Värsiraamatuid avaldati 20 ja 30ndatel vähe. E. Enno ja J. Oro looming jäi neil aastatel laialipillatuna perioodikasse. Lasteluule raamatuproduktsiooni ei tule erilist muudatust ka 30ndatel. 20 ja 30ndate eesti lasteluule suuremad saavutused on seotud E. Enno ja J. Oro nimega, kes viljelesid peamiselt lapse ja looduse suhteid puudutavaid teemasid. Kahe nimetatud luuletaja kõrval jätkasid lastevärsside kirjutamist ka K. E. Sööt ja R. Kamsen. Ernst Enno (1975-1934) tuli lastekirjandusse peaaegu üheaegselt K. E. Söödiga. Mõlemad tegid kaastööd ,,Lastelehe" esimestele aastakäikudele ning kujundasid sealtpeale eesti lasteluule kõrgtaset aastakümnete vältel. E. Enno
teised elavad le ebasoodsa kuivaperioodi maa-alustes silitusorganites. Loomad: Nrilised, roomajad, mblikud, skorpionid, krberebased, hnid, antiloobid. Kohanemine eluks vndis: veevaene keskkond, ine eluviis, pevase kuumuse eest otsivad varju maa sees. Paljud jvad suveunne Inimtegevus: Liigid: 1) Liivakrb 2) Kivikrb 3) Savikrb 4) Lssikrb 5) Soolakrb Keskkonnaprobleemid: lekarjatamine, krbestumine, puude ja psaste maha vtmine Vahemereline mets ja psastik: Levivad: 30ndate ja 40ndate laiuskraadidel, vahemere res - tiilis, californias ja austraalias. Kliima: Valitseb kuiv ja pikeseline suvi(+20+35kraadi) ning jahe ja vihmane talv. Sademeid 300-500 mm/aastas Suvel mjutavad troopilised humassid ja talvel mjutavad parasvtme humassid. Mullad: Pruunmullad, vheviljakad. Taimed: Salvei, rosmariin, oleander, tamm, seeder, oliiv e. lipuu, loorber Kohanemine eluks vndis: taluvad hsti puda, Loomad: Mgilambad, pekaarid, rebane, ilves, mger, hirved
1930ndate põhiseaduslik kriis kui murdepunkt Eesti ajaloos Eesti Vabariigi peatse sajanda sünnipäeva puhul on paslik heita pilk toimunud sündmustele, et neist õppides targemana tulevikule vastu seista. Palju on olnud häid hetki - Eestit teatakse uuendusmeelse riigina; palju on olnud halba - sõjad, kriisid, võõras võim. Siiski pole see alati võõras võim olnud, kes meid endid piiranud on. Kuidas muutis 30ndate põhiseaduslik kriis Eesti ajalugu? 1930. aastate alguses olid arutelud põhiseaduse muutmise ümber muutunud väga teravaks, sest mitu järjestikust valitsust ei suutnud Eestit majanduskriisist välja tuua ja "poliitiline lehmakauplemine" muutus rahva seas üha ebapopulaarsemaks. 1933. aasta oktoobris heakskiidetud põhiseaduse paranduste kohaselt tuli riigivanem valida otse rahva poolt viieks aastaks. Riigivanemal oli õigus anda seadusi oma dekreetidega, saata Riigikogu ennetähtaegselt
Vahemereline põõsastik ja mets Külli-Triin Laanet, 8.k Sisukord Sisukord Asukoht Kliima (pildid nr. 1 ja 2) Loomastik (pilt nr. 3) Taimestik (pilt nr. 4) Inimesed vahemerelises vööndis Mida Vahemere maad pakuvad (pildid nr. 5 ja 6) Pildid Kasutatud materjalid Asukoht Vahemereline põõsastik ja mets levib 30ndate ja 40ndate laiuskraadide vahemikus. See levib paikades, kus on soe, päikseline ja kuiv suvi ning vihmane talv. See paikneb põhja- ja lõunapoolkera lähistroopikas. See vööde esineb Euroopa lõunaosas Pürenee, Apenniini ja Balkani poolsaarel, Aafrika põhja- ja lõunarannikul, Põhja-Ameerika läänerannikul (California osariigis), Lõuna-Ameerika läänerannikul (Tsiili keskosas) ning Austraalia edelarannikul. Kliima
Taimestik : Enamus kõrrelised. Tihe ja tugevasti põimunud juurestik. Mullad : Ferralliitmullad. Loomastik : Liigirikas loomastik. Palju rohusööjaid imetajaid. Inimesed : Tihe rahvastik. Suurtes istandustes kasvatatakse puuvilla, teed, kohvi, maapähklit. Turismindus, karjatamine. Loomaliigid : koaala, sebra, lõvi, elevant. Taimeliigid : ahvileivapuu, akaatsia, sõrmrohi, purpur-hiidhirss. Kõrb Asend : 20ndate ja 30ndate laiuskraadide vahemikus. Kliima : Õhk on väga kuiv. Sademeid langeb harva. Taimestik : Paljudel taimedel on väga sügavale ulatuv juurestik. Mullastik : Mullad sisaldavad väga vähe huumust. Värvus ühtlane helehall. Mulla pinnal on rohkesti sooli. Loomastik : Loomad jäävad suveunne, öine eluviis, heledavärvilised. Inimesed : Nafta kaevandamine, taimekasvatus, loomakasvatus, rändkarjakasvatus. Loomaliigid : kaevurkilpkonn, skorpion, kõrbe-kivitäks, väike-kõrbehiir.
Vahemereline põõsastik ja mets Esitlus: Andreas Õun Asend ja Kliima Vahemerelised metsad ja põõsad asetsevad 30ndate ja 40ndate laiuskraadide vahel. Vahemere ümbruses ning mandrite läänerannikul Californias ja Tsiilis, Lõuna- Aafrika ja Austraalia edelarannikul. Vahemereline põõsastik ja mets juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks e tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Taimestik Taimestik on väga haruldane, palju igihaljaid taimi
Maurice Ravel Kes ta on? · Prantsuse impressionistlik helilooja, pianist ja dirigent · Sündis 7. märtsil 1875 Ciboure`s ja suri 28. detsembril 1937 · 20ndate ja 30ndate suurepäraseim elav prantsuse helilooja Elulugu · Muusikutee algas 7-aastaselt eraõpetajate juures · 14-kümneselt võeti Pariisi konservatooriumi klaveriklassi · Võitis 1891. aastal klaverimängus medali · Jätkas õpinguid Fauré kompositsiooniklassis · 1898. aastal seisis esmakordselt dirigendipuldis · 1905. aastaks oli komponeerinud juba mitmed meistriteosed · Tunnustas küll Debussyd, aga sõprust ei sõlmunud
AJALUGU 14.11.13 Peale patsifismi ajastut. Mis iseloomustab 30.ndaid? - agressioonid enam ei üritatud kriise, konflikte rahumeelselt lahendada. - Majanduskriis (lõppes 30ndate alguses) Kuidas tuldi toime? Demokraatia või diktaktuuri abil tuldi toime . Demok . USA, Prantsusmaa, Inglismaa . (reformidega laiendasid sotsiaalseid garantiisid, võtsid kasuttusele heolu riigi) Nooreddemokraatlikud riigid Balti riigid, Saksamaa, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia. (Diktaktuuriga lahendasid). Diktaktuur aitas lahendada põhiliselt majanduslikke probleeme. -Poliitika : lepituspoliitika
- u 200 000 inimest marsib Washingtoni Lincolni memoriaali juurde, kus Martin Luther King peab kõne Kodanikuõiguste Akt, 1964 - Johnson allkirjastab akti, millega sätestatakse kõikide kodanike võrdsed õigused olenemata värvusest, religioonist ja soost Nõukogude Liit - Nikita Hrustsov -1953-64 - Sula NSV Liidus- reziimi pehmenemine - 1956.aasta - NLKP XX kongress-Hrustsov peab kõne, avalikult mõistab Stalini poolt tehtud kuriteod hukka, eriti 30ndate suure terrori, Stalin eemaldatakse mausoleumist -Ungari ja Poola sündmused - Tihedam suhtlus lääneriikidega -1959- Hrustsov külastab USAd, ka keskläänes asuvaid farme, võtab üle palju meetodeid, nt maisipõldude tohutu rajamine üle Nõukogude Liidu -Kõne ÜRO peaassamblees, sõimab ameeriklasi imperialismis, taob kingaga vastu pulti, jonnib teiste kõnede ajal - Kosmonautika- tehnoloogiline võidukäik -1961- Juri Gagarin Sula lõpp
põhijooni", siis Visnapuu on kirjutanud seal peatüki ,,riimikäsitlus". Noorusaegsed otsingud luules on rahutud ja mitmesuunalised. See rahutus, mis Siuruajal tipneb, hakkab taltuma. Visnapuu muutub väärikaks, sest ta on üks neid, kes on valmis tegema koostööd Konstantin Pätis riigivõimu ja ametliku kultuuripoliitikaga. Nii Visnapuu kui ka Adson asuvad propagandatalitsusse. Visnapuust saab kultuuripoliitika suunaja. 30ndate lõpus ka ajakirja ,,Varamu" peatoimetaja. 40ndatel aastatel peab Visnapuu veidi aega ,,vait" olema, et mitte vangi sattuda. Maailamsõja lõpu poole lahkub ta Eestist Austria ja Saksamaa kaudu ning jõuab Ameerika Ühendriikidesse. Sureb aastal 1951, kuid jõuab ka paguluses üht-teist avaldada. Noor Visnapuu 1917 1920 Teine periood - 1925. 1942 Visnapuu tahab kirjutada: naisest, kaasinimesest ja jumalast. Visnapuu puhul torkab silma, et ta on koguaeg oma teemades kinni
KÕRB Kõrbed ja poolkõrbed levivad kuuma ja kuiva troopilise kliimaga aladel. Kõrbes õhm kuiv, taevas pilvitu ning sademeid langeb harva. Kõrbevöönd peamiselt 20ndate ja 30ndate vahemikus. Sahara Põhja Aafrikas, Araabia poolsaare ja Austraalia kõrbed asuavd pöörijoonte piirkonnas, kus aasta läbi valitseb kõrgrõhkkond, kuna laskuv õhk muutub aina soojemaks ja suurendab võimalikku aurumist siis puuduvad ka eeldused sademete tekkeks. Kasvavad peamiselt põõsad ja poolpõõsad, osalt igihaljad osalt heitlehised. Nende lehed on väikesed ja tihit asenduvad okastega. Plajudel väga sügavale ulatuv taimestik ning tugevasti hargnev mis võimaldab vett kätte saada
* Eesti riik taastati järjepidavuse alusel * kutsuti üles Eesti kodanike registreerima * kodanikud pidid olema seotud I EVga Balti Kett * moodustati 23.08.1989.a * enneolematu protestiaktsioon: katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni * näidati, et Balti riigid soovivad koos iseseisvuda * tulemuseks NL tunnistab salalepingu sõlmimist, kuulutab õigustühiseks Eesti kongress * Eesti kodanike esindusorgan * valimised toimusid 1990.a veebruaris * esimesed demokraatlikud valimised alates 30ndate algusest * esimene istung toimus märtsis Istung: * läbirääkimised lääne riikide ja NLga, et lõpetada okupatsioon ja taastata oma riik * kuulutati välja üleminekuperiood 30.03.1990, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega * mai kuust võeti kasutusele nimetus Eesti Vabariik * NL ähvardas majandusblokaadiga 1990.a pärast märtsi valimisi sai valitsuse eesotsa Edgar Savisaar, Arnold Rüütel ENSV Ülemnõukogu president, Lennart Meri välisminister. 1991
Arthur Hastings Eevald Tamberg , bariton Inspektor Japp Riho Hiis , bass Inspektor Crome Toomas Sild , tenor Fanz Ascher Samuel Aaspere , oktavist Mary Drower Tiiu Ploompuu , koloratuursopran Donald Fraser Ivar Mikk Kase , bariton Megan Barnard Marii Kirss , sopran Franklin Clarke Jüri Lään , bass Thora Grey Liina Tamm , alt Alexander Bonaparte Cust Leo Filov , bass I Vaatus I Pilt Tegevus algab 30ndate aastate Londonis, Poirot üürikorteris. Hastings on just saabunud Inglismaale ning astub vana sõbra juurest läbi. Nad räägivad juttu ning Porot näitab Hastingsile imelikku kirja , mis viitab sellele, et varsti toimub mõrv linnakeses nimega Andover. Sinna ka suundutakse. Andoveris kohtutakse inspektor Jappiga ja asutakse esimest roima uurima. II Pilt Tegelased on tänaval , kus mõrv toimus ning Poirot asub esimese ohvri meest , Franz Ascherit küsitlema.
· inimesed vähendavad oma rahavaru · investeerivad rohkem kinnisvarasse, näiteks majadesse, maasse. Rahvastik Kuni kahekümnenda sajandi alguseni oli sündimuse probleem maailmas, sealhulgas ka Euroopas, tundmatu. panid tähele sündide arvukuse langemist allapoole surmade arvu terves riigis kahe maailmasõja vahelisel perioodil mõned Euroopa riigid, sh Prantsusmaa ja Rootsi. Ka Eestis oli majanduskriisi järgsetel aastatel 30ndate aastate alguses mõnel aastal loomulik iive negatiivne. Demograafia Rahvastikuteadus uurib rahvastikku, tema arvu, koostise ja arengu seisukohast, samuti kvalitatiivselt väljenduvaid üldtunnuseid. Rahvastik ehk populatsioon kõik mingil territooriumil asuvad elanikud Demograafia Käsitleb inimelu valdkondi, mis seonduvad igikestva põlvkondade vaheldumisega uurib sünde, abiellumist, rändeid, suremust, vananemist, eluiga ja iivet kui massinähtusi
Majandust elavdas suured investeeringud sõjas purustatud alade ülesehitamiseks. Sõjajärgne majanduskriis oli väiksem kui teistes euroopa riikides. Prants muutus lõplikult tööstusriigiks. Poliitiline stabiilsus ei olnud kõige parem. Ei tekkinud stabiilseid poliitilisi parteisid, millega kaasnes valitsuste kiire vahetumine. 1919-1939 oli prantsusmaal 41 valitsust, mis tekitas rahvas pahameelt ja pettumust demokraatias. Lõpuks tabas järsult prants majanduskriis(30ndate alguses), suurenes tööpuudus ja halvenes elujärg. Tugevnesid äärmusliikumised. Hoidmaks ära nende tõusu võimule sõlmiti 1934 kommunistid ja sotsialistid koostööleppe. Esitati Rahvarinde idee, mis avas võimaluse ka koostööks kodanlike erakondadega. 1936 moodustus Rahvarinne, mis suutis ka poliitilise olukorra stabiliseerida. Välispoliitikas pürgis prantsusmaa euroopa mandriosa tähtsaimaks suurvõimuks, aktiivseks ka kesk ja ida euroopas
Mõlemad tahtsid Heinsatet, Valgat ja Ruhnut. Lepiti kokku, et Heinaste ja 1/3 Valgast Lätile, ülejäänu Valgast Eestile. 4) Balti liidu loomise küsimus kuhu oleks pidanud kuuluma Eesti, Läti, Leedu, Soome, Poola, aga ei tulnud midagi välja osapooolte omavah konfl tõttu. Soome orient rohkem Sksle, ülejäänud Ing, Poola püüdis haarata juhtpositisoone. Majandussidemed omavahel hästi nõrgad. 30NDAD AASTAD - põhiprobl 1) välispoliitilise orientatsiooni küsimus 20ndatel ja 30ndate alguses Ing orientatsioon. Kui kasvas Sks osatähtsus tugevnes saksa mõju, mida eriti soodustas 1935 a Saksamaa ja Inglismaa mereväe kokkulepe, millega Läänemeri Sksmaa mõjusfääri. 1939 sõlmiti mittekallaletungi leping Saksamaaga. 2) Uus Balti liidu idee suur liit jäi sõlmimata, kuna nurjusid idapakti läbirääkimised. 1934 sõlmiti Eesti, Läti, Leedu omavah liiduleping, mis oli ebamäärane ja sidemed jäid nõrgaks. · Suhted Rootsiga nii 20 kui 30ndatel head
,,punasesse nurka", kus tavaliselt rippusid ikoonid, paigutas ta ,,Musta ruudu". Sellegipoolest sai see maal seal näituselgi väga kuulsaks. Malevich on maalinud mõndadel andmetel lausa 7 ,,Musta ruudu" koopiat.On teada, et aastatel 1915 kuni 1930ndate alguseni maalis ta 4 varianti ,,Mustast ruudust", mis erinevad teineteisest mustri, faktuuri ja ka värvide poolest. Ühte ,,Ruutudest", olles autori poolt dateeritud aastaga 1913, peetakse ikkagi 1920-30ndate aastate teosena. Malevichi maalitud olid ka ,,Punane ruut" (kahes eksemplaris) ja ,,Valge ruut" (,,Supremaatiline kompositsioon" ,,Valge valgel", üks eksemplar). ,,Ruut" mängis ka suurt rolli Malevichi matustel 1935.aastal. Matustel oli üks suur kaubik, kapotil musta ruudu kujutisega, mille lahtisel platvormil seisis supremaatiline sarkofaag. Haua kohal aga oli pandud puidust kuup, millel oli must ruut kujutatud. Varsti pärast matuseid oli haud hävitatud.
AUGUST MÄLK 1900-1987 Pärit Lümanda vallast, rannakaluri poeg. Lapsepõlv saab loomingus läbivaks. Lisaks merele on teda lapsepõlvest kummitama jäänud õitsevad õunapuud. Mälk õppis Kuressaare linnakoolis, lõpetas selle omades algkooli õpetaja pabereid. Alustas õpetajakarjääri Koovis, kuid üsna pea pidi katkestama, kuna kutsuti Tartusse sõjaväkke. Saaremaale tagasi tulnud asus õpetama ? .30ndate keskel läks elama Tallinnasse ja ta valiti riigikokku. August Mälk on võitnud Pätsi auhinna, kirjandusauhind, võitis endale Lagle talu. Arvati, et võidab Tammsaare. 44ndal aastal lahkub Rootsi, kus elab elu lõpuni ja jätkab intensiivselt loometööd. Loomingu I periood: 19261933 (Saaremaal) Tuli kirjandusse intrigeeriva teemaga ,,Surnu surm". See on jutustus pidalitõbiste elust. Saaremaal oli üks tõsisemaid selle haiguse koldeid. Mälk on seda teemat kasutanud mitmes novellis
Selles osas pakkuvat ,,Koopale" konkurentsi vaid Raudteejaama restoran, mis jäi ju Vana- Tiigi vaid kiviviske kaugusele. ,,Koobas" hakkas ikka enam kujunema õllesõprade meeliskohaks, kuni muudeti ,,Humala" nime kandvaks õllerestoraniks. '' Volga '' Restoran "Volga" - ajaloo elegantne peegeldus Legendaarne restoran Volga asub Tartu vanalinnas, 1783. aastal ehitatud klassitsitlikus stiilis hoones. 2007. aastal renoveeritud restoraniruumide sisekujundus järgib 20-30ndate aastate art deco stiili, mil seal tegutses kõrgseltskonna lemmikkohvik. Vanade fotode põhjal restaureeritud keskset restoranisaali ümbritsevad kaaravad, mille ülaosades on taastatud kunstnik Areni eredad dekoratsioonid,tantsupõranda kohal on uue elu saanud sakilise kujuga tagantvalgustatav vitraazlagi. Kahel tasandil asuvad miljööväärtuslikud ruumid mahutavad kuni 150 restoranikülalist. Volga à la carte menüü "Athenast Volgani" on harmoonias teeninduse ja atmosfääriga ning
2. Massiivsus 3. Sümmeetria 4. Ornament-siksak, murtud ja lainelised jooned, kalasabamuster 5. Lihvitud graniit ja marmor 6. Metallist detailid välisviimistluses Eesti, Tallinn-näited Kadrioru lossi Riiginõukogu saal-arhitekt Alar Kotli (sama, kes on projekteerinud ka Rakvere Gümnaasiumi ja Tallinna Ülikooli peahoone). Tallinna Linnakantselei. Seitsmekorruselisest kivimajast räägiti selle valmimise ajal kui esimesest Eesti pilvelõhkujast. See oli 30ndate alguse Tallinnas midagi seninägematut. Maja üllatas oma tehniliste uuendustega. Tegemist oli ühega esimestest raudbetoonist ehitistest, vaheseinu võis korrus-korruselt vabalt nihutada ja ehitusisolatsiooniks kasutati korki. Esimesel korrusel asuvast restoranist tõusid toiduliftid luksuskorterite köökidesse. Keldrigaraazis paigaldati autosid pöördalusega. Mood: Moodne naine oli pikakasvuline, sale, lamedarinnaline, laiaõlgne, talumatult sikk oma hästiistuvas
1878-1940. Tema puhul tekivad ka biograafilised müüdid. Ta nimi pärit sünnikohast, kuigi kodu kutsutakse nüüd Vargamäeks. Tammsaare õpib Treffneris, Tõe ja Õiguse II osa kirjeldab ka tema koolikogemust. Edasi TÜ-sse, liitub õpilasseltsiga ''Ühendus'' Ta ei olnud väga seltsiv, kuid kujunes seal seltskonna keskpunktiks. Sai tuberkuloosi, läks venna juurde, trippis Kaukaasia mägedesse, Tartus tehti maooperatsioon. Klassiku fenomen tekib 1920-30ndate jooksul. Looming: proosas uusromantiline vahemäng 00-20ndate lõpuni. Tammsaare on uusrealistliku pöörde algataja 1920ndate alguses. Kohe alguses oskas kirjutada väga tähenduslikke tekste. Nt 1903 Tähtis päev, lugu karjapoisist, kes sai vaba päeva, aga ei oskanud midagi ette võtta, unistus sai tegelikuks aga kui see kätte jõudis, siis see tähendus tuhmus. 1907 Raha-auk 1913 Vanad ja noored koondab Tammsaare varasemat lühiproosa loomingut
Esimene romaan, mis tegi teda kohe kuulsaks. See kujutas noori poisse, kes läksid koolipingist esimesse maailmasõtta läänerindel saksa poolel. Kaotasid sõjas oma illusioonid ja unistused. Nad tundsid, et neil pole rahuaegses ühiskonnas enam kohta, sest nad on sõjast kalestunud. Kogu sõja ülistamine ja kangelastest rääkimine tundub neile võltsi ja isegi ohtlikuna. Remarque käsitleb sõda kui mõttetut inimelude hävitajat. Romaan ,,Arc de Triomphe" (1946) Tegevus toimub 30ndate lõpus II maailmasõja eel. Peategelane on arst Ravic, kes on põgenenud gestaapo tagakiusamiste eest Prantsusmaale. Tema tüdruksõber Sybil on jäänud gestaapo kätte ja piinati surnuks. Ravic teeb Prantsuse arstide eest operatsioone ja tutvub ilusa neiu Joaniga. Neil tekib armusuhe. Ravic maksab kätte politseinikule, kes on tema tüdruksõbra piinamises süüdi. Kõige traagilisem on Joani surm, kelle tapab tema armukade poisssõber, Ravic ei suuda teda päästa
2) valisid motiiviks vaesema rahva elu, kujutasid seda äärmiselt realistlikult, nt Johani ,,Köögis", ,,21. juuni rongkäik Tartus" ning Liimand ,,Debora Vaarandi portree" ning Kummits ,,Karjalaut", ,,Lugemas". 3) Silmailu maalijad, ilusate piltide tegijad, lemmikmotiiviks maastik. Need olid nt Adamson Eric, Karin Luts, Karl Pärsimägi, Aleksander Vardi ,,Pariisi vaated", Jaan Grünberg, Kristjan Teder, Villem Ormisson ,,Taevaskoda", ,,Tartu vaade". 30ndate lõpul vahetult enne riigipööret lõpetasid Pallase Elmar Kits, Endel Kõks ja Alfred Kongo, nende loomingu raskuspunkt langeb järgmisesse kümnendisse. Skulptorina tuntuim Jaan Koort, Vabariigi ajal tegeles vaid skulptuuriga, tegi hulgaliselt portreid oma pereliikmetest. Ta oli vasakpoolsete vaadetega, 30ndate keskpaigas pakuti talle tööd Moskvas, kus ta juhatas suurt keraamikatehast, ootamatu kiire haigus lõpetas ta elutee. On teinud rohkesti hauamonumente ja loomade kujusid
RICHARD UUTMAA Richard Uutmaa elas aastatel 1905-1977. Ta on sündinud 12. oktoobril 1905. aastal Virumaal Altja külas. Uutmaa õppis Pallases aastatel 1928-1935, lõpetas N. Triigi meistriateljees. Pärast Pallase lõpetamist tegutses Uutmaa Tartus, viibides juba 30ndate lõpul pikemalt ning sõja-aastatel oma isakodus Altjal. Ta omandas 1938. a Tartu Ülikooli juures joonistus- ja joonestusõpetaja kutse ning 1939. a sai ta KKSKV maalistipendiumi. Ent juba 1944. aasta sügisel oli ta Tallinnas ning sai esimeste seas Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu liikmeks. Pärast sõda töötas Uutmaa kuus aastat Riikliku Tarbekunstiinstituudi õppejõuna, kuid pärast 1950. aastat kuni oma surmani 1977. aastal oli ta vabakunstnik. Uus aeg esitas muidugi uusi nõudmisi
Eilsed sõdurid otsivad oma elu mõtet: nad hindasid sõjas sõprust ja vaprust; nüüd vastanduvad vapruse ja arguse asemel rikkus ja vaesus. Kas, kes varem oleks nälginud kui müünud mõne oma raamatu, müüb nüüd terve raamatukogu, et avada viinapoodi. Inimene ei saa aga nii palju oma isiksusest muuta- tulemuseks on hullumine ja enesetapp. 1938 romaan ,,Kolm sõpra" (,,Drei kameraden") räägib Saksamaast 20ndte aastate lõpus ja 30ndate alguses: tööpuudus, infaltsioon, enesetapud. Kesksele kohale tõuseb inimest õilistava paraku traagiliselt lõppeva armastuse teema. Kolme sõpra ühendab viha ja põlgus maailma vastu: Otto peab autoremonditöökoda, Lenz viimase romantikuna huvitub veel poliitikast, Roberti ja Pati armastus lõppeb Pati surmaga. 1940 romaan ,,Armasta oma ligimest" Remarque kujutab ühe kodumaalt väljaaetud perekonna ja veresidemed kaotanud inimeste saatust
Näeme N-E III albumist alates vaimset esteetilist pööret ja pööre läheb edasi 1920ndate alguseni välja. Eriti oluline on küsimus mitte niivõrd Tarapitas, vaid selelst, et Siurut ja N-E on võimalik vaadelda ühe ja sama esteetilise vormi erinevaid avaldumisvorme. Teatavas mõttes arendab Siuru revolutsiooni, mida N-E alustab. Omakorda hakkavad pöörded vaibuma, klassikalised teosed pannakse paika. Mingismõttes kirjanduskaal kehtestatakse ja see jätkub 30ndate lõpuni. See periodiseerimisvõimalus jääb kursusest kõrvale. SIURU 1917-1920 Siuru ei tähenda ainult kuut kirjanikku, vaid laiemat kooslust, mis kirjanduses ja kultuuris tekib. Liikmed võtavad endale kirjanduslikud nimed: Tuglas (Felix), Semper (Asm), Adson (Paaz), Under (Printsess), Gailit (Ge), Visnapuu (Vürst). + A. Alle, J. Barbarus + N. Triik, K. Mägi, A. Vabbe, P. Aren, O. Krusten jt + Jaan Oks jt + Arthur Valdes jt
Kujunes toiduainetetööstus. 1924-1929 MAJANDUSLIK TõUS Väliskaubandus partnerid: inglismaa, Saksmaa, vähemal määral Rootsi Majandussuhted tagasihoidlikud. Põlevkivi kasutuselevõtt. Hakkas arenema keemiatööstus, puidu- ja paberitööstus. * tööpuudus kadus 30-ndate lõpus. Enne seda oli kogu aeg olemas 1929- 1933 MAJANDUSKRIIS 1933 Valitsus devalveeris Eesti krooni. Kaubad odavnesid. 1934 väljuti majanduskriisist Pätsi ajast algas riiklik sekkumine majandusse. 30ndate suhteliselt arenenud põllumajanusmaaks. Kohalikuks tarbeks tööstus VÄLISPOLIITIKA *pandi piir paika *15 milj. Kuldrubla *etnilised venelased ja eestlased võisid minna Venemaale&Eestisse. 1921- Eesti võeti Rahvasteliitu. Peamiseks välispoliitiline tugi oli Inglismaa BALTI LIIT Eesti idee, pidi hõlmama Soomet, Eestit, Lätit, Leedut ja Poolat. Soome püüdis distanseeruda ebakindlatest Balti riikidest. Teine takistaja Poola- Leedu vastuolu Vinliuse pärast. See nurjas Balti- Liidu
3. Pärast sõda kehtestatud riigipiirid põhjustasid rohkesti pingeid. Mitmes riigis arvati, et neile kuuluvad alad on ebaõiglaselt saanud naaberriik ning need tuleks tagasi võita. 4. Rahvaseliit polnud võimeline lahendama kriise, kui nendes osalesid suurriigid. Millistel põhjustel said enamikus Euroopa riikides 1930.aastatel võimule diktatuurid? 30ndate aastate majanduslike raskuste tagajärjel kaotasid paljud inimesed usu demokraatliku korra võimesse taastada normaalne elu. Loodeti, et vaid tugevakäeline valitsemine suudab taastada riigis korra ning muuta elu paremaks. Riikidevahelisi tülisid üritasid diktaatorid lahendada sõjajõuga, mitte aga läbirääkimistega laua taga. RAHVUSVAHELISED SUHTED 20NDATEL 1) Patsifismi ajastu 2) erinevad lepingud, mis pidid reguleerime riikidevahelisi suhteid
seltskonnad, ent reaalselt tema ümber liikuvad inimesed jäävad talle võõraks. Nanotehnoloogia- väga väikeste masinate ja materjalide loomine. MOOD Grunge- pulstunud välimus Kiirmoe levik Kanda võib kõike Muusikastiil: Jazz - Loodi 19. sajandi lõpus USAs. Populaarsust kogus 20ndail aastail. Kahe maailmasõja vaheline aeg oli Jazziajastu. - New Orleansist pärit Louis Armstrong oli Jazztrompetist oli 20- 30ndate staar. Ta oli ka uue jazzmuusikastiili eestvedajaks (diksiländ). - Jazzis on suur osa improvisatsioonil. Saavutused 2 maailmasõja vahelisest ajast - 1923- Inglismaal loodi raadiokompanii BBC aastal - 1930- Esimesed katsetused televisooniga (1940 televisiooni algus) - 1927- Esimene helifilm valmis - 1930- Esimesed värvifilmid - 1930-ndatel leiutati lahustuv kohv ja snickers - Jazzi levik
Richard Uutmaa Rihard Uutmaa elas aastatel 1905-1977. Ta sündis 12. oktoobril 1905. aastal Virumaal Altja külas. Uutmaa õppis Pallases aastatel 1928-1935. Pärast Pallase lõpetamist tegutses Uutmaa Tartus, viibides juba 30ndate lõpul pikemalt ning sõja-aastatel oma isakodus Altjal. Ta omandas 1938. a tartu Ülikooli juures joonistus- ja joonestusõpetaja kutse. Sai 1939. a KKSKV maalistipendiumi. 1944- 1950 oli ta Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi õppejõud, pärast seda tegutses vabakunstnikuga. Aastast 1944 Kunstnike Liidu liige.Eesti NSV teeneline kunstitegelane ( 1957) ja Eesti NSV rahvakunstnik (1975). Osales näitustel Tallinnas, Rakveres, Riias ja Kaunases. Richard Uutmaa meremaalid kuuluvad
Euroopas levis kiiresti fašism. Eesti pakkus huvi teistele riikidele hea strateegilise asukoha poolest. Suurbritannia ja Pranstusmaa ei ilmutanud erilist huvi Eesti käekäigu vastu. Rahvusvaheline olukord pingestus . Balti riigid lootsid luua julgeoleku garantiisid, (sõjalised liidud). 1934.a loodi Balti Liit. (Eesti,Läti,Leedu) Eesti rahvas teises maailmasõjas, baaside ajastu 30ndate aastate lõpus valmistusid suurriigid uueks maailmasõjaks Põhjus: Saksamaa ja tema liitlaste soov maailm ümber jagada Nõukogude liit ja Stalin lootsid sõja abil läbi viia maailma revolutsiooni 23. August 1939 kirjutati Moskvas alla Nõukogude liidu ja Saksamaa vahel mitte kallaletungi lepingule (MRP leping) Salaprotokollide alusel jagati euroopa mõjusfäärideks 1. Sept 1939 tungisid saksa väed poolale kallale, algas teine maailmasõda
Inglismaal seevastu pisut lahedam, võimaldades omada ka 5 cm kontsasid. Soovituslikuks peeti siiski täistallal jalanõusid. Nappides tingimustes toimiv mood leidis lahenduse utilitaarses stiilikoodeksis. Naistel soovitati osta kvaliteetkaupa, sest see kestab kauem kui ühe hooaja. Taaskasutus ja isetegemine olid laialt levinud. Ohtralt trükiti soovitusi kuidas vanu asju moodsaks ümber õmmelda. Jalanõud kaotasid 30ndate elegantsi. Platvorm ja kiilkonts olid küll kasutusel juba enne sõda, kuid nüüd paljastas materjalipuudus korgist talla konstruktsiooni. Ajakiri ,,Vogue" soovitab rikastada jalatsite väljanägemist värvi ja kirjute lindikestega. Sukkade puudust ,,leevendati" kosmeetilite vahenditega. Näiteks joonistati pruuni silmalaineriga sukkadel esinev tagaõmblus otse säärele. Selline kehamaalingute tegemine nõudis kaunis kindlat kätt. Mõned ilusalongid spetsialiseerusid hommikul tööle
romaan. Katse vastandada ja ühtlasi liita kaks maailma - vaimne ja füüsiline. "Torn" (1964) on allegooriliselt käsitluselt keerulisem, ülesehituselt aga lihtsam varasematest romaanidest. Pakub palju, isegi vastandlikke tõlgendusvõimalusi. Fanaatikust Jocelini hulluses ehitada torn inimelude hinnaga võib näha katset leida lepitust maa ja taeva, vaimu ja mateeria vahel. Samas keha- vaimu, usu-mõistuse konflikt. Eriline romaan on "Püramiid" (1967), mis kujutab 30ndate provintsilinna sumbunud elu ja võimuhierarhiat koolipoisi silme läbi. Peale pikemat vaikimist ilmub romaan "Nähtav pimedus" (1979). Lugejate huvi vaibus, sest allegooria on seekord liig ähmane, sündmustik ja tegelased liig vastuolulised ning paheli-sed. Väärtuslikum on 1981. ilmunud romaan "Mereristsed", kus kirjeldatakse merereisi Inglismaalt Austraaliasse Napoleoni sõdade päevil. Laevas kui totalitaarses ühiskonnas on esindatud nii Võim, Sõjavägi, Kirik kui ka Tsiviilelanikkond
kirjandusauhinna kandidaat. Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis Tartu Ülikoolis (193845) ja oli seal kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). Ta arreteeriti ja saadeti GULAGi. Sealt tuli ta tagasi ning hakkas 1954 professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. Krossi poeediisikupära kujunes 30ndate aastate kõrgetasemelise luule baasil. Krossi esikkogu "Söerikastaja"(1958) algatuslikkus seisnes sisulistes uuendusimpulssides. "Söerikastaja" on ajalaulude raamat, avalik hukkamõist möödunule. Luuletuskogu "Kivist viiulid" (1964) väljendab kümnendivahetuse optimistlikke meeleolusid, ühiskondlike ning tunnetuslike horisontide avardumist. "Kivist viiulite" temaatika ning ideeline tuum on kokku võetud raamatut lõpetavas poeemis "Maailma avastamine"
14)Iseloomusta Eesti välispoliitikat 1920-30 aastatel 20-ndad: * Ohuallikateks Vene ja Saksamaa. *1921 sept võeti Eesti Rahvasteliitu, osales aktiivselt kollektiivse julgolekusüsteemi kujundamises. *20ndate algul otsustati luua Balti liit(soome, eesti, läti, leedu, poola). Idee ebaõnnestus, kuna soome soov oli ühineda Skandinaaviaga ja Poola oli suur riik+keerulised suhted leeduga.*23a sõlmiti Eesti-Läti kaitseliiduleping. 30-ndad: *32a sõlmiti Venemaaga mittekallaletungi leping *30ndate keskpaigas algas Rahvasteliidu kriis(Saksas 33a võimule natsid, astus liidust välja. Jaapan ründas Hiinat- välja. Itaalia astus välja). *35 a. Inglise-Saksa mereväeleping *venemaa aktiviseerumine *34a sept Balti Antant(Eesti, Läti, Leedu)-kolme riigi tihe välispol. koostöö. *antandi neutraliteedipoliitika-ükski demokraatlik riik ei garanteerinud balti erapooletust, seega ei kindlustanud neutraliteet Eesti rahvuslikku julgeolekut. *Saksamaale lähenemine-
Sündis Chicagos, emal eeldused saada lauljaks kuid loobub karjäärist perekonna nimel. 1928 lõpetas H. Isa elu enesetapuga. 1917 lõpetas keskkooli ning asus tööle ajalehe Staar tänavauudiste reporteriks 1918 astub ameerika Punasesse Risti , transpordikorpuseliikmena saadeti Itaalia- Austria rindele- sai raskesti haavata 1919 naaseb ameerikasse kodulinna 1920 läks tööle Torontosse aga töötab ka Chicago lehtede juures 1921 saadetakse ajalehekorrespondendina Euroopasse ning 30ndate aastateni põhiline peatuspaik Pariis. euroopaperioodil avaldatakse tema esimesed jutud , tutvub paljude kultuuritegelastega , korrespondendina osaleb tähtsatel poliitilistel üritustel -> euroopa perioodilt saab alguse tutvus Scott Ficherald ( teise kirjanikuga) 1925- tekib suur Hispaaniavaimustus , ostis elamise , külastab seda tihti , tema harrastused on kalapüük & jahiretked 1934- reisib esimest korda Ida-Aafrikasse suurulukeid küttima
Nad võivad olla selle võrra paremad sõdurid, kuid neil on hirm, mis juhtub nendega rahu ajal. Kujutab ka toorutsemist sõjaväes, toitumise, hügieeniprobleeme. 30ndatel hakkasid natsid levitama kuuldusi, et Remarque on tegelikult juudi päritolu. Neile ei meeldinud, et ta oli sõjavastane, nad pidasid teda riigireeturiks. Keelati tema teosed. Siis emigreerus ta Sveitsi, elas mõnda aega Prantsusmaal ning USA-s. Romaani ,,Triumfikaar" tegevus toimub 30ndate lõpus II maailmasõja eel Pariisis. Peategelane on saksa kirurg Ravic, kes on põgenenud gestaapo tagakiusamise eest. Tema tüdruksõber Sybil jäi gestaapo kätte ja naine piinati surnuks. Ravic on Pariisis valenime all ja teeb operatsioone teiste arstide eest. Ta tutvub noore näitlejanna Joaniga, neil tekib armulugu. Juhuslikult kohtab Ravic Pariisis ühte oma piinajatest, ohvitser Haaket. Ravic otsustab Sybili eest kätte maksta ja tapab Haake
(„Kabaree“, „Põrgu“), kõrbekaamelid ja berberi tüdrukud. Teised grrafikud, vanameister Kr. Raud, uued Mugasto, Laigo, Aino Bach. Eesti kunstile suur mõju Pallase koolkonnal, lisandus neile ka prantsuse kunsti mõju. Käisid end Pariisis täiendamas. Rõõmsameelne, värv ja vorm, ilma tagamõtteta. Rahulik olemisrõõm. Al. Vardi, Kr. Teder, Jaan Grünberg Konkreetne ja sotsiaalne aga Andrus Johan, Kaarel Liimand. Rannakülade vaated – Juhan Nõmmik, Richard Uutmaa. 30ndate lõpus loodi mitmeid monumentaalmaale. Taas süngemad noodid- Endel Kõks, Alfred Kongo. Muusika Kõige tugevam seos rahvakultuuriga ja kõige pikem traditsioon, keskused Tallinn (Artur Kapp) ja Tartu (Heino Eller) 1919 Tallinnasse konservatoorium, Tartusse Kõrgem Muusikakool. 1920ndad- mitmekülgne muusika. Ooperid (Artur Lemba, Evald Aav), sümfooniad (Artur Kapp, Juhan Aavik, Heino Eller), oratooriumid (Cyrillus Kreek, Artur Kapp), orelimuusika (Peeter Süda), kammermuusika, operetid jm
*Tuntuimaks kirjanikuks Tammsaare. *Tulemuslikud spordis 1936a. SuveOM Berliinis väga edukad MAJANDUS *Vabadussõja järel majandus halvas seisus. *20ndate aastate kekspaigaks majandus Otto Strandmanni poolt ümber korraldatud *1928. aastal võeti markade asemel rahaühikuks EEK. *Ülemaailmne majanduskriis jõudis Eestisse 1930. *Majanduslangus põimus poliitilise kriisiga, mis lõppes autoritaarse riigipöördega 1934. *30ndate II pool oli majanduses edukas. *Peamised väljaveokaubad põllusaadused. *Kaubanduspartnerid Soome, Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia. Suur ülemaailmne majanduskriis: Põhjused: *Ületootmine põllumajanduses. *Riik ei sekkunud piisavalt majandusellu. *Maailmamajandus polnud kohanenud I ms muutustega. *USA impordi- ja immigratsioonipoliitika olid valed. Olemus *Langes tootmise tase. *Suurenes tööpuudus. *Palju ettevõtteid ja panku läksid pankrotti. *Nälg. *Mässud
Rahvusvahelised organisatsioonid 9.02.2010 ca 150 lk lisalugemist seminaride asemel (inglisekeelne materjal) – artiklid (International Organisations); eraldi eksam (küsimustikuna lahus) kodune uurimustöö eksam kinniste materjalidega RV organisatsioonide teoreetiline raamistik Kõige üldisem raamistik Realism (neo)Liberalism o idealism (vahel ka utopism) – 20/30ndate liberalism; RV org-idega seotud väga tugevalt; nende arusaamade toel tekitatigi Rahvasteliiga ja hakati igapäevases välispoliitikas realiseerima põhimõtet, et mitte inimene ei ole loomult halb, vaid hoopis institutsioonid on halvad ja tuleb ringi teha; o institutsionaalne liberalism – idealismi tänapäevane vorm; suhtub üsna skeptiliselt riiki, püüab leida midagi muud asemele
tunnista enam AV võimu, kogu võim Kroonlinnas kuulub Nõukogule. AV sundis Kroonlinna Nõukogu oma käske edasi täitma. Enamlaste pos-d tugevnesid Kroonlinnas veelgi, sinna saadeti terve hulk võimekaid enamlikke propagandiste, seal asutati ka propagandistide kool, sealt hakati edasi minema teistesse linnadesse. Seoses kooliga oli oluline Fjodor Iljin-Raskolnikov, oli peamisi enamlaste liidreid Kroonlinnas, oli Balti sõjalaevastiku kolonel, saabus Tln alla, et selgitada, mis seal toimub. 30Ndate alguses oli mõnda aega NL suursaadikuks EV-s. Stalin tahtis teda kõrvaldada, ta tegi Stalinile palju probleeme, jäi hiljem „juhuslikult“ auto alla. Enamlased tegid vahe sisse teadlikult enda ja teiste vasakmeelsete parteide vahel. Selgelt avaldus juuni keskel Petr-s peetus I ülevenemaalisel Nõukogude kongressil. Kuni juunini oli revol demokr tegutsenud killustunult. Petr Nõukogu loeti kõige esimeseks ja võimsamaks, tegelikku võimu tal polnud
· III osa · 1905 · Tallinn · Indrek · IV osa · 1920ndad · Tallinn · Indrek ja tema naine Karin · V osa · 1920ndate lõpp- · Vargamäe · Indrek, Tiina, 30ndate algus Andres, Pearu · I osa inimese võitlus maaga; Andres tõdeb, et võitlus maaga kestab igavesti ja et see annab tulemuseks heal juhul viigi · II osa - inimese võitlus jumalaga; peategelaseks autorilähedane Indrek, tüübilt on Indrek enam vaatleja ning mõistja. · III osa - inimese võitlus ühiskonnaga; teravdatud sotsiaalkriitilisus ja samastumine ühiskonna alumiste kihtidega. Kirjanik ei saa suhtuda üksikisiku
Ramilda, võitlus jumalaga. Noorte inimeste vahelised suhted. Kolmas osa- 1905.a revolutsioon, tegevuspaik Tallinn ja Vargamäe Vabariik, peategelased Indrek ja Kristi, võitlus ühiskonnaga. Selles osas sureb Mari ja Ants. Neljas osa- 1920ndad, tegevuspaik Tallinn, peategelased Indrek ja tema naine Karin, võitlus iseenda ja oma eluõnnega. Käsitleb Indreku elu Kariniga. Viies osa- 1920ndate lõpp ja 30ndate algus, tegevuspaik Vargamäe, peategelased Indrek, Andres, Tiina ja Pearu. Indrek läheb maale tagasi, Karini surma eest end karistama, tema isa Andres ja Pearu surevad. 10. August Gailit- 1891-1960. Tema isa oli Läti soost aga Gailit ise pidas end eestlaseks, hariduse sai Valgmaal ja Tartus, on töötanud Riias ajakirjanikuna, seejärel Tallinnas ,,Tallinna teatajas". Oli Visnapuuga hea sõber, kellega koos organiseeris Siuru rühmituse
MAJANDUSKRIIS JA HITLERI VÕIMULETULEK? RAHU & KRIIS: Versailles' rahu üks tingimus oli, et SM peab maksma reparatsioone. SM polnud aga nii palju raha ja tekkisid majanduslikud probleemid. SM võttis USAlt laenu, kriis algas USAst. RAHU & HITLER: 1933 a tuli SM võimule Natsionaalsotsialistlik Töölispartei Hitleri juhtimisel, kes teatas oma kavatsusest tühistada ,,ebaõiglane ja SM alandav" Versailles rahuleping. HITLER & KRIIS: Hitler sai võimule suures osas sellepärast, et 30ndate majanduskriisi tagajärjel kaotasid paljud inimesed usu demokraatliku korra võimesse taastada normaalne elu. Nendes riikides, kus demokraatia oli nõrk, asendus see diktatuuriga. Loodeti, et vaid tugevakäeline karm valitsemine suudab taastada riigis korra ning muuta elu paremaks. Natsid allutasid SM majanduse täielikult riigi kontrollile ning sõjaks valmistumiseks. Sellega saavutasid nad esialgu majanudse elavnemise. 8
viitavad ameerikalikule anglo-saksi majandusmudelile, vaatame kuidas oli Ameerikas finantstegevuse arenemisega (3 lk 10). 2.1 Anglo-saksi majandusmudel Enne 1929 aastal alanud Suurt Depressiooni oli USAs samuti panganduskeskne majandusmudel, mis sarnanes tänapäeva kontinentaal-euroopa majandusmudelile (Joonis 2). Ameerikaliku mudeli levimisele teistesse riikidesse on kaasa aidanud ka rahvusvahelise finantsvahenduse konkurentsi elavnemine. Kuni 30ndate aastateni sarnanes USA finantssüsteemi mudel kontinentaal-euroopa tänapäevase mudeliga, Suured pangad olid peamised rahapakkujad. Pangad olid tihedates suhetes oma klientidega ja tihtilugu kontrollisid neid. Pangad andsid deposiitide alusel oma klientidele laene ja korraldasid võlakirjaemissioone ja aktsiaemissioone oma korporatiivsetele klientidele. Pangad olid seega rahavoogude keskpunktis. 33'aasta Glass-Steagall seadusega lahutati ka investeerimispangandus ja jaepangandus. Kuna
näkku). Tundlik, raske iseloomuga. Varakult hakkas luuletama. Tundis romantikute luulet, kujunes oma stiil. Ülikoolis kästi luuletamist varjata. Varasema luule teema üksildus ja eraldatus. Armastus tähendab truudusetust, sõprus petmist ja unistus illusiooni. Tuntuim luuletus on "Puri" ühendab priiuse ja vangipõlve, mässumeele ja sunnitud rahu. . Teenis tsaari kaardiväes, oli aktiivne seltskonnaelus. "Maskeraad" tegevus 30ndate keskel Peterburis- tsensuur keelas ära(5korda:D). Puskini surm suur löök ja kirjutas luuletuse "Poeedi surm"-raevukas aga ülistav. Saadeti Kaukaasiasse sõdima. "Valelik" mägilastele pühendatud sõjavastane luuletus poeemid Deemon, Mtsõri. Andersen- vaene pere, gümnaasium, eeskujud. Hugu, Hoffmann, Heine. ,,Inetu pardipoeg". Pöial-Liisi. Printsess herneteral. Poe- ,,Kaaren", Usheri maja hukk. Orb, alkohoolik, rahutu hing. Sünged teemad, tuntuimad
8.mai õhtul Berliini eeslinnas kirjutati alla teistkordne kapitulatsiooniakt, kohal olid kõigi poolte esindajad. NL-s sõja lõpuna tähistatakse 9.maid, kell oli juba nii kaugel. Sõda polnud tegelikult lõppenud, juba varasematel konverentsidel oli Stalin andnud liitlastele kindla lubaduse, et NL sekkub ka sõtta Jaapani vastu. Vaevalt oli sõjategevus Eur-s vaibunud, kui hakati Kaug-Itta saatma suuri ešelone Punaarmee väeüksustega, et olla valmis Jaapani purustamiseks. 30Ndate lõpus olid läinud kahe riigi vahelised suhted halvaks, kui NL oli toetanud hiinlasi. 1939 oli Punaarmee läinud appi Mongoolia Rahvavabariigile, 1941 kartis Stalin, et Jaapan võib rünnata selja tagant. Tegelikkuses seda ei juhtunud, 1942 kevadel sõlmiti NL ja Jaapani vaheline mittekallaletungileping. 1945 moodustati Eur-st Kaug-Itta veetud vägedest 3 rinnet, üldiseks koordineerijaks määrati Vassilevski, 8.augustil kuulutas NL Jaapanile ametlikult sõja ning järgmisel
· ``pikkade nugade öö`` - Nimetus sündmusele Saksamaal ajavahemikul 30. Juuni -2. Juuli, 1934. Hitleri käsul tapeti ametlikel andmetel 77 (olulist, tähtsat) inimest. Samuti ka kaks olulist Rünnakurühma liiget. 14. Miks toetasid sakslased natse enne nende võimuletulekut eeskätt 1920.ndate alguses ja lõpus ning 1930.ndate alguses, mitte aga niivõrd 1920.ndate keskel? 20ndate alguses oli saksamaa seis kohutav, sõja tulemuste pärast. Samas 30ndate alguses mõjutas rahva olukorda ülemaailmne majanduskriis, seega oli taas tarvis karmi kätt. 15. Miks pooldasid natse üldiselt väga erineva sotsiaalse taustaga inimesed, mitte üks kindel elanikegrupp? Sest elu lubati paremaks teha kõigil Sakslastel (puhastel), seega polnud eriti rahulolematuid. 16. Võrdle natside võimuletulekut Saksamaal kommunistide võimuletulekuga NSVLis ja fasistide võimuletulekuga Itaalias. · erinevused
demilitariseeritud tsooni (Reini vasak kallas); ning kindlustas, et Saksamaale Versailles's paika pandud läänepiiri. Patsifismi aeg sõja vältimine, mitte soovimine. Briand'i-Kelloggi pakti allkirjastamine 1928.a oli patsifismi aja kulminatsiooniks. Pakt kohustas loobuma sõjast ja leidma rahumeelseid lahendusi rahvusvahelistele konfliktidele. ,,Kui tahad rahu, valmistu rahuks". Selle paktiga liitus esialgu 15 riiki, hiljem 48. 2. 30ndate aastate kriisid, diktatuuririigid, demokraatia riigid. Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933 viis toodete kallinemisele, tootmise langusele, pankrotistumistele, sotsiaalkindlustussüsteemide ülekoormamisele ja tööpuuduseni. Rahvas oli rahulolematu, sooviti karmi ja kindlakäelist poliitikat, mis tõstaks majandust ning vähendaks tööpuudust. Ainult Venemaad seda väga ei puudutanud, sest seal valitses diktatuur, kus Stalin võttis
Venemaa ajaloost kui ringist on kirjutanud ka Pjetsuhh, kes küsib, miks venelased on teetud (bezputjobõje). Levinud on kinnistunud seisukohad selle kohta, mis sai aluseks nõukogude kultuurile. Üks selline on, et nõukogude kultuur saab alguse avangardist ja on tegelikult realiseerunud avangard. Selles on ka tõtt, sest avangardistlik kunst sai osaks totalitaarsest kultuurist (õigemini viimane kasutas avangardi paatost ära). Rääkida võib 20ndate lõpu ja 30ndate alguse avangardi taltsutamisest. 20ndatel aastatel tekkis rühmitus, mis nimetas end biokosmistideks ja kes toetus Fjodorovi filosoofiale. Fjodorov oli religioosne, aga sellest hoolimata peale revolutsiooni populaarne. Ta kirjutas looduse ja inimühiskonna sisemisest amoraalsusest, mis väljendub selles, et ühed on toiduks teistele ja ühtede sünd on seotud teiste surmaga. Usub, et surma on võimalik võita. Surelik maailm tuleb kujundada surematuks kosmoseks
annaabi.ee 
