Remarque , Hemingway , Ristikivi elulugu (0)

HEMINGWAY 1899-1961
Sündis Chicagos , emal eeldused saada lauljaks kuid loobub karjäärist perekonna nimel.
1928 lõpetas H. Isa elu enesetapuga.
1917 lõpetas keskkooli ning asus tööle ajalehe Staar tänavauudiste reporteriks
1918 astub ameerika Punasesse Risti , transpordikorpuseliikmena saadeti Itaalia-Austria rindele- sai raskesti haavata
1919 naaseb ameerikasse kodulinna
1920 läks tööle Torontosse aga töötab ka Chicago lehtede juures
1921 saadetakse ajalehekorrespondendina Euroopasse ning 30ndate aastateni põhiline peatuspaik Pariis. – euroopaperioodil avaldatakse tema esimesed jutud , tutvub paljude kultuuritegelastega , korrespondendina osaleb tähtsatel poliitilistel üritustel -> euroopa perioodilt saab alguse tutvus Scott Ficherald ( teise kirjanikuga)
1925- tekib suur Hispaaniavaimustus , ostis elamise , külastab seda tihti , tema harrastused on kalapüük & jahiretked
1934- reisib esimest korda Ida-Aafrikasse suurulukeid küttima
II maailmasõjas toestas NSV Liitu, saatis telegrammi 1942-43 oli luuranud oma kaatriga Kariibi merel Saksa allveelaevu
1944- võttis osa liitlasvägede dessandist Normandias , osales mitmes tähtsas kohtumeses jne.
1945-naasis USA’sse ent reisis endiselt palju , külastab Itaaliat – Hisp . – Aafrika , saab 2 korda lennuõnnetustes vigastada
1952- antakse talle Pullitseri auhind võitluses demokraatia eest ( ajakirjanikele antav kõrgelt hinnatud tunnustus)
1954- Nobeli preemia
Alataes 1960 - .. tabab raske depressioon oli 2 korda vaimuhaiglas raviv
1961 , 2 juuli varahommik sooritas enesetapu ( lasi maha ennast )
Hemingway on väga positiivne, parim romaan 1940 „Kellele lüüakse hingekella “ – teose moto : autor on 17dast sajandist ( keskaja lõpp , renessansi lõpp- humanistlik , pööras tähele panu inimesele ) John Donne „ Iga inimese surm kahndab mind sest mina kuulun inimkonda , ära küsi kellele lüüakse hingekella , seda lüüakse sulle“,tegevus sõjataustal ( Hisp. Kodusõda )
1952 „ Vanamees ja meri“- soovituslik kirjandus
ERICH MARIA REMAQUE 1898 -1970
I maailmasõtta läks otse koolipingist, sõjas kogetust kirjutab loomingus. Remark’i teosed olid sõjavastased ning kui Hitler tuli võimule siis võeti saks kirjanikult E.M.Remarkilt saksa kodakondusus 1938 emigreerus USA , 1948-1970 elas Sveitsis. Märksõna „kadunud põlvkonna teema“ , jutustab põlvkonnast kelle hävitas sõda kuigi kuulid neid ei tabanud, tema tegelelased murduvad sõjas lähevad rindele ühtede vaadetega aga tagasi tulevad hoopis teistsugustena. Kõneleb sõjas vaimselt tapetud põlvkonna nimel. Selge hukkamõist sõja suhtes ning nimetab seda inimkonnatragöödiaks , Remarki meelest pääseda polnud võimalik , mõni talus hästi teine halvemini
„Läänerindel muutuseta“ – peategelan saab juhuslikust kuulist surma , kui teted tulevad et Läänerindel on vaikus ja olukord on muutuseta , ei huku lahingusituatsioonis vaid täiesti ootamatus situatsioonis
„Triumfi kaar“-Räägib saksa pagulasest Pariisis , pagulane on ta kuna ei saanud enam Saksamaal jätkata
„Puhas valgusrikas lokaal“
Vasta tekstilähedaselt:
1.Mida saad teada vanamehe kohta ?
Vanamees on kurt, ta armastas hilisõhtuni istuma jääda, kuna tunnetas öösiti linna vaikust . Talle meeldis juua , kuid ta armastas puhtust ja ei loksutanud tilkagi maha, isegi vintispäi mitte. Ta on üksik ning üritas oma elu enesetapmisega lõpetada, ka temal oli kunagi naine olnud, kuid enesetapust päästis teda õetütar , kes tema eest hoolitses. Mees oli rikas ning jättis jootraha. Ta oli kaheksakümdendates aasatates eakas mees, kes säilitas oma väärikus viimse hetkeni.
2.Mille poolest erineb noore kelneri elukäsitlus vanema omast ? Noore mehe motiivid tema käitumisel.
Noorem kelner on naistemees ning ei pea lugu vanematest inimestest, „Raugad on vastikud“ ; „ ma ei taha teda vaadata“ . Pole aru saanud maailma ilust -kuidas nautida vaikust ja üksindust. Näitas välja ülbust kuna keeldus vanamehele jooki juurde kallamast ning pressis peale kohviku sulgemist, kuigi poleks olnud keeruline oodata veel tunnike vanamehe lõpetamiseni. Käitus ebaviisakalt, ütles kurdile vanamehele et too oleks pidanud ennast ära tapma.
3.Mis vahe on kohvikul ja baaril ?
Mõlemad neist on meelelahutusasutused. Kohvik on puhas ja hubane-lokaal , muusikat ei taheta, kuna vaikus on muusika kohvikukülastaja kõrvadele. Baarileti ees ei saa väärikalt seista. Kohvik on valguserikas ning hea paik , kus närve puhata ja oma elu üle järele mõelda ning nautida kõigest ja kõigist eemalolekut.
4.Mida kardavad nii vanamees , kui kelner ?
Kelner on häiritud , kuna iga õhtu peab ta vastumeelselt uksi sulgema kuna, kellelgi võib veel kohvikut vaja minna. Talle tundub,et peagi tuleb aeg, kui ei vajata enam kohvikut vaikuse nautimiseks ja mõtlemispaigaks vaid kõik ööelu asendub baaride ja veinikeldritega.
5.Mida tähendab „nada“?
Otseselt sõna tähendus tekstist ei selgu. Lõigust võib järeldada et sõna „Nada“ tähendab eimiskit ja mitte midagi , ei midagi ega ei kedagi. „Mis omakorda tähendab , et kõik on ei miski ja inimene on ei miski. Muud ei olegi peale valguse ning teatava korral pole midagi vaja. On inimesi , kes selles elavad, kuid ei tune seda aga tema juba teab et kõik on nada.“ Väljendid on hispaania keelsed .
6. Iseloomusta Hemingway stiili-jäämäe meetod , võrdle Oskar Wilde ’ga
Hemingway stiil ja tekstitähendus jätab jäämäest nähtavale vaid ülemise ühe kümnendiku. Ja kuigi tema teostes on dialoogi piisavalt. Raamatusse süvenedes on teose tekst lööv aga kirjelduustevaene - lühike aga lummav .
K.RISTIKIVI 1912-1977
„Hingede ööd“
Esimene modernistlik teos. Keeruka struktuuri ja mitme tähendustasandlik teos. 1950-1951 , tegevus suurlinnas, kus nimeta minaisik aastavahetusel astub sisse ühest avatud maja uksest. Kafkalik, rändab mööda selle maja treppe , iial ei tea kuhu mingi uks avaneb , hoone on kui akendeta. Hesse “ stepihunt “ minategelane satub teatrietendusele, kus mängitakse tema enese näidendit. Satub ühest situatsioonist-teise. Räägib teos pagulase higekaebustega, väljapääsmatu ummiku ja üksilduse tunne. Rahvusliku tõrjutuse tunne ( kohtuistunigil on eesmärk selgitada kas on minul eestlasena õigus elada või mitte ) peegeldab väikese rahva ekistentsi haprust.
On olnud vallaslaps , tunneb koguaeg vajadust ennast isale tõestada , põeb et on teistest kehvem , jätab sügava jälje tema lapsepõlve.
Huvi hariduse vastu õhtukoolis
1935-42 Tartu , astus ülikooli ,õppis geograafiat-lõpetas.
1943 Saksa okupatsioon , asuts saksa sõjaväkke , õnnestus põgeneda. Kuulutati välja üldmobilisatsioon
Produktiivne kirjanik , 14 novelli paguluses . Ei alusta paguluses vaid varem.

• I loominguperiood „Tallinna periood“ toimub Tallinnas , Hesse tüüpi kujunemisromaanid , keskmes noored mehed , naised väga marginaalsed tegelased
  
• II periood algas novellikoguga , keskmeks ajatu paguluse kirjeldamine. Ütleb: „ Paguluse all ei mõista ta üksnes sunnitud võõrsilolekut vaid peab tõsiasjaks, et kehtivad ühiskonnavormid jäävad võõraks.“ Inimene on ellu heidetud , higeseisund pole seotud võõra maa ja inimestega vaid tunneb ennast üleüldiselt võõrana.
  

Isiksuseomadustel suletud , ringkond kellega suhtles oli väike. Pandi süüks , et kui keegi meelids siis olid need noored mehed-huvi oma sugupoole vastu.
Higede ööd on tehtud ka arvete klaarimiseks mineviku eluga. Kogu kaasaegse maailma mudel , ebausutav nagu tänapäeva maailm on , kalkuse , hirmukompleksid , väärmõtlemine , ilma vabaduse ja otsustamisvõimaluseta.
Romaanis domineerib ekistentsiaalne motiivistik-isiksuse filosoofiline ja eluhoiakuline vaatlustasand-räägib kuidas inimene ennast tunneb ja hakkama saab ühiskonnas, valikute langetamine ja vastumeelsus. Avab kirjanik minategelase higetabud ja aspektid.
Looming: tunneb suurt huvi ajaloo vastu , ajalofilosoofiline sari-koosneb 3 triloogiast ( 9 teost ) , palju on nendes käsitletud keskaega ( Rooma riik , ristisõjad – 17saj , I ms järgsed sündmused Taanis )
Lasteraamatud „ Semud“ ja „Selid“ , kutsikate ja kassipoegade askeldused.
„Ka sisaliku tee kivil jätab jälje“