Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ühiskond ja rahvastik (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milliseid probleeme näed ?
  • Millise ühiskonnamudeliga on tegemist ?

2. Kas Sinu kodukandi omavalitsus kulutab piisavalt raha ühishüvedele ? Põhjenda.
Minu kodukant on Vigala vald. Mina arvan, et ühte kohta hoiab elus piisavalt palju tegevusi mida on võimalik ühes kohas teha. Arvan, et meie omavalitsus ei panusta piisavalt. Kaks korda nädalas paariks tunniks käib Raplast politsei töötaja, kui kellegil tekib vajadus konsulteerida või mõni kaebus esitada. Sulgeti ka meie üks perearstikeskustest, nüüd tuleb sõita edasi-tagasi 20km kuni 40km. Mina noor inimene jõuan, aga mis saab pensjonärist või vanurist, kes üksi elab?
Mitmeid aastatid tagasi lubatud valgutatud kergliiklusteed keskuste vahele ei ole meie veel näinud. Kümne kilomeetri raadiuses on üks lastele mõeldud mänguväljak. Püüdlused ka meie kodu lähedale mänguväljakut rajada ei ole vilja kandnud,kuna kõik projektid on tagasi lükatud.
Vallas on kaks toimivat kooli ja lasteaeda, ka need surutakse kokku tänu raha puudusele. Ei tea kelle tegemata töö see on või miks nüüd just raha puudub.
Kohalikud inimesed eesotsas meie kultturialal töötavate inimestega korraldavad üritusi, mis on väga tore ja mis hoiab meie kodukoha veel elavana. Kuid ka namad kurdavad, et raha on vähe ning antakse näpuotsaga.
3. Analüüsi Eesti rahvastikupüramiidi . Milliseid probleeme näed ?
Eeldused:
  • summaarne sündimuskordaja tõuseb pidevalt ja jõuab 2047. aastaks kahe lapseni naise kohta;
  • suremus väheneb;
  • oodatav eluiga sünnimomendil pikeneb 2050 . aastaks naistel 80,44 ja meestel 78,36 aastani;
  • rännet ei toimu või sisseränne tasakaalustab väljarände.

Kuni aastani 1993 rahvaarv järjest kasvas, misjärel hakkas uuesti langema . Aastaks 2050 on prognoositav rahvaarv juba sama mis aastatel 1962 kuni 1964, jäädes 1.2 miljoni inimese juurde. Prognoositav meeste suremuse iga on madalam aastaks 2050.
4.Kas samasooliste abielu võiks Eestis seadustada ? Põhjenda.
Mina arvan, et see ei ole eluliselt oluline. Eestis on alati austatud pere traditsioone. Peremudel võiks olla ikka ema-isa ja laps/lapsed. Eestlased ei ole eriti dolereerivad sedasorti suhete suhtes. Mida aeg edasi, seda nii öelda ,,normaalsemaks,, sellised samasooliste suhted muutuvad ja ühiskond muutub sallivamaks. Noored kui ka vanemad on sellest teemast teadlikud, vanemad on sellele kindlasti rohkem vastu kuna perekonna mudelit ja traditsioone austatakse rohkem. Noored selle eest julgevad endale tunnistada,et armastavad hoopis samast soost inimesi.
Mina jääksin sellel teemal veel erapooletuks. Kuna olen ise õnnelikus abielus ning kolme lapse ema ning tunnen perkonnaõnne, siis arvan, et ka teistel on selleks õigus, olgu ta siis samasooliste suhe või mitte.
5. Millise ühiskonnamudeliga on tegemist ? Täida tabeli viimane lahter .
Tabel. Hõive majandusektorites tööjõust %- des:
RIIK
Põllumajandus
Tööstus
Teenindus
Ühiskond
Hiina
39,5
27, 2
33,2
Info- ja Teadmusühikond
Etioopia
85
5
10
Industriaalühiskond
USA
0,7
20,3
79
Postindustriaalne ühiskond
Eesti
2,8
22,7
74,5
Postindustriaalne ühikond
India
52
14
34
Industriaalühiskond
Ühiskond ja rahvastik #1 Ühiskond ja rahvastik #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-12-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor robla Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Lastekaitse seaduse hindamine
103
pdf

Lastekaitse seaduse hindamine

Uuring viidi läbi Riigikantselei tellimusel tarkade otsuste fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi toel. Projekti algataja ja koostööpartner on Sotsiaalministeerium. Uuringu koostas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Uuringu autorid: Kerly Espenberg (projektijuht ja analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kadri Lees (analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kati Valma (ekspert-konsultant) Katrin Laur (ekspert-konsultant) Kiira Nauts (ekspert-konsultant) Merle Linno (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine, raporti koostamine) Judit Strömpl (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine) Uuringumeeskond tänab kõiki eksp

Sotsiaalse analüüsi alused



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun