Eestlaste võit Vabadussõjas oli ootuspärane (0)

Sarnased õppematerjalid

28

pptx

Eesti Vabadussõda

dets. langes Kooraste ja Kanepi Punavägede kätte, 17. dets. Valga, 21. dets. Punaväed lähenesid Tartule 23. dets. - loodi Eesti vägede ülemjuhataja institutsioon. Vägede ülemjuhatajaks määrati polkovnik Johan Laidoner. Ernst-Johannes Põdder määrati riigi sisekaitseülemaks. 31. dets. – Punaarmee on vallutanud ja okupeerinud ligi kaks kolmandikku Eesti territooriumist ja ähvardasid vallutada Tallinna,  Eestlaste ebaedu põhjused • Vastase arvuline ülekaal • Relvastuse ja varustuse ebapiisavus • Otstarbeka juhtimise puudumine • Madal võitlusmoraal  Vabadussõja käik, olulisemad lahingud 1919 • 6. jaan. 1919 algas Eesti vägede vastupealetung Narva ja Paide suunal. • 7. jaan. Eesti väed asusid üldpealetungile Põhja-Eesti rindele saabus kaks Soome kompaniid Hans Kalmu ja Martin Ekströmi juhtimisel. • 14. jaan

Eesti ajalugu

42

pptx

Vabadussõda "Kuidas Eesti suutis võita suurt Venemaad"

Skautpataljon • Baltisakslaste Balti pataljon  Abiväed  Inglise laevastik – 12.dets. 1919.a. • Julgeolek merel, lahingvarus  Vene valged  Mõningates riikides hakati Inglise laevastik Eesti toetuseks formeerima vabatahtlikest koosnevaid üksusi • Soome vabatahtlikud • Taani vabatahtlikud Soome vabatahtlikud  Sõjaõnn pöördub  Eestlaste meeleolu kasv ja hea motivatsioon  Vähemuses olev Eesti armee suutis Punaarmee esmakodselt peatada  6. jaan.-Eesti asus vastu pealetungile, vabastades Tapa, Rakvere, Narva, Tartu  Võimas Eesti armee  Eesti armeest oli saanud ähvardav jõud  Senist kesist varustust parandas oluliselt Punaarmeelt saadud sõjasaak  Punaarmee juhtkond oli hirmul  Eestit saadeti ründama Läti punased kütid  Halva strateegia tõttu said ka need

Ajalugu

14

doc

Vabadussõja uurimistöö

Et sundida Nõukogude Venemaa valitsust oma tahtele alluma, otsustas Saksa väejuhatus ette võtta uue pealetungi, mille käigus oli ette nähtud ka Eesti mandriosa okupeerimine. Eesti poliitikud kasutasid ära soodsa olukorra 1918-nda aasta veebruaris ning ajal mil Vene väed olid juba taganenud kuid Saksa väed polnud veel jõudnud võimu üle võtta. Seega olid kõik suuremad linnad enne sakslaste saabumist juba eesti rahvusväeosade kontrolli all. Tallinnas läks võim eestlaste kätte 24.veebruaril ja samal päeval kuulutati välja Eesti Vabariik. Siiski juba 25-ndal veebruaril saabusid Tallinna Saksa väed ning 3-ndaks mätsiks oli kogu Eesti okupeeritud. See okupatsioon varises kokku ja 11-ndal oktoobril alustas Tallinnas taas tööd Eesti Ajutine Valitsus. Kuid suur naaber Venemaa ei olnud rahul ning 13- ndal novembril 1918 ütles Nõukogude Venemaa üles kõik Saksamaaga sõlmitud lepingud.

Ajalugu

14

odp

Eesti Vabadussõda

Punaarmee vallutas Vastseliina ja Räpina; 14. dets. langes Kooraste ja Kanepi Punavägede kätte, 17. dets. Valga, 21. dets. Punaväed lähenesid Tartule 23. dets. - loodi Eesti vägede ülemjuhataja institutsioon. Vägede ülemjuhatajaks määrati polkovnik Johan Laidoner. Ernst-Johannes Põdder määrati riigi sisekaitseülemaks. 31. dets. ­ Punaarmee on vallutanud ja okupeerinud ligi kaks kolmandikku Eesti territooriumist ja ähvardasid vallutada Tallinna, Paidet, Põltsamaad,  Eestlaste ebaedu põhjused · Vastase arvuline ülekaal · Relvastuse ja varustuse ebapiisavus · Otstarbeka juhtimise puudumine · Madal võitlusmoraal  Vabadussõja käik, olulisemad lahingud 1919 · 6. jaan. 1919 algas Eesti vägede vastupealetung Narva ja Paide suunal. · 7. jaan. Eesti väed asusid üldpealetungile Põhja-Eesti rindele saabus kaks Soome kompaniid Hans Kalmu ja Martin Ekströmi juhtimisel. · 14. jaan

Ajalugu

9

doc

Eesti iseseisvumine

· Laienes tööstus- ja põllumajandustoodete saatmine Vene siseturule · Lagas linande eestustumine (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed) B. Sisepoliitilised eeldused · 1905. a revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule ja vallandas tohutu sotsiaalse energia · hakati looma erakondi, esile kerkisid eestlastest poliitikud · tõusis eestlaste osatähtsus maa ja linna omavalitsustes, sealt saadi maa haldamiseks vajalikke kogemusi C. Välispoliitilised eeldused · Esimese maailmasõja venimine kurnas välja Venemaa · Venemaa ja Saksamaa nõrgenemine ja lüüasaamine andis Eestile võimaluse iseseisvuse realiseerimiseks 2. Isesisvumise käik D. 1917 Veebruarirevolutsioon Venemaal

Ajalugu

5

doc

Eesti iseseisvumine

B) majanduslikud: 1) talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks 2) tööstuse areng, eriti 20.sajandi algul, mil Eesti muutus üheks tööstuslikult enam arenenud Venemaa piirkonnaks 3) algas linnade eestistumine 70 % linlasest eestlased (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed, töölised) C) poliitilised: 1) 1905.a revol äratas rahva poliitilisele aktiivsusele 2) hakati looma parteisid e erakondi 3) kerkisid esile eestlastest poliitikud 4) suurenes eestlaste osalus maa- ja linna omavalitsustes, sealt saadi haldamiseks vajalikke kogemusi 5) arenes ühisettevõtlus (meiereid, põllutöömasinate ühisused, ühiskauplused), mis andis inimestele ühistegevuse ja demokraatia kogemusi II I maailmasõda ja selle mõju Eestile (§ 7, lk 28-30) I maailmasõda 1914-1918. Põhjuseks suurriikide omavahelised vastuolud ning võitlus ülemvõimu pärast Euroopas. Venemaa astus sõtta Antanti poolel, kuid ei olnud sõjaks valmis. Sõja mõju Eestile:

Ajalugu

2

rtf

Eesti vabadussõda

Referaat-Eesti vabadussõda. Vabadussõda oli Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 1918. aasta 28. novembrist 1920. aasta 3. jaanuarini Nõukogude Venemaaga ning 1919. aasta juunis ja juulis Landeswehri vastu peetud sõda. 11. novembril 1918 alistus Saksamaa Esimese maailmasõja tulemusena Antandile. Pärast Saksamaal toimunud Novembrirevolutsiooni ja saksa vägede evakueerimise algust tühistas Lenini juhitud Nõukogude Venemaa valitsus 13. novembril 1918 ühepoolselt Saksa keisririigiga sõlmitud Brest-Litovski rahulepingu. 16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vcietis käsu alustada taganevate saksa vägede järel pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani, kuid korraldusega hoiduda relvakonfliktidest evakueeruva Saksa armeega. 18. novembril tungis Punaarmee Lätisse ja 28. novembril kahe diviisi jõududega (kokku 12 000 meest) üle Eesti piiri Narvas.Eesti rahvaväe organiseerimine oli alles alanud. Rindele suudet

Ajalugu

5

odt

Eesti Vabariigi tekke eeldused kuni vabadussõda

Veel oli eeldus ühisettevõtlus, näiteks ühispiimatalitus, kuhu taludest piima viidi või masinatarvitajate ühisus, kus talud olid mitme peale suurema masina ostnud. Poliitiline eeldus oli kindlasti parteide teke ja eestlastest poliitikud. Parteid tekkisid 1905, pärast revolutsiooni. Esimene partei oli Eesti Rahvameelne Eduerakond (ERE), selle juhiks oli Tõnisson. Eeldus oli kindlasti ka see, et valla omavalitsused olid täielikult eestlaste käes ja linna omavalitsus oli osaliselt eestlaste käes. Pärnu oli enne I maailmasõda sakslaste käes, linnapea oli Brackmann. Poliitiline eeldus oli ka I maailmasõda. Kindlasti oli üks osa see, et Venemaa oli sõjast kurnatud, aga kurnatud oli ka Saksamaa. Nii ei saanud kumbki siinseid sündmusi takistada. Sündmused 1917 Veebruarirevolutsiooni tulemusena 1917 kukutati Nikolai II ja võim läks Ajutise Valitsuse kätte. Eestlased nõudsid Ajutiselt Valitsuselt autonoomiat, siis täieliku iseseisvuse ideed veel ei olnud.

Ajalugu

Kommentaarid (0)