Artikel: Äike ja eksiarvamused (0)

Äike ja eksiarvamused

Kuigi äike võib-olla väga rahumeelne , kuulub see atmosfäärinähtus siiski ohtlike hulka, sest üldiselt rahuliku ilmastikuga Eestiski saame mõnikord ajakirjanduse ja meedia vahendusel teada, et välk süütas mõne maja põlema või lõi kuskile sisse, häiris mobiililevi või elektrivarustust, koguni tuli mõnele inimesele hukatuseks.

Kas äike on kasulik?Välk on vaid üks äikese komponent . Täpsem oleks isegi öelda, et tagajärg. Milles siis seisneb äikese kasulikkus?Oluline roll on äikesel veeringes, eriti kuivtroopikas, kus äikesed või orkaanid toovad kaasa sealsed pea ainsad vihmad. Muide, nii mõneski kuivas kohas tervitatakse muidu väga ohtlikuks peetavat orkaani suurte rõõmuhõisetega! Ka Eestis toovad põllumehele ja aiapidajale väga vajalikud sademed just suvised hoo- ja äikesevihmad. Kuigi Eesti kliima on niiske, suureneb temperatuuri tõustes väga kiiresti auramine ning seetõttu on meilgi suvel alati oht, et taimed võivad jääda veepuudusesse. Niisiis, äikese kasulikkus ilmneb nii hüdroloogilises tsüklis kui ka soojuse ümberjaotamises -konvektsioonivooludega kõrgustesse kantav niiskus on oluline varjatud soojuse kandja. Kui kaugel välgutab? Sageli on küsitud, kas sekundite loendamise teel saab välgu kaugust kindlaks teha. Saab küll, sest välk tekitab lööklaine, mis küll transformeerub väga kiiresti tavaliseks helilaineks, kuid heli kiirus on ju teada: ligikaudu kolmandik km/s. Seega läbib heli kolme sekundiga umbes ühe kilomeetri ning kauguse saame teada, kui jagame välgu nägemise ja müristamise kuulmise vahelise aja sekundites kolmega. Kahjuks jäetakse üpris sageli kolmega jagamata ja välgu kauguseks loetakse nii mitu kilomeetrit, kui mitu sekundit kulus müristamise kuulmiseks pärast välgulööki. Kes päris täpselt välgu kaugust tahab teada, see peab arvutamisel arvesse võtma temperatuuriparandi, sest heli kiirus sõltub küllaktki palju keskkonnatemperatuurist - mida madalam see on, seda aeglasemalt heli levib. Vahel arvatakse, et kui äike on teatud kaugusel, siis on see ohutu ja õues võib julgelt tegutseda. See pole paraku nii! Kuigi enam kui 10 km kaugusel olev äike on üldiselt vähe ohtlik, löövad välgud pilvest mõnikord vägagi kaugele. Niiviisi käituvad eelkõige positiivsed välgud, mille nimetus tuleneb sellest, et need kannavad pilvetippudes asuvat positiivset laengut maa poole. Need on märksa võimsamad tavalistest negatiivsetest välkudest ja suudavad seega läbida suuremaid vahemaid. Positiivseid välke on alla 5 protsendi kõikidest välkudest ning need tekivad sagedamini siis, kui äikesepilveelement hakkab hääbuma, ja talvistes äikestes. Erandkorras võib välk lüüa äikesepilvest kümneid km eemale! Kuidas äikesepilve ära tunda?
Väga oluline on tunda äikesepilvi visuaalselt. Areneva ja aktiviseeruva äikesepilve puhul võivad esimesed välgulöögid tekkida alles siis, kui pilv on otse pea kohal.
Kui kihilisi pilvi pole, siis on äikesepilv üldiselt kergesti äratuntav: iseloomulikeks tunnusteks on rünklikud tipud, kusjuures välgud tekivad vaid siis, kui pilv on muutunud kahefaasiliseks, mis tähendab, et pilvetipp on jäätunud. Jäätunud pilvetipp muutub „pehmemaks" ega ei ole enam nii konkreetse kuju või servadega kui enne. Edasi muutub see jääliustikutaoliseks, sealt hakkavad välja venima kiudpilved või võtab pilve ülemine osa alasi kuju. Kui taevas on selliseid pilvetippe näha, tuleb alati valmis olla äikeseks. Muidugi on vaja jälgida pilvede arengut ja pilvede liikumissuunda -tuul ei pruugi suuna seisukohast kuigi palju tähendada, sest äikesepilved liiguvad juhtvoolu suunas, see vool aga ei pruugi ühtida maalähedase tuule suunaga.
Kasutatud kirjandus: HORISONT 31. juuli 2009

•