Martin Luther (sünninimi Martin Luder.) Elas 10 November 1483 18 Veebruar 1546. Ta sai omale nime ristimisel päeva pühaku, Tours'i St. Martini, järgi. Ta oli pärit Tüüringimaalt põlisest vaba talupoja soost. Tema esivanemate kohta on õeldud, et need olid tugevad ja trotslikud mehed, kellele oma õiguste nõudmine ja kehtestamine nii mõnegi kohtuasja kaela tõi. Sealt päris ta ka oma jõulise natuuri ja trotsiva vaimu, ta oli uhke oma päritolu üle, kuigi ise oli olemustelt linnalaps. Õppis ülikoolis 7 vabat kunsti ja omandas magistri kraadi. Õppeained - grammatika, dialektika, retoorika. Hiljem läks isa soovil õppima õigusteadust. Tema otsus kloostrisse asuda tuli koduteel jäädud äikese kätte. Välk lõi tema lähedal maase ja Martin Luther andis tõotuse, et pääsemise korral hakkab ta mungaks. Ta oli Lutheri usu rajaja ja saksa kristlik teoloog, augustiini munk ja preester kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt m...
Eestimaa maakonnad: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Hiiumaa Liivimaa kubermangud: Saaremaa, Tartu ja Viljandimaa Maariik kaitses talurahva õigusi, kuna maa oli jagatud kaheks kubermanguks, siis valiti mõlemasse kubermangu keskvõimu esindav kindralkuberner. Lutherlus sundis inimesi saama haritud, 1645 kehtestati kogu PõhjaEestis katekismuse ja aabitsaõpetuse nõude. Igas kihelkonnas tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa. Reduktsioon e. mõisamaade riigistamine lõhestad aadlikke, kuna nemad tundsid, et nende õigusi on rikutud ja nüüdsest pidid mõisnikud osa tulust Rootsi riigile andma. Talupoegadele jaoks oli asi alguses samasugune, kui pikemas perspektiivis aga kasulik, sest osaliselt kulutati
· Uue rünnaku tegid rootslased, baltikumi asemel ukrainast · 1709 said rootslased lüüa Poltaava lahingus · Rootsi kuningas Karl XII põgenes Türki · Poltaava lahing oli otsustava tähtsusega Euroopa jaoks Eesti ja Liivimaa vallutamine Venemaa poolt · 1710 alistus Tallinn ja Eestimaa rüütelkond Venevägedele · Peeter l taastas kõik linnade ja aadlike privileegid · Aadlikel ja linnadel säilisid omavalitsused · Asjaajamise keel saksa keel · Valitsev usk oli lutherlus · Riigimõisad tagastati endistele omanikele- restitutsioon · Peeter l eesmärk oma tegevuses oli: Saavutada kohaliku baltisaksa eliidi poolehoid Kasutada haritud inimesi mahajäänud Venemaa euroopalikuks muutmisel · Eestlaste jaoks saabus uus pärisorjuse aeg sajaks aastaks · Venemaa pidas sõdu veel järgnevad kümme aastaks · 1721 kirjutati alla Uusikaupungi rahulepingule
enamik inimesi ei saanud seda õppima minna, seega jäi hariduse omandamine inimestel tahaplaanile. Lutheri usu hariduse sai ainult Saksamaalt ja seega oli see väga raskesti kätte saadav. Aga see andis suure tõuke emakeelseks hariduseks. Seega oli inimestel valiku võimalust, aga kumbki polnud piisavalt hea. Katoliiklus ühendas tervet Euroopat ja Eesti oleks saanud olla ühtne ala koos euroopa riikidega. Aga inimestele jäi euroopa võõraks. Lutherlus ühendas saksakultuuri ja usk oli igale inimesel isiklik. Iga inimene leidis enda usu ise piiblist. Seega oli inimesel valikut ja luterlusest ei surutud inimestele peale vaid ta sai selle enda jaoks ise leida. Katoliiklus säilis muinasusund ja juhatas preester. Aga luterluses muinasusund kaob. Muinasusund hindas inimeste töökust, isiklikku initsiatiivi. Oli ka ladina keelne piibel, aga inimesed ei saanud seda lugeda kuna ei osanud ladina keelt. Muinasusund lähtub kokkuhoidlikusest
· Landeswehri sõda 1919 juuli · Tartu rahu 2 veeb 1920 · 23 juuni võidupüha, 20 august taasiseseisvumine, 24 veeb iseseisvus päev · MÕISTED · Absoluutne monarhia- piiramatu kuninga võim 17 saj. · Monarhia- riigivorm, mille puhul riigipea on harilikult eluaegse ja päriliku võimuga monarh ( kuningas, keiser, tsaar). · Demokraatia- poliitilise korra vorm, kus riigijuhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu. · Paavst kõrgem katolikukiriku tegelane. · Lutherlus- protestantlik usuvool, Martin Lutheri õpetus. · Valgustus- periood euroopa ajaloos 1680- 1780. usk mõistuse võimalustesse ja vanade traditsioonide hülgamine. · Imperialism- suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata. Suurriikide e impeeriumite võim. · Koloonia- asumaa. · Proletariaat- palgatööline · Diktatuur- üksikisiku piiramatu võim ühiskonnas
Inglismaal oli omaette protestantlik kirik, mida nimetati anglikaani kirikuks. Õigeusk valitses Venemaal ja Osmanite impeeriumi alla langenud endistel Bütsantsi aladel ( Kreeka, Serbia, Bulgaaria). Pikka aega pidasid katoliiklased ja õigeusklikud üksteist valeusulisteks, kuigi varauusaja jooksul hakati tunnistama, et tegemist on lihtsalt erinevate kristlike traditsioonidega. Rooma-Katolik ehk katolism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana. Lutherlus ehk kristlik tunnistus, mis on alguse saanud Martin lutheri tegevusest protsestantliku reformatsiooni algatajana. Kalvinism ehk protestantlik usuvool, mille rajas 1536. aastal Johann Calvin. Õigeusk on üks kristluse kolmest põhivoolust Judaism-Maailmas elab miljoneid juute, kellest sugugi mitte kõik ei ole judaistid. Ometi on judaism etnilise religioonina olnud oluliseks teguriks juudi rahvusliku identiteedi säilitamisel läbi
Eesti Liivimaa Kubermangu alla. Muudatusi tehti kohtus, mis oli kolme järguline- meeskohtud(liivimaal maakohtud) Eestimaa Ülemkohus(Liivimaal Liivima Õuekohus) Või võis lõpuks Rootsi kuningale edasi kaevata Muudatuseks võis talupoeg kaevata mõisiniku kohtu, aga seal otsustas raha võitja, mida oli loomulikult mõisnikul rohkem. See muudatus andis mingi moraalse toetuse talupoegadele aint ja nende elu ei läind nii väga paremaks ikka. Eestis oli lutherlus, mis tähendas tähtsaid asju usueluga seoses. Kuna lutherluse üks tähtsaid muudatusi oli emakeelne piibel ja jumalateenistus, siis eesti keelse piibli osaline tõlkimine leidis aset Rootsi ajal . Kuna piiblit hakati valmistama juba eesti keelsena oli vaja ka talupoegi harida, et nad lugeda seda oskaks, mis oli koolide rajamise põhimõte. Nii viidi sisse Rootsi riigi pool rahvakoolide süsteem. 1655 otsustati, et igas kihelkonnas peab olema oma koolmeister
Põhjasõjas veidi kasulikud, kuid raisatud raha üldiselt. Rootsi ajal manufaktuuride rajamine. Suured kästitöö ettevõtted. Rootsi riigi ajal kadus vana tsunftikord, osa säilis, kuid manufaktuurid muutusid olulisemaks. Säilisid aga linnas keskaegsed raed 18. saj teise pooleni. Rootsi ajal veel oluline kultuur ja haridus. Eestlaste haridustase ja lugemis- ning kirjutamisoskus tugines Rootsi ajal tehtud muudatustele. Pärast reformatsiooni ei kinnistunud lutherlus siinsetel aladel. Rootsi riik oli aga täielikult lutherlik riik. Seega oli loogiline, kehtestati lutherlus ning kaotati katoliku usk Eestimaal 17 saj esimesel poolel, teisel poolel Liivimaal ja Saaremaal. Ehitati ka kirikuhooneid maapiirkondadesse ja linnadesse, Rootsi riigi kulul kirikuõpetajate õpetamine. 17 saj. Rootsi aeg on tuntud ka ajaloos kui kõige suurem nõiajahtide aeg. Neid otsiti, sest rahvas pöördus vahepeal muinasusu poole. Kui kirikud hakkasid uuesti
päritoluga, keda eestlased ei usaldanud. Usus olid tähtsal kohal reliikviad, näiteks Kristuse veretilgad, pühakute luud, rõivatükid jms. Neid hoiti kirikutes. Eestlastele saabus ristiusk pikkamööda, alguses segamini, hiljem üha rohkem kristliku usu moodi. 1517. aastal hakkas Martin Luther katoliku kiriku pahede vastu võitlema. Ta algatas liikumise, mida kutsuti reformatsiooniks shk usupuhastuseks. Ta tõlkis ka piibli eesti keelde ja lihtsustas igati ristiusku. Lutheri nimest sai Lutherlus ja see aitas kaasa ka hariduse arengule. Kui Euroopas leiutati XV saj. trükikunst, hakati Lutheri lugemis raamatuid ka eestlastele trükkima. Esimene eesti keelne raamat katekismus, leiti aastast 1535. Mõisted: katekismus lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ja vastuste kujul. reformatsioon usupuhastus reliikvia kirikus hoitav ja austatav ese pühak oma usulise tegevusega silmapaistnud inimene, keda austatakse ka pärast surma. 14. LIIVI SÕDA
Eestlased ristiusustati Tekkisid koormised (loomusrent, künnis, hinnus) Eestlased kaotasid oma maa ja vabaduse 1236. läks Eesti Taani alla Stensby lepinguga 1346- Taani müüs oma valdused maha Saksa ordule. Muinasusundi, ktoliikluse ja lutherluse võrdlus Muinasusun tekkis eesti ala asustusega ning oli siin kuni ristiusustamiseni. Katoliiklus algab koos ristisõdadega u 1208 ja on kuni 16. Sajandini. 1517. Algab Saksamaal Lutherlus.Eestisse jõuab 1523. Põhiliselt jõudis linnadesse. Sakslastest linnakodanikud võyavad lutherluse kõigepealt omaks. Katoliikluses oli üks jumal, pühakud, pühakute päevad, pühakute kalender, kloostrid, reliikviad, missa, teenistus toimus ladina keeles, 7 sakramenti, surnuaiad olid linnades sees. Lutherlus oli emakeeles, kolm sakramenti. 1525 ja 1535- esimesed eestikeelsed raamatud – wanradt ja Koelle. Niguliste pühavaimust. Pöördepunktid Eestis:
kirikupühadest. Keskajale iseloomulikuks peetud vagadus on tegelikkusest kaugel. Nnim. patukahetsusraamatute põhiosa võtsid enda alla seksuaalsed eksimused. Eristati liiderlikkust, abielurikkumist, verepilastust. Nordberg nendib, et pole midagi uut päikese all. Kirikut ei usaldata, vaimulikkonda süüdistatakse ahnuses ja võimuhaiguses- hundid lambanahas. Neg. Suhtumine mitte kirikuinstituts. Vastu vaid vaimulikkonna vastu. Nordberg väidab ka, et Lutheri teesid olid olemas juba 14saj. ja Lutherlus tähendas hoopis väga pika arengu lõpptulemust, mitte millegi uue algust. Feodalismi seostatakse ekspluateerimise ja rõhumisega, kuid süsteem toimis häireteta 400a jooksul, vaevalt oleks see nii olnud, kui feodalism poleks pakkunud ka midagi muud peale rõhumise. Kuningas- vasallid- rahvamass. Tegelikkuses olid kuningal kohustused ka talupoegade ees, pidi neid kaitsma, muretsema ülalpidamist jne. 12 ja 13saj. iseloomustas suur intellektuaalne aktiivsus
See saksa keel saab saksa kirjakeele aluseks. Heine von Klaustil on teos "Michael Kohlhaas". Jutustab talupoegade mässust saksamaal, grupp inimesi, kes rüüstavad mõsat. Üheks tegelaseks on ka Luther, on selgelt näha, kuidas ta üritab talurahvast mõistusele tuua mitte mässama. Üks talurahva juhte Thomas Müntzer, nõudis täielikku võrdsust ühiskonnas. Võimud hukkasid ta ülestõusu mahasurumise järel. Protestantlik kirik ehk lutherlus. Tekib reformimeelne, lutherlik kirik. See levis ka põhjamaadesse, ka Eestisse. Saksamaal on samas siiski ka päris palju katoliiklut alles jäänud. Luther taotles: mitteallumine katoliku kirikule, mitte makse maksta. Tõukeks oli see, et oli hakanud kaubitsemine patukustutuskirjadega. Neid müüdi aemtlikult, nendega võis äritseda. "Tormese Lazarilla" on etendus, kus naerdi ja õhtutati patukahetsuskirjade kaubitsemist (vist). Heine on saksa suur kirjanik, hiline romantik. Kuni 19
Talurahva kultuur rajanes pmst kohalikule kultuurile, talurahva aastasadade pikkused traditsioonid. Peamine välismõju oli kristlus (rooma katoliiklus) ja altes 17. saj luterlus, mis talurahvakultuuri mõjutanud. Eesti aladel alati tähtis olnud kihelkondlikud eripärad (kõnekeeled, murrakud, rahvariided, rahvakombed). Baltisaksa kultuuri selgelt mõjutanud saksa keel ja kultuur kesk-euroopast. Küll ag , oli ka erinevusi. Mis neid kahte ühendas 18 ja 19 saj oli lutherlus. Nt eestlased ja sakslased ppidid ühtemoodi pühapäeval kirikus käima ( kuigi jutlused olid tihti neile erinevad, põhimõtted olid aga sarnased). Rahvaharidus Rootsi aj lõpus 1680-90 toimusid kiired arengud rahvaharidse vallas. Pandi alus esmasele talurahavkoolide võrk eesti aladel. Põhjasõda ja vene õlemvõimu alla minek tähendas olulist murrangut, talurahavkoolid said kannatada ja sellisele tasemele, nagu nad olid 17 saj löpul need jõudsid alles 19 saj alguses
annaabi.ee 
