50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-03-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Markkus Julk
Õppematerjali autor
Viigerhüljes Robert kürsa 6a 1 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Välimus 3. Levik,elupaik 4. Toitumine 5. Sigimine,areng 6. Ohustatus,kaitse 7. Hülgepüük 8. Hüljeste uurimine 9. Kokkuvõte SISSEJUHATUS 2 Eesti hülged Eestis merevees on kolme liiki hülgeid: 1. Viigerhüljes Kõige tavalisem hüljes Eestis, on 1,5 m pikk. 2. Randalhüljes Eesti vetes väga haruldane. 3. Hallhüljes Kuni 2,6 m pikk ja kuni 300 kg raske. Paljuneb aeglaselt ning on tundlik saastainete suhtes, sellepärast on ta muutunud haruldaseks. On kantud maailma Punasesse raamatusse. Hülged on loivalised imetajad. Kokku on neid 19 liiki. Kuuluvad hülglaste sugukonda. Elavad polaar- ja parasvöötme merede rannavees ja mõnes suuremas järves. Viigerhüljes inimestega eriti ei suhtle. Küllap ka
nüüdseks välja kujunenud asualad, siis maismaaga ümbritsetud jäätuvate merede ja järvede hüljestel pole kusagile siirduda. Vähene jääkate surub hülged rannikule, kus nad satuvad maismaal elavate kiskjate röövretkede ulatusse, lumevaestel talvedel kukuvad kokku viigrite pesakoopad ning kotkad ja rebased maiustavad kaitsetute hülgepoegadega. Sääraseid ökoloogilisi lõkse on näha olnud tänavu kevadel Pärnu lahel, kus merikotkad ja rebased väheselt jäält enamiku Eestis sündinud viigripoegi "õnneks võtsid". Ka Kaspial olid poegivad kaspia hülged mullu kevadel surutud ranna äärde, kus ebatavalisi olusid olid ära kasutamas sajad kotkad, saakalite ja huntide karjad.3 3 Jüssi, Mart. 2010. Soojad talved on hüljestele saatuslikud - Eesti Loodus nr 3. 15 3. Kuidas ennemuistsel ajal hülgeid kütiti.
Kivid dateeriti ära tänu kivikirstkalmete olemasolule, tavaliselt 1.saj e.Kr. Lätis 5, Leedus 6 ja Soomes 300 lohukivi. Kivikirstkalmed ja lohukivid enamasti Põhja-Eestis. Lohukivid = viljakuse kultus? Mõned lohud seotud päikesekultusega, teised suguelunditega. Lohud toksiti munakividega. Kumb tähtsam kas lohukivi või toksimise protsess? Surma register, iga surnu kohta lohk? Kivi välimus poel tähtis, paljudel suurem osa maa sees. Liukivi Eestis on neid kümmekond- ühe külje peal kaks siledat vagu, nagu oleks sealt allalastud. Seotud viljakusega, naised kes lapsi ei saanud, pidid palja tagumikuga sealt alla laskma tetud ööl. Kultuslikud allikad (rauaajal, kiviajal?) muutusid väga tähtsaks, kas ravimise vms otstarbel. Hiie allikas, püha allikas, ohvriallikas, silma allikas-parandab silma haigusi. (Palju haigusi, sest elati suitsutaredes) Ohverdati allikatele hõberaha, vaesem kaapis hõberahalt hõbedat
Arheoloogia allikad: *Kinnismuistised. Elupaigaga seotud muistised, matusepaigad, majandusliku tegevuse tagajärjel tekkinud muistised, kultuslikud muistised, liiklemisega tekkinud muistised. Inimese elamise tagajärjel tekkinud mullakihti, mis sisaldab ehitamise jäänuseid ja esemeid nimetatakse kultuurkihiks. Kultuurikiht iseloomustab kõik kinnismuistiseid. Võib ulatuda paarist cm-st kuni mitmekümne meetrini. Eestis kõige rohkem 3-4 m (Otepää linnus). Kultuurikihi paksus oleneb inimeste tegevusest. Nt linnused, mõisakohad, asulad. Matusepaigad. On kolm erinevat matusepaiga rühma: maahauad, haudehitis (maapealne) ja segavorm (maa sisse maetud, kuid maa peale on midagi ehitatud). Matmisviise on ka kolm: laibamatus, põletusmatus ja mumfitseerimine (taheti surnukeha säilitada ja töödeldi seda sooladega). Kuivas ja kuumas kliimas surnu mumifitseerub ise, sest vedelik kehast
1 Esiajalugu Arheoloogia kreekakeelsed sõnad archaios muistne, vana + logos sõna, teadus. Mõistet kasutas esimesena Platon 4. saj eKr, tähistas sellega kogu vana aega, antiiksust. Renessansi ajal hakati koguma ja uurima klassikalise antiigi esemeid. Tähendus muutus 19. sajandil. Rahvuslik liikumine, uuriti rahvuse ajalugu tähelepanu rahva ajaloole ja muististele. Tähendus muutus arheoloogiliste kaevamiste tulekuga: vanema ajaloo uurimine, seotud kaevamistega. Arheoloogilised objektid muistised esiajaloo põhiline allikmaterjal. Uurimisega tegeleb arheoloogia e muinasteadus. Uurimise tulemused sõltuvad kasutada olevate allikate hulgast, kvaliteedist ja tõlgendamisest. Irdmuistised ja kinnismuistised. Irdmuistised: töö- ja tarbeesemed, relvad, ehted jm, mis on liigutatav, ei ole seotud mingi koha külge. Kinnismuistised: nt muistsed ehitised ja nende jäänused, asulakohad, matmi
pelgupaik, kus säilis tollastes karmides tingimustes taimestik,loomastik ja inimasustus. Geneetika osutab, et tulijaid oli ka Lääne-Euroopast Ibeeria refuugiumist Lõuna-Prantsusmaa ja Põhja- Hispaania kandist. Wiiki järgi on terve hulk Euroopas praegu germaani, balti ja slaavi keeli rääkivaid rahvaid kõnelnud varem soome-ugri keeli ning oma praegused keeled on nad saanud keelevahetuse tulemusena. Tartu ülikooli uurali keelte professor Ago Künnap on ka Eestis seda teooriat juba mõnda aega propageerinud, Eestlaste soomeugrikeelsed ja täielikult europiidsed esivanemad tulid Künnapi teooria järgi siia 12 000 aasta eest taganeva jää kannul ja on sellest ajast Eestis pidevalt elanud ning oma soomeugrilist keelt kõnelnud. "Siin on käinud igasuguseid rahvaid, kes on siia jätnud oma jälje - geenid, savipotid või midagi oma keelest," kirjutas bioloog ja keeleteadlane Urmas Sutrop Akadeemias. Inimasustuse teke Eesti aladel
Vene Õigeusu Kiriku patriarh Kirill on öelnud: Askees pole üldsegi mitte "elu koopas ja pidev paast", vaid oskus oma instinkte valitseda.“ Ahing ehk västar on hargikujuline kalapüügiriist. Ahing ilmus vanema kiviaja lõpul ja levis laialdaselt keskmisel kiviajal. Kivi-, pronksi- ja varasel rauaajal oli ahingul luust, hiljem oli sel rauast otsak. Selle kuju järgi eristati kihv-, selg-, laba-, rist-, kõver- ja kaarpiilist ahingut. Angerjaahingul vahelduvad tömbid ja teravad piid. Eestis püüti kuni 6 m pikale puuvarrele kinnitatud ahinguga suuremaid kalu veel 19. sajandil üsna suurel määral, enamasti öösel tule valgel, ka jää alt (angerjaid). Nüüdisajal on Eestis ahinguga kalapüük keelatud. Ajalooallikad – minevikus elanud inimeste loodud esmemed ja kirjutatised. Vikipeedia järgi võib ajalooallikaid liigitada: esemelised ajalooallikad ehk muistised: kinnismuistised ja
Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest,
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid