Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ajakirjanduse roll demokraatlikus ühiskonnas (3)

5 VÄGA HEA
Punktid
Arvamuslugu
Ajakirjanduse roll demokraatlikus ühiskonnas
Ajakirjanduse kaudu saavad inimesed informatsiooni selle kohta, mis toimub nende ümber, riigis kus nad elavad ja ka välismaal. Ajakirjandus on äärmiselt oluline demokraatlikus ühiskonnas, kuna demokraatia tähendab rahvavõimu ning selleks peab rahvas olema võimalikult hästi teadlik neid ümbritsevast. Üks väga oluline aspekt ühiskonna jaoks on uudised, mis kajastavad välismaal toimuvat. Teadmised sellest, mis toimub mujal maailmas aitavad näha probleeme enda ümber ja leida ka neile lahendusi.
Neljas võim – ajakirjandus – hakkab ühiskonnas aina suuremat osa täitma ning tihtipeale ka haarab võimu näiteks politsei, riigiametnike ning poliitikute üle. Kuna rahvas on see, kes otsustab ja otsustab selle alusel mida ajakirjandus neile vahendab, on väga oluline poliitikute ja ajakirjanduse koostöö ning üksteise mõistmine.
Ajakirjanduse peamine ülesanne on teavitada rahvast võimalikult ruttu ning täpselt viimastest juhtumistest. Vägagi väär on avaldada valeteavet, sest see külvaks ühiskonnas segadust ja väga võimalik, et ka vaenu neljanda võimu vastu.
Kõigil ühiskonna liikmetel on õigus sõnavabadusele ning mõtteavaldusele ning sellega peab kaasnema ka piiritunnetus, ehk selge arusaam sellest mida võib ja mida ei või kõigile avalikult teatavaks teha. Samas aga peab ühiskond olema tolerantne. Muidugi võidakse pidada maha vaidlusi ning vahel just need parimate tulemusteni viivadki.
Ajakirjanike kohus on vastutada avaldatu eest, vastutada selle eest, et uudis, mille nad avaldavad ei rikuks kellegi õigusi ega oleks vastandlik sellega, mis tegelikult tõde on. Ei ole midagi halba loo huvitavamaks muutmises, kuid olulised on piirid. Need kõik piirid, mis demokraatlikule ühiskonnale omases ajakirjanduses on, ei ole väga ranged ja jäigad vaid vastupidi suhteliselt paindlikud ja vabad. Need piirid on rohkem sellised, mida inimene ise peab tunnetama.
Mittedemokraatliku ühiskonna üks põhiomadusi on range tsensuur , mis demokraatlikus ühiskonnas üldjuhul puudub. On küll teatud tabud, millest ei sobi rääkida ning kui keegi seda siiski juhtub tegema, järgneb sellele karistus. Kuid see on juba ühiskonna heaolu huvides. See, et avaldatusse kriitiliselt suhtutakse on täiesti tavaline. Alati leidub keegi, kellel on mõningaid vastakaid arvamusi, kuid sellega tuleb tegeleda. Igaüks, kes soovib, et teda kuulda võetakse, peab saama ka oma arvamust avaldada.
Niisiis võib öelda, et vaba ajakirjandus on vaieldamatult üks tähtsamaid demokraatliku ühiskonna osi.
Ajakirjanduse roll demokraatlikus ühiskonnas #1 Ajakirjanduse roll demokraatlikus ühiskonnas #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-02-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 204 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor manave Õppematerjali autor
Arvamuslugu kirjanduse rollist demokraatlikus ühiskonnas

Sarnased õppematerjalid

Ajakirjanduse roll ühiskonnas
1
pdf

Ajakirjanduse roll ühiskonnas

Ajakirjanduse roll ühiskonnas Ajakirjanduse kaudu saavad inimesed informatsiooni, mis toimub nende ümber maailmas. Ajakirjandus on äärmiselt oluline demokraatlikus ühiskonnas, kuna sellises ühiskonnas on rahvavõim ning tänu sellele peab rahvas olema võimalikult hästi teadlik neid ümbritsevast. Üks väga oluline vaatepunkt ühiskonna jaoks on uudised, mis kajastavad maailmas toimuvat. Teadmised sellest, mis toimub mujal maailmas aitavad näha probleeme enda ümber ja leida neile ka lahendusi. Neljas võim ehk ajakirjandus, hakkab ühiskonnas aina suuremat osa täitma ning tihtipeale haarab võimu

Avalik haldus
Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused
46
docx

Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused

1. Professionaalne eetika. Siin palun valmistuge rääkima just enda eriala silmas pidades. Ausus, tõde, kaalutlemine, faktide kontroll. Vastutus, erinevad allikad, läbipaistev Laias laastus jaguneb ajakirjanduseetika: sõltumatus, eetika, mis puudutab allikaga suhtlemist, avaldamisreeglid, vastulause, reklaam ja üldised põhimõtted. 1 Üldised põhimõtted-  demokraatliku ühiskonna eeltingimus on kommunikatsioonivabadus ja seda aitab saavutada vaba ajakirjandus.  Anda tõest ja ausat teavet ühiskonnas toimuva kohta. Kriitiliselt jälgida võimu teostamist  Vastutab oma sõnade ja loomingu eest- organisatsioon hooliseb, et ei ilmuks ebatäpne info  Ei tohi tekitada kellelegi põhjendamatuid kannatusi 2 Sõltumatus  Ei võta vastu soodustusi, tasu, kingitusi jm, mis tekitavad huvide konflikti ja mõjutavad tema usaldusväärsust  Ei tohi infot kasutada isiklikes huvides

Kommunikatsiooni eetika
Uudise alused-Eetika
16
pdf

Uudise alused: Eetika

LOENGUS Kollase ajakirjanduse iseloomujooned: kõmuline, šokeeriv, ülespuhutud, agressiivne, meelelahutuslik. Kollase ajakirjanduse top uudisväärtused: konflikt, prominentsus, erakordsus. Kollase ajakirjanduse tunnused: kujunduselemendid, teemade valik, teemale lähenemine ehk vaatepunkt, uudisväärtuse järjestus, sisu struktuur, stiil ja keel, kirjutamislaad, liialdamine, suurem ajatus, üksik domineerib üldise üle, emotsionaalne aktsent, palju fun’i. Kui tuleb oluline info, siis esimene asi kohapeale minna ja taktika välja mõelda. Eetika On olemas seadused, mida peab järgima. Meediat käsitlevad otseselt: reguleerivad

Uudise alused
Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

raamatutes väga harva kasutati. 1715 ilmus Uus Testament, 1721 kodu- ja kirikuraamat, mis kujunes kõige levinumaks lugemisraamatuks 18. sajandil. 1718 arvatavasti ilmus eestikeelne kalender Tallinnas "Eesti-Ma Rahwa Kalender ehk Täht-Ramat". 1739 ilmus piibel (põhja-)eesti keeles Põhjasõja alguseks oli Eestis 3 trükikoda, siis aga laastasid sõda ja katk maa. Narva trükikoda suleti, Tartu ülikooli trükikoda viidi Rootsi. Säilus vaid Tallinna trükikoda. Eesti raamatu ja ajakirjanduse ajaloos pöördelise tähtsusega oli Peter Ernst Wilde eratrükikoja asutamine Põltsamaal. Major Woldemar Johann v. Lauw oli arendanud Põltsamaa suureks manufaktuurtööstuse keskuseks. Siia kutsus ta arstiks Wilde, kes tuli Põltsamaale suurte kavatsustega: asutas haigla, apteegi, meditsiinikooli, tahtis välja anda meditsiini ja põllumajandusajakirju saksa, eesti ja läti keeles. Tänu sellele, et kindralkuberner George v Browne nägi endale alluvate provintside arengut samas

Sotsiaalteadused
Kommunikatsioonieetika eksam
34
docx

Kommunikatsioonieetika eksam

Kommunikatsioonieetika eksam 1. Eetikakoodeksite roll ja võimalikud probleemid. Eetikakoodeksid on erialaste normide kogumid. Eetikakoodeksiks nimetatakse tavaliselt mingi kutseala kutse-eetika normide või mingis organisatsioonis omaks võetud kõlbeliste ja sotsiaalsete printsiipide kirjapandud kogu. Professionaalne eetikakoodeks on näiteks arstidel, juristidel, ajakirjanikel jne, samas aga võib eetikakoodeks olla ka kodanikeühendustel, asutustel, korporatsioonidel jne.

Eetika
MIS ON INFOÜHISKOND I loeng
34
doc

MIS ON INFOÜHISKOND I loeng

Ühiskonna liigitused Infoühiskond kui teoreetiline või ideeline kontseptsioon hakkas kujunema juba 20. sajandi keskpaigas, mil informatsiooni osatähtsus ühiskonna toimimises muutus üha olulisemaks. Infoühiskonna mõtestamine lähtub tervest hulgast erinevatest arusaamadest selle kohta, kuidas on omavahel seotud sotsiaalne protsess, informatsioon ja tehnoloogiad. Tehnofiilia  Tehnofiilne perspektiiv näeb tehnoloogiaid edasiviiva jõuna ühiskonnas. Sellega seotud muutusi käsitletakse optimistlikult ja lootusrikkalt. Seisukohta esindavatest ühiskonnateoreetikutest võib nimetada näiteks Daniel Belli, Alvin Tofflerit ja Yoneji Masudat, keda peetakse üldiselt ka infoühiskonna mõiste käibeletoojateks. Tehnofoobia  Hirm tehnoloogia ees paneb nägema ka tehnoloogiaga seotud muutusi ennekõike negatiivsetena, tuuakse välja, et tehnoloogilised arengud nagu kehasse siirdatavad mikrokiibid, superarvutid või Maad ümbritsevad

Sissejuhatus infoteadustesse
Struktuurfunktsionalistlik lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes
10
doc

Struktuurfunktsionalistli k lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes

taustateadmist selle kohta, mis maailmas toimub. 3. kultuuri ülekandefunktsioon ­ kommunikatsiooni kaudu antakse edasi kogemusi ühelt põlvkonnalt teisele. Seda mitte ainult muinasjuttude, rahvaliku pärandi najal, kus kirjutatakse ette sotsiaalsed rollid ja aktsepteeritavad käitumisviisid, vaid edasi antakse ka elementaarseid ellujäämisvõtteid (nt kuidas tuld teha, kust süüa otsida). Hiljem lisandus ka 4. funktsioon: meelelahutus ­ selle vajalikkus ühiskonnas seisneb ühiskonna kui terviku elujõulise toimimises, sest võimaldab ühiskonnaliikmetel oma jõuvarusid taastada ja tasakaalustada tööpinget. McQuail lisab 5. funktsiooni: mobilisatsioon, mille võimalusi kasutavad kaasaaegses osalusühiskonnas ära erinevad sotsiaalsed liikumised, rohujuurealgatus, aga ka poliitilised ja religioossed rühmitused toetajate koondamiseks oma maailmavaate ümber. Mobilisatsioon

Meediateooriad
Seminari küsimuste vastused
11
doc

Seminari küsimuste vastused

MASSIKOMMU SEMINARID 1. Tooge välja teadete levitamise arengut mõjutavad või peegeldavad faktorid (vähemalt 6). Millal need muutsid Eesti teabelevi? 1. Lugemisoskus ­ laiem lugemisoskus 17saj. lõpus, kus Rootsi kunn käskis igasse kihelkonda rajada talurahvakoolid. 19. sajandi II poolel muutub ajakirjandus kahepoolseks. 2. Trükikunsti areng ­ vt. järgmine küsimus 3. Postikorralduse areng ­ Eestis kehtestati Rootsi riigiga ühtne postimäärustik 1636. 4. Tsensuur ­ meetmed tekkisid pärast Prantsuse Revolutsiooni (1804 ­ esimene tsensuurimäärustik Venemaal, vist) 5. Raske elu ­ sõjad, katkud, orjus jne. Varsti tulid talurahvaseadused, mis ärgitasid mõttelendu! 6. Teaduse ja uute ideede levik mujal maailmas ­ ülikool tegi tarku mehi, kes tulid meie rahvast päästma! 2

Massikommunikatsiooni ajalugu




Kommentaarid (3)

Damage profiilipilt
Karmel I. : Aitas koondada mõtteid, kuidas ise arvamuslugu teha
16:32 18-09-2012
maddog9998 profiilipilt
maddog9998: Mm, ytleme nii et pole viga.
12:55 06-11-2009
Tedro12 profiilipilt
Tedro12: väga viis materjal
19:58 12-01-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun