Ajakirjanduse roll demokraatlikus ühiskonnas
Harri Gellart 9.klass
Ühiskond
Sõnavabadus on
õigus vabalt avaldada oma mõtteid ja levitada nende kohta
informatsiooni.
Sõnavabadus
hõlmab oma ideede väljendamist mitte üksnes sõna kujul, vaid ka
näiteks pildis , trükis, filmis, pantomiimis ja muul viisil. Lisaks
arvamusvabadusele ja väljendusvabadusele hõlmab sõnavabadus ka
infovabadust ehk isiku õigust saada avalikku
informatsiooni.
Sõnavabadus
on üks inimese põhivabadustest, sisaldudes näiteks Inimõiguste
ülddeklaratsiooni artiklis
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-10-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
35 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
harri gellart
Õppematerjali autor
Voltaire (François-Marie Arouet), 1694-1778 oli prantsuse filosoof ja kirjanik ,,Ma ei nõustu sinu arvamusega, kuid võitlen surmani, et sul oleks õigus oma arvamus välja öelda." Pythagoras, eKr580-eKr500 oli vanakreeka filosoof ja matemaatik ."Nagu nüri mõõk ei ole kasulik, ei sobi ka sõnavabadust valesti kasutada." 3 1. Miks on sõnavabadus oluline? Sõnavabaduse ning sõltumatu ajakirjanduse olemasolu on üks kodanikuühiskonna eeldusi ning kodanikuühiskond on omakorda demokraatliku riigi peamiseks eelduseks. Sõnavabadus võimaldab väljendada loovaid, murrangulisi, arendavaid ja ka kriitilisi uusi mõtteid, mis aitavad kaasa riigi arengule. Riikides, mille kodanikele on tagatud õigus sõnavabadusele, aitab vaba ning kriitiline meedia sageli kaasa ka kodanike teiste õiguste toetamisele.Ka arengumaades on sõnavabadus ja vaba meedia muutumas aina olulisemaks arengu eelduseks.
Kaasuse nr. 1 ,,Reedetud sõprus'' lahendus Antud juhtumi probleemiks on, peale Liisa ja Maria tüli, internetiblogis ilmunud tekstid, mis ühele osapoolele on vastumeelt. Lisaks sissekannetele ilmusid Liisa blogisse ka paljude lugejate negatiivsed kommentaarid, mis olid suunatud tüdrukule, kelle nime Liisa ei maininud, kuid kes oli kogu loo peategelane. Kohtusseandja on selles loos Maria, kelle arvates on tema isikuõigusi rikutud, kuna vastasosapool, Liisa, on temast kirjutanud väga isiklikke asju oma internetiblogisse. Liisa aga arvab, et tema ei ole milleski süüdi, kuna ühtegi konkreetset nime mainitud ei ole ja igaühel on õigus kirjutada, mida ta tahab, kuna Eesti Vabariigis kehtib sõnavabadus. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 45 ütleb, et igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, terv
vaatekohti selgitada. Isegi kui meie seisukohtadega ei nõustuta, ei hakka me seadust ega moraalireegleid rikkuma. Küsimus sõnavabaduse piiride ületamisest tekib alles neil juhtudel, kui meie arvamus avaldused kutsuvad meiega mittenõustujates esile suhtumise, justkui meil poleks olnud õigust oma vaatekohti avaldada, mille tulemusena hakkavad nad nõudma meie karistamist. Ehk siis, sõnavabadusega seotud konflikt algab alles siis, kui meie väljaütlemised on ebapopulaarsed. Igas ühiskonnas valitsevad omad tavad, traditsioonid ja moraalireeglid, mis seavad sõnavabadusele piirid. Näiteks eestlastel on tavaks järgida ütlust “Enne mõtle, siis ütle!” Nii võime me jätta oma arvamuse enda teada juhul, kui on risk solvata kellegi teise tundeid või kui me ei soovi endale tõmmata teiste inimeste pahameelt. Lisaks tavadele ja moraalinormidele võivad sõnavabadust piirata ka inimese õigus privaatsusele, ühiskonna üldine heaolu, riiklik julgeolek või muud õigused
PS § 26 1. Igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ja kodu Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. ning sõnumite saladust. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende 2. Ametivõimud ei sekku selle õiguse kasutamisse muidu, kui kooskõlas ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda seadusega ja kui see on demokraatlikus muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, ühiskonnas vajalik riigi julgeoleku, ühiskondliku turvalisuse või riigi Artikkel 12 kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja majandusliku heaolu huvides, korratuse Kellegi era- ja perekonnaellu, kodupuutumatusse või kirjavahetusse ei
eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust. § 10. Käesolevas peatükis loetletud õigused, vabadused ja kohustused ei välista muid õigusi, vabadusi ega kohustusi, mis tulenevad põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ja vastavad inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele. § 11. Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.
Tsensuuri ei ole."1 Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konvenstioonis vastab sellele artikkel 10 ,,Igaühel on õigus sõnavabadusele. See õigus kätkeb vabadust oma arvamusele ja vabadust saada ja levitada teavet ja mõtteid ilma võimude sekkumiseta ja sõltumata riigipiiridest. Kuna nende vabaduste kasutamisega kaasnevad kohustused ja vastutus, võidakse seda seostada niisuguste formaalsuste, tingimuste, piirangute või karistustega, mis on fikseeritud seaduses ning on demokraatlikus ühiskonnas vajalikud riigi julgeoleku, territoriaalse terviklikkuse või ühiskondliku turvalisuse huvides, korratuste või kuritegude ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste reputatsiooni või õiguste kaitseks, konfidentsiaalse teabe avalikustamise vältimiseks või õigusemõistmise autoriteedi erapooletuse säilitamiseks."2 Lisaks võib Euroopa inimõiguste konventsioonist välja tuua artikli 10, mis samuti reguleerib
Riigiõiguse kodutöö Riigikogu valimise seaduse § 51 sätestab: ,,Üksikkandidaadi, erakonna või erakonna nimekirjas kandideeriva isiku või nende logo või muu eraldusmärgi või programmi reklaamimine hoonel, rajatisel, ühistranspordivahendi või takso sise- või välisküljel ning muu poliitiline välireklaam on aktiivse agitatsiooni ajal keelatud." Antud paragrahv keelab poliitilise välireklaami tegemise valimispäeval ning neljakümne viiel päeval enne valimiste toimumist. Selline reklaami levitamise piiramine on vastuolus põhiseaduse paragrahviga 45: ,,Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- v�
Kas on olemas piirideta vabadust ? Vabadus , see on kui inimestel puuduvad taksistused, piirangud või teda ei sunnita midagi tegema. Kuid kas on olemas piirideta vabadust ? Mina arvan, et ei ole, kunaühelt poolt piiravad meid mingil määral seadused ning teiselt poolt ühiskonnas paika pandud reeglid. Järgnevate faktidega toongi oma seisukoha välja. Eesti vabariigi põhiseaduse paragrahv 45 ütleb, et igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid