Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

I Maailmasõda kokkuvõte ajalugu (0)

1 Hindamata
Punktid
I MS
Põhjused
  • Vastuolud maailma suurvõimude vahel
  • Ohu alahindamine
  • Sõjalise mõtlemise jäikus
  • Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine
  • Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid
  • Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas.

Ajend

Algus
  • Algas 28.07.1914, Austria- Ungari kuulutas Serbiale sõja

Sõjaplaanid
  • Saksamaa – nn Schliffeni plaan: Prantsusmaa kiire purustamine, seejärel väed Venemaa vastu. Koondas enamuse jõududest Prantsusmaa vastu.
  • Prantsusmaa – Vältida hävitavalt lüüa saamist. Prantsusmaa-Saksa piirile tugev kindluste süsteem. Nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamise ja seejärel sissetungi Saksamaale.
  • Inglismaa – Iseseisev plaan puudus, valmis oldi koostööks Prantsuse vägedega.
  • Venemaa – Sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna – Ida- Preisimaa ning Austria-Ungari vahel.
  • Austria Ungari – Sõjajõud tuli koondada kahte ossa: Serbia ja Venemaa vastu.
  • Itaalia – Tugevat armeed polnud, sõltus liitlastest.

Püssirohutünn” Balkanil
  • Väikesest konfliktist võis puhkeda suur sõda.

Sõjalised blokid (Antant, Kolmikliit )
  • Kolmikliit sõlmiti 1879 Saksamaa ja Austria-Ungari vahel, 1882 liitus Itaalia.
  • Antant sõlmiti 1894 Venemaa ja Prantsusmaa vahel. 1904 Prantsusmaa ja Inglismaa leping. 1907 Inglismaa ja Venemaa leping.

Peamised rindejooned
  • Läänerinne ja idarinne , lisaks toimus sõjategevus Balkanil ja kolooniates.

Peamised rahulepingud ( Compiegne , Versailles , Brest )
  • Compiegne vaherahu – 11.11.1918 Antandi ja Saksamaa esindajate vahel, lõpetas üle 4a kestnud sõja. Saksamaa viib väed välja okupeeritud aladelt
  • Versailles rahuleping – võitnud riigid surusid 28.juuni 1919 Saksamaale peale rahu. Saksamaa tunnistati sõja süüdlaseks, pidi võitjatele maksma reparatsioone, armeed vähendati, sõjalaevastikku piirati, pidi loovutama 10% territooriumist Euroopas ja andma kõik oma kolooniad võitjatele, sõjaväekohustus keelati.
  • Bresti rahu – kevad 1918, Saksamaa ja Venemaa vahel. Venemaa loobus kõigist vallutatud aladest ning andis Balti riigid Saksa mõjusfääri.

Sõja kaotajad , põhjused
  • Saksamaa kaotas, sest tal oli vähe liitlasi, sõdis kahel rindel, välksõja plaan kukkus läbi, majanduslikud raskused, suured kaotused rinnetel, võimukriis riigis.

Võitjad, põhjused
  • USA, Inglismaa,Prantsusmaa, Itaalia

Muutused kaardil peale I MS
  • Tekkisid Austria, Unglari. Venemaast eraldusid Poola, Läti, Leedu, Eesti, Soome. Saksamaa kaotas osa territooriumi, asumaad.

USA mõju I MS
  • Sõja tagajärjel hakkasid Euroopa riigid temast majanduslikult sõltuma, sõja eel andis USA laenu peamiselt Antandi riikidele.

Venemaa väljaastumine sõjast
  • Venemaal toimus juba kodusõda ja ta ei suutnud rohkem kaotada. Polnud sellises seisus, et osaleda sõjas.

Eesti rahvas I MS ajal
  • 100 000 meest mobiliseeriti, hukkus ~10 000

I Maailmasõda kokkuvõte ajalugu #1 I Maailmasõda kokkuvõte ajalugu #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
Kokkuvõte I maaimasõjast.

Sarnased õppematerjalid

Esimene maailmasõda 1914-28 juuli -1918 11 November
4
docx

Esimene maailmasõda 1914 (28 juuli)-1918(11 November)

kindlustuste süsteemi rajamist, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Sõjaplaani nim plaaniks 17, mis nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamist ning seejärel sissetungi Saksamaale. Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida- Preisimaa ning Austria-Ungari vahel. Venemaa sõjaplaan oli järgmine: anda kõigepealt löök Austria- Ungarile ning vallutada Budapest ja Viin. I maailmasõja algus: I maailmasõda algas 28. juulil 1914, mil Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. Sellega avati Balkani rinne, sest Serbia seljataga seisis Venemaa ja Austria-Ungari seljataga Saksamaa. 29. Juuli Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni (reservväelaste tegevteenistusse kutsumine). Saksamaa nõudis mobilisatsiooni peatamist, lubades seejuures mõjutada Austria-Ungarit mitte alustama sõda Serbia vastu. Venemaa ei peatanud mobilisatsiooni ja 1

Ajalugu
Esimene maailmasõda
3
doc

Esimene maailmasõda

Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul Suurriikide blokkide kujunemine Euroopa riikide sõjalistesse blokkidesse grupeerumine; liiduleping Saksamaa ja Austira-Ungari vahel, hiljem ühines nendega ka Itaalia.nn Kolmikliit; tekitas rahutust;Saksamaa ei tahtnud enam pidada lubadust, et ei ründa oma põlist vaenlast Prantsusmaad; Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid liidulepingu, millega kohustasid teineteisel appi ruttama; Saksmaa olukord läks hullemaks siis kui Vene-Prantsuse liiduga ühines Inglismaa; Nende arust oli Euroopa jõudude tasakaal ohus; Prantsusmaa ja Inglismaa kirjutasid alla kokkuleppele amtliku nimega Antant; Hakati planeerima ühist sõjategevust Saksam. vastu; Inglismaa ja Venemaa vaheline kokkuleppe; Vastamisis seisid Antant ja Kolmikliit; algul arvati et suurriikide blokkide loomine hoiab ära sõja siis tegelikult lõi see eeldused Esimese maailmasõja puhkemiseks; Sõja tehnika areng ja võidurelvastumine; laialt võeti kasutusel ka kaevikud, miinipildujad,kuulipildu

Ajalugu
Esimene maailmasõda 1914-1918
14
pptx

Esimene maailmasõda 1914-1918

rajamist, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Sõjaplaani nim plaaniks 17, mis nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamist ning seejärel sissetungi Saksamaale. Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida-Preisimaa ning Austria- Ungari vahel. Venemaa sõjaplaan oli järgmine: anda kõigepealt löök Austria-Ungarile ning vallutada Budapest ja Viin. I maailmasõja algus I maailmasõda algas 28. juulil 1914, mil Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni. Järgnes Saksamaa sõjakuulutus Venemaale seejärel Prantsusmaale, tungides kallale Belgiale. Läänerinne 1914 Sõjategevus läänerindel algas 2. augustil 1914.a., mil Saksa väed hõivasid suurema vastupanuta Luksemburgi. 4. augustil alustas Saksamaa sissetungi Belgiasse kohates seal tugevat vastupanu. 21-25 augustil 1914.a

Maailmasõjad
Esimene-maailmasõda
14
pptx

Esimene-maailmasõda

seda ei tehtud. Sõjaplaani nim plaaniks 17, mis nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamist ning seejärel sissetungi Saksamaale. Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, IdaPreisimaa ning AustriaUngari vahel. Venemaa sõjaplaan oli järgmine: anda kõigepealt löök AustriaUngarile ning vallutada Budapest ja Viin. I maailmasõja algus I maailmasõda algas 28. juulil 1914, mil Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni. Järgnes Saksamaa sõjakuulutus Venemaale seejärel Prantsusmaale, tungides kallale Belgiale. Läänerinne 1914 Sõjategevus läänerindel algas 2. augustil 1914.a., mil Saksa väed hõivasid suurema vastupanuta Luksemburgi. 4. augustil alustas Saksamaa sissetungi Belgiasse kohates seal tugevat vastupanu. 21-25 augustil 1914.a

Ajalugu
Esimene maailmasõda ehk rahvusvahelised suhted 20 sajandi algul
24
docx

Esimene maailmasõda ehk rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul

· Haigused · Versailles'I lepingu tingimused ebaausad- uus sõda Millised riigid purunesid? Millised tekkisid? Lagunesid austria-ungari, venemaa, türgi ja saksamaa Tekkisid: Poola, ungari, leedu, läti, eesti, soome, jugoslaavia, tsehhoslovakkia KONTROLLTÖÖ Õ teemad lk 12-71 (Rahvusvaheline olukord enne sõda, I maailmasõda ja Versaillesi rahuleping) Juhised kordamiseks: Vastasleerid 20.sajandi algul ja nende huvid /Antant-Kolmikliit (hiljem Keskriigid)/ Pingekolded sõja eel (vt , mis toimus Balkanil) Sõja ajend, põhjused ja tulemused, tagajärjed (võitjatele, kaotajatele),(sh vaata kaarti enne sõda ja pärast sõda) Sõja algus ja lõpp (kuup. + aasta)

Ajalugu
Rahvusvaheline olukord enne sõda-I maailmasõda ja Versaillesi rahuleping
3
docx

Rahvusvaheline olukord enne sõda, I maailmasõda ja Versaillesi rahuleping

Rahvusvaheline olukord enne sõda, I maailmasõda ja Versaillesi rahuleping 1. Vastasleerid 20.sajandi algul ja nende huvid /Antant-Kolmikliit (hiljem Keskriigid) KOLMIKLIIT ANTANT  Saksamaa  Prantsusmaa  Austria-Ungari  Venemaa  Itaalia 1882  Inglismaa EESMÄRGID:  Saksamaa- võim Euroopa mandril  Prantsusmaa- soov vähendada Saksamaa  Austria-Ungari- tugevdada oma positsioone mõjuvõimu Euroopas. Tagasi saada Elsass ja Balkanil Lotring.  Itaalia- mõjuvõim ja kaitse Prantsusmaa eest  Venemaa- Türgi ja Balk

Ajalugu
Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed
8
doc

Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed

september), Türgi (30.oktoober), Austria-Ungari (3.november). Saksamaa ja USA alustasid poolavalikke rahukõnelusi, Saksa armee Läänerindel alustas taganemist. Saksa laevastikus puhkes mäss, mis kasvas üle Novembrirevolutsiooniks - keiser Wilhelm II põgenes Hollandisse ja Saksamaal kuulutati välja vabariik. Alustati vaherahuläbirääkimisi Antandiga. 11. novembril 1918 sõlmiti Antanti ja Saksamaa vahel Compiegne´i vaherahu, millega lõppes I maailmasõda. 23. Sõja tagajärjed? Millised uued riigid tekkisid Euroopas? - Tagajärjed: - majandus halvas seisus - muutused sõjapidamises - sotsiaalne olukord halvenes - uute riikide teke - impeeriumite kaotused Uued riigid: Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Poola, Eesti, Läti, Leedu, Soome. 24. Pariisi rahukonverents ja Versailles´ rahuleping. - *Pariisi rahukonverents ­ 1918a. püsivate rahulepingute väljatöötamine, arutati sõjaaegseid tingimusi

Ajalugu
1 MS
3
doc

1 MS

1 MS Kriisid enne 1MS 1912-1912 toimuvad 2 Balkani sõda. Kuni 19saj. oli B-ps kuulunud türgi ehk osmanite impeeriumile. 19saj. algas türgi nõrgenemine. 19saj-20saj. alguses vabanes türgi võimu alt kreeka, serbia. Serbial olid tihedad suhted vene riigiga. Serblaste huvi oli, et B-ps tekiks tugev slaavi riik . Türgi nõrgenemist lõikas kasu A-U. A-U sai endale bosnia ja hertsogeina. A-U huvi oli veelgi oma valdusi laiendada. Põhjused * vastuolud maailma suurvõimude vahel * ohu alahindamine- lokaalsõdade ohutus * sõja romantiseerimine * rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine * sõjalise mõtlemise jäikus ( keerulised sõjaplaanid, soov neid realiseerida) Ajend Austria- Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.06.1914 Osapooled Antaat (prantsusmaa, suurbritannia, venemaa) Keskriigid (saksamaa, türgi, bulgaaria, austria-ungari) Sõja piirkonnad Põhiline sõjategevus on siiski Euroopas. 2 põhi

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun