt meeleline/aistinguline helid, värvid, lõhnad tekstides, mille peal on kõivulik valgus: kella viie valgus, mil kõik muutub irratsionaalseks. Tal on filosoofiline pool ja aistinguline pool. Isiklik asi ja üldine asi on lähedases kontaktis. Paljudes tekstides on saatuslikkuse vari, katastroofiaimdus. Esiplaanil on draamakirjandus. Kirjutanud ka kuuldemänge ja filmistsenaariume. Kirjanikke näitekirjanduses jääb väheks 1990ndatel ja Kõiv hakkab määrama draama situatsiooni. Suur osa Kõivu tekste on lavastatud. 1980ndate lõpul ja 1990ndatel Kõivu tekstide lavastaja Priit Pedajas. Näidendid keskenduvad suurmeestele (filosoofid), sellepärast on näidendid filosoofilised (1994 ,,Filosoofipäev"). Ka pärimuslikud näidendid (1999 ,,Kui me
Veel: Peeter Sauter, Tiit Aleksejev, Indrek Hargla, Meelis Friedenthal (mononäidend ,,Parrot"), Tiina Laanem, Loone Ots, Piret Jaks, Siret Campbell (Paju) (tähelepanuväärne. Ulmenäidendid). Siis oli paus ja peale seda tulid: Martin Algus (klassikalisi näidendivorme kasutanud), nagu ka Urmas Lennuk. Toomas Suuman, Uku Uusberg, Jim Ashilevi, Mart Aas, Andres Noormets, Kadri Noormets (kadrinoormets) (lavastus ,,Go neo und romantix" eksperimentaalnäidend), Siim Nurklik. Dokumentaalsus ja draamakirjandus: Merle Karusoo ,,HIV" (2002), Tõnu Õnnepalu ,,Vennas" (2014), Mari-Liis Lill koos Paavo Piigiga ,,Varesele valu, harakale haigus.." (2014) ja koos Maria Lee Liivakuga ,,Väljast väiksem kui seest" (2017). Postdramaatiline teater ja teatritekst: Ivar Põllu ,,Endspiel" (2008) Kõivu ja Vahingu romaaniga seotud. Salongiteemad. ,,Ird. K" (2010) Kaarel Irdist, Vanemuise teatriuuenduse peegeldamine. Leidis uue rütmi ja lahenduse kahe viimase lavastusega: ,,Praktiline eesti
ülekuhjatud toredus, paraaditsev hiilgus. Kuigi mujal Euroopas räägitakse barokist, siis Prantsusmaal räägitakse veel klassitsismist. Holland oli erandiks, seal oli omanäoline kodanlik realism. Baroki ehituskunstis oli oluline tervikansamblite loomine (Versailles'), geomeetriline prantsuse park, reeglipärane linnaplaan. Kujutavas kunstis: (valitseja) monumentide püstitamine, paraadiportreed, heroilised ideaalmaastikud jne. Kirjanduses ruulib ülev ja lihvitud prantsuse klassitsism: draamakirjandus. Muusikas on oluliseks just Saksamaa ja Kesk-Euroopa: Bachi protestantlik kirikumuusika. Hiilguse pahupooleks on talurahva raske elu koormavad riigimaksud ja ilmastiku tingimused on jamad 16.-17.saj Euroopas ,,Väike jääaeg" ehk ilmastiku jahenemine: külmad talved, ikaldusaastad. Majanduses merkantilism (16.-18.saj): riigi prioriteet ja juhtiv roll majanduses. Usuti, et riigi majandusliku heaolu garanteerib võimalikult suur väärismetallide reserv. Eesmärgiks oli
Üldine teatriajalugu 1. Kuidas ja millest tekkis kreeka klassikaline teater (enamlevinud kultused ja muud elemendid)? Antiikteater põhineb mütoloogial nagu Uus-Euroopa teater kristlusel. Teater tekib kultusest/religioonist, ta fikseerib selle hetke, kui kultus käib alla enne kultuuriks muutumist teater on siis allakäigu nähtus. Langus usulises teaduses vohama lööb teater. Kreeka mütoloogia fikseerib hästi ära ühe maailmavaate ja selle arenguetapid. Iga uus etapp sulab eelnevaga kokku. Kui kreeklased vallutasid Trooja, siis tõid nad endaga kaasa päikesekuninga Apolloni kultuse, mis sai Kreekas tuntuks oma optimistlikkuse poolest. Apolloni kultus saab peaaegu tähtsamaks kui Zeusi kultus inimeste kaitsja see, kes tapab maa, maajõud olid aga titaanid, kelle Zeus alistas. Apolloni tempel hakkas asuma Delfis, kus lahendati kõik kreeklaste probleemid. Apollon tappis mao ja lepitas Zeusi maaga. Seejär...
) on valitsusringkondade teadliku ja sihikindla tegevuse tulemus - Riik (Kuningas) juhtis ja toetas P. kultuurielu - P.Akadeemia tähtsaim ülesanne on Prantsuse keele hoidmine ja arendamine ja ,,Hea Maitse" kujundamine - Ideaaliks Prantsuse klassitsism: lihvitud väljendusviis, ülev ja väärikas stiil, antiigi eeskuju. - Preemiad, pensionid, karistused - Prantsuse keelest sai Euroopa eliidi suhtluskeel. - Prantsuse ilukirjandus, eriti draamakirjandus: 1. Pierre Corneille: El Cid, tragöödiad. 2. Jean Racine: (suri 1699): heroilised kangelastragöödiad Rooma antiigi ainetel, L.XIV ajaloolane 3. Moliere (1622-73): Erandlik meister, kes on ka tänasel päeval ajakohane ! - Kirjanik ja näitleja ja trupijuht - Karakterkomöödiad sisaldavad palju kriitikat nt: Tartuffe (Vagatsemise taunimine) Ebahaige (Arstide küündimatus) Kodanlasest aadlimees (Tõusikluse satiir), naeruväärset kenitlejad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
