1. Professionaalne eetika. Siin palun valmistuge rääkima just enda eriala silmas pidades. Ausus, tõde, kaalutlemine, faktide kontroll. Vastutus, erinevad allikad, läbipaistev Laias laastus jaguneb ajakirjanduseetika: sõltumatus, eetika, mis puudutab allikaga suhtlemist, avaldamisreeglid, vastulause, reklaam ja üldised põhimõtted. 1 Üldised põhimõtted- demokraatliku ühiskonna eeltingimus on kommunikatsioonivabadus ja seda aitab saavutada vaba ajakirjandus. Anda tõest ja ausat teavet ühiskonnas toimuva kohta. Kriitiliselt jälgida võimu teostamist Vastutab oma sõnade ja loomingu eest- organisatsioon hooliseb, et ei ilmuks ebatäpne info Ei tohi tekitada kellelegi põhjendamatuid kannatusi 2 Sõltumatus Ei võta vastu soodustusi, tasu, kingitusi jm, mis tekitavad huvide konflikti ja mõjutavad tema usaldusväärsust Ei tohi infot kasutada isiklikes huvides
Arvamuslugu Ajakirjanduse roll demokraatlikus ühiskonnas Ajakirjanduse kaudu saavad inimesed informatsiooni selle kohta, mis toimub nende ümber, riigis kus nad elavad ja ka välismaal. Ajakirjandus on äärmiselt oluline demokraatlikus ühiskonnas, kuna demokraatia tähendab rahvavõimu ning selleks peab rahvas olema võimalikult hästi teadlik neid ümbritsevast. Üks väga oluline aspekt ühiskonna jaoks on uudised, mis kajastavad välismaal toimuvat. Teadmised sellest, mis toimub mujal maailmas aitavad näha probleeme enda ümber ja leida ka neile lahendusi. Neljas võim ajakirjandus hakkab ühiskonnas aina suuremat osa täitma ning tihtipeale ka haarab võimu näiteks politsei, riigiametnike ning poliitikute üle
KORDAMISKÜSIMUSED MEEDIA JA MÕJUTAMINE 1. Meedia mõiste info vahendaja/edastaja. Teabelevivahendid: trükiväljaanded, raadio, internet, TV 2. Meedia ülesanded ja roll ühiskonnas: · info edastamine · järelvalve · ühiskonna osade seostamine · sotsiaalse ja kultuuripärandi ülekanne · sotsiaalsete normide ülalhoidmine · avalikkuse loomine · kriitika ja kontroll · lõiming · kultuur ja haridus · meelelahutus 3. Kes on meedia taga? Omanike mõju, ajakirjanike mõju, allikate mõju ja reklaamiandjate mõju 4
Uudisväärtused on keskne alus uudiseks tehtavate sündmuste valimisel. Tuleb arvestada ka teisi kriteeriumeid, mille keskseks eesmärgiks on tagada lehematerjali mitmekesisus ja selliselt erinevate lugejarühmade huvide rahuldamine + meedias kajastatu reaalsus. 1. Esiteks, ajaleht peab tooma lugejani tõelisi sündmusi. Meedia võimu laienemine ning meedia ja poliitika kokkusulamine on toonud kaasa pseudosündmusi, mis toimuvad ainult ajalehe vahenduse pärast. Ajakirjanduse ideaaliks peaks olema pseudosündmuste vältimine. 2. Teiseks saame sündmusi liigendada rühmadesse oodatavuse ja varjatuse alusel: oodatavad ja ootamatud sündmused; ise avalikuks tulevad sündmused ja varjatud sündmused. 3. Kolmandaks, ühiskonnaelu jagatakse tavaliselt valdkondadeks: poliitika, majandus, kultuur jne. ajakirjandus ei käsitle neid kõiki, vaid ainult valitud valdkondi. Leht on
raamatutes väga harva kasutati. 1715 ilmus Uus Testament, 1721 kodu- ja kirikuraamat, mis kujunes kõige levinumaks lugemisraamatuks 18. sajandil. 1718 arvatavasti ilmus eestikeelne kalender Tallinnas "Eesti-Ma Rahwa Kalender ehk Täht-Ramat". 1739 ilmus piibel (põhja-)eesti keeles Põhjasõja alguseks oli Eestis 3 trükikoda, siis aga laastasid sõda ja katk maa. Narva trükikoda suleti, Tartu ülikooli trükikoda viidi Rootsi. Säilus vaid Tallinna trükikoda. Eesti raamatu ja ajakirjanduse ajaloos pöördelise tähtsusega oli Peter Ernst Wilde eratrükikoja asutamine Põltsamaal. Major Woldemar Johann v. Lauw oli arendanud Põltsamaa suureks manufaktuurtööstuse keskuseks. Siia kutsus ta arstiks Wilde, kes tuli Põltsamaale suurte kavatsustega: asutas haigla, apteegi, meditsiinikooli, tahtis välja anda meditsiini ja põllumajandusajakirju saksa, eesti ja läti keeles. Tänu sellele, et kindralkuberner George v Browne nägi endale alluvate provintside arengut samas
LOENGUS Kollase ajakirjanduse iseloomujooned: kõmuline, šokeeriv, ülespuhutud, agressiivne, meelelahutuslik. Kollase ajakirjanduse top uudisväärtused: konflikt, prominentsus, erakordsus. Kollase ajakirjanduse tunnused: kujunduselemendid, teemade valik, teemale lähenemine ehk vaatepunkt, uudisväärtuse järjestus, sisu struktuur, stiil ja keel, kirjutamislaad, liialdamine, suurem ajatus, üksik domineerib üldise üle, emotsionaalne aktsent, palju fun’i. Kui tuleb oluline info, siis esimene asi kohapeale minna ja taktika välja mõelda. Eetika On olemas seadused, mida peab järgima. Meediat käsitlevad otseselt: reguleerivad
1. Üldine ajalooline ülevaade ajakirjandusest al 1980-1987 NSV ajakirjandus ca 1980: struktuur sarnane kõikides vabariikides, tsensuur, ajakirjandusmajad, tele- raadiokommitee, EKP trükikojad, toimetuste juhtimine kommunistliku partei poolt + N liidu olud. Perestroika ajakirjandus ca 1987: perestroikani viinud ajaloolised protsessid(võidurelvastumine, N liidu majanduslik allakäik, kaubaturism, NLKP KK sekretäride surmad, Andropovi katsed majandust turgutada, Gorbatsovi esiletõus, tema eesmärgid, putš, glasnost ja pluralism ja selle mõju ajakirjandusele). Eraajakirjanduse tekkimine(kooperatiivid, Nelli teataja, Eesti Ekspress). Nõukogude liidu lagunemine ja sellele järgnenud iseseisvumine
Katriin Saar 11.d 14.02.2020 Ajakirjanduskui ühiskonnavalvekoer 1. Võimukandjate kontrollimine ehk valvekoera funktsioon on klassikaliselt olnud ajakirjanduse jaoks unikaalne – professionaalne ajakirjandus peab demokraatlikus ühiskonnas kindlustama selle, et võim ei koonduks väheste kätte, kontrollima võimukasutust ja otsustusprotsesse ning kaitsma avalikkuse õigust saada teada ühiskonnas toimuvast [1]. 2. Ajakirjandus on aktuaalsete sündmuste kohta informatsiooni kogumine, kontrollimine, analüüsimine ja esitamine. Ajakirjandusel on paljusid erinevaid rolle. Eelkõige on selle eesmärk avalikkuse teavitamine. See on avatud meedium, mis tähendab, et sihtrühm hõlmab kogu ühiskonda
Kõik kommentaarid