Kunstikool Pallas (0)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

1 Hindamata

Kunstikool „Pallas“
Kõrgem Kunstikool "Pallas" oli kunstiühingu "Pallas" poolt 1919. aastal asutatud kunstikool.
Pallase asutamise mõtte taga olid kunstