Ajalugu 1. MIS ON AJALUGU Ajalugu jutustab meile inimkonna minevikust. Teadlased, kes uurivad ajalugu on ajaloolased. Ajaloolaste teadmiste aluseks on ajalooallikad. Ajalooallikateks nimetatakse mälestisi, mis annavad võimaluse ajalugu uurida. Ajalooallikad jagunevad kirjalikeks ajalooallikateks, esemelisteks ajalooallikateks ja suulisteks ajalooallikateks. Kirjalikke, näiteks dokumente või raamatuid hoitakse arhiivides. Esemelised, näiteks kujud või mündid säilivad muuseumides. Suulised, näiteks laul või rahvajutt käivad suuliselt põlvest põlve ning on tihtipeale talletatud ka helikassettide peale. Mõisted: ajaloolane teadlane, kes tegeleb mineviku uurimisega arhiiv asutus, milles hoitakse mitmesuguseid dokumente muuseum asutus, mis kogub ja näitab huvilistele minevikust pärit esemeid arheoloogia teadus, mis uurib muinasleidude põhjal kõige kaugemat ajalugu 2. AJAARVAMINE Aega jaotatakse neljaks suureks ajajärguks: vanaa...
aastal. Vabadusvõitlus lõppes eestlaste jaoks kaotusega. Miks said eestlased muistses Vabadusvõitluses lüüa? Üks peamisi põhjusi oli kindlasti eestlaste vähemus. Eestlasi oli võrreldes ristisõdijatega tunduvalt vähem. Nii ristisõdijad, taanlased, kui ka rootslased said alati sõdijaid juurde tuua, kuna nende rahvaarv oli tunduvalt suurem, eestlaseid oli, aga väga vähe ning nad ei saanud teistelt riikidelt endale sõjaväge juurde tuua. Ordurüütlite vallutussõda toetas Lääne- Euroopa tähtsaim ja mõjukam jõud- Rooma katoliku kiri. Ristisõdijaid tuli iga aastaga juurde, kuna kirik lubas kõigile ristirüütlitele patukustutust. Vallutajad olid head diplomaadid, neil õnnestus alistada liivlaseid, latgaleid ning eestlasi, kasutades ära nende omavahelisi vastuolusid. Kindlasti sai eestlastele muistses vabadusvõitluses hukatuslikuks kehvem sõjatehnika. Ordurüütlid kasutasid selle ajastu kõige paremat ja täiuslikumat relvastust,
Ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega. Nad kasutasid selle ajajärgu kõige täiuslikumat relvastust ja sõjatehnikat. Eestlased jäid kõiges selles aga neile alla. Sellest teen järelduse, et eestlastel oleks olnud ka kõige parema tahtmise juures raskusi Musitse Vabadusvõitluse võitmisega. Eestlastel tuli lisaks sakslastele võidelda veel tugevate Taani ja Rootsiga. Vallutussõda toetas Lääne-Euroopa tähtsaim ja mõjukaim jõud- roomakatoliku kirik. Eestlased said paljudes lahingutes hävitavalt lüüa. Eestlastel puudus mõjuvõimas toetav jõud ning seetõttu oli vastupanu raske esitada. Paavsti lubatud patukustutus meelitas Liivimaale igal aastal uusi ristisõdijaid. Nii olid sõdijad puhanud ja võitlushimulised. Eestlased aga olid sõdadest väsinud ning nende vägedesse ei tulnud pidevalt uusi sõdijaid
Muutused sõjaväes hiliskeskajal Koostajad: Kaisa Kängsep Hanna Allmann Sõda keskajal · Ühiskond soosis sõjamehe elukutset. · Sõjapidamise reeglid: - vangide tapmine ja ellujätmine, naiste ja vaimulike puutumatus. - sõda peeti materiaalse kasu saamise eesmärgil. · Sõjavägi paiknes tähtsamates keskustes (transport keeruline). Nii oli levinud rüüstamine ja röövretked, mitte vallutussõda. Sõjaväe areng · Peamiseks sõjaliseks üksuseks raskeratsavägi - kasutati äkkrünnakuteks ning jälitamiseks, mitte otseseks pealetungiks. · Peamiselt koosnes ratsavägi maavaldajatest, kes olid varakad, et endale kallist sõjavarustust lubada (kaitserüü, kiiver, ründerelvad, hobune). · Jalaväe osakaal muutus väiksemaks (suurem, kui ratsavägi). Kui jala- ja ratsavägi kokku juhtusid, proovisid esimesed lahingut vastu võtta metsas või soos, kus neil oli
ja kogemustega. Väljaõpe ei tähendanud ainult paremat relvakäsitlemisoskust vaid ka oskust võidelda organiseeritult. Sakslastel oli tunduvalt rohkem sõjakogemust, kuna ristisõjad olid kestnud juba 11. sajandist saati. Seetõttu oli neil ka tunduvalt parem relvastus ja sõjatehnika, mida oli näha juba Otepää kindluse vallutamisel. Eestlased pidid sisuliselt võitlema kogu Lääne-Euroopa vastu olles kahtlemata arvuliselt vähemuses. Vallutussõda toetas Lääne-Euroopa tähtsaim ja mõjukaim jõud- roomakatoliku kirik, lisaks said vastased tuge ka taanlastelt ja rootslastelt. Venelased, kes olid lubanud eestlastele appi tulla, ei pidanud lubadust ja ei ilmunud igal ajal õigeks ajaks kohale. Vallutajad olid aga head diplomaadid ja oskasid ära kasutada naaberrahvaste vaenu teineteise vastu. Ristisõdijate tegevusplaan oli hoolikalt läbimõeldud, nad alistasid liivlased, latgalid ja eestlased ükshaaval
Eestisse jõuab romaani stiil 13. sajandi algul ristisõdade käigus. Tuntuim romaani stiili kohane ehitis on Valjala kiriku ümarkaareline lääneportaal Saaremaal. 14. saj. Pääseb võidule gootika, praktiliselt kõik Eesti kesksaegsed kirikud, linnused jm ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades. 12. Toimub sõdu. Keskajal Eestimaa pinnal suuremaid sõdu ei toimu. Tuleb küll ette mõni väiksem rüüsteretk või vallutussõda enamasti venelastega. 13. Hakkasid tekkima tugeva keskvõimuga rahvusriigid Eesti pinnale neid ei teki.
See oli ka rüütlite hiilgeaja lõpp, kuigi, tõsi küll, juba ammu enne seda domineerisid sõjaväljal jalaväelased ja palgalised. Keskajal ei paiknenud sõjaväed maa piiridel ega maad mööda ühtlaselt, vaid olid koondunud tähtsamatesse keskustesse ja kindlustesse sisemaal, sest tagavarad olid samuti keskustes ning nende transportimine keeruline, pealegi tugines kaitsesüsteem kindlustel. Nii oli levinud ka rüüstamine ja röövretked, mitte vallutussõda. Lahinguväljal olid väed üksteise vastu üles rivistunud, vibuküttide salgad kolmnurkselt, et saaks paremini sihtida, enamasti seati nad ka teiste väeosade ette. Väed asetsesid üksteise vastas ühes või mitmes reas, lahingut alustasid tavaliselt vibu- või ammukütid. Piiramisel oli kolm võimalust kindlust ära võtta: tormijooks, müüride lõhkumine ja näljutamine, kuid need ei garanteerinud sugugi alati edukat piiramist. Alles kahurite arenguga
11.Nimetage ÜRO Julgeolekunõukogu alalised liikmesriigid. Ameerika Ühendriigid, Prantsusmaa, Suurbritania, Hiina Rahvavabariik. 12.Globaalprobleemid jagatakse nende avaldumisviiside järgi kaheks. Millisteks? Keskonnaprobleemid, sotsiaalprobleemid 13.Mis on infosõja eesmärkideks? Psühholoogiline mõjutamine 14.Nimetage kübersõja ja infosõja põhiline erinevus. Kübersõda toimub küberruumis, infosõja jaoks pole ruum piiratud 15.Millist sõda nimetatakse ebaõiglaseks sõjaks? Vallutussõda ja aktsioon teiste rahvaste alistamiseks ja nende riisumiseks. 16.Millist sõda nimetatakse õiglaseks sõjaks? Enesekaitsesõda ning võitlus vabaduse ja demokraatia eest. 17.Kas internetile ligipääsu piiramine ohustab demokraatiat? Põhjendage oma vastust. Jah osaliselt, sest ei austata demokraatias ette nähtud inim- ja kodanikuõigust. 18.Miks USA-d nimetatakse mõnikord ka maailma politseinikuks? Põhjendage oma vastust.
Euroopa 17.-18.sajandil 1) mõisted bsoluutne monarhia - riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgeim võim a kuulub ühele isikule (kuningale) parlamentaalne monarhia - riigivalitsemisvorm, mille puhul kuningas jagab oma võimu parlamendiga. v abariik - riigivorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või moodustab neid parlament. r evolutsioon - murranguline periood ühiskonna ja riigi elus, selle tulemusena asendatakse vana poliitiline kord uuega. restauratsioon - endise poliitilise korra taastamine. personaalunioon - riikide ühendus, millel on üks riigipea, kuid eraldiseisvad riigiorganid ja seadused. patsifism - maailmavaade, mis taunib igasuguseid sõdasid. diplomaatia - riike esindavate isikute (diplomaatide) vaheline suhtlus. anglikaani kirik - protestantluse haru. merkantilism - 15. sajandil Euroopas tekkinud majandusteaduse suund. uninon jack - suurbritannia lipp. 2) absolutismi ja parlamentar...
LIIVIMAA RISTISÕDA.. ..sai alguse sellest, kui Berthold pühitseti Üksküla piiskopiks. Kuna eestlased hakkasid järjest rohkem sakslasi umbusaldama, ei tahtnud ka Bertholdi piiskopina vastu võtta. Kuid Berthold sai paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, et liivlasi jõuga alistuma sundida. 1198 saabus Ükskülasse 1000-meheline sõdijate vägi, kus toimus lahing, milles Berthold hukkus. Miks toimus selline pööre ? *Hamburgi-Bremeni peapiiskop lootis taastada oma liidripositsiooni Põhja-Euroopas. *Saksa kaupmehed olid huvitatud kindla tugiala rajamisest Väina jõe äärde. *Ka Saksimaa ja Vestfaali rüütlid olid ristisõja poolt, sest neis piirkondades oli juba ammu ristisõjast juttu olnud ja paljud rüütlid olid andnud juba varasemalt sõtta mineku tõotuse, mis vajas nüüd lunastamist. *Ka Liivimaa tsisterlased olid ristisõja poolt. Isikud Berthold - Kui Meinhard suri, sai Üksküla piiskopiks tsisterlane Berthold 1196. aastal. Meinhard - Esime...
Viimaseks linnuseks jäi Tartu. 1224 aastal alustati Tartu piiramist ja lõpuks suudeti linnusesse sisse tungida. Kõik mehed linnuses tapeti ja sellega vallutasid sakslased eesti mandriosa. 1227.aastal vallutasid sakslased ka Saaremaa. Saaremaad kaitses veel viimane linnus, mis asus Muhul. Muhu linnuse vallutamine 1227.a 5 Jüriöö ülestõus (1343-1344.a) Eesti pärast vallutussõda. Pärast eestlaste kaotust jagati eestimaa neljaks osaks. Tekkisid Tartu piiskopkond, Saare- Lääne piiskopkond, ordu alad ja Taani alad. Talupoegade põhiline kohustus oli kümnis. See tähendas, et talupoeg peab saagist iga kümnenda osa loovutama võõrvõimudele. Kohustusi oli aga rohkem ning seepärast toimus talupoegade ja maksukogujate vahel palju tülisid. Ja seepärast taheti ka võõraste võimu alt lahti saada. Ülestõus algab. 1343
Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208 -1227. Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasium Õpetaja: J.Klausen 2012.a. Liivimaa ristisõda.1198-1290 11.-13- sajand ristisõdade ajastu. 1201. aastal rajas Albert Riia linna. 1202. aastal Baltimaade rahvaste alistamiseks asutas Alberti abiline ja hilisem Eestimaa piiskop Theoderich Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (Mõõgavendade ordu). 1204-1208. aastal olid alistatud ja võtsid ristimise vastu liivlased ja latgalid. Vallutati Polotskile alluvad väikevürstkonnad Jersika ja Koknese. Liivimaa ristisõja põhjused. Saksa, Rootsi ja Taani kaupmehed soovisid saada oma valdusse siinsed kaubateed. Nad aktiviseerisid oma tegevust Läänemerel. Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenes sellest, et selle kaudu oli hea kaubelda Vene vürstiriikidega. Skandinaavia riigid tahtsid idapoolsed rahvad allutada, et lõpetada nende rüüsteretke oma alad...
hertsogi tiitlit. Kuna ema oli Schleswig-Lüneburgi hertsogi tütar Dorothea, kõneldi kuningakojas saksa keelt. Magnus sündis 7.septembril 1540. Vanim vend Frederik ehk Friedrich, kes oli tulevane Taani kuningas Frederik II, Magnusest pidi aga saama Taani-Saksa piiril asuva Schleswig-Holsteini hertsogkonna valitseja. Magnus sattus Liivimaale seoses sõjaga. Kasutades Liivi orduriigi nõrkust, alustas Vene tsaar Ivan IV julm 1558. a. Jaanuaris rüüste- ja vallutussõda. Magnus oli viimane Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop. Hiljem sidus ta end enamiku maast vallutanud Vene tsaari Ivan Julmaga. Kui Ivan tema ootusi aga ei täitnud, siis sidus ta ennast lõpuks hoopis Poola kuninga Stefan Bathoryga, kelle vasallina ta oma lühikeseks jäänud elupäevad lõpetaski. 1560. aastatel viibis hertsog Magnus üldiselt Saaremaalt eemal, resideerides Kuramaal Piltenes. Sealset piiskopilinnust lasi ta tol ajal ka tuntavalt laiendada ja kindlustada.
Rahvusvaheline kokkulepe - Kokkulepe, mis on sõlmitud rohkem kui kahe riigi vahel. 19.sajandi algul, peale Napoleoni sõdasid, loodi peaaegu kõiki Euroopa valitsejaid ühendav Püha Liit. Esimene teadaolev rahvusvahelie lepe loodi 1269a. eKr Egiptuse vaarao ja Hetiidi kuninga vahel Rahvusvahelise poliitika osapooled - Sõltumatud riigid, Rahvuvahelised organisatsioonid, Valitsusvälised organisatsioonid (Greenpeace) Unipolaarne – Üks rahvusvahelises poliitikas osaleja domineerib teiste üle Bipolaarne – Kaks rahvusvahelises poliitikas osalejat domineerivad teiste üle (ja konkureerivad sealjuures omavahel) (Külm sõda) Multipolaarne – Rahvusvahelises poliitikas on mitu ühesuguse võimupositsiooniga osalejat. (Praegune olukord) Rahvusvaheline Leping – Lepingu sõlmimisele eelnevad läbirääkimised, teksti kokkuleppimine, lepingu allkrijastamine, ratifitseerimine, jõustumine ja täitmine. Nt: Tartu rahuleping De fa...
