Geograafia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Maavärinad............................................................................................................................ 4 Litosfäär * Litosfäär maakoor + vahevöö ülemine osa kuni astenosfäärini. -) Ookeanite kohal on paksus 10-15km; mandrite kohal 30-40km tasandikel, ~80km mägedes. -) Ookeanite kohal on ehitus settekivimid/basalt; mandrite kohal settekivimid/graniit/basalt. -) Ookeanite kohal on paksus 3,0g/cm3; mandrite kohal 2,7g/cm3. * Maavärinad * Maavärina kolle on see maavärina keskmine osa maa sees; epitsenter on otse kolde kohal maa peal. -) Esinemine laamade serva aladel. *
MANDRILINE MAAKOOR OOKEANILINE MAAKOOR Koosneb sette,tard,moondkivimist) Basaltse magma tardunumisel tekkinud kivim,süvamere setted Paskem(25-75km) Õhem(40km) uueneb pidevalt 4 miljardit a. vanem 180milj.a vana noorem MAAKOOR- valdavalt tahke ja ränirohke kivimiline kest, mis jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks(20-70km) LITOSFÄÄR- Maakoor koos tugevatest tahketest kivimitest koosneva vahevöö ülaosaga(50-300km) ÜLEMINE VAHEVÖÖ-(10-200km sügavusel) kuum,tihe kivimmass ALUMINE VAHEVÖÖ-(900-2900km sügavusel) tahke,koosneb ränist
käpahoobiga rohi, samblikud, oblikad jms loomakarjustest Paljunemine Paaritusperiood: Poegade arv: märts- mai tavaliselt 2, Tiinus kestab:195- hoolitseb 2a, 265 päeva sündides 450- 900g Okt/nov uuristavad koopad Kas tead, et... Karudel on tundlik haistmine(30km kaug.) Nad võivad joosta 40km/h Nende temperatuur urgudes võib olla 40kraadi välistemperatuurist kõrgem
Second level Third level · USA Fourth level Fifth level · Jaapan ja Hiina Programmid Click to edit Master text styles Second level · 80% Third level eurooplastest Fourth level Fifth level · Päev Max 40km. Palju sõidan autoga? · 15000- 40000 Click to edit Master text styles Second level Third level · 1000 Fourth level Fifth level · 5000 Palju maksab aku!!!! · 200 km. Click to edit Master text styles Second level · 3-8 tundi Third level Fourth level
Pukseerimisel: 50km/h Pukseeitava sedame puhul: 25km/h Suurim lunatud kiirus heades ilmaoludes: 120km/h Asulas lõpetab ristmik kiiruspiirangu. Esmalubade omanikel on suurim lubatud kiirus: 90km/h Sõidukiiruse alandamist: 10km/h võrra või 20km/h võrra. Kerghaagisega võib sõita auslaväliselt teele kehtestatud piirangugtest, ehk maksimaalse kiirusega. Juht kes ei sõida lubatud suurima kiirusega: Tuleb sõida parempoolsel sõidurajal, hoida pikivahet, kui ei võimalda üle 40km/h sõita, tuleb kasutada aeglase sõiduki tunnusmärki. Asulavälisel lõppeb kiirusepiirangu: uus kiirusepiirang ja piirangu lõppu tähistav märk. Tulede kasutamine Valgel ajal peavad põlema: lähi või päevatuled, võib kasutada eemisi udutulesid lähitulede asemel. Valgel ajal hea nähtavusega: lähituled koos ääre ja numbrituledega, päevatuled lähitulede asemel. Pimedal ajal: lähi- või kaugtuled, numbrituled, ääretuled.
Rattareis Kõpu poolsaarel Gustav Adolfi Gümnaasium 6.A Klass Eesmärgid Veeta aega sporti tehes ning samal ajal olles looduses. (Kõpu poolsaare vaheldusrikast loodust) Näha kohalikke vaatamisväärsusi ja ajaloolisi kohti. (Kõpu tuletorn, Kärdla kirik jne.) Läbida rattaga vähemalt 40km. Lõbusalt aega sõpradega veeta. Kohale minek Kõigepealt läheme kaugliinibussiga nr. 705 Kärdlasse. Väljumine 8.00 ja saabumine 12.45. Kärdlast käisime ajaveetmiseks kohalikku kirikut vaatamas ja kõhtu täitmas. Buss Kõpule väljus kell 15.00 ja kohal Kõpul olime 16.45. Kõpul Umbes 17.00 alustasime retke Kõpu bussipeatusest ja sõitsime RMK metsarajale. (Kõpu elupaigatüüpide jalgrattarada)
OTEPÄÄ KÕRGUSTIK Asukoht: Lõuna-Eestis Otepää linna, Valga, Põlva, Tartu ja Võru maakondade aladel. Pindala on umbes 1200km2. Läbimõõt põhjast-lõunasse ja idast-läände on ligikaudu 40km. Kõrgustiku pinna suhteline kõrgus on üle 100 meetri. Peaaegu kõik Otepää kõrgustiku piirid on hästi nähtavad: läänes Rõngu ja Elva org, põhjas Voika-Tatra ürgorg, idas Reola ja Ahja ürgorg,ning kagus liitub Otepää kõrgustik Karula kõrgustikuga. Otepää kõrgustikku saab jaotada kaheks kõrgemaks osaks, mille vahel on põhja-kirde -- lõuna-edela vagumus absoluutkõrgustega 120130 meetrit. Vagumuses asuvad kolm suuremat järve -- Pangodi, Nõuni järv ja Pühajärv
2. Kas Sinu kodukandi omavalitsus kulutab piisavalt raha ühishüvedele ? Põhjenda. Minu kodukant on Vigala vald. Mina arvan, et ühte kohta hoiab elus piisavalt palju tegevusi mida on võimalik ühes kohas teha. Arvan, et meie omavalitsus ei panusta piisavalt. Kaks korda nädalas paariks tunniks käib Raplast politsei töötaja, kui kellegil tekib vajadus konsulteerida või mõni kaebus esitada. Sulgeti ka meie üks perearstikeskustest, nüüd tuleb sõita edasi-tagasi 20km kuni 40km. Mina noor inimene jõuan, aga mis saab pensjonärist või vanurist, kes üksi elab? Mitmeid aastatid tagasi lubatud valgutatud kergliiklusteed keskuste vahele ei ole meie veel näinud. Kümne kilomeetri raadiuses on üks lastele mõeldud mänguväljak. Püüdlused ka meie kodu lähedale mänguväljakut rajada ei ole vilja kandnud,kuna kõik projektid on tagasi lükatud. Vallas on kaks toimivat kooli ja lasteaeda, ka need surutakse kokku tänu raha puudusele.
energiaallikas mis on puhas. Aatomite ühinemisel tekkiv energia on palju suurem kui nende lõhestumisel tekkiv, nii et see oleks suurem saavutus kui tuumaelektrijaam. Üks suurim probleem tänapäeval on auto heitgaasid, mis tekivad nafta saaduse bensiini või diisli põletamise tagajärjel. Nafta varud ei ole lõppematud ja kunagi on vaja uut energiaallikat autodele. Britannias leiutati mootorratas mis töötab puhtalt vesiniku jõul ja suudab liikuda 40km/h või isegi kiiremini. Mootorratas tangib spetsiaalses tanklas mis on tehtud ülikooli poolt. Vesiniku põletamisel ei teki midagi muud kui puhast vett, mida võib isegi juua. Masin ise ei tee mingisugust häält peale vee mulina. Vesiniku leidub igalpool ja seda ei ole väga raske saada. Kuid on üks probleem, inimesed saavad praeguste autodega väga hästi hakkama ja vesiniku hind on umbes sama mis bensiinil. Kui inimesed kasutaksid vesinikuenergiat rohkem, ei oleks nafta
Pariisis otsustati edasi ehitada Louvre Lossi , tööusaldati 1665.aastal prantsuse arhitekdide kätte , kelle hulgas oli ka Claude Perrault(1613-1688).Louvre`i idafassaad sai klassitsistliku lahenduse .Fassaad oli kolmekorruseltine .Alumisele korrusele toetuvad võimsad,üle kahe meetri ulatuvad paarissambad .Fassaadi keskel oleva värava kohal on antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon. Louis 16 otsustab siiski oma peamiseks residendiks ehitada 40km kaugusele Pariisist jääva Versailles´lossi. Sinna koondati kõik prantsuse parimad arhitektid ,maalijad ,skulptorid ja tarbekunstnikud. Juhtivaks arhitektiks sai Jules hardouin-Mansart(1646-1708)(hardu´än mansaar zül.Lossi kogupikkuseks sai 580m.Lossi keskosas on marmorõu. Versaillesi´park. See on hiiglasuur park , mis asub lossi teises küljes. Seda kasutati lossiruumi jätkuna kõiksugu pidude pidamiseks . Park on arhitektuurilise pargikunsti täiuslik näide
On sarnane infrapuna võrkude tehnoloogile Edastuskvaliteet on parem kui infrapuna võrkude puhul Raadioside põhiribas ja lairibas Edastuskiirus on umbes 5Mbit/s Lairibaedastusel in kiirus tavaliselt väiksem kuid, kuid see võimaldab suurema hulga kasutajaid ja kasutatavaid kanaleid. Laiendatud kohtvõrgud Sellist ühendust saab kasutada kuni 5km ulatuses. Kui sellist ühendust kasutada lairibas, siis oleks edastuskaugus umbes 40km. Kasutatakse kahe kohtrvõrgu ühendamiseks erinavates hoonetes. Selleks on vaja eriluba. Bluetooth Bluetooth sinihammas. Selle liidese abil saavad erinavad seadmed omavahel suhelda. Enimlevinud mobiilide juures. Ühendus ei vaja otsenähtavust ja levib hästi läbi takistuste. Bluetooth 2 Seadmed suudavad suhelda asudes üksteised kuni 30 m kaugusel. Seda liidest omavad peaaegu kõik uuemad mobiili mudelid.
.) Maa siseehitus Seestpoolt liikudes väljapoole : 1. Sisetuum(tahke)6378km. 2. Välistuum(vedel) 3. Vahevöö(koosneb kivimitest ja on 3000km paks) 4. ASTENOSFÄÄR(kivimite ülessulamis piirkond, laamad liiguva selle peal) 5. Maakoor Litosfäär-maakoore ja astenosfääri vahel. Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor Paksus Õhem, (5km) Paksem(25-40km) Kivimid Raskem. Nt basalt Kergem(graniit) Vanus Noorem 200milj. Vanem 3800milj. Liikuvus Pidevas liikumises Liigub vähem. Pinnavormid Litosfääri pealispind, pinnamood e. reljeef koonseb erinevatest pinnavormidest. Maa siseenergia(mehhanism) ja päikese kiirguse- ja soojusenergia (murenemine)
Riigi pindala 18 274 km² 45 339 km² Rahvaarv 915 303 1 317 800 Põllumajanduslik maa 23.3% 22.2% kokku Põllumaa 9% 14.9% Püsikultuuride all 4.7% 0.1% Heina- ja karjamaa 9.6% 7.2% Niisutatav maa 40km² 40k m² Fidži 1.) 118 274 km²x23.3%/100%=4257,8km²(põllumajandusliku maa kokku) 2.) 4 257,8 km²/915 303=0.005 km²=0.5 ha Eesti 1.) 45 339 km²x22.2%/100%=100 652,3km² (põllumajandusliku maa kokku) 2.) 100 652,3km²/1 317 800=0.07km²=7 ha Võrrelge oma riikide maakasutust ja tehke järeldused, kummas riigis on paremad eeldused põllumajanduse arendamiseks. Põhjendage.
· The main foundation for the London Eye is situated underneath the A-frame legs; it required 2,200 tonnes of concrete and 44 concrete piles - each of which is 33 metres deep. The second foundation, the tension foundation holding the backstay cables behind the wheel, used 1,200 tonnes of concrete. Interesting Facts · It took seven years and the skills of hundreds of people from five countries to make the London Eye a reality. · You can see around 40KM (25 miles) from the top as far as Windsor Castle on a clear day. · The London Eye welcomes an average of 3.5 million customers every year. · The London Eye can carry 800 passengers per revolution. · Each of the 32 capsules weighs 10 tonnes. It's the same weight as 1,052,631 pound coins! · Each rotation takes about 30 minutes, meaning a capsule travels at a stately 26cm per second. · The height of the London Eye is 135m. · The total weight of the
vahevöö(kivimiline ja tahke), astenosfäär(plastiline) Litosfäär-maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast, on liigendatud laamadeks. Astenosfäär-vahetult litosfääri alla jääv plastne kivimisfäär vahevöö ülaosas, mille peal liiguvad litosfääri laamad. Mandriline maakoor- maakoor mandrite ja mandreid ümbritsevate madalate merede all, keskmiselt 40km paks, kivimikihid on nt settekivimid, graniit, basalt. Ookeaniline maakoor-maakoor sügavate ookeaninõgude põhjas, on mandritest maakoorest tihedam, selle keskmine paksus on alla 10km, kivimkihid-settekivimid, basalt. 2.Kivimiringe- settekivmid,tardkivimid, moondekivimid. Tardkivimid-magma jahtumisel graniit, laavast, basalt, pimss, obsidiaan Settekivimid-kivimite või ainete murenemisel ja settimisel, asuvad maakoore peal.
Põhinõuded tehnoseisundi kohta Pidurid : Efektiivsus määratakse 1. Pidurdusteekonna pikkusega 2. Vähima aeglustusega. Ei tohi kasutada autot, millel: Ø Esineb piduriõli leke . Ø Efektiivsus ei vasta nõuetele . Ø Pidurite ehitust on ilma kooskõlastamata muudetud . Ø Käsipiduri lukustusmebhanism ei tööta . Ø Käsipidur ei hoia täismassiga sõidukit paigal 16% kallakul. Sõiduautol kiiruselt 40km/h kuival teel lubatud pidurdusteekonna pikkus mitte üle 14,5 meetri. Keskmine reageerimisaeg normaalse töövõime korral on 0,8 .. . 1.0 sek. Libedal teel kasutada mootoriga pidurdamist lisaks katkendlikule pidurdamisele . Rool ja rehvid Rool Ei tohi kasutada autot, millel: Rooliratta vabakäik on lubatust suurem Ø SA-10* Ø Buss- 20* Ø VA-25* Rooli detailid on kinnitamata või detailid on deformeerunud .
süvavahevöö (700km sügavusel, tahke), siis astenosfäär (plastiline), siis litosfäär ja siis mandriline ja ookeaniline maakoor. 2. Võrdle mandrilist ja ookeanilist maakoort. Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor Noorem- enamasti alla 200mln aasta vanune. Vanem- enamasti üle 1,5mld aasta vanune. Õhem- keskmine paksus 7km. Paksem- keskmine paksus 40km. Koosneb tard- ja settekivimitest. Koosneb tard-, moonde- ja settekivimitest. Tihedam. Väiksema tihedusega. Saab sukelduda vahevöösse. Ei saa sukelduda. Hävineb ja uueneb. Tekib pidevalt juurde sukeldus- ehk subduktsioonivööndites. 3. Mis on laamtektoonika? Miks laamad liiguvad?
(panevad maapinna lainetama vertikaalsuunaliselt nagu merepinna) Love'i lained(võngutavad maapinda horisontaalselt,risti laine leviku suunaga) 10 kõige tugevamat on olnud 10a jooksul ümber Vaikse ookeani. 2,5-5,4 -purustused minimaalsed,inimene tajub. 7-7,9 ulatuslikud purustused. Üle 8-suured purustused,laastavad *San Francisco 1906 8,3; Tokio 1923, 8,2Eestis: Osmussaar 1976...4,75-lausvaringud pangal; 2004 21 sept Kaliningradist eemal 40km 5,3 Nendega kaasnevad nähtused: *tulekahjud *maalihked *tsunaami *varingud NÕLVAPROTSESSID Nõlvad on enam levinud reljeefivormid. Kõik rejeefielemendid,mille kalle on üle 2% on nõlvad. Nõlv on pind, mida mööda maa ainese edasikandmisel on määravaks Maa raskusjõud. Nõlvade kulutus e denudatsioon on põhiliseks reljeefi kujundavaks teguriks. Selle tulemusel tekib erinevaid setteid, millest võivad tekkida uued pinnavormid.
*Kehtestasid oma võimualal karmi korra *Rakendati sõjakommunismiks nim. Majanduspoliitikat *nende kätte jäid tööstuspiirkonnad nind raudteesõlmed *valged tõrjusid potentsiaalseid liitlasi *valgete tegevus oli kordineerimata *valged ei tunnistanud äärealadel tekkinud riikide iseseisvust 8. Eesti Vabadussõda Punaarmee rünnakuga Narvale 28. nov 1918 algas Eesti Vabadussõda. Suures ülekaalis Punaarmee vallutas 1919 jaanuari alguseks suure osa Eestist (30-40km Tallinnast). Paljud eestlased ei uskunud, et suudavad suurele Venemaale vastu seista, ridele läksid peamiselt vabatahtlikud, kelel hulgas paistsid silma just koolinoored. 1919 algul tuli aga sõjaseisus ootamatu pööre. Eesti väed olid jõudnud organiseeruda, merelt toetas neid Inglise laevastik ja toeks oli ka Soome vabatahtlike saabumine. Eesti kaitseväe juhataja kindral Johann Laidoneri juhtimisel
ka tahkes keskkonnas(kuni 13 km/s) c. Ristilained ehk Slained kivimiosakesed võnguvad risti lainete levimissuunaga, levivad ainult tahkes keskkonnas(67 km/s) 3.Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus? a. maakoor: valdavalt tahke ja ränirohke kivimiline kest, mis jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks. Mandriline mk moodustab mandreid, koosneb sette, moonde ja tardkivimitest(graniit). Paksem kui ookeaniline(umbes 40km), vanus umbes 4 mrd aastat. Ookeaniline mk moodustab maailmamere põhja ning koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Vanus umbes 180 mln aastat ja paksus umbes 11km. b. litosfäär: maakoor koos tugevatest tahketest kivimitest koosneva vahevöö ülaosaga. Hõlmab Maa ülemise kihi 50300km sügavuseni. Alumiseks pinnaks on astenosfääri ülemine pind. c
(2) - * Kõrge rõhk * kõrge temperatuur. 6. Milline temperatuur valitseb Maa sisemuses? - 3500oC. 7. Võrdle mandrilist ja ookeanilist maakoort (graniitne ja basaltne maakoor). - *Mandriline maakoor ulatus 5-80 km, keskmine tigedus 2,7 g/cm3, peamised kivimid on graniit. * Ookeaniline maakoor ulatus 5-20 km, keskmine tihedus 3,0 g/cm3, peamised kivimid on basalt. 8. Kui paks on maakoor tasandike all, kõrgmäestike all, ookeanide all? - * Tasandike all 40km. * Kõrgmäestike all 80km. * Ookeanide all 5-10km. 9. Millist kahte liiki jõud tekitavad ja kujundavad pinnavorme? - * Sisejõud * välisjõud. 10. Millised jõud avaldavad mõju pidevalt, millised toimuvadaeg-ajalt? - * Pidevalt välisjõud (nt. sademed, temperatuuri muutus) * Aeg-ajalt sisejõud (nt. maavärinad, vulkaanipursked) 11. Millised protsessid toimuvad sisejõudude toimel? (3) - * Maavärinad, * vulkaanipursked, * geisrid. 12
Gravivälja muutused. Uuritakse neid laineid mis tekivad maavärinaga. Magnetsfäär magnetiline deklinatsioon täna ligikaudu 11,2 krad. See sfäär kaitseb meid osakeste eest, et need ei satuks meie juurde ja see muutab elu maal võimalikuks. Atmosfäär õhuline Hüdrosfäär veeline Biosfäär Geosfäär Välimine kiht on maakoor, keskmine vahevöö ja sisemine on tuum. Välimine kiht: Tahke kiht on keskmise paksusega 40km. Moho piir ehk piir maakoore ja vahevöö vahel. Maakores eristatakse kontinentaalset ja ookeanilist tüüpi maakoort: settekivimid, graniitne kiht ja basaltne kiht. See on klassikaline vaade maakoorele. Vahevöö: Sügavusel 30-2900km. Vahevöö alumist piiri nimetatakse Gutenbergi pinnaks. Tihedus märgatavalt suurem kui maakoorel. Tuum: 2900-6371 sügavusel. Tuum jagatakse kaheks, sisemine ja välimine. Välimine tuum on oma omaduseltelt lähedane vedelale olekule.
tagasihoidlik, töökas, seesmiselt uhke. 10 aastaselt jääb poiss orvuks ja teda hakkab kasvatama vanem vend Christoph. 15 aastane Lüütseumi õpilasena asub Sebastian ka juba tööle. Et tal oli ilus hääl, mängis hiilgavalt viiulit, klavessiini ja orelit. Võeldi ta meeledi kloostrikooli. 18 aastaselt alustas ta Lüdenburgis elu. Et avardada oma muusikalist silmaringi, kõndis maha pikki kilomeetreid, sest sõiduraha puudus. Hertsogilossi on 90km, suurim linn ja sellesse oli 40km. See oli Bachile parim õpiaeg. Sisemine uhkus, soov rajada oma teekonda. Vaatamata oma töökusele, ei olnud ikkagi Bach meelejärel oma tööandjatele, sest muusika, mida ta kirjutas oli liiga ere ja omanäoline. Sellest ei saadud aru. Siit ka konfliktid tööandjatega. Mitmes Saksa linnas pidas ta erinevaid ameteid: organist (orelimängija), viiuldaja, kapellmeister, kantor (õpetab laule). Elu viimased 27 aastat (jutti) mööduvad Leipzigi
Nüüd tuleb minna „kordusõppustele“ ja nii ma läksingi. Olin siis 27. aastane. 18.08.1987 – 23.10.1987 olin ma siis Tšernobõlis. Natukene üle kahe kuu. Alguses töötasin ma öö valvurina siis nõudepesijana. Minu jaoks oli see üks lolli mängimine. Hiljem hakkasin tööle autosauna kütjana. Iga päev oli sauna päev, et kiiritus maha pesta. See oli 8km kaugusel Tšernobõlist. Hommikuti viidi meid üldse bussiga tööle, 40km kauguselt, kuna seal oli kiirituse tase madalam. Aga elamistingimused olid head ning inimestega suhelda oli ka normaalne, viskasime nalja ja tuju oli üldiselt hea. Toit oli meil ka hea, kolm korda päevas, enamasti kartulipuder, munad ja konservid. Sõid palju ise tahtsid. Kaitseriietust meil midagi erilist ei olnud, marli lapi tõmbasime näo ette aga muud meile ei antud. Dosimeetreid ei olnud meil üldse. „Katusekassid“ pidid ikka iga päev mõõtma
1)Üldökoloogia 2)Autökoloogia-kuidas on üks konkreetne liik ja kuida on tema nõuded keskkonnas 3)demökoloogia-populatsiooniökoloogia, dünaamika(liikumine) 4)sünökoloogia-vaatab liikide vahelisi suhteid mitme liigiliste kooselamise dünaamika 5)geoökoloogia-maastikuökoloogia geograafia ja bioloogia maastikusisesed ja vahelised probleemid 6)globaal ökoloogia-kogu biosföör ja seal toimuvad muutused Biosfäär-maaala kus leiame elu.: 40km /maakoor/20km Mida tähenab Ökoloogia? *mõiste ökoloogia kasutusel 1866.a *Esmakasutaja sakslane Ernst Henckel Ökoloogiline ja keskkonnakaitselise mõtlemise kujunemisest. 1) varajane looduskaitse 2) dateeritud looduskaitse 3) klassikaline looduskaitse 4) teadliklooduskaitse Varajane looduskaitse. *looduslike rituaalide sõilitamine iidsetest aegadest tänaseni *eestalstele ,kui metsarahvale olid paljud puud salud(hiied), allikad,kivid, jõed,järved, pühadpaigad
Peegeldunud impulss on piisavalt suure amplituudiga vaid sel juhul kui liini sisend-takistus ebahomogeensuse kohas oluliselt erineb liini lainetakistusest. Märgatava suurusega peegeldunud impulss tekib isolatsioonitakistuse vähenemisel 1000 W-ni (tavatakistust mõõdetakse sadades MW). Seetõttu on liini isolatsioonirikked kergemini leitavad alalisvooluga mõõtes Impulssmeetodit saab kaabelliinidel kasutada mõõtekaugustel kuni 40km Kasutatakse ka mõõteskeemi, mille juures mõõteriista sisend ja väljund on lahutatud Rikkekoht optilises kaablis Rikkekoha leidmine optilistes kaablites toimub sarnaselt impulssmeetodi kasutamisega vaskkaablites Mõõtmistel võetakse arvesse optilise signaali levi iseärasused Tähistusi skeemil: SIG - sondeerimisimpulsside generaator
tuuma. Maakoor Maakera pindmine kiht. Mandrite kohal paksust 40km, ookeanide all aga 5 km. Temperatuur maakoore sees tõuseb, küündides 13 km sügavusel 200ºC. Litosfäär on Maa väline tahke kivimkest.
Tagarataste suurema rõhu korral paraneb ka juhitavus roobastega teel. Sõidukil tohib kasutada valmistaja tehase poolt ette nähtud rehve. Kui rehvis on ettenähtud vähem rõhku siis selle veere takistus on suurem, rehv kuumeneb ja kulub rohkem, rehvi muster kulub kiiremini ja selle rehvi karkass saab vigastada. Rehvi veere takistuse suurenemisel on bensiini kulu tunduvalt suurem. Näidikud ja hoiatus tuled peavad olema töökorras. Kui pidurdus teekond kuival teel kiirusega 40km/h on pikem kui 13.2m täiskoormaga 14.7m pole pidurid heas korras, vajab remonti seda kontrollib tehnoülevaatus. Kiirus 15km/h või väiksem peaksid ABS piduritega auto rattad järsul pidurdusel hakkama lohisema. ABS piduritega auto armatuurlaual peaks olema rikke signaal tuli. Liikluseeskirja järgi ei tophi autoga edasi sõita, kui pidur ei tööta, kui rool ei toimi, saju ajal ei tööta juhipoolne klaasipuhastaja. Rehvid Talverehvid on kohustuslikud detsembrist märtsini
........................... 11 Loomastik.......................................................................................................... 11 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 13 2 Asend Otepää kõrgustik asub Lõuna-Eestis Tartu, Ötepää, Põlva, Võru ja Valga maakondade aladel, mille pindalaks on 1247km 2, läbimõõduga ligikaudu 40km. Kõrgustikku piiritleb usna hästi 88meetri samakõrgusjoon. Loode- põhja ja ida poolt piirab Otepää kõrgustikku Ugandi lavamaa, edelast Valga nõgu, lõunast Karula kõrgusik ja Võru-Hargla nõgu. Samuti saab Otepää kõrgustikku hõlpsasti piiritleda ka sealt, kus ürgorud tähistavad kõrgustiku piiri või kulgevad sellega paralleelselt nagu Rõngu ja Elva org läänes, Voika-Tatra ürgorg põhjas, Reola ja osaliselt Ahja ürgorg idas. Keerukam on
Sellepärast ei tohi lasta mootoril- loomulikult ka katalüüsmuundurita auto omal- töötada suletud ruumis ega inimestel viibida tühikäigul töötava mootori lähedal. Katalüüsmuundurit võib kahjustada etüülbensiini kasutamine ja mootori halb käivitumine. Mootori ülekoormamise tagajärjel võib tekkida tugev detonatsioon, esineda löökkoormusi jõuülekandes ja väheneda veojõud. Näiteks käsilülituskäigukastiga mootori ülekoormamist põhjustab sõitmine väikese kiirusega (30-40km/h), kui sisse on lülitatud kõrgem ülekanne (4.või 5. käik). Jõuülekanne- edastab mootori pöördemomendi veoratastele. Siduri- ülesanne on mootori lühiajaline lahutamine jõuülekandest, mootori ja jõuülekande sujuv ühendamine ja manööverdamisel auto liikumiskiiruse reguleerimine. Libiseva siduri puhul mootori pöörlemissageduse tõustes sõidukiirus väheneb. Mittelahutava siduri puhul lülituvad käigud raskesti.
Õhku leidub ka pinnases. Mida sügavamale minna, seda vähem on seal hapnikku ja suurem on süsihappegaasi hulk.Samuti on õhk erinev sooe ja põldude pinnal - soos leidub gaase, mis põllul puuduvad. Maapinna lähedal õhust on leitud ka vähesel määral osooni. See on iseloomuliku lõhnaga gaas, mis tekib orgaaniliste ainete hapendumisel ja äikese ajal. Seda on rohkest okasmetsade kohal. (siiski väga vähe, 0,0000002%, kõige rohkem 25-40km kõrgusel.) Osoon on oma vähesusele vaatamata tähtis gaas.Ta neelab päikese ultraviolettkiiri ja takistab nende maapinnale jõudmist. Samuti ei lase ta maapinnast lahkunud kiirgusel maailmaruumi hajuda. Soojuskiirguse lahkumisel atmosfäärist langeks õhutemperatuur ligikaudu 7kraadi võrra. Õhkkonna sfäärid Keemiliselt koostiselt on atmosfäär maapinnalt kuni ülemise piirini võrdlemisi ühtlane, jaguneb ta siiski sfäärideks, mis erinevad füüsikaliste omaduste poolest.
Laterna tähised on kantud hajutile või kerele. Euroopa laterna E-tähele järgnev number näitab valmistajariiki. Kui tähe all leidub nool, mis suundub hajutile vaadates paremale, on element ette nähtud vasakpoolseks liikluseks. Kahe teravikuga noole korral tohib laternat kasu tada nii vasak- kui parempoolse liiklusega riikides. Hajutite ja lampide numbrid ei pea olema ühesugused. Kolm nurk, mille sees on täht T, tähendab, et latern on ette nähtud masinatele, mille kiirus ei ületa 40km/h. Autolambid. Autodel on põhiliseks valgusallikaks 12-või 24-V nimipingega hõõglambid (joon. 5.3). Need koosnevad soklist ja klaaspirnist või silindrist, milles asub volframist hõõgniit. Voolu toimel see kuumeneb ja kiirgab seda tugevamat valgust, mida kõrgem on hõõgniidi temperatuur. Et lamp läbi ei põleks, on pirnis õhu asemel inertgaas. Sellest hoolimata ei tohi temperatuur ületada 2700°C.
kiideti heaks iseseisvusmanifest. See loeti ette 23. Veebruaril Pärnu „Endla“ rõdult ning kuulutati välja Eesti Vabariik. 15. Miks ja milliste sündmustega algas Eesti Vabadussõda ning kui suure ala vallutas Punaarmee? Saksamaa kapituleerus 11. novembril 1918, Venemaa tühistas Bresti rahulepingu. Punaarmee koondus Narja jõe taha. 1818 vallutas Punaarmee Narva, 1819 vallutas Punaarmee 2/3 Eestist. Punaarmee 30-40km kaugusel Tallinnast. 16. Milliseid samme astus EV valitsus, et peatada Punaarmee pealetung, kust saadi abi? 1919. aasta algul tuli sõjategevuses aga ootamatu pöörde, Eesti väed olid jõudnud organiseeruda, neid julgestas merelt Inglise laevastik, rahva moraali tõstis ka Soome vabatahtlike saabumine. Eesti kaitseväe juhataja kindral Johann Laidoneri juhtimisel läksid eestlased vastupealetungile ning paiskasid jaanuari lõpuks punaväed Eestist välja. 17
Sõidukil tohib kasutada valmistajatehase poolt ettenähtud rehve, mis peavad olema ilma vigastusteta ja õige mustrisügavusega: Kui rehvis on ettenähtust vähem rõhku, siis sellise rehvi veeretakistus on suurem. Rehv kuumeneb rohkem ja kulub. Rehvi muster kulub kiiremini. Ja selle rehvi karkass saab vigastada. Pooltühja rehvi veeretakistusena on bensiinikulu tunduvalt suurem. näkdkkud ja hoiatustuled peavad olea´ma korras. Kui pidurdusteekond kuival kõvakattega teel kiirusel 40km/h on pikem kui 13,2m. täiskoormaga sõiduautol 14,7m, pole pidurid heas korras, vaja remonti. Seda kontrollib tehnoülevaatus. Kiirus 15km/h või väiksem peaksid ABS pidrutega autorattad järsul pidurdusel lohisema. :D:D ABS pidrutega armatuurlaual peaks olema rikkesignaaltuli. LE järgi ei tohi edasi sõita, kui pidur ei tööta, kui rool ei toimi, saju ajul ei tööta juhipoolne klaasipuhasti. Talverehvid on kohustuslikud detsembrist märtsini. Lamell on naastrehvist vaiksema veeremisega.
Mustsegust katted tuleb pinnata mitte varem kui 2 nädalat pärast valmimist ja enne talveperioodi saabumist. Vedu Asfaltsegu veo üldnõuded: · Veoki kast peab olema puhas. · Veol ei tohi segu maha pudeneda ega kihistuda. · Asfaltsegu koormad tuleb katta. · Mitte kohandatud veokidega (kandiline kastipõhi): ei loeta sobivaks asfaldiveoks. SMA-kuni 20km. AC- kuni 50km. · Kohandatud veokid (ümardatud kastipõhi): SMA kuni 40km. Ülejäänud kokkuleppel tellijaga. ( fikseeritakse töövõtulepingus). Laotamine. Asfaltsegu paigaldatakse kuivale ja puhtale aluspinnale. Aluspindade kõrgused, kalded ja tasasus peavad olema kontrollitud ja nõuetekohased. Aluspinna pikiroopad ja löökaugud tuleb enne katte paigaldamist parandada. Higistavad kohad tuleb kõrvaldada. Lahtised praod täita. Aluspinna ebatasasused mõõdetuna 3m latiga tohi ületada 10mm. Töö nr.7 1
tegelikkuses eksisteeriv erinevus 33 kraadi tekib tänu atmosfääris toimivale kasvuhooneefektile. Osa saabuvast lühilainelisest päikesekiirgusest neeldub maapinnas ja soojendab seda. Atmosfääri puudumisel on lühilainelise kiirguse neeldumisest tingitud soojenemine ja maapinna soojuskiirguslik jahtumine tasakaalus. Maa koor moho ülemine vahevöö alumine vahevöö välistuum vedel välistuum tahke sisetuum Mandriline maakoor koosneb: - Mandriline: 40km kivimid: graniit, diotriit - Ookeaniline 7 km Kivimid: basalt Laamade vahelised liikumised: - Lahknevad laamad (lõhevulkaanud - Põrkuvad laamad (kihtvulkaaid) - Nihkuvad laamad Ookean ookean konvergents, tekivad vulkaanilised saarestikud ja süvikud nt jaapani saarestik Ookean-manner konvergents, tekivad vulkaanilised mäestikud ja süvikud nt Andid Manner-manner , tekivad kurdmäestikud Vulkanism protsesside kogum, mis hõlmab 1) magma teket, 2) selle liikumist
Keskahelikud ja subduktsioonivööndid. Ookeaniline 3-10km. Keskmine 7km. Moodustub ookeani keskahelikes ookeanipõhja avanemisel, kus osa ülessulanud vahevöö ainest pressitakse avanevatesse rifivöönditesse. Setteline ja basaltne (padilaavad, daikide kihid, massiivne gabro. Ookeaniline koor tekib ookeani keskahelikes ja vajub läbi astenosfääri ning sukeldub vahevöösse subduktsioonivööndites. Kontinentaalne - ~40km. Settekivimid, basalt-gabriidsed, graniitne kiht. Kokku pandud erineva vanusega plokkidest, väga vana vanem kui ookeaniline maakoor. 11. Isostaasia mõiste ja sisu? Isostaasia astenosfääri ja temal ujuva litosfääri kivimite (kivimiplokkide) vaheline üldine gravitatsiooniline tasakaal. Sisuliselt jäigad maakoore tükid ujuvad vahevööl. 12. Maa ja Maakoore enamlevinud keemilised elemendid? O, Si, Al, Fe, Ca, Na, K, Mg, H ... 13
Kolmandad väitsid, et kuna Süürial on oma piiride taga tugevad kaitsepositsioonid, siis oleks parem (tulevikus võimaliku sõja korral) ka ise Golani kõrgendikesse kaitsepositsioonidele jääda. Peaminister Golda Meir aga otsustas, et järgneval päeval alustab Iisrael Süüriale pealetungi. 11-14 oktoober tungis Iisrael Süüriasse, vallutades ca 32km2 suuruse ala Bashanis, sealt said nad suurtükkidega pommitada Damaskuse eeslinna, mis asus kõigest 40km kaugusel. Jordaania ja Iraak alustasid vastupealetungi (Jordaania küll otseselt ei rünnanud Iisraeli, aga ta saatis vägesid Süüriasse). Iraagi väed, mis Golani'sse tungisid olid Iisraelile suureks üllatuseks, sest arvati, et juhul kui Iraak pealetungi alustaks, siis saadaks sellest vähemalt 24h enne teada. Selline üllatusmoment sundis ründava Iisraeli väe paar kilomeetrit taanduma (et neid ümber ei piirataks).
Astenosfäär ookeanite all ~50 km, mandrite all ~200km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö maakoore ja tuuma vahele jääv maa kivimikest Mandriline maakoor mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40km, mägede all 60-70km paksune. Ookeaniline maakoor ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltseist kivimitest koosnev keskmiselt 11 km paksune koor. Kurrutus kivimite lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon. Murrang - rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine (murrangupinnaga paralleelne liikumine) üksteise suhtes. Magma - Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Laava - vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud
Kr 2. Termopüülide lahing augustis 480 e.Kr 3. Salamise merelahing septembris 480 e.Kr MARATHONI lahing · Esimesed K-P olulisem lahing · Marathoni lahe rannal vastamisi · Dareios I Pärsia väed · Ateena maaväed · Lahingu võti · Eesmärk hävitada Pärsia tsenter-faalanks · Kreeklaste tiibrünnak · Hukkunuid · Pärsial ligi 6500 meest · Ateenlastel 200 meest · Ajalooline kuulsus-40km Marathonist ateenasse · Abipalve Spartasse-200km · Ateena armee tagasimarss linna-Pärslaste rünnakut ootama · Ateena täielik triumf TERMOPÜÜLIDE lahing · Kahe mäe vaheline org,otsetee ateenasse · Kuulsaim lahing Kreeka ajaloos · Pärslaste kahe rinde rünnak · Liitlasvägede reetmine · Pärsia täielik triumf SALAMISE MERELAHING · Jätk termopüülide lahingule · Pärsia suurrünnak kreeka linnriik vallutamiseks
aastat vana. Ookeanide keskahelikes toodetakse uut ookeaanilist maakoort. Seal tõuseb magma maakoore pinnale, jahtub ja tardub, moodustades maakoore. Magmat tõuseb keskahelikest järjest juurde ja surub äsjamoodustunud maakoort keskahelikust järjest eemale. Selle protsessi käigus maakoor jahtub ja tiheneb veelgi ning tema peale hakkavad kogunema setted. Kontinentaalne Mandrite alune maakoore tüüp. Mandrilise maakoore paksus on 25- 70km, keskmine ~40km, mis on tüüpiline settelavadele ehk platvormidele. Vanus võib ulatuda lausa 4 miljardi aastani. Mandriline maakoor on väiksema tihedusega kui ookeaaniline maakoor, mis takistab tema vahevööse tagasi sukeldumist. Moodstab 40% kogu maakoorest. Settekivimid, basalt-gabriidsed, graniitne kiht (koosneb peamiselt ränirikkaist kivimitest). Kokku pandud erineva vanusega plokkidest. 8. Isostaasia mõiste ja sisu? Isostaasia Isostaasia mõte seisneb selles, et suurema
rohkem rannikul,seotud merega Kõrgmäestikus jahe ja niiske ning väga muutlik ilm. 44. Maa ehitus Ülesehitus: Maakoor ülemine vahevöö(litosföör-tahke osa ja astenosfäär- poolvedel kiht) alumine vahevöö tuum(vedel ja tahke tuum) 45. Maakoor ja selle ehitus Maakoord on valdavalt tahke ja ränirohke kivimiline kest, mis jaguneb mandriliseks ja mereliseks. Mandriline maakoor moodustab mandreid ja keskmine paksus on 40km,põhiline koostis osa on graniit. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest 46. Laamtektoonika ja sellega seotud elemendid ja nende liikumine Laamtektoonika loob aluse vulkanismi,maavärinate,mäetekke jms. Laamade vahelised piirid jagunevad kolmeks: a) põrkuvad(konvergentsed),kaks laama liiguvad kokku b) lahknevad(divergentsed), ookeani keskahelik c) nihkuvad(transformsed) murrangud
kontinentaalne ja ookeaniline maakoor, litosfäär, astenosfäär, Moho pind, vahevöö, välistuum, sisetuum Laamad ja nende liikumine- Konvektsioonivoolud- Mandriline maakoor- keskmine paksus 7km(3-10). Peal õhuke setteline kiht, all basaltne- gabroidne kiht. Maksimaalne vanus ainult 180milj aastat, kuna ookeanide keskahelikes tekib pidevalt maakoort juurde ja samas kaob osa subduktsiooni käigus. Kontinentaalne maakoor- keskmine paksus 40km(25-90), settekivimite kompleks, graniitne kiht, basalt-gabroidne kiht (selge erinevus graniitse ja basaltse kihi vahel viitab nende diferentsatsioonile Maa varajases minevikus.) vanus 3,8-2,5 mld aastat. Sisaldab palju rohkem kvartsi kui Ookeaniline maakoor - seega allub ta deformatsioonidele palju kergemini(sest Si allub plastilistele deformatsioonidele juba madalatel temperatuuridel) Litosfäär on maa väline tahke kivimkest, mis ,,ujub" astenosfääril, on jäik, tükeldatud laamadeks,
Samas tuleb tunnistada, et meeste seas on see ala veel tunduvalt levinum, kui naiste. Seda fakti tuleb samas aga tunnistada enamus spordialadel. Eesti populaarseim rattavõistlus on suvelõpu suur elamus- Tartu Rattamaraton. See on ühtlasi ka nüüdisaja rahvarohkeim võistlus, kus aastalt- aastasse osavõtjate arv kasvab. Üle 3000 võistleja stardikoridori mahutamine ei ole korraldajatele enam probleemiks. Alates 2006. aastast on pikem distants 87km ja lühem 40km mööda künklike Lõuna- Eesti kupleid. See on elamus omaette, sest olen ka ise 5 korda pikemal distantsil oma tulemusi parandamas käinud. Eesti tuntuim jalgrattur on vaieldamatult Jaan Kirsipuu. Teda nimetas 90% vastanutest. Oma tuntuse on ta saavutanud tänu väga edukale esinemisele välismaal, rääkimata kohalikset võistlustest. Läbi aegade Eesti üks edukaim profirattur. On olnud palju teleekraanil, ajalehtedes ja muial. Kindlasti suureks eeskujuks kõigile rattasõpradele.
Välistuum vedelas faasis ja sisetuum vedelale lähedases olekus. 28. Ookeaniline ja Kontinentaalne maakoor nende paksused ja üldine ehitus ning erinevused? Ofioliitne kompleks? Ookeaniline maakoor keskmine paksus 7km(3-10). Peal õhuke setteline kiht, all basaltne- gabroidne kiht. Maksimaalne vanus ainult 180milj aastat, kuna ookeanide keskahelikes tekib pidevalt maakoort juurde ja samas kaob osa subduktsiooni käigus. Mandriline maakoor keskmine paksus 40km(25-90), settekivimite kompleks, graniitne kiht, basalt-gabroidne kiht (selge erinevus graniitse ja basaltse kihi vahel viitab nende diferentsatsioonile Maa varajases minevikus.) vanus 3,8-2,5 mld aastat. Sisaldab palju rohkem kvartsi kui Ookeaniline maakoor - seega allub ta deformatsioonidele palju kergemini(sest Si allub plastilistele deformatsioonidele juba madalatel temperatuuridel) 29. Ookeanikoore tekkimine ja ookeanikoore hävimine ookeani keskahelikes ja subduktsioonivööndites
pukseeritava seadme veol, õuealal, õppesõidul, bussil (seisvad sõitjad), veoautol (inimeste veol), mopeed, pisimopeed, liikurmasin, tasakaaluliikur, maastikusõiduk). Asulas: 50km/h Asulavälisel teel: 90km/h Jääteel: 10-25km/h või 40-70km/h, kui jää paksus on kuni50cm. Jää paksusel üle 50cm on suurim lubatud sõidukiirus 70km/h. Pukseerimisel: 50km/h Pukseeritava seadme veol: 25km/h Mopeed: 45km/h Pisimopeed: 25km/h Liikurmasin: 40km/h Tasakaaluliikur: 20km/h Maastikusõiduk: 50km/h (LS § 15 lg 1) 38. Selgita kiiruse mõõtetulemuse arvutamise põhimõtted. Lõplikuks mõõtetulemuseks on kiirusmõõturi lugem, millest lahutatakse laiendmääramatus. (Määrus ,,Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisel" § 9 lg 5) 39. Selgita alkoholi piirmäära ületamist ja joobeseisundit? Piirmäära ületamine: Alkoholipiirmäära ületamisel on juhi:
Vana-Rooma kehaline kasvatus: 1)Sõjalis-kehaline kasvatus, ettevalmistus sõjategevuseks. Võisteldi rituaalsetel pidustustel ja tseremooniatel. Lõuna-Itaalias tegutsesid palestrad ja gümnaasiumis, kus harjutati kreeklasele omaseid harjutusi (jooksmine, ratsutamine, kaarikusõit, mõõgavõitlus, maadlus, sõjatantsud) 2)Sõjaline-kehalis kasvatus spets sõjaväelaagrites. Treeniti: jooksmist, hüppeid, takistuste ületamis, kiirrännakuid(30-40km kandes 25-30kg varustust 6km/h). Ülemklassi kehalised harjutused meelelahutuseks: joosti, hüpati, pallimängud, jahtimine ja kalapüük. Aia- ja põllutööd. Lihtrahvas võis vaatemänge vaatama minna(gladiaatorid) ja käia termides (saunad). 3) Rajati palju suurejoonelisi meelelahutuslikke ehitisi. Gladiaatorite võitluste julus vähenes. 404. a keelati. 4-5 saj hakati korraldama vabade kodanikke võistlusi. Langusperioodil võistluspaiku suleti, ristiusk ei soosinud.
reformidega. IdaEuroopas püsisid pärisorjuslikud suhted 19. sajandi alguseni, Venemaal kaotati see alles 1861. aastal. Kaubateede ümberpaiknemine: Uued kaubateed koondusid Atlandi ookeani ranniku sadamatesse: Lissaboni ja Sevillasse, hiljem ka Amsterdami, jättes tagaplaanile seni domineerinud Vahemereäärsed linnad ning üle Alpide kulgevad kaubateed. Sisekaubanduses muutuvad oluliseks jõed ja kanalid. Louis XIV rajas 40km pikkuse lõunakanali, mis läbi EdelaPrantsusmaa kulgedes ühendas Vahemerd Atlandi Ookeaniga. Koloniaalkaubandus: Kolooniatest oli import suur, kuid eksport väike. Euroopast eksporditi kaupa Aafrikasse, sealt võeti peale neegerorjad, kes viidi Ameerikasse, 7 kuna seal oli vaja tööjõudu ning siis Ameerikast kaupadega tagasi Euroopasse, nn. kolmnurkkaubandus
tapeti saadikud ära nagu Spartaski. 490 Maratoni lahing, kus ateenlased pm üksinda. Spartalased lubasid ka tulla, nad olid pm liitlased. Spartalased olid väga jumalakartlikud ja nende jaoks oli tähtis Apolloni pidustused, niiet lubasid pärast pidustusi tulla. Ateenlased ei oodanud Sparta abiväge ära, nad ründasid ja saavutasid ka ilma võidu. Pärslased said lüüa, nad purjetasid Ateena alla kähku, et hoopis sealt ära vallutada Ateenlased olid aga linna jõudnud tagasi (40km). See oli ateenlaste suurvõit. Sellel oli ka murrangupunkt, kuna enne seda oli kahtlus, kas olla paindlik või jäik pärslaste poole pealt, selle lahinguga tehti aga otsus. Ateenas sees tekkis paanika, et on olemas pärsiameelsed, kes on valmis pärslasi võimule aitama. See tekitas poliitilise nõiajahi. Pärsia ja türannia vastases patriootlikus õhkkonnas hakati esmakordselt ja palju kasutama ostraktismi, e 10 a pagendust. Süüdistused lendasid igale poole.
annaabi.ee 
