Vahemereline põõsastik ja mets (0)

Vahemereline põõsastik ja mets
Vahemereline 
põõsastik ja mets
8.k
Sisukord

Sisukord

Asukoht

Kliima (pildid nr. 1 ja 2)

Loomastik  (pilt nr. 3)

Taimestik  (pilt nr. 4)

Inimesed  vahemerelises vööndis  

Mida Vahemere maad pakuvad (pildid nr. 5 ja 6)

Pildid

Kasutatud materjalid
Asukoht

Vahemereline põõsastik ja mets levib 30ndate ja 
40ndate  laiuskraadide vahemikus.

See levib paikades, kus on soe, päikseline ja kuiv 
suvi ning vihmane talv.

See paikneb põhja- ja  lõunapoolkera  lähistroopikas.

See  vööde  esineb Euroopa lõunaosas Pürenee, 
Apenniini ja Balkani poolsaarel, Aafrika põhja- ja 
lõunarannikul, Põhja-Ameerika läänerannikul 
( California  osariigis), Lõuna-Ameerika läänerannikul 
(Tšiili keskosas) ning  Austraalia  edelarannikul.
Kliima

Vahemerelise põõsastiku ja metsa vöötmes on 
suvi soe, kuiv ja päikeseline, talv aga vihmane.

Talvel esineb  jõgedel üleujutusi ja sajab palju 
vihma. Siiski vib mõni kord langeda 
temperatuur madalamale kui tavaliselt ja võib 
sadada lund. 

Kuumimal ajal on seal keskmiselt 21,8°C ja 
külmadel  kuudel vahemikus 18°C – -3°C .

Kuna seal on palju vett, ei ole temperatuur 
kunagi väga kõrge. 
Loomastik

Selles vööndis elab vähe vaid sellele  omaseid  
loomaliike , enamus loomadest, kes elavad 
seal, elavad ka naabervööndites või veelgi 
kaugemal.

Seal elavad näiteks  mägilambad ,  kaelus -
pekaarid,  kängurud , kvollid (väikese kassi 
suurune Austraalia  kiskja ), ida-vöötoravad ja 
pulstikkitsed. 
Taimestik

Kuna vahemerelise  loodusvööndi  pindala on 
väike ja killustatud, võib sealt leida palju 
erinevaid haruldasi taimi. 

Enamik taimeid talub hästi põuda, kuna nende 
paljunemise ajal on kuiv ilm.

Metsapõlengute ja rohke karjakasvatuse tõttu 
on sealsed  metsad  peaaegu täielikult hävinud. 

Kõige suurem on igihaljaste põõsaste 
(tšaparrali)  vöönd , see asub Lõuna-Euroopas, 
Põhja-Aafrikas ja Väike-Aasias.

Taimkatte  välisilme võib olla erinev, kuna 
vöönd on levinud väga katkendlikult. 

Taimestik erinevates piirkondades:

Igihaljad  põõsastikud ehk tšaparralid Vahemere 
ümbruses (Lõuna-Euroopas, Põhja-Aafrikas ja 
Väike-Aasias). Need on levinud mitmetel 
toitainetest vaeseks jäänud muldadel – kui 
karjatamine  ja/või sagedased põlengud seal 
peatada, muutuks tšaparrali vöönd hõredaks 
tammemetsaks. 

Tšiili keskosas kasvab üle tuhande viiesaja vaid 
sellele kohale  omase  liigi. Nende hulgas on 
kõrgekasvulised palmid ja  kaktused .

Lõuna-Aafrikas  Kaplinna  ümbruses on levinud 
üle kuue tuhande  taimeliigi , mis on 
iseloomulikud vaid sellele väikesele maa- alale . 
 Paljud meie tubades olevad lilled pärinevad 
Lõuna-Aafrikast just selle tõttu, et seal nii 
eriline taimestik on.

Vahemerelisest vööndist on pärit ka taimed 
nagu nisu,  oder , lina ja  porgand , mis on väga 
levinud  põllukultuurid . Tänapäeval 
kasvatatakse siin rohkelt  oliivi -, viinamarja-, 
ja viigipuuistandused. 
Inimesed vahemerelises vööndis

Vahemereline vöönd on oma peamisel levikualal, 
Vahemere ääres, üks tihedaima inimasustusega 
piirkondi.

Siin on tekkinud paljud ajaloolise tähtsusega 
suured riigid, nagu näiteks  Kartaago , Vana-
Kreeka, Vana- Rooma  ja  Egiptus . Siin põimuvad 
erinevad  tsivilisatsioonid . 

Tiheda asustuse tõttu on seal, kus vanasti olid 
uhked  tamme-, männi-,  seedri -, oliivi- ja 
loorberisalud, nüüd teravate  lehtedega   võsa .  
Seda ka seetõttu, et seal on juba kaua aega karja 
kasvatatud , puid maha raiutud, metsa põletatud 
ja maad haritud.

Vahemere maade kultuurmaastikus 
kasvatatakse õlipuusalusid, kuid ka 
karjatatakse  loomi. 

Kuumad ja troopilised  suved  on ideaalsed 
viinamarjade kasvatamiseks, selle tõttu saame 
Vahemere  maadest  ka veini. 

Karjakasvatuse tähtsus langeb, kuna rohumaid 
ei  jätku . Aladel, kus on liiga palju loomi 
karjatatud, uhuvad  vihmavesi  ja tuul enamus 
sobilikust mullast ära, nii et  maapind  jääb 
kiviseks ja viljatuks. 

Viimastel aastatel on hakatud istutama 
mäenõlvadele metsa, kuna see takistab 
erosiooni ja leevendab suvel kuumust. 
Mida Vahemere maad pakuvad

Siin kuivatatakse ning konseveeritakse puu- ja 
aedvilja .

Valmistatakse veini.

Pressitakse  oliividest  toiduõli .

Puidust valmistatakse tarbeesemeid.

See on üks enim tahetuid kohti, kus puhkust 
veeta – siia on rajatud palju kuurorte. Suur osa 
Vahemere maade tuludest tuleb turistidelt.
Pildid
Pilt nr. 1 – suvi Vahemere maades
                                                                      Pilt nr. 2 – talv Vahemere 
maades

Pilt nr. 3 – Vahemerelises vööndis levinud loom  muflon

Pilt nr. 4 – Vahemerelise vööndi loodus
Pilt nr. 5 – Vahemere ääres  asetsevate  riikide tooteid
Pilt nr. 6. – Vahemere vööndi  veine
Kasutatud materjal

http://et.wikipedia.org/wiki/Vahemerelise_igih
alja_metsa_ja_p%C3%B5%C3%B5sastiku_v%C
3%B6%C3%B6nd

http://en.wikipedia.org/wiki/Mediterranean_for
ests,_woodlands,_and_scrub

http://en.wikipedia.org/wiki/Mediterranean_cli
mate

http://www.miksike.ee/documents/main/refera
adid/vahemereline_mets_evelinviks.htm

http://farm2.static.flickr.com/1415/143435525
9_edc915bd26.jpg

http://farm2.static.flickr.com/1231/977020746
_9814d5613a.jpg

http://www.lakedistrictwalks.com/cyprus/mou
fflon_512.jpg

http://static.panoramio.com/photos/original/5
3188994.jpg

http://the-mediterranean-region-and-all-its-be
atuy.com/wp-content/uploads/2010/06/medite
rranean-diet.jpg

http://www.epicurean-traveler.com/epicurean.
com/articles/Tuscany's%20Coast/Tuscan%20C
oast%20gifs/Bolgheri-bottles.gif

Document Outline

• Slide 1


• Slide 2


• Slide 3


• Slide 4


• Slide 5


• Slide 6


• Slide 7


• Slide 8


• Slide 9


• Slide 10


• Slide 11


• Slide 12


• Slide 13


• Slide 14


• Slide 15


• Slide 16