Inflatsioon (0)

Inflatsioon

Üldise hinnataseme märgatav ja püsiv tõus
Inflatsiooni tingimustes ei tõuse mitte kõik hinnad (mõned hinnad võivad koguni langeda), kuid tõuseb keskmine hinnatase.
Inflatsioonimäär – ühe perioodi üldise hinnataseme protsentuaalne muutus võrreldes teise perioodi hinnatasemega
Eriti kiiret hinnataseme tõusu nimetatakse “hüperinflatsiooniks”
Hüperinflatsioonist räägitakse tavaliselt 50%-lise või kõrgema inflatsioonimäära korral kuus.
Kõige sagedamini kasutatakse inflatsiooni mõõtmiseks:
tarbijahinnaindeksit (CPI)– näitab nende tarbekaupade ja teenuste fikseeritud ostukorvi kaalutud keskmist hinda, mida on tarbinud antud majanduse perekonnad.
Tootjahinna indeksit PPI väljendab tootmisresursside eest makstud hinda, kaasa arvatud kaubad ja teenused, mida firnad on üksteiselt ostnud.
SKP deflaatorit- kogutoodangu hinnataseme indeksit või SKP komponentide keskmist hinda.
inflatsiooni kulud
inflatsioon tekitab nii võitjaid kui kaotajaid
kindlaksmääratud rahalise sissetulekuga inimesed kaotavad , need, kes neile seda sissetulekud maksavad, võidavad.
Inflatsiooni üheks tagajärjeks on raha akumulatsioonifunktsiooni vähenemine:

• inimesed vähendavad oma rahavaru
  
• investeerivad rohkem kinnisvarasse, näiteks majadesse, maasse.
  

Rahvastik

Kuni kahekümnenda sajandi alguseni oli sündimuse probleem maailmas, sealhulgas ka Euroopas, tundmatu.
panid tähele sündide arvukuse langemist allapoole surmade arvu terves riigis kahe maailmasõja vahelisel perioodil mõned Euroopa riigid, sh Prantsusmaa ja Rootsi.
Ka Eestis oli majanduskriisi järgsetel aastatel 30ndate aastate alguses mõnel aastal loomulik iive negatiivne.

Demograafia

Rahvastikuteadus uurib rahvastikku, tema arvu, koostise ja arengu seisukohast , samuti kvalitatiivselt väljenduvaid üldtunnuseid.
Rahvastik ehk populatsioon – kõik mingil territooriumil asuvad elanikud

Demograafia

Käsitleb inimelu valdkondi,
mis seonduvad igikestva põlvkondade vaheldumisega –
uurib sünde,
abiellumist,
rändeid,
suremust ,
vananemist,
eluiga ja iivet kui massinähtusi
Rahvasitikuregister- andmekogu

Põhimõisted

Aasta keskmine rahvaarv – pool aasta alguse ja aasta lõpu elanike arvu summast
Demograafilised sündmused – sünd, surm, abiellumine , abielulahutus, lapsendamine jne
Elukoht – piirkond või asula, kus inimene alaliselt või peamiselt elab
Elussünd
Emigrant – isik, kes lahkudes ühest haldusüksusest ja asudes teise haldusüksusesse/riiki elama registreeris oma lahkumise elukohajärgses haldusüksuses (eestisiseselt – väljarändaja)
Emigratsioon – isiku elama asumine Eestist teise riiki.
Immigrant – isik, kes haldusüksusesse elama asudes registreeris oma saabumise teistest haldusüksustest/riigist (eestisisene – sisserändaja)
Immigratsioon – isiku elama saabumine Eestisse teistest riigist.
Koguränne – riigi sise- ja välisränne kokku
Leibkond – sotsiaalmajanduslik üksus, mis koosneb kooselavatest inimestest.
Loomulik iive – aasta jooksul sündinute ja surnute arvu vahe
Perekond – üksus, mida peab eristama leibkonnast – määratletakse lähtudes sugulussuhetest, mis seonduvad abiellumise, sündimise ja adoptsiooniga või tulenevad neist
Sünnijärjekord – näitab, mitmes elussündinu on vastsündinu emale, arvestatdes seda, kas eelmised lapsed on dokumendi täitmisel elus või mitte
Vanus – iga täisaastates vaadeldavl ajahetkel, st vanus viimasel sünnipäeval
1922 – 1 044,1 tuh.in.
1934 – 1 061,3
1940 – 1 054,4
1950 – 1 096,7
1955 – 1 157,3
1960 – 1 209,1
1965 – 1 284,8
1970 - 1 356,1
1975 – 1 427,4
1980- 1 473,8
1985 – 1 517,9
1989 – 1 572,2
1992 – 1 573,2
1995 – 1 436,6
2000- 1 369,5
2001 – 1 364,1
2002 - 1 358,6