Minu suhted ajakirjandusega! Oma elu jooksul olen ma kokku puutunud paljude ajakirjandusvaldkondadega. Ma ei mäleta, millal ma esimest korda meediaga kokku puutusin. Tõenäoliselt oli see juba väga noorelt ja ma ei saanud arugi mida see tähendab. Tihedamalt hakkas ajakirjandus mind huvitama siis, kui ma juba koolis käisin. Ma oskasin lugeda ja tahtsin teada saada, mida ajalehtedes kirjutatakse. Mida vanemaks ma sain, seda rohkem puutusin ma ajakirjandusega kokku. Tänapäeval ei ela ma ühtegi päeva ilma ajakirjandusega kokku puutumata. Igal päeval tulevad telerist uudised. Tavaliselt vaatan ma uudiseid ETV-st, sest sealsed uudised annavad kõige tõsisemat infot ja ei ole liialdatud mõtetute uudistega. Vahel jälgin ma ka Kanal 2 või TV3 uudiseid, aga need on rohkem meelelahutusuudised. Televisioonist vaatan ma ka erinevaid filme ja seriaale. Mulle meeldib vaadata komöödiaid ja põnevikke. Raadiot ma eriti ei kuula, a...
Ajakirjanduse roll ühiskonnas Ajakirjanduse kaudu saavad inimesed informatsiooni, mis toimub nende ümber maailmas. Ajakirjandus on äärmiselt oluline demokraatlikus ühiskonnas, kuna sellises ühiskonnas on rahvavõim ning tänu sellele peab rahvas olema võimalikult hästi teadlik neid ümbritsevast. Üks väga oluline vaatepunkt ühiskonna jaoks on uudised, mis kajastavad maailmas toimuvat. Teadmised sellest, mis toimub mujal maailmas aitavad näha probleeme enda ümber ja leida neile ka lahendusi. Neljas võim ehk ajakirjandus, hakkab ühiskonnas aina suuremat osa täitma ning tihtipeale haarab võimu ka politsei: riigiametnike ning poliitikute üle, kuna rahvas on see, kes otsustab selle alusel, mida ajakirjandus neile vahendab. Seetõttu on väga oluline poliitikute ja ajakirjanduse koostöö ning üksteise mõistmine. Ajakirjanduse peamine ülesanne on teavitada rahvast võimali...
Anastasia Djomina 11a Ajakirjanduse roll ühiskonnas. Ajakirjandusel on palju rolle: ta informeerib ja harib, edastab uudiseid ja teateid, kommenteerib, anlüüsib ja kritiseerib ühiskonnas toimuvat. Minu arust, kõik inimesed sõltuvad informatsioonist, las see on valuutakurss või teadlaste avastus. Ma arvan, et ajakirjandus peab mitte ainult informeerima inimesi, aga veel muutma maailma paremaks; leidma väljapääsu erinevatest olukordadest, tegema järeldusi artikli lõpus ja, kõige olulisem, püüdlema rääkida tõsijuttu. Paljud inimesed nimetavad ajakirjandust neljandaks võimuks ja nendes sõnades peitub omajagu tõtt, sest inimesed rohkem kuulavad ja usaldavad just ajakirjanikke kui riigivõimu, sest ajakirjanikud on elanikkonnale ligemal. Inimesed, kes töötavad massiteabevahendites vastutavad oma väljaantud materjali eest. See inimene peaks järgima kõike fakte, mitte liialdades neid. Tänapäeval on palju võimalusi uudiste edastamiseks ja saam...
Arvamuslugu Ajakirjanduse roll demokraatlikus ühiskonnas Ajakirjanduse kaudu saavad inimesed informatsiooni selle kohta, mis toimub nende ümber, riigis kus nad elavad ja ka välismaal. Ajakirjandus on äärmiselt oluline demokraatlikus ühiskonnas, kuna demokraatia tähendab rahvavõimu ning selleks peab rahvas olema võimalikult hästi teadlik neid ümbritsevast. Üks väga oluline aspekt ühiskonna jaoks on uudised, mis kajastavad välismaal toimuvat. Teadmised sellest, mis toimub mujal maailmas aitavad näha probleeme enda ümber ja leida ka neile lahendusi. Neljas võim ajakirjandus hakkab ühiskonnas aina suuremat osa täitma ning tihtipeale ka haarab võimu näiteks politsei, riigiametnike ning poliitikute üle. Kuna rahvas on see, kes otsustab ja otsustab selle alusel mida ajakirjandus neile vahendab, on väga oluline poliitikute ja ajakirjanduse koostöö ning üksteise mõistmine. Ajakirjandus...
Ajakirjanduse roll demokraatlikus ühiskonnas Ajakirjandusel on demokraatlikus ühiskonnas õige mitu rolli:Ajakirjanikud jälgivad poliitikuid,et sundida neid aru anda oma lubaduste täitmisest ja kogu see meedia meelitab avalikkuse tähelepanu poliitikale. Ajakirjandus on juba aastaid olnud ühiskonnale vajalik.Tänu ajakirjandusele saavad riigiametnikud teada elanike suhtumisest nende poolt vastu võetud otsustesseAjakirjanduse roll on kasulik ka valitsusorganitele,kes saavad teada rahva huvidest ja selle järgi saavad nad oma otsuseid korrigeerida.Riigikogi liikmed saavad teada rahva huvidest tänu ajakirjandusele.Tähtis on aga see, et ajakirjanikud on sageli rahva poolt ja nad kaitsevad nende huve,tuues välja valitsusliikmete alatud teod.Kui ei oleks ajakirjanikke ehk kogu meediat,siis ei saaks inimesed teada valitsusliikmete alatutest teodest.Paljud riigikogu liikmed süüdistavad ajakirjanikke selles, et rahvas neid...
Ajakirjanduse roll demokraatlikus ühiskonnas Harri Gellart 9.klass Ühiskond Sõnavabadus on õigus vabalt avaldada oma mõtteid ja levitada nende kohta informatsiooni. Sõnavabadus hõlmab oma ideede väljendamist mitte üksnes sõna kujul, vaid ka näiteks pildis, trükis, filmis, pantomiimis ja muul viisil. Lisaks arvamusvabadusele ja väljendusvabadusele hõlmab sõnavabadus ka infovabadust ehk isiku õigust saada avalikku informatsiooni. Sõnavabadus on üks inimese põhivabadustest, sisaldudes näiteks Inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklis 19 ja Eesti Vabariigi põhiseaduses. Viimase § 45 kohaselt: Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, terv...
Ajakirjanduse roll demokraatlikus ühiskonnas Ajakirjandusel on demokraatlikus ühiskonnas õige mitu rolli:Ajakirjanikud jälgivad poliitikuid,et sundida neid aru anda oma lubaduste täitmisest ja kogu see meedia meelitab avalikkuse tähelepanu poliitikale. Ajakirjandus on juba aastaid olnud ühiskonnale vajalik.Tänu ajakirjandusele saavad riigiametnikud teada elanike suhtumisest nende poolt vastu võetud otsustesseAjakirjanduse roll on kasulik ka valitsusorganitele,kes saavad teada rahva huvidest ja selle järgi saavad nad oma otsuseid korrigeerida.Riigikogi liikmed saavad teada rahva huvidest tänu ajakirjandusele.Tähtis on aga see, et ajakirjanikud on sageli rahva poolt ja nad kaitsevad nende huve,tuues välja valitsusliikmete alatud teod.Kui ei oleks ajakirjanikke ehk kogu meediat,siis ei saaks inimesed teada valitsusliikmete alatutest teodest.Paljud riigikogu liikmed süüdistavad ajakirjanikke selles, et rahvas neid...
Ajakirjanduse roll demokraatlikus ühiskonnas Arvamuslugu Ajakirjandusel on väga suur roll demokraatlikus riigis. Inimesed saavad selle kaudu väga palju infot selle kohta, mis toimub riigis ja ka välismaal. Neljas võim ehk ajakirjandus mõjutab palju inimese mõtteviisi ja tema käitumist. Ajakirjanduse alla lähevad: internet, televisioon, ajalehed, ajakirjad jms. Ajakirjandus võib palju inimesed välja tuua väga halvas valguses. Paljudes ajalehtedes ja uudistes on tavaliselt esimeseks uudiseks negatiivne uudis, mis mõjutab inimesi palju ja tänu sellel on inimesed masenduses ja kurvad. Ajakirjanike üks suur roll on teavitamine kiiresti inimestele, mis maailmas või riigis toimub. Kuna kõik ajakirjanikud tahavad, et tema uudist müüdakse väga palju, siis nad kõik on võimelised selle nimel väga palju pingutama. Massiteabevahenditega on inimesi kõige lihtsam infromeerida. Demokraatl...
Ajakirjanduse roll tänapäeva maailmas. Tänapäeval on meedial kui põhiinformeerijal ,mõjuvõimsaim jõud meie ühiskonnas. Tahame seda või mitte ,aga me puutume meediaga igapäevaselt kokku. See ümbritseb meid kõikjal : tänaval, bussis, raadiot kuulates, televiisorit vaadates ja nii edasi. Viimasel ajal on meedias väga olulisele kohale tõusnud reklaam ja meelelahutus. Reklaami leidub tänavapildis ja mujal meediumites kohati isegi liiga palju. Kuid see ei ole üldsegi nii halb kui enamus seda väidab. Reklaam on vajalik ,sest vastasejuhul teaksime end ümbritsevast maailmast üpris vähe. Sealt näeme mida ja mis hinna eest pakutakse meile erinevates kaubanduskettides, mis linastub kinodes, missugune maailmakuulus rockstaar meie väikest Eestit sel nädalavahetusel külastab ning milline pesuvahend on tülikate rohuplekkide puhul kõige efektiivsem. Kuid samas, kas tõesti on vaja seda nii aktiivselt rahvale peale suruda? Sarnaselt r...
Whati is the role of journalism in community and society Mis on ajakirjanduse roll kogukonnas? Ma arvan, et ajakirjanduse roll kogukonnas on põhiliselt see, et ta annab informatsiooni, mis toimub mujal maailmas. Näiteks linnast väljas elavad inimesed saavad teada asjadest, mis toimub pealinnas. Erinevad situatsioonid-Linnapea vahetumine, seaduste redigeerimine, uute hoonete ehitamine jne. Sama käib ka ühiskonna kohta. Samamoodi annab ajakirjandus kogu ühiskonnale aimu asjadest, mis toimub teistes kogukondades. Näiteks Tallinnlased saavad just läbi ajakirjanduse teada, mis toimub hetkel väga aktuaalses kohas, Vao külas, kuhu on paigutatud teistest riikidest sisserännanud pagulased. Meedia pakatab näiteks, et antud külas toimuvad erinevad õnnetused/kuriteod. Kas see on tõsi? Kuidas me seda uskuda saame? Me ei saagi. Oleneb kategooriast, kui tegu on puhtalt meelelahutusega, siis reporteri jaoks ei ole oluline tõepõhi, tema jaoks on olulin...
Annabel Kaldvee Ajakirjandus eesti ühiskonnas Ajakirjanduse üks olulisemaid ülesandeid on olnud ajast aega muuta ühiskond inimestele elamisväärsemaks. Kahjuks on aga tänapäeval see ajakirjanduse algne mõte ja põhiline ülesanne soiku vajunud ning nüüd täidab ajakirjandus suures osas vaid meelelahutaja osa. Kas see on nii ka Eesti ajakirjandusega? Eestikeelsete perioodikaväljaannete ilmumisega 19. sajandil kiirenes oluliselt informatsiooni levik rahva reas, suurenesid nii üldine haritustase kui sotsiaalne aktiivsus. Ajakirjanduse levik võimaldas inimestel sõna võtta erinevates majanduslikes ning poliitilistes küsimustes. Pressil on olnud läbi aegade eestlaste ajaloos oluline roll - seda nii informatsiooni leviku kui ühtekuuluvustunde suurenemise osas. 1857ndal aastal ilmuma hakanud Perno Postimehe asutaja Johann Voldemar Jannsen avaldas ajal...
Meedia Inimesed on läbi aegade infot talletanud ja edastanud väga erinevail moel. Teabe levitamise vahendid ehk meedia on inimkonna ajaloo jooksul väga palju muutunud, näiteks kunagiste teabekandjate savitahvli,pärgamendi ja papüüruste asemel on tänapäeval paber ja tahvelarvuti. Ka on muutunud kutselise ajakirjanduse roll ühiskonnas. Esimesed ajakirjad olid teadusajakirjad (loodus- ja arstiteaduslikud), aga ka õpetusliku sisuga ehk niinimetatud moraaliajakirjad. Tööstuslik pööre 18. sajandi teisel poolel ja 19. sajandil tõi kaasa olulisi muutusi, mis andsid tõuke meedia arengule. Meedial oli alates 19. sajandi teisest poolest ühiskonna demokraatlikumaks muutumisel oluline roll ja vastupidi. Ajalehed peegeldasid 19. sajandi keskpaigani autori seisukohti, kuid massimeedia püüdis kõnetada võimalikult suurt lugejaskonda. 20. sajandi algul hakkas ajalehe positsiooni uudiste ja meelelahutuse edastajana tugev...
ME KT1 1. Punase tule teemad · Kaitsetud inimesed (lapsed, haiged, vähese haridusega · Konflikti sisaldav lugu (kuritegu) · Inimeste eraelu (lapse hooldusvaidlus, haigused, surm, enesetapp) · Positiivne, ühe firma/kauba/teenuse lugu (varjatud reklaam) · Sildi kleepimine (rassi, rahvuse, usu rõhutamine) 2. Mis iseloomustab info liikumist totalitaarses ja demokraatlikus ühiskonnas? Totalitaarne - võimalik/vajalik, põhiliselt info sõjaväele, valitsuse reguleeritav. Demokraatlik - võimalik, avatud ühiskond, iseloomulik on võimalus küsida ja saada vastuseid, arvamusi on palju 3. Kommunikatsioonirevolutsioonid (+aeg) · Ratas (3000 ekr sumerid) · Kiri (3000 ekr sumerid) · Trükikunst (1454 Gutenberg) · Raadio (1901 Marconi) · Kino (1895 vennad Lumiere'id) · Televisioon (1926 John Logie) · Uus meedia ( alates 60.ndatest) satelliitkommunikatsioon arvu...
Kärt Olli 12H Meedia roll demokraatia tagamisel Tänapäeva maailmas on riikides valdavaks saanud demokraatia. Üheks demokraatia tunnuseks teiste hulgas on ka vaba meedia ning sõnavabadus. Kas Eestis on meedial suur või väike roll demokraatia tagamisel? Eestis kajastab meedia üsnagi sõltumatult igasuguseid poliitilisi uudiseid ning toob rahvani enamik lugusid just nii nagu nad on, ilma neid moonutamata. Meedia roll ongi teavitada rahvast kõigest toimuvast. Näiteks kajastati hiljuti väga aktuaalset teemat Reformierakonna rahastamisskandaal, kus üks erakondlastest Silver Meikar otsustas avalikustada erakonnasisesed rahapetuskeemid. Ajakirjandus esitas asjaolusid just nii nagu need tol hetkel välja paistsid. Ajakirjanduse roll minu arvates on panna inimesed mõtlema asjade üle, mille üle kas ei mõelda või ei julgeta mõelda. Selle põhjal võin väita, et meedial on suur roll demokraatia tagamisel kuna ilma meediata jääks palju informatsiooni...
Hea tsaari kujund ja ärkamisaegne Eesti ajakirjandus Liis Buht matr nr A84426 Sissejuhatus Käesolevas töös uurin ärkamisaega perioodil 1850-1880, millest see kõik üldse alguse sai ja kuidas mõjutas Venemaal troonil olnud tsaari tegevus eestlasi ja Eesti ajakirjandust. Ühtlasi toon välja need isikud, kes läbi ajakirjanduse seisid Eesti ja eestlaste eest. Otsides ärkamisaja kohta erinevat materjali leidsin, et kuigi ärkamisaja täpset aastat on raske määratleda, on erinevate allikate autorid nõus rahvusliku ärkamisaja alguseks lugema 1850-ndate aastate esimest poolt. Raskem on aga kindlaks teha seda, millal ärkamisaeg lõppes. Mart Laari kohaselt (Laar 2005) lõppes ärkamisaeg 1880-ndate alguses, kui troonile tuli Aleksander III, algas venestamine ning Eesti rahvuslik liikumine lõhestus. Internetist (1850-1918. Ärkamisaeg, detsember 2008) leiame aga ärkamisaja perioodiks 18501918. Mida uskuda? Ühtset ja tõest vastust ilmselt pole ja ...
Meediavabaduse positiivsed ja negatiivsed küljed Tänapäevases maailmas on meedial väga suur roll. Inimesed tarbivad seda peaaegu igal momendil, kui nad just ei maga. Meedia jõuab tarbijani läbi raadiote, televiisorite, ajalehtede, reklaamide ja muidugi ka läbi nutitelefonide. Meedia kättesaadavus annab meediakanalitele pideva võimaluse inimesi mõjutada ja nende mõtteid suunata. Meedial on vabad käed avaldada kõike, mis on nii vajalik kui ka mittevajalik ja ükski seadus ei piira nende tegevust. Meediavabaduse positiivseks küljeks on, et puudub tsensuur ning info jõuab moonutamata otse lugejani. Selline viis on omane just demokraatlikule ühiskonnale, kus meedial ei ole mitte ainult õigus, vaid võib öelda, et isegi kohustus edastada informatsiooni ja mõtteid igasugustel teemadel, mis on avalikkuse huvides. Just vaba ajakirjandus on see, mis peab olema võimeline tagama piisava ja objektiivse informatsiooni jõudmis...
Arutlev demokraatia 1. Mida peetakse avalikuks sfääriks?- Mõtteline ruum, mis eksisteerib ühiskonnast väljaspool privaatsfääri (eraelu) väljaspool suletud instituitsioone ja organisatsioone. 2. Mis on arutlev demokraatia?- demokraatia vorm, kus otsused tehakse konsensuse (kokkuleppe) alusel. 3. Mis on meedia rollid? –Meedia ühiskondlik roll on avaliku safari tootmine. 4. Mis tagab meedia kvaliteedi? Meedia kvaliteedi tagab professionaalne ajakirjandus. 5. Kuidas kommertsialiseerumine ja globaliseerumine võivad avalikule sfäärile kahjulikud olla? Meediasüsteem ei suuda avalikus safääris kõikide huvigruppide huve piisavalt ja adekvaatselt kajastada, kaitsta unikaalseid rahvuskultuure ja keeli. 6. Mis on avalik-õigusliku meedia roll? Kvaliteetmeedia ja tabloidide ehk kollase kommertsmeedia vahelise tasakaalu hoidmine. 7. Mis on tabloid? Väiksem ja käepärasemas formaadis ajaleht, mida on kerge l...
1. Üldine ajalooline ülevaade ajakirjandusest al 1980-1987 NSV ajakirjandus ca 1980: struktuur sarnane kõikides vabariikides, tsensuur, ajakirjandusmajad, tele- raadiokommitee, EKP trükikojad, toimetuste juhtimine kommunistliku partei poolt + N liidu olud. Perestroika ajakirjandus ca 1987: perestroikani viinud ajaloolised protsessid(võidurelvastumine, N liidu majanduslik allakäik, kaubaturism, NLKP KK sekretäride surmad, Andropovi katsed majandust turgutada, Gorbatsovi esiletõus, tema eesmärgid, putš, glasnost ja pluralism ja selle mõju ajakirjandusele). Eraajakirjanduse tekkimine(kooperatiivid, Nelli teataja, Eesti Ekspress). Nõukogude liidu lagunemine ja sellele järgnenud iseseisvumine. Taasiseseisvumisaegne Eesti ajakirjandus, fakti ja täpsuse küdimus tollases ajakirjanduses ENSV perioodi avalikkust iseloomustab avalike kanalite arv ning avalike kanalite tihe kontroll. Tol ajal olid Eesti Raa...
Ajakirjandus-kas neljas võim? Tänapäeva ajakirjandusel on väga suur mõjuvõim. Tegu on ühiskonna lahutamatu osaga, mille peamisteks funktsioonideks on info kogumine ja rahvale edastamine. Ilma ajakirjanduseta elaksime pimedas, suletud maalimas. Kuid kas ühiskondlik roll on piisavalt suur, et olla neljandaks võimuks? Eesti riigis eksisteerib kolm võimusüsteemi: seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim. Aina rohkem räägitakse aga ka neljandast võimust, ajakirjandusest. Ühes Eesti suguses demokraatlikus riigis on ajakirjandus vaba, infoallikaid on palju ning nende suunitlus on erinev, avaldatud teabe eest võtab vastutuse väljaandja, lubatud on teiste riikide massiteabekanalite kasutamine ja ka valitsuse ja poliitika kritiseerimine. Just viimane ongi üks põhjus, miks ajakirjandust tähtsaks peetakse. Nii-öelda valitsuse valvekoerana toob ta esile ka teemad mis muidu rahva eest varju jäätaks. Ajakirjandus informeerib...
Ajakirjaniku roll ja vastutus ühiskonnas. Kui Montesquieu 18.sajandil võimude lahususe printsiibiga/põhimõttega välja tuli, ei osanud vist keegi veel aimata et kaks sajandit hiljem räägitakse juba neljast, mitte kolmest võimude lahususest. Montesquieu võimude lahususe printsiip nägi nimelt ette, et riigis valitsevad kolm võimu - seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim , mis peavad olema üksteisest lahus ja täiesti sõltumatud. Tänapäeval räägitakse juba ka neljandast võimust : ajakirjandusest ning otseloomulikult ka selle eraldatusest ülejäänud võimudest. Põhimõte ,,ajakirjandus on neljas võim" kannabki endas üht olulisemat ajakirjanduse rolli üldse. Nimelt loetakse neljanda võimu ülesandeks tuua rahvani kõik see, mis ülejäänud võimud teevad : sealjuures ka kõik valgustkartev, mahamaetud ja salatsev. Sõltumatu ja vaba ajakirjandus peaks oma lugejani, kuulajani ja vaatajani tooma kõik selle, mida lugeja väärib te...
Teemad eksamiks valmistumiseks 1. Professionaalne eetika. Siin palun valmistuge rääkima just enda eriala silmas pidades. Ausus, tõde, kaalutlemine, faktide kontroll. Vastutus, erinevad allikad, läbipaistev Laias laastus jaguneb ajakirjanduseetika: sõltumatus, eetika, mis puudutab allikaga suhtlemist, avaldamisreeglid, vastulause, reklaam ja üldised põhimõtted. 1 Üldised põhimõtted- demokraatliku ühiskonna eeltingimus on kommunikatsioonivabadus ja seda aitab saavutada vaba ajakirjandus. Anda tõest ja ausat teavet ühiskonnas toimuva kohta. Kriitiliselt jälgida võimu teostamist Vastutab oma sõnade ja loomingu eest- organisatsioon hooliseb, et ei ilmuks ebatäpne info Ei tohi tekitada kellelegi põhjendamatuid kannatusi 2 Sõltumatus Ei võta vastu soodustusi, tasu, kingitusi jm, mis tekitavad huvide konflikti ja mõjutavad tema usaldusväärsust Ei tohi infot k...
Vastutustundetu massimeedia Massimeedia on suure levialaga, tal on oma roll ning ta mõjutab suurt osa ühiskonnast. Arvan, et enamjaolt on massimeedia vastutustundetu. Meedia poolelt on rõhuasetus tehtud ajakirjanduse ja kodaniku sõnavabaduse õigusele ning õigusele infot saada. Paraku on aga meedia negatiivsete sõnumitega nii üle ujutatud, et positiivsete jaoks ei jää ruumigi. Näite võib tuua sellest kuidas Postimehe koostatud statistika esilehel ilmuvate uudiste kohta andis tulemuseks negatiivsete sõnumite tugeva ülekaalu. Negatiivse sõnumiga uudised mõjuvad ka ühiskonnale negatiivselt. Seda tõestab näiteks Eesti Päevalehe artikkel ,,Suitsiidiuudis tapab 58 inimest". Iga kord kui mõni enesetapp jõuab ajalehe esikaanele ja pälvib avalikkuse tähelepanu, hakkavad inimesed tavalisest rohkem surema. See artikkel tõestab, et inimesi on väga kerge mõjutada isegi sellisel viisil, mis puudutab ajalehe ...
Eesti vajab eliit-inimesi 2001. aasta Arteris on kirjutatud, et eliidi-inimese väärtused, vajadused ning eesmärgid on vastupidised oma olulisuselt tavainimese omadele. Eliidi-inimese jaoks on kõige olulisem eneseteostus, sellele järgneb kuuluvus, siis turvalisus ja kõige viimaks esmatarbed. Lisaksin enda poolt, et eliidi-inimesel peab kindlasti olema palju positiivseid omadusi. Ta on kindlasti edukas oma valdkonnas, omab laia silmaringi, suudab väljendada oma mõtteid ja on karismaatiline. Igas eluvaldkonnas, nagu näiteks poliitika, äri, meelelahutus, kunst jne, on olemas oma eliit. Osasid neist tuntakse ja teatakse läbi ajakirjanduse ja nad on avalikkusele teada. Samas on nendes eluvaldkondades ka eliit-inimesi, kellest meie tavaolukorras midagi ei tea, aga kes mängivad olulist rolli sisemises ringis. Eliidil on tähtis roll. Eliit kujundab üldise suhtumise ning paneb paika kõrgemad väärtuse hinnangud ka...
Pilet nr. 7 1) Rooma vabariik 510 - 30 eKr Valitsemiskorraldus: 1) Kuningat asendasid 2 konsulit. 2) Rahvakoosolek valis magistraadid ehk ametimehed ja kinnitas seadused. 3) Magistraadid tegelesid valitsemisega : 2 konsulit - kõrgema tsiviilvõimu kandjad, sõjaajal juhatasid vägesid. preetorid - hoolitsesid õiguse mõistmise eest. kvestorid - vastutasid riigi kassa eest. tsensorid - vastutasid kodanike loetuse ja maksude eest, jälgisid elukombeid. * Välisohu korral määrati ametisse diktaator (kuni pool aastat) * Senati roll hakkas üha kasvama. Senati liikmed olid endised magistraadid. Senat kontrollisd magistraatide tegevust, juhtis välispoliitikat, sõjandust ja rahandust, ning valvas usukultuse järele. * Sõjavägi koosnes LEEGIONITEST (4500 meest ühes leegion...
Retsensioon Lühitutvustus Käesoleva kirjatöö ,,Meedia roll tänapäeva maailmas" on arutletud nn. Neljanda võimu, meeda plussida ja miinuste üle ja toodud välja tema põhjused ning tegelik tähtsus ühiskonna kooshoidmisel. Sisu analüüs Esimese asjana jääb silma, kuidas autor on kirjeldanud meedia funktsiooni. Autori arvamuse kohaselt tingib meedia tormilise arengu see, et inimesed tahavad kõigega kursis olla, mis maailmas sünnib ning et lai silmaring tagab edukuse ja meediast tulenevad teadmised ja intelligentsustase. Selle väite kohaselt tõstataksin autorile küsimuse. Kui meedia tagab intelligentsuse ja teadmised, siis peaks tänapäeval üleskasvav laps olema palju intelligentsem ja haritum. Samas on asjad jälle veidi teisiti. Lapsed vaatavad tänapäeval palju telekat, mängivad arvutiga. See viib aga alla õppimistulemused koolides. Teiseks surub meedia end niivõrd peale, et inimene kellel tekiks arvamus...
Kriitilisest lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes Kriitiline lähenemine = Frankfurdi koolkond kriitiline suund (marksistlik konfliktiteooria): ühiskonda viib edasi konflikt, konkurents. Massimeedial on oma suur roll valitsevate võimusuhete säilitamisel. iseloomulik ka neomarksismile, kriitilise poliitökonoomia tõlgendusele, kultuurikesksetele lähenemistele. ühiskonda ja meedia rolli ühiskonnas analüüsitakse võimu, domineerimise, ideoloogia ja konflikti mõistete kaudu. eesmärk paljastada meedia negatiivset rolli. Baas ja superstruktuur ühiskonna majanduslikku baasi käsitletakse kui jõudu, mis determineerib kõik muu, st superstuktuuri, sh sotsiaalse, poliitilise ja intellektuaalse teadvuse. > see on majanduslik determinism, mis on klassikalise marksismi ühiskonnaseletuse aluseks. > nimetatakse ka materialistlikuks teooriaks, kus majandussuhteid peetakse sotsiaalsete nähtuste mõjutajateks ehk baasiks. >> Marxi kä...
Eesti ringhäälingu algusaastad (Peatükke Eesti ajakirjanduse ajaloost, Sigrid Kaasik 127-141) Meedia 11. klassile Kersti Jürgenson Eesti ringhäälingu algusaastad 1.1 Righäälingu tekkimine Eesti ajakirjanduse algus on tihedalt seotud soovi ja vajadusega rahvast harida ja valgustustööd teha. Juba äkamisaegsed ajakirjanikud tegelesid ka rahvavalgustamisega, poliitikaga, haridusega. Ligi sajand pärast trükiajakirjanduse algust sündis Eestis raadioringhääling (RH). Hoolimata sellest, et aeg oli edasi läinud, sarnanes raadio esialgne peamine funktsioon trükiajakirjanduse algaastate omaga. Eelkõige nähti raadios uusi võimalusi hariduse ja kultuuri levitamises eriti neisse piirkondadesse, mis jäid keskustest kaugele. Uued võimalused avaldusidki aegruum mõõtmes lisaks geograafilisele ...
Kodutöö meili peale. 9.veebruar/16. veebruar ruuduline vihik, EI HILINE !!! 2. veebruar kuidas toimida koos nii, et see oleks võimalikult tulutoov kommunikatsioon. Suhtekorraldus rohkem tekst ja sõnad, kui visuaalsus. Kommunikatsiooni instituut Reklaami ja imagoloogia osakond TLÜ Ajakirjanduse õppesuund Inimene(intelligentne, sots.aktiivne) võtab poolehoiu kogu inimkonna suhtes ning kui ta märkab, et kellelegi tehakse liiga(süvenemata kogu loosse), tekib konflikt reklaami ja inimkonna vahel. Peab olema kõrge kval. Reklaam kas kunst või infoedastus? Raske vahet teha. Kommertsreklaam koolides KEELATUD! (Kool teadmiste omandamiseks, võetakse automaatselt kui õiget asja). Reklaam kujundada välja tarbija eelistusi. REKLAAM mitteisiklik, ...
DIKTATUURID EUROOPAS Kahe maailmasõja vahel Mis on diktatuur? Diktatuur ühe inimese või väikese rühma piiramatu võim Diktaator piiramatu võimuga ainuvalitseja Enamasti haaratakse võim vägivaldselt (kuid ka seaduslikult valitud võim võib moonduda diktatuuriks n. natsid Saksamaal) Diktatuuri vastandiks on demokraatia (rahva võim) Euroopa 1920-1930. aastatel Pärast I maailmasõja lõppu oli Euroopa valdavalt demokraatlik (v.a. Venemaa) Kõik uued riigid (tuleta need meelde!) valisid demokraatliku riigikorra Ajapikku muutus enamik riike diktaatorlikeks Diktatuure ei tekkinud Põhjamaades ega Lääne-Euroopas Ülesanne: loe kaardil kokku a) demokraatlikud riigid, b) diktatuuririigid Euroopa enne II maailmasõda Diktatuuride tekkepõhjused I maailmasõja ebaõiglased tulemused (kättemaksumeeleolu kaotajariikides!) Majandusraskused ja elujärje halvenemine (oodati kõvakäelist päästjat) Pettumine demokraatias (parlamendi killustatus, aeglane ...
Nimisõnad Omadussõna Tegusõnad Väljaanded Kirjutis Ilustav Kirjutama Postimees Ajaleht Kirju Huvituma Delfi Raadio Pöörane Küsitlema AK Ajakirjanik Kiire Lugema ERR Reporter Huvitav Uurima Eesti Ekspress MEEDIA Meediaõpetuses me loeme ja kirjutame, arutame ja vaidleme, räägime elust ja uurime elu, õpima küsima ja küsimustele vastuseid leidma, analüüsime ja loome tekste. Marju Lauristin: ''Meedia ei saa olla parem kui ühiskond.'' Meedia mõjutab kõiki elualasid poliitikat, majandust, kunsti, haridust. Maailmast ja ühiskonnast saame pildi meedia kaudu. Demokraatia kriteeriumid. Poliitikateadlane Robert Dahl on rõhutanud viit kriteeriumi: 1. efek...
Kas Eesti iseseisvumine oli juhuste kokkumäng või targa ja sihikindla tegevuse tulemus? Eesti iseseisvumise ametlik väljakuulutamine toimus 24.veebruaril 1918. aastal. See oli pikaaegse töö tulemus, millele aitasid kaasa mitmed tegurid, alustades nii eestlaste endi tegevusest, kuid suurem roll oli valitseval olukorral mujal maailmas ning eriti Venemaal. Tähtis osa Eesti iseseisvumisel oli tol ajal Venemaal valitsenud olukorral. Tsaar oli just kukutatud ning riigis valitses kaos. Samuti oli nii sõjavägi kui ka rahvas väsinud sõjast. Taheti muutuseid ja Venemaa poolt neid enam ei loodetud. Mida selgemaks sai enamlaste tegude ja sõnade erinevus, seda rohkem taheti oma riiki. Samal ajal jätkas Eestis tegevust Maapäev. Novembri keskel peetud Maapäeva koosolekul kuulutati end kõrgemaks võimuks Eestis. Enamlased ajasid Maapäeva jõuga laiali, kuid Maapäeva salajastel koosolekutel võeti suund iseseisvus...
ENSV kultuurielu 1. Millised olid nõukoguliku kultuuripoliitika eesmärgid? 1) Sotsialistliku ja rahvusliku kultuuri sunniviisiline juurutamine. 2) Venestamine. 2. Milliseid abinõusid rakendati nõukoguliku kultuuripoliitika läbi viimiseks? 1) Tsensuur. 2) Ideoloogiline surve. 3) Takistati vaba mõtte levikut. 4) Kultuuripärandi hävitamine. 5) Raamatute tellimise piiramine. 3. Milles seisnes Eesti kultuurielu lõhestatus? 1) Välis- ja kodueesti kultuur. 2) Välismaale pagenud loovinimesed jätkasid seal oma tööd, ent nende looming jäi Eestis elavatele eestlastele kättesaamatuks. 3) Kultuuri püsimajäämine otsustati Eestis inimeste elujõu ja vastupanuvõimega. 4. Milline roll oli nõukaajal laulupidudel? 1) Rahvusliku varjundiga massiüritused. 2) Kandsid edasi traditsioone. 5. Nimeta olulisemaid...
Meedia ühiskonna kohtumõistja ? Tänapäeval ümbritseb meedia meid kõikjal kuhu vaatame. Meedia olemus kajastub kõigis meie igapäevastes valikutes . Juhindume alateadlikult ka kõige tühisemaid otsuseid tehes sellest , mida oleme kuulnud või näinud televiisori , raadio või interneti vahendusel . Kas sellest võib järeldada ,et infotehnoloogia on meie elu teinud kergemaks võrreldes olukorraga, mis valitses pool sajandit tagasi .Võibolla ! Oma maailmapilti kujundame me siiski sõltuvalt sellest , mida meie jaoks usaldusväärsest allikast kuuleme või loeme : olgu see siis Elu24 või Postimees . Aga üks on kindel meedia mõjutab meid ja meie mõtlemist juba sünnist saati , olgugi, et me seda ise tähele ei pane . Tänapäeva inimesed ei kujuta oma elu enam ette ilma interneti ja televiisorita , kõik info ,mis maailmas toimub ,saame me üldjuhul nende kaudu . Miks me neid üldse vajame ? Meie vanavanemad kasvasid üles ilma arvut...
KORDAMISKÜSIMUSED MEEDIA JA MÕJUTAMINE 1. Meedia mõiste info vahendaja/edastaja. Teabelevivahendid: trükiväljaanded, raadio, internet, TV 2. Meedia ülesanded ja roll ühiskonnas: · info edastamine · järelvalve · ühiskonna osade seostamine · sotsiaalse ja kultuuripärandi ülekanne · sotsiaalsete normide ülalhoidmine · avalikkuse loomine · kriitika ja kontroll · lõiming · kultuur ja haridus · meelelahutus 3. Kes on meedia taga? Omanike mõju, ajakirjanike mõju, allikate mõju ja reklaamiandjate mõju 4. Kvaliteetajakirjanduse roll: · vahendab tõepärast infot, ei spekuleeri · esitab kontrollitud fakte · annab konfliktse olukorra puhul sõna mõlemale osapoolele · austab kirjakeele vormi 5. Tabloid ehk kollane ajakirjandus Ajakirjand...
Info üleküllus 21. sajandil ehk infoajastul on meedial kanda suur roll. Praeguseks on meedial tekkinud palju väljundeid: internet, televisioon, raadio ning paberkandjal perioodilisedväljaanded. Kõik need väljundid on aga omakorda jagunenud lugematuteks arvudeks ettevõtjateks, kes kõik üritavad müüa oma toodet sarnastele sihtgruppidele. Samaagselt teistega üritatakse olla löövamad, pakkuda paremat meelelahutust ning tekitada suuremat huvi oma väljaande vastu. Sellega seos saame me rääkida infoüleküllusest, millest on kujunemas suur probleem. Mitte kunagi inimajaloo jooksul pole infot olnud rohkem ja see pole olnud lihtsamini kättesaadav kui ta on seda praegu. Eeskätt just tänu tehnoloogia arengule ja interneti laialdasele kasutamisele. Ajaveebi võib igaüks meist oma kodulehekülje ülesriputada ja pakkuda teisel pool ekraani istuvale publikule ükskõik, millist informatsiooni, ükskõik, mille kohta. S...
KES RÄÄGIB TELEEKRAANIL? Naised meedia kõverpeeglis Barbi Pilvre Akadeemia nr 9, 2003.a. Kairi Saaron Naiste diskrimineerimine ei tähenda mitte ainult ebavõrdsust tööturul, vaid ka seda, et naisi kujutatakse meedias ühekülgselt ja tendentslikult. Feministliku teooria järgi on meedia hariduse, meditsiini, juura jt kõrval üks neist institutsioonidest, kus mitmesuguse igapäevase praktika kaudu toimub ühiskonna soolise süsteemi taastootmine. Eesti tööturg on väga segregeerunud, naiste põhilised töövaldkonnad-meditsiin, haridus, teenindus- on ka madalamalt tasustatud. Valitseb üldine negatiivne suhtumine feminismi. Marju Lauristin on märkinud, et naised ise ei pea väga oluliseks näha poliitikas või juhtivatel kohtadel rohkem naisi (Lauristin 1996). Eesti naised moodustavad peaaegu poole tööjõust. Töötava naise traditsioon tuleneb eesti talupojakultuurist ning samuti nõukogude korrast, mis tegi töötamise palgatööl kohustuslikuks kõigile. N...
1. Riigivõimu institutsioonide ülesanded Riigikogu- seaduste väljatöötamine ja otsuste vastuvõtmine Vabariigi valitsus-seaduste elluviimine Kohtud-õiguse mõistmine Omavalitsused-korraldada sotsiaalabi ja teenuseid, noorsootööd, vanurite hoolekannet, heakorda jne 2. Parlamendi moodustamise tsensuslik printsiip-Õiguse kuuluda ülemkotta annab ametikoht. Ülemkojal on parlamendis nõuandev ja kinnitav roll Parlamendi moodustamise territoriaalne printsiip-Suure territooriumiga föderatiivriikides esindab ülemkoda piirkondlikke huve. Ülemkoja saadikud valitakse kas piirkonna elanike poolt või määratakse omavalitsuse otsusega. 3.Miks muudeti 1937.a põhiseadusega Riigikogu kahekojaliseks?- Sest alamkoda pidi esindama rahva meeleolusid ja ülemkoda pidi peegeldama riigimehe tarkust 4.Riigikogu valimised ja koosseis. Kuidas riigikogu töötab? Riigikogu juhatus-korralab parlamendi tööd. Sinna kuuluvad: esimees-Nestor; l ...
Struktuurfunktsionalistlik lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes tegeleb ühiskonna struktuuri ja funktsioonide küsimustega ehk kommunikatsiooniprotsessidega makrotasandil. paneb rõhu ühiskonna struktuurile, ülesehitusele ning vaatab meediat kui üht sotsiaalset süsteemi, üht struktuuri osa, mis opereerib spetsiifilise välise süsteemi (ühiskonna) sees sotsiaalsete ja kultuuriliste tingimuste kogumis. funktsionalistliku lähenemise eeldus: ühiskonda hoiab koos konsensus, koostöö. Massimeedia stabiliseerib tervikut, aitab kaasa ühiskonna integratsioonile. Lasswelli massikommunikatsiooni kolm funktsiooni: 1. seirefunktsioon keskkonna järelevalve. Avalikkusesse jõudev kommunikatsioon pakub hoiatusi peatsete ähvarduste ja ohtude kohta kogukonna või selle liikmete väärtussüsteemidele. Massikommunikatsioon annab võimaluse keskkonda kontrollida väärtustes ilmnevate ebakõlade puhul tekivad tormilised reaktsioonid, sest ohusta...
Meedia ja selle erinevad aspektid Meedia roll ühiskonnas suureneb pidevalt ning on seda teinud juba oma tekkest saati. Kuid mis meedia üldse on? Meedia kõige lihtsamas mõttes on arvamuste vahendusviis, ideoloogiate väljendamine ja infoallikatest teabe edastamine läbi meediakanalite, kust info jõuab vastuvõtjani, kelleks on tavaline inimene. Meedia oma olemuselt on riigikorra ja ühiskonna peegeldus. See tähendab, et meedia sisu oleneb sellest, kas riigis valitseb demokraatia või totalitaarne kord ning kas meediakanali lugejatel, kuulajatel või vaatajatel on rohkem huvi pehmete või kõvade uudiste vastu. Samal põhjusel on ka olemas nii kvaliteetlehed, kui ka neile vastukaaluks hiljem tekkinud kõmulehed. Läbi ajaloo on meedia olnud pidevas muutumises. Parim näide sellest on uute meediakanalite teke ning vanade järk-järguline hääbumine. Näiteks poleks enne 20. sajandi algust osanud unistadagi, et mõnekümne aasta pärast võib ...
Vennastekoguduse liikumine- saksamaalt herrnhutist alguse saanud pietistlik usuühendus. Iseloomulik on vendluse vaim ja tõeline, sisemine usklikus. Uus kirjaviis- õigekirja reeglid, mille koostas 1843a eduard ahren. Üldine kirjaoskus- 19. saj keskpaigaks oli eesti saavutamas üldist kirjaoskust. Täiskasvanutest oskas lugeda ~80%. Kirjutamisoskus levis jõudsalt. Janis cimze seminar- asus valgas, koolitati kihelkonnaõpetajaid. Saksakeelne üatriootlik haridus. Sealt omandasid hariduse nt jakobson, valdemars. Postipapa- johann voldemar jannsen hakkas andma välja ajalehte perno postimees 1857. ajakirjanduse algus. Lauluisa Kreutzwald. 1857 ilmus tema luuleteos kalevipoeg. 1870 jõudis eepos rahvani. Aleksandri kool- eestikeelne keskool, tänuks talupoegade vabakslaskmise eest keiser aleksandrile Palvekirjade aktsioon aktsioon, mille osalised olid vennad petersonid ja johann köler. Ühine palvekiri aleksander Ile, majanduslike ja rahvuslike n...
Eesti 1918-1939 1. Maareform, majanduselu 2. Sisepoliitiline areng demokraatlikus Eestis, põhiseadus 3. EKP riigipöördekatse 4. Suur kriis 5. Vabadussõjalased 6. Riigipööre, tasalülitamine 7. Muudatused Eesti sisepoliitikas 1938. aastast, põhiseaduse muutmine Maareform: maareformi aluseks oli 10 oktoobril 1919 vastu võetud maaseadus. Reformi käigus riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jms. Võõrandatud maad jagati välja (35 000 uut asundustalu). Kõige pealt said maa sõjamehed ja seejärel ülejäänud soovijad. Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega, kadusid varasemad teravad vastuolud ning tekkis EV-le lojaalne väikeomanike kiht. Majanduselu. Pärast vabadussõja lõppu algas ülikiire majandustõus. Kiire tööstuse areng. Sajad uued tehased ja tööliste arv kolmekordistus. Majanduskasvus oli oma osa ka Venemaal: vene tellimused elustasid metalli ja paberitööstuse. Vene transiit soodustas kaubanduse arengut, mi...
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn o...
Äike ja eksiarvamused Kuigi äike võib-olla väga rahumeelne, kuulub see atmosfäärinähtus siiski ohtlike hulka, sest üldiselt rahuliku ilmastikuga Eestiski saame mõnikord ajakirjanduse ja meedia vahendusel teada, et välk süütas mõne maja põlema või lõi kuskile sisse, häiris mobiililevi või elektrivarustust, koguni tuli mõnele inimesele hukatuseks. Kas äike on kasulik?Välk on vaid üks äikese komponent. Täpsem oleks isegi öelda, et tagajärg. Milles siis seisneb äikese kasulikkus?Oluline roll on äikesel veeringes, eriti kuivtroopikas, kus äikesed või orkaanid toovad kaasa sealsed pea ainsad vihmad. Muide, nii mõneski kuivas kohas tervitatakse muidu väga ohtlikuks peetavat orkaani suurte rõõmuhõisetega! Ka Eestis toovad põllumehele ja aiapidajale väga vajalikud sademed just suvised hoo- ja äikesevihmad. Kuigi Eesti kliima on niiske, suureneb temperatuuri tõustes väga kiiresti auramine ning seetõt...
Eesti kultuuri alused ja tähendus. Kordamiseks. 1.Kultuur kui teine olemine (tekst ja protsess). Kultuur semiootilisest aspektist: Kultuur on teine olemine. Esmane olemine on loodus. Inimelu on evolutsiooni üks suurimaid paradokse. Me ei tea siiani ammendavalt, kas inimeseks arenemine oli evolutsiooni juhuslik hälve või seaduspära. Ja kuna me ei tea inimese algust, loodusteaduslikult võttes bio- ja ökosüsteemset otstarvet, piltlikult väljendudes aga inimese iseeneselikku eesmärki, siis pole ka võimalik tõsikindlalt väita, kas tegemist on evolutsiooni negatiivse tulemusega lõppeva eksperimendiga või jätkusuutliku liigiga. Teame küll seda, et inimese enda evolutsioon on sõltunud sellest, milline on tema vahekord esmase loodusega, kas ja kuidas ta on kohastunud nii füüsilises kui vaimses mõttes. Siin on olnud kaks strateegiat, mis kujutavadki endast kultuuri kui teise olemise sisu. Esiteks, kultuur on harimine, viljelemine, töötlemine, vää...
Meedia mõjutab ja juhib meie elu. Eesti meedia ning ajakirjanduse taassünniks võime lugeda NL-u lagunemist üheksakümnendate alguses. Uue riigikorraga sündis vaba ja sõltumatu meedia. Demokraatlikes riikides loetakse tugevat ajakirjandust neljandaks võimuks. Kahtlemata mõjutab lehest loetud või "Aktuaalsest kaamerast" nähtud info inimese igapäevast tegevust ning laiemalt üldist maailmavaadet või meelsust erinevate teemade suhtes. Isegi, kui inimene pole kursis ning ei jälgi meediat, saab ta kaudselt mõjutatud, sest riigi otsustajad lähtuvad poliitika kujundamisel suurel määral teabest, mida pakutakse meedia vahendusel. Tuleb tõdeda, et meedial on erinevatel aegadel olnud kord suurem, teinekord väiksem tähtsus. Paar aastat tagasi, kui Eesti majandus õitses, vallutas internetimeediat kollane laine. Väga populaarseks said mitmesugused seltskonnaportaalid, kus kirjutatakse nii Eesti kui ka välismaa staarides...
1. Esimese maailmasõja mõjud Itaaliale-Itaalia oli vormiliselt küll üks I ms võitjaid, kuid sotsiaalmajanduslik olukord, millesse maa sõja-aastatega sattus oli katastroofiline. Inimesed ootasid olukorra paranemist. Versailles' rahulepingust lootis Itaalia enamat kui sai, eriti maavalduste osas. Riigis võttis võimust kommunistlik, anarhistlik, sotsialistlik jm kihutustöö. Ajutiselt seiskus streigilainete tõttu kogu tööstus.Rahvas hakkas unistama kõva käega juhist 2. Mussolini võimuletulek- Itaalias oli majanduskriisi tulemuseks fasistliku riigi lõplik väljakujunemine. 1922.aastal korraldas Mussolini demonstratsiooni kuningas Vittorio Emanuelle III-le, kus nõudis valitsust endale. Kuningas kuulutaski Mussolini peaministriks. Kui sai ametisse, kehtestas diktatuurivõimu. Nimetas end kuningaga võrdseks. Kommunistid ja teised vasakpoolsed suruti maha, autoritaarset natsionalistlikku võimu tugevdati. Itaalia...
Tootsi Lasteaed-Põhikool Johann Voldemar Jannsen Referaat Katrin Klemmer 8. klass Tootsi 2014 Sisukord Elulookirjeldus.............................................................................................3 Roll rahvuslikus liikumises...............................................................................5 Kasutatud kirjandus ........................................................................................8 2 Elulugu Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mail 1819. Vana- Vändra mõisa vesiveskis, möldri peres. Pärast isa surma 1826. aastal saadeti väike Jannsen karjaseks ümbruskonna taludesse. Ta oli noorpõlves erk ja terane poiss, kuid nagu õigele poisikesele ko...
· J.Dewey oli ameerika filosoof, pedagoog ja psühholoog · Sündis 20. Oktoobril 1859 Vermonti osariigis Burlingtonis · Nagu tema vend Davis Rich Dewey, asus John õppima Vermonti ülikooli · Oli 1884-1930 professor Michigani, Minnesota, Chigago ja Columbia ülikoolis · Chicagos rajas ta eksperimentaalkooli, mis sai tuntuks kaugemalgi ja mida hakati ka kutsumaDewey kooliks. · Dewey oli esimene õpetajate ametiühingu ja Ameerika ülikooliprofessorite ühingu kaasasutaja. · Ta pidas välismaal kaks aastat loenguid kooliuuendustest. · Lõi uue pragmatismiõpetuse-istrumentalisimi · Dewey käsitles filosoofias veel humanismi, psühholoogiat ja mitut muudki valdkonda. · Tema elutööd on palju kritiseeritud tema enda õpilaste poolt. · Koos Charles Sanders Peirce'i ja William Jamesiga oli ta üks pragmatismi ja funktsionaalse psühholoogia rajajaid. · Mõjutanud nõuk. 1920....
MASSIKOMMU SEMINARID 1. Tooge välja teadete levitamise arengut mõjutavad või peegeldavad faktorid (vähemalt 6). Millal need muutsid Eesti teabelevi? 1. Lugemisoskus laiem lugemisoskus 17saj. lõpus, kus Rootsi kunn käskis igasse kihelkonda rajada talurahvakoolid. 19. sajandi II poolel muutub ajakirjandus kahepoolseks. 2. Trükikunsti areng vt. järgmine küsimus 3. Postikorralduse areng Eestis kehtestati Rootsi riigiga ühtne postimäärustik 1636. 4. Tsensuur meetmed tekkisid pärast Prantsuse Revolutsiooni (1804 esimene tsensuurimäärustik Venemaal, vist) 5. Raske elu sõjad, katkud, orjus jne. Varsti tulid talurahvaseadused, mis ärgitasid mõttelendu! 6. Teaduse ja uute ideede levik mujal maailmas ülikool tegi tarku mehi, kes tulid meie rahvast päästma! 2. Trükikunst: milliseid kvalitatiivseid muudatusi tõi kaasa selle leiutamine ja kuidas mõjutas Eestit? Võimaldas teksti liigendada ja indekseerida, tekivad sisukorrad. Tekkis s...
18.sajandi Eesti ülevaade Põhjasõda 1700-1721 Põhjasõda peeti ülemvõimu pärast Läänemerel aastatel 1700-1721. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks, kuni selle ajani oli riigi nimena kasutusel Moskva tsaaririik. Sõja põhjused ja tagajärjed Eestile. "Vana hea rootsi aeg" ei kestnud kaua. Gustav Adolf oli teinud Rootsimaa tugevaimaks pôhjamaa riigiks. Tema ajast peale oli läinud Rootsile hulk teiste riikide maid. Poola riik kaotas Rootsile Liivimaa, Venemaa püüdis oma piire Joann Julma ajal nihutada Läänemereni, mis temal aga Rootsi vastuseismise tôttu ei ônnestunud. Môlemad riigid olid vaenulikud Rootsi vastu. Heas vahekorras polnud Rootsiga ka lôunapoolne naaber Taani. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
