Ajakirjanduse
roll demokraatlikus ühiskonnas
Ajakirjandusel on demokraatlikus ühiskonnas õige mitu rolli:Ajakirjanikud jälgivad poliitikuid ,et sundida neid aru anda oma lubaduste täitmisest ja
kogu see meedia meelitab avalikkuse tähelepanu poliitikale.
Ajakirjandus on juba aastaid olnud ühiskonnale vajalik.Tänu ajakirjandusele
saavad riigiametnikud teada elanike suhtumisest nende poolt vastu
võetud otsustesseAjakirjanduse roll on kasulik ka
valitsusorganitele,kes saavad teada rahva huvidest ja selle järgi
saavad nad oma otsuseid korrigeerida.Riigikogi liikmed saavad teada
rahva huvidest tänu ajakirjandusele.Tähtis on aga see, et
ajakirjanikud on sageli rahva poolt ja nad kaitsevad nende huve, tuues välja valitsusliikmete alatud teod.Kui ei oleks ajakirjanikke ehk
kogu meediat,siis ei saaks inimesed teada valitsusliikmete alatutest
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-05-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
24 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Tanel0
Õppematerjali autor
Ajakirjanduse roll demokraatlikus ühiskonnas Ajakirjandusel on demokraatlikus ühiskonnas õige mitu rolli:Ajakirjanikud jälgivad poliitikuid,et sundida neid aru anda oma lubaduste täitmisest ja kogu see meedia meelitab avalikkuse tähelepanu poliitikale. Ajakirjandus on juba aastaid olnud ühiskonnale vajalik.Tänu ajakirjandusele saavad riigiametnikud teada elanike suhtumisest nende poolt vastu võetud otsustesseAjakirjanduse roll on kasulik ka valitsusorganitele,kes saavad teada rahva huvidest ja selle järgi saavad nad oma otsuseid korrigeerida.Riigikogi liikmed saavad teada rahva huvidest tänu ajakirjandusele.Tähtis on aga see, et ajakirjanikud on sageli rahva poolt ja nad kaitsevad nende huve,tuues välja valitsusliikmete alatud teod.Kui ei oleks ajakirjanikke ehk kogu meediat,siis ei saaks inimesed teada valitsusliikmete alatutest teodest.Paljud riigikogu liikmed süüdistavad ajakirjanikke selles,
Riigikogus on vastu võetud. Meedia töö pole vajalik ja kasulik mitte ainult riigi kodanikele, vaid ka valitsusorganitele. Tänu ajakirjandusele saavad riigiametnikud teada valijate suhtumis neisse ja nende otsustesse. Kahjuks on ajakirjanikud sageli elanike poolel ning kaitsevad nende huve, tuues päevavalgele valitsusliikmete alatud teod. Samas peavad jälle Riigikogu liikmed reportereid süüdlasteks selles, et rahvas neid ei usalda, kuna ajakirjandus on inimesed üles ässitanud. Minu arvates on selline arusaam väär. Kõrvuti kasulikkusega on meedial ka negatiivseid külgi. Üsna kahjulik on, kui inimesed võtavad tõe pähe kõike, mis nad on kuskilt kuulnud või lugenud . Eriti negatiivseks jooneks ajakirjanduse juures tuleb pidada mõju, mida ta avaldab lastele. Praeguses Eesti ühiskonnas on mudilastele veel üsna kättesaadavad mitmed ajakirjad ja portaalid, mida tohiks näha vaid täiskasvanud
1. Professionaalne eetika. Siin palun valmistuge rääkima just enda eriala silmas pidades. Ausus, tõde, kaalutlemine, faktide kontroll. Vastutus, erinevad allikad, läbipaistev Laias laastus jaguneb ajakirjanduseetika: sõltumatus, eetika, mis puudutab allikaga suhtlemist, avaldamisreeglid, vastulause, reklaam ja üldised põhimõtted. 1 Üldised põhimõtted- demokraatliku ühiskonna eeltingimus on kommunikatsioonivabadus ja seda aitab saavutada vaba ajakirjandus. Anda tõest ja ausat teavet ühiskonnas toimuva kohta. Kriitiliselt jälgida võimu teostamist Vastutab oma sõnade ja loomingu eest- organisatsioon hooliseb, et ei ilmuks ebatäpne info Ei tohi tekitada kellelegi põhjendamatuid kannatusi 2 Sõltumatus Ei võta vastu soodustusi, tasu, kingitusi jm, mis tekitavad huvide konflikti ja mõjutavad tema usaldusväärsust Ei tohi infot kasutada isiklikes huvides
Tänapäeval on kahjuks meedias päris palju ka ,,kollast" ajakirjandust on see vajalik? Mitmed ajalehed ja ajakirjad pingutavad asjadeg natuke üle ja teevad sääsest elevandi. Mõnest üsna tühisest probleemist tehakse lausa skandaal, millest võidakse rääkida isegi mitmeid aastaid. Selle tõttu võivad jääda inimesed uskuma vääraid asju. Samas ei saa mainimata jätta, et vaatamata kõigele meeldib inimestele kõmulehti lugeda. Olen aga veendumusel, et ,,kollane" ajakirjandus pole vajalik. Tänapäevases Eestis on rahvas niigi stressis ning ülepaisutatud uudised ainult süvendavad seda. Sageli on neis küll ka tõetera sees, aga ma usun, et see pole otsimist väärt. Piisab, kui me teame riigis toimuvatest asjadest pealiskaudselt, põhjalik teadmine jäägu asjatundjate jaoks. Kõrvuti kasulikkusega on meedial ka negatiivseid külgi, kuigi peab tunnistama, et positiivseid jooni on siiski rohkem
Sissejuhatus meediasse ja kommunikatsiooni Kontrolltöö "McQuaili massikommunikatsiooni teooria" põhjal Kontrolltöös on hõlmatud järgmised McQuaili raamatus käsitletavad mõisted ja nähtused: 1.ptk 1. Massimeedia mõiste Suure levialaga kommunikatsioonivahendeid, mis jõuavad ühiskonnas peaaegu igaüheni. See mõiste osutab mitmetele meediumitele, mis nüüdseks on pika ajalooga ja üldtuntud, nagu näiteks ajalehed, ajakirjad, film, raadio, televisioon ja fonogramm (salvestatud muusika). Massimeedial on ebamäärane piir mitmete uut tüüpi meediumitega. Peamise erinevuse põhjuseks on viimaste suur personaalsus, mitmekesisus ja interaktiivsus peamine uue meediumi esindaja on Internet. Traditsiooniline massimeedia ei ole aga kusagile kadumas,
aga teiselt leitakse luukered kapist, on esimese tõenäosus võita kindlasti suurem. Minu arvates saab meediat liigitada. Esiteks kiirmeediaks, näiteks kõmuuudised kuid ka sotsiaalmeedia postitused, nende tarbimine annab meile kiire huvide rahulduse ja tavapäraselt mingit pikaajalist protsessi meis esile ei kutsu. Teiseks liigiks pean kaalukamat meediat, mille tarbimise viis muudab seda, mida ja kuidas me mõtleme. Siin lasub meedial suur roll, et uudised, mida nad kajastavad, oleksid erapooletud ja tõesed. Inimesed saavad mõelda ja rääkida vaid sellest, mida nad teavad. Meediat on raske täielikult vältida kuna see ümbritseb meid kõikjal, kuhu läheme, kuid enamasti mõeldakse meediale mõeldes massimeediat. Inimesel on vähesel määral ka endal võimalik otsustada, millises uudisteruumis ta liigub ja kui teadlik on ta uudiseid lugedes ja sünteesides. Milline uudisteportaal sobib, peab inimene ise lähtuvalt oma
Meedia, tänapäeva inimese tähtsaima infoallika vahendusel saame päevast päeva kõikvõimalikku teavet alates ilmateadetest ja spordivõistluste resultaatidest kuni poliitiliste intriigide ning kultuuriliste tippsündmusteni. Seejuures ei märka me sugugi, kuivõrd me sellest informatsioonist sõltume ning mil määral ajakirjandus (selle mõiste kõige laiemas tähenduses) meid ja meie riigi üldist arengut mõjutab. Ma arvan, et Eesti ajaloos on ajakirjandusel väga suur tähtsus - tänu Jakobsoni "Sakalale", Jannseni "Eesti Postimehele" ning veel mõnele väiksemale lehele tekkis üldse mõte oma riigist. Ilma propagandata, mille teostamise antud juhul võtsid enda peale ajakirjanikud, poleks iialgi suudetud organiseerida selliseid massiüritusi nagu laulupeod,
Ajakirjandus internetiajastul: tehnoloogilise revolutsiooni mõjud Me elame 21. sajandil, internetiajastul, kus meedia on neljas võim ühiskonnas. Iga päev puutume kokku ajakirjandusega, aastaid tagasi nii see ei olnud. Tänu tehnoloogia kiirele arengule saab ajakirjanduse kaudu inimesi mõjutada, rahvas saab valitsusega suhelda ning arenenud riikides on inimesed välismaalimas toimuvuga kursis. Sellist luksust, et peaaegu kõik, mis maailmas toimub on paljudel inimestel kodus teada, aastaid tagasi ei olnud. Kui1865. Aastal tapeti Ameerika president Abraham Lincoln, siis osad ameeriklased ei teadnud isegi mitu kuud hiljem, et nende president on surnud. Siis ei olnud inimestel võimalust lugeda mitu korda päevas erinevaid uudiseid ning teada, mis toimub
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid