Ajakirjanduse roll demokraatlikus ühiskonnas (3)

Sarnased õppematerjalid

1

pdf

Ajakirjanduse roll ühiskonnas

Ajakirjanduse roll ühiskonnas Ajakirjanduse kaudu saavad inimesed informatsiooni, mis toimub nende ümber maailmas. Ajakirjandus on äärmiselt oluline demokraatlikus ühiskonnas, kuna sellises ühiskonnas on rahvavõim ning tänu sellele peab rahvas olema võimalikult hästi teadlik neid ümbritsevast. Üks väga oluline vaatepunkt ühiskonna jaoks on uudised, mis kajastavad maailmas toimuvat. Teadmised sellest, mis toimub mujal maailmas aitavad näha probleeme enda ümber ja leida neile ka lahendusi. Neljas võim ehk ajakirjandus, hakkab ühiskonnas aina suuremat osa täitma ning tihtipeale haarab võimu

Avalik haldus

46

docx

Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused

1. Professionaalne eetika. Siin palun valmistuge rääkima just enda eriala silmas pidades. Ausus, tõde, kaalutlemine, faktide kontroll. Vastutus, erinevad allikad, läbipaistev Laias laastus jaguneb ajakirjanduseetika: sõltumatus, eetika, mis puudutab allikaga suhtlemist, avaldamisreeglid, vastulause, reklaam ja üldised põhimõtted. 1 Üldised põhimõtted-  demokraatliku ühiskonna eeltingimus on kommunikatsioonivabadus ja seda aitab saavutada vaba ajakirjandus.  Anda tõest ja ausat teavet ühiskonnas toimuva kohta. Kriitiliselt jälgida võimu teostamist  Vastutab oma sõnade ja loomingu eest- organisatsioon hooliseb, et ei ilmuks ebatäpne info  Ei tohi tekitada kellelegi põhjendamatuid kannatusi 2 Sõltumatus  Ei võta vastu soodustusi, tasu, kingitusi jm, mis tekitavad huvide konflikti ja mõjutavad tema usaldusväärsust  Ei tohi infot kasutada isiklikes huvides

Kommunikatsiooni eetika

16

pdf

Uudise alused: Eetika

LOENGUS Kollase ajakirjanduse iseloomujooned: kõmuline, šokeeriv, ülespuhutud, agressiivne, meelelahutuslik. Kollase ajakirjanduse top uudisväärtused: konflikt, prominentsus, erakordsus. Kollase ajakirjanduse tunnused: kujunduselemendid, teemade valik, teemale lähenemine ehk vaatepunkt, uudisväärtuse järjestus, sisu struktuur, stiil ja keel, kirjutamislaad, liialdamine, suurem ajatus, üksik domineerib üldise üle, emotsionaalne aktsent, palju fun’i. Kui tuleb oluline info, siis esimene asi kohapeale minna ja taktika välja mõelda. Eetika On olemas seadused, mida peab järgima. Meediat käsitlevad otseselt: reguleerivad

Uudise alused

132

doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

raamatutes väga harva kasutati. 1715 ilmus Uus Testament, 1721 kodu- ja kirikuraamat, mis kujunes kõige levinumaks lugemisraamatuks 18. sajandil. 1718 arvatavasti ilmus eestikeelne kalender Tallinnas "Eesti-Ma Rahwa Kalender ehk Täht-Ramat". 1739 ilmus piibel (põhja-)eesti keeles Põhjasõja alguseks oli Eestis 3 trükikoda, siis aga laastasid sõda ja katk maa. Narva trükikoda suleti, Tartu ülikooli trükikoda viidi Rootsi. Säilus vaid Tallinna trükikoda. Eesti raamatu ja ajakirjanduse ajaloos pöördelise tähtsusega oli Peter Ernst Wilde eratrükikoja asutamine Põltsamaal. Major Woldemar Johann v. Lauw oli arendanud Põltsamaa suureks manufaktuurtööstuse keskuseks. Siia kutsus ta arstiks Wilde, kes tuli Põltsamaale suurte kavatsustega: asutas haigla, apteegi, meditsiinikooli, tahtis välja anda meditsiini ja põllumajandusajakirju saksa, eesti ja läti keeles. Tänu sellele, et kindralkuberner George v Browne nägi endale alluvate provintside arengut samas

Sotsiaalteadused

34

docx

Kommunikatsioonieetika eksam

Kommunikatsioonieetika eksam 1. Eetikakoodeksite roll ja võimalikud probleemid. Eetikakoodeksid on erialaste normide kogumid. Eetikakoodeksiks nimetatakse tavaliselt mingi kutseala kutse-eetika normide või mingis organisatsioonis omaks võetud kõlbeliste ja sotsiaalsete printsiipide kirjapandud kogu. Professionaalne eetikakoodeks on näiteks arstidel, juristidel, ajakirjanikel jne, samas aga võib eetikakoodeks olla ka kodanikeühendustel, asutustel, korporatsioonidel jne.

Eetika

34

doc

MIS ON INFOÜHISKOND I loeng

Ühiskonna liigitused Infoühiskond kui teoreetiline või ideeline kontseptsioon hakkas kujunema juba 20. sajandi keskpaigas, mil informatsiooni osatähtsus ühiskonna toimimises muutus üha olulisemaks. Infoühiskonna mõtestamine lähtub tervest hulgast erinevatest arusaamadest selle kohta, kuidas on omavahel seotud sotsiaalne protsess, informatsioon ja tehnoloogiad. Tehnofiilia  Tehnofiilne perspektiiv näeb tehnoloogiaid edasiviiva jõuna ühiskonnas. Sellega seotud muutusi käsitletakse optimistlikult ja lootusrikkalt. Seisukohta esindavatest ühiskonnateoreetikutest võib nimetada näiteks Daniel Belli, Alvin Tofflerit ja Yoneji Masudat, keda peetakse üldiselt ka infoühiskonna mõiste käibeletoojateks. Tehnofoobia  Hirm tehnoloogia ees paneb nägema ka tehnoloogiaga seotud muutusi ennekõike negatiivsetena, tuuakse välja, et tehnoloogilised arengud nagu kehasse siirdatavad mikrokiibid, superarvutid või Maad ümbritsevad

Sissejuhatus infoteadustesse

10

doc

Struktuurfunktsionalistli k lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes

taustateadmist selle kohta, mis maailmas toimub. 3. kultuuri ülekandefunktsioon ­ kommunikatsiooni kaudu antakse edasi kogemusi ühelt põlvkonnalt teisele. Seda mitte ainult muinasjuttude, rahvaliku pärandi najal, kus kirjutatakse ette sotsiaalsed rollid ja aktsepteeritavad käitumisviisid, vaid edasi antakse ka elementaarseid ellujäämisvõtteid (nt kuidas tuld teha, kust süüa otsida). Hiljem lisandus ka 4. funktsioon: meelelahutus ­ selle vajalikkus ühiskonnas seisneb ühiskonna kui terviku elujõulise toimimises, sest võimaldab ühiskonnaliikmetel oma jõuvarusid taastada ja tasakaalustada tööpinget. McQuail lisab 5. funktsiooni: mobilisatsioon, mille võimalusi kasutavad kaasaaegses osalusühiskonnas ära erinevad sotsiaalsed liikumised, rohujuurealgatus, aga ka poliitilised ja religioossed rühmitused toetajate koondamiseks oma maailmavaate ümber. Mobilisatsioon

Meediateooriad

11

doc

Seminari küsimuste vastused

MASSIKOMMU SEMINARID 1. Tooge välja teadete levitamise arengut mõjutavad või peegeldavad faktorid (vähemalt 6). Millal need muutsid Eesti teabelevi? 1. Lugemisoskus ­ laiem lugemisoskus 17saj. lõpus, kus Rootsi kunn käskis igasse kihelkonda rajada talurahvakoolid. 19. sajandi II poolel muutub ajakirjandus kahepoolseks. 2. Trükikunsti areng ­ vt. järgmine küsimus 3. Postikorralduse areng ­ Eestis kehtestati Rootsi riigiga ühtne postimäärustik 1636. 4. Tsensuur ­ meetmed tekkisid pärast Prantsuse Revolutsiooni (1804 ­ esimene tsensuurimäärustik Venemaal, vist) 5. Raske elu ­ sõjad, katkud, orjus jne. Varsti tulid talurahvaseadused, mis ärgitasid mõttelendu! 6. Teaduse ja uute ideede levik mujal maailmas ­ ülikool tegi tarku mehi, kes tulid meie rahvast päästma! 2

Massikommunikatsiooni ajalugu

Kommentaarid (3)