Louis XIV (1643-1715) Sai kuningaks 4aastasena. Regendiks ema Austria Anna, tegelikult valitses Mazarin. 1661 hakkas ise valitsema. ,,Riik see olen mina" Ei meeldinud Pariisis, lasi ehitada Versailles'sse uue lossi. Kolis 1682 õukonnaga sinna. Teatrietendused, ballid. Õukonnas elati muretule ja lõbusalt. Colbert pidi kassat täitma. Aktiivne kaubandusbilanss raha saamiseks, ei too sisse, teeme ise. Manufaktuurid, priviligeeritud kaubanduskompaniid. Mitu vallutussõda: Madalmaad, Saksamaa, Lille'i linn. Mazarin kardinal, pärit Sitsiiliast. Austria Anna armuke. Tekkis fronde. Tekkis Pariisi parlament. Ülestõusud. Uued maksud. Louis XV (1715-1774) Regendiks Louis XIV vennapoeg Orleans'i hertsog. Aadamapeod. Ei huvitanud valitsemine, jättis kõik ametnike hooleks. Markiis de Pompadour. Teater, peod, vahvad asjad. ,,Pärast mind tulgu või veeuputus." Louis XVI (1774-1789) Reformid: lõpetada aadli ja kiriku maksuvabadus. Vilja- ja
Ristiusu kirik jagunes kaheks: 1)KATOLIKU KIRIK, mida juhtis ROOMA PAAVST. 2)ÕIGEUSU KIRIK, mida juhtis KONSTATINOOPOLI PATRIARH. KIRIKU LÕHE ehk kiriku lõhenemine õigeusu kirikuks ja katoliku kirikuks. Tegid erinevad kirikuvanded. Liivimaa ristisõja eeldused olid: 1)Lübecki linna rajamine. (Kaubanduse põhipunkt) 2)Kogede kasutuselevõtt. (Ülihea laevake, millega kaupu transportida) Erinevate huvirühmade eesmärgid Liivimaa ristisõjas: 1)Rooma paavst ja katoliku kirik-Toetas vallutussõda usulistel ja võimulistel eesmärkidel. 2)Saksa kaupmehed-Toetasid ristisõda, et saaks rajada kindla tugiala Väina jõeäärde. 3)Taani ja Rootsi kuningad-Üritasid sõjaolukorda ära kasutada ning Eestisse kanda kinnitada. 4)Saksa rüütlid-Olid meelsasti valmis ristisõda alustama, sooviti seisusekohaseid valdusi hankida. 5)Vene vürstid-Novgorodi vürst Aleksander peatas läänerüütlite ittatungi. 6)Liivlased ja latgalid-Olid esimesed, kes ristiusu vastu võtsid
ohu korral ning ka siis mitte kuigi üksmeelselt ja tõhusalt. 1143 Lüübeki asutamine esimene Saksa linn Läänemere ääres. Selle tulemusena hakkasid saksa kaupmehed Läänemerel domineerima. Eestlastel elavad suhted idaga, sest Ingerimaal ja Peipsi idapoolsel alal elas läänemeresoome hõime. Antud alapälvis ristiusustamise misjonitöö tähelepanu, seda toetas ka Taani ja Saksamaa poolt Läänemere lõunarannikul asuvate slaavi hõimude vastu alustatud vallutussõda ja misjonitöö. Eestlased ei olnud 13. saj alguse vallutussõja puhkedes selleks organisatoorselt valmis. Kindlustati linnuseid, tehti naabritele rüüste ja tasuretki, aga keskne võim puudus. Seni oli suudetud väliseid rüüüsteretki tõrjuda. Sisemaani eriti rüüstamise ja misjoniga ei jõutud ja seega kihelkonnavanemad ei pidanud heaks ka suuremat koostööd, kuna see põhjustab võimu jagamist ja majanduslikke koormisi. Linnuste ehitamine oli suuremaks nähtavaks ühiseks
8. Johan I- Rootsi kuningas, kes vallutas Lihula linnuse. 9. Vjatsko- Koknese vürst, kes aitas kaitsta Tartut. 10. Henrik- kroonik ja Saksa preester. Tegutses Põhja-Läti aladel. Eestlaste lüüasaamise põhjused 1. Sõjaline ülekaal oli vastastel. 2. Ordurüütlid olid väljaõppinud sõjamehed. 3. Ordulastel oli tolle aja kõige parem ja täiuslikum relvastus. 4. Eestlastel tuli lisaks sakslastele võidelda ka Taani ja Rootsiga. 5. Roomakatolikukirik toetas vallutussõda. 6. Vallutajad olid head diplomaadid. 7. Eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus oli kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks. 8. Eestlastel puudus riik ja sidemed eri maakondade vahel olid nõrgad. 9. Eestlaste jõud sai otsa. Toreida vaherahu- Sõlmiti aastal 1212. Mõlemal poolel oli jõud raugenud ning oli puhkenud ka katkulaine. Eestlased läksid koostööle venelastega, sest eestlased tahtsid neilt sõjalist toetust, kuid selle
Vabadussõda 1917- 1920 RAUNO MARAN Eesti Maapäev 15. novembril 1917 otsustas Eesti maanõukogu (Maapäev), asuda Eesti maa ja rahva täieliku iseseisvuse teele ning lüüa lahku hukkuvast Vene riigist. 27.veebruaril kukutati poliitilistele uuendustele vastu seisvad tsaar, tema nõuandjad ja kogu ise-valitsuslik kord ning riigis sai võimule riigiduuma moodustatud Ajutine Valitsus. Uus valitsus oli sunnitud tegelema ka rahvusküsimustega, kuigi sellega taheti viivitada kuni Asutava Koguni. Eesti poliitikute esimene mure pärast riigipööret oli organiseerumine. 9.märtsil loodi Tallinnas kõigi eesti seltside esindajate osalusel Eesti liit, mille esimehe koostatud programm nägi ette Eesti autonoomia. Analoogilised Eesti liidud tekkisid üle maa. Lõuna-Eestis võtsid rahva esindamise ülesanded enda peale Põhja-Balti sõja-põgenike abiandmise komiteed. Komiteede esimees Jaan Tõnisson oli veebruari-revolutsiooni järel saanud Ajutise Valit...
Turgude ja tooraine hankimiseks asuti koloniaalvallutuste teele. Colbert'I peeti Prantsuse koloniaalimpeeriumi loojaks. Colbert suri 1683.a. Tema poliitika tõi Prantsusmaale edu, kuid mitte sellisel määral kui erakapitalismi teele asumine Inglismaal. Vallutuspoliitika Üle kõige armastas Louis XIV kuulsust. Keskaja arusaamade järgi tõid valitsejale kõige rohkem kuulsust sõjalised võidud ja uute maade vallutamine. Louis XIV pikal valitsemisajal peeti mitu vallutussõda. Peamised rünnakuobjektid olid MAdalmaad (Holland) ja Saksamaa Reini-äärsed alad. Tähtsaimad valdused, mis Louis XIV ajal Prantsusmaaga liideti, olid Lille'I linn Flandrias ja Saksa aladest Strassburg (hiljem Strassbourg). Hispaania pärilussõda Louis XIV vallutuspoliitika kutsus välja teiste riikide vastutegevuse. Prantsusmaa koloniaalvallutused ärritasid eriti Inglismaad, kes nägi temas võistlejat oma kasvavale võimsusele meredel ja ookeanidel.
Pildil Riga Albert koges oma esimesel sealviibimise ajal mitmeid tagasilööke ja otsustas, et misjoni püsivama edu saavutamiseks on vaja veelgi enam ristisõdijaid ning tuua ka misjoni keskus merele lähemale. 1200. aasta teisel poolel läks ta tagasi Saksamaale, et neid plaane isiklikult ellu viia. Riia linna asutamine 1201.a Tõeline vallutussõda Läänmere idakalda rahvaste vastu algas 1200. aastal, kui piiskop Albert saabus 23 laeva ning umbes 500 mehega Väina (Daugava) jõe äärde esimesele sõjaretkele. Oma teisel käigul Liivimaale asutas Albert Väina jõe suudmesse Riia linna. Henriku järgi näitasid piiskopile soodsa asukoha kätte kohalikud liivlased. Riiast kujunes kiiresti misjoni keskus ja piirkonna olulisim sadamalinn. Selleks lasi Albert
b) Realism c) Liberalism d) Feminism e) Marksism Sõjakunst a) Strateegia ja taktika b) Tehnoloogia 1. Sõdiv pool a) Riik vs riik b) Rohkem kui kaks riiki c) Organisatsioonid Nt. PVO vs. Iisrael d) Erasõjad Zeligowski e) Linn 2. Relvastus 3. Võitlus, kus riik paneb välja kõik oma ressursid Sõjad jaotatakse marksistliku käsitluse järgi kaheks: 1. Õiglane Kaitsesõda 2. Ebaõiglane Vallutussõda Tänapäeval toetutakse sõjapidamises rahvusvahelisele õigusele. Rahvusvaheline õigus tahab sõjad muuta ebaseaduslikuks. Siiski ei saa ära keelata enese kaitsmist. Rahvusvahelised organisatsioonid IGO - International Governmental Organisations Riigid osalevad valitsuse kaudu INGO - International Non-Governmental Organisations Mitteriigid - alustades eraisikust kuni poliitiliste, majanduslike jms huvialaühendusteni välja.
Kõik tallinlased on eurooplased Kõigil eurooplastel on rahvus Kõigil tallinlastel on rahvus 4.Terminid, mis ei ole eeldustes täies mahus, ei pea ka järelduses olema täies mahus. Kõik õpetajad on haritud Kodanik Tamm ei ole õpetaja Kodanik Tamm ei ole haritud Järeldu on väär, sest suur termin „haritud“ pole täies mahus. 5.Kahest negatiivsest eeldusest ei saa järeldust tuletada. Mitte ükski vallutussõda pole õiglane Vabadussõda ei olnud vallutussõda 6.Kui üks eeldus on eitav, siis peab ka järeldus olema eitav. Mitte ükski inimene ei ole surematu Sokrates on inimene Sokrates ei ole surematu 7.Kahest osaeeldusest ei saa tuletada järeldust. Mõned mehed kardavad kõrgust. Mõned meie maja elanikud on mehed. 8.Kui 1 eeldustest on osaeeldus, peab ka järeldus olema osaline. Kõik kalad on selgroogsed.
Naine ei tohi katmata end avalikult näidata. Mees tohib pidada kuni neli naist, aga peab suutma neid ülal pidada. Lahutamiseks piisab 1. suura lugemisest koos kolmekordse kuulutamisega ,,Ma lahutan end sinust". Koraani õiguse järgi tuleb vargal käsi maha raiuda, abielurikkuja naine kividega surnuks visata. Fundamentalistlikes islami riikides kasutatakse islamiõigust tänapäevalgi. Ajaarvamise algust loetakse 622. aastast ja kasutusel on 354-päevane kuukalender. Levimine Püha vallutussõda ehk dzihaad uskumatute vastu algas juba Muhamedi eluajal. 20 aastaga vallutati Lähis-Ida, 7. sajandi lõpuks Põhja-Aafrika kuni Atlandi ookeanini ja Pärsia kuni Indiani. 8. sajandi algul vallutati ka Hispaania ja oli tekkinud Araabia kalifaat. 732. a peatas Karl Martell Poitiers'i lahingus muslimite sissetungi Lääne-Euroopasse. 8. sajandil tungisid araablased Indiasse, Kesk-Aasiasse ja Loode-Hiinasse. 1453. a. vallutasid islami vastuvõtnud türklased Konstantinoopoli. 9 13
okupatsiooni korpuse väepelikuga Solomoniga eestotsas. Varsti aga algas berberite mäss, millega korpus toime tulla ei suutnud ning Solomon oli löödud ning tapetud. Verine sõda kestis kuni 548.a. ning lõpes Bütsantsi võiduga. Peaaegu samal ajal Vandaali ekspiditsiooniga aiendas Justinianus Ost-gootide vastu kampaania Sitsiilia, Dalmaatsia ning Itaalia vallutamiseks, kuhu keiser viis üle Velisariuse. Algul oli vallutussõda sammuti Bütsantsile edukas- väed kiiremas korras vallutasi Rooma ja Napoli ning varsti pärast seda avas omad väravad Velisariusele ka pealinn Ravenna. Kuid siis toibunud Ost-goodid astusid vasturünnakule andeka kuninga Totila juhtimisel ning saavutasid edu. Tulemusena võit jäi küll lõpuks Bütsantsile, kuid 19 aastat kestnud sõda mõjus rängalt riigile. Samal ajal Pärsia ainuvalitseja nähes, enda jaoks võimalust,
Tal oli suur mõju ka hilisematele hariduselu tegelastele. 1770 asutati Turus Aura Selts, see oli esimene haridusselts, keskne isik oli Porthan. 1776 esimene soomekeelne ajaleht Suomenkieliset Tieto-Sanomat. Seda andis välja Anders Lizelius. 20Autonoomiaaeg Soomes Soome Vene suurvürstiriigina 1809-1917. Napoleon ja Aleksander I jagasid maailma. Soome jäeti Venemaa mõjuvõimu alla. 1808-1809 okupeerisid Vene väed sõja käigus Soome. Rootsivastasest sõjast sai kiiresti vallutussõda. 1809 märtsis kutsus Vene tsaar kokku Porvoo Maapäeva, kõik seisused andsid tsaarile truudusvande. Ametlik rahu oli Hamina rahu 17.sept 1809. Rootsi loovutas Soome koos Ahvenamaaga Venemaale. Soomest sai autonoomne suurvürstiriik Vene tsaaririigi koosseisus. Jäi kehtima leteri usk, rootsi õigus- ja haldussüsteem, ametlikuks keeleks jäi rootsi keel. Tsaar oli süürvürst ja Soome allus otseselt tsaarile. Venemaa ja Soome vahel tollipiir, Soomel oma
Londoni statuudis on kirjas kuriteokoosseisud, mida Nürnbergi kohus hakkas ette võtma 1. vallutussõja alustamine e agressioon 2. sõjakuriteod 3. inimsusevastased kuriteod a. genotsiid Sõjakuriteod olid kõige vähem problemaatilisemad. Sõjakuritegudest võime rääkida alates Haagi konventsioonidest. 1928. Briant-Kelloggi pakt reguleeris enne agressiooni alustamist. Selle põhilause oli, et vallutussõda keelustati kui poliitiline vahend. Küsimus on selles, kas sõda alustanud riik on toime pannud rahvusvahelise kuriteo. 20 Tekkis seisukoht, et sõjaseisukorras on ka üksikisikul teatud õigused rahvusvahelisel tasandil. Eelnevalt ei saanud üksikisiku kohta öelda, et tema alustas sõda. Ennem vastutas vaid riik, mitte aga riigijuht
Allajäämise põhjused: 1. Eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus oli kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks, aga plaanipärase vallutuse korral osutus ebapiisavaks. 2. Pikaajaline sõda kurnas majanduslikult rahvast, tuli puudus elavjõust. 3. Sõjaline ülekaal oli vastaste poolel: ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, kasutasid selle aja kõige paremat relvastust. 4. Vallutussõda toetas roomakatoliku kirik ja paavsti lubatud patukustutus meelitas uusi ristisõdijaid. 2. Jüriöö ülestõus 1343-1345 Põhjused: Harju-Virus oli maade läänistamine ja mõisate rajamine toimunud kõige intensiivsemalt, mille tagajärjel halvenes talurahva olukord Taani kuningas ei suutnud ülemerevaldusi kontrollida ja oli huvitatud nende võõrandamisest. Põhja-Eestist huvitusid nii Rootsi kui Saksa ordu. Tekkis võimuvaakum, mida põlisrahvas
Kroonikas on ka üks eesti rahvalaul „Jörru!“ Kelch kirjutas lisakroonika „Continaution” (trükis 1875), mis käsitleb Põhjasõja-eelseid ja -aegseid olusid aastani 1707. 2. Ülevaade Läti Henriku ja Balthasar Russowi kroonikatest Henriku “Liivimaa kroonika” (1224 – 1227) Baltisakslased konstrueerisid selle teksti abil oma minevikku, identiteeti jne. Eestlaste puhul algas siit vaid dokumenteerimine. Tekst on 2 tasandil: tegevus toimub 2 kohas korraga. Ühelt poolt peegeldab vallutussõda, teiselt poolt tuleb arvestada piibli tasandiga: Tartu äravõtmine jne tähendab ka taevas peetava hea-kurja võitlust. Kroonika põhiteema on liivlaste, latgalite (idalätlaste) ja eestlaste ristiusku pööramine. Selle teose omapärane aspekt on, et Henrik teeb ristisõjas ise kaasa. Üldjuhul õilistatakse neid vallutajaid, näidatakse negatiivses valduses põlisrahvaid, aga halvas valguses laseb Henrik paista eestlastel: sõnamurdjad, paganad, barbarid,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
