Ernest Hemingway ja Erich Maria Remarque (0)

Ernest Hemingway (1899-1961)
Ameerika kirjanik, kes juba noorena armastas jahti ja kalapüüki. Tööta ka ajalehereporterina ja 1918 läks vabatahtlikult I maailmasõtta Itaalia Punase Risti autojuhiks ja sai seal raskelt haavata jalgadest. Ta oli 4 korda abielus oma elu jooksul. Elas Euroopas ja Kuubal . Oli sõja kirjasaatja Hispaania Kodusõjas (1936-1939) ja ka sellele järgnenud II maailmasõjas. Suri läbi suitsiidi. 1954 sai Nobeli preemia.
Tema looming on autobiograafiline(põhineb tema elul). Tema loomingu omapärast on nii öelda jäämäe-printsiip. See tähendab, et põhiline jääb tegelikult ütlemata. Hemingway kirjeldab küll täpselt sündmusi ja tegelaste kõnet, aga nende tundeid annab ta edasi äärmiselt napisõnaliselt. Temal ei ole pikki kireldusi. Tema loomingu tähtsaim põhimõte on humanism , aga samas usub ta, et inimlikke väärtusi tuleb vahel relvaga kaitsta. Kirjutas ta romaane.
Romaan „Ja päike tõsuseb“(1926)
Romaan kujutab sõjainvaliidi Jake, tema inimsuhteid ja tema sõprade käekäiku peale sõda. Kujutatakse tema ja ilusa neiu Bretti armastust, nende endi nägemuses pole neil tulevikku. Brett loob suhted veel kolme mehega, kellega ta aga ei leia täiuslikku õnne. Mehed on omavahel sõbrad. Tegevus toimub Prantsusmaal ja Hispaanias, kujutatakse ka härjavõitlusi. Romaan kujutab elupõletamist, ehk üks päev korraga elamist, elutüdimust ja katastroofi eelaimust. Samas on lõpp siiski positiivne, kuigi peategelena just ei looda midagi, aga ta ei anna ka alla. (ja päike tõuseb..) Selle romaani moto tõi lugejate teadvusesse mõtte kadunud põlvkond.
Romaan „Hüvasti, relvad“ (1929)
Peategelane Frederic Henry on vabatahtlik Itaalias Punase Risti autojuht. Kujutatakse sõja hävitavat mõju, aga ka armastust sõja ajal. Peategelane pole täiuslik sõjakanelane, vaid inimene oma nõrkustega.
Romaan „Kellele lüüakse hingekella “ (1940)
Hispaania kodusõda (1936-39)- Franco sai sellega võimule ja kehtestati diktatuur. Peategelane Robert Jordan, on vabatahtlikuna läinud sõtta ja võitleb vabariiklaste poolel Franco režiimi vastu.Ta ühineb partisanide salgaga. Tema ülesanne on õhku lasta sild . Kujutatakse ka tema ja partisani neiu Maria vahelist armastust. Kahjuks nende plaan reedetakse ja peategelane saab haavata ja jääb ohvrimeelselt teistest maha, et tulistada läheneva vastase pihta ja sureb. Ta leiab, et on selle kolme päevaga rohkem elanud kui mõni teine 70 aastaga ja tema võitlus ei olnud asjatu, sest ta võitles õigluse nimel.Pealkiri tähendab seda, et iga inimelu on väärtuslik, igaühe surm teeb maailma vaesemaks.
Jutustus „Vanamees ja meri“ (1952)
Tegevus toimub Kuubal ja peategelane on vana kalur, kes siis ühel päeval läheb üksi merele ja saab oma elu suurima kala. Saavutab selle, mis on ideaalis tema eesmärk. Puhkeb aga torm ja triivib kaugele merele, siis tulevad teised kalad ( haid ) ja söövad tema saagi. Põhimõtteliselt näitab see autori elufilosoofiat. Elu on pidev võitlus, mille inimene lõpuks küll tavaliselt kaotab, aga tema saavutused jäävad temaga ja alla ei tohi anda. Tähtis on pingutada oma eesmärkide nimel.
Erich Maria Remarque ( 1898 -1970)
Saksa kirjanik, oseles I maailmasõjas. Sealsetest muljetest kirjutas oma esimese romaani „Läänerindel muutuseta“(1917) – sakslaste poolel. See romaan on sügavalt sõjavastane. Tema oma kirjaniku nimele lisas Maria oma ema auks, tema enda tegelik nimi oli Erich Paul Remark . Natsid hakkasid tema kohta levitama kuulujutte , et ta on juut ja oma sõjavastasuse tõttu riigireetur. Tema teoseid keelati ja põletati (Saksamaal), Remarque lahkus Prantsusmaale, Šveitsi ja hiljem ka Ameerikasse. Tema õde tapeti ära, sest ta oli tema õde.
Romaan „Läänerindel muutuseta“ (1929)
Esimene romaan, mis tegi teda kohe kuulsaks . See kujutas noori poisse , kes läksid koolipingist esimesse maailmasõtta läänerindel saksa poolel. Kaotasid sõjas oma illusioonid ja unistused. Nad tundsid, et neil pole rahuaegses ühiskonnas enam kohta, sest nad on sõjast kalestunud. Kogu sõja ülistamine ja kangelastest rääkimine tundub neile võltsi ja isegi ohtlikuna. Remarque käsitleb sõda kui mõttetut inimelude hävitajat.
Romaan „Arc de Triomphe “ (1946)
Tegevus toimub 30ndate lõpus II maailmasõja eel. Peategelane on arst Ravic , kes on põgenenud gestaapo tagakiusamiste eest Prantsusmaale. Tema tüdruksõber Sybil on jäänud gestaapo kätte ja piinati surnuks . Ravic teeb Prantsuse arstide eest operatsioone ja tutvub ilusa neiu Joaniga. Neil tekib armusuhe. Ravic maksab kätte politseinikule, kes on tema tüdruksõbra piinamises süüdi. Kõige traagilisem on Joani surm, kelle tapab tema armukade poisssõber, Ravic ei suuda teda päästa. Pealkiri on irooniline, tegelikku tirumfi ei saavuta tegelastest keegi.
Remarque kirjutas palju romaane, kus ta käsitles inimesi keerulistel aegadel, pagulaste teemat ja läbivad teemad tema romaanides on armastus ja surm. Toonitab inimelu haprust ja üürikust ning seda tuleb hoida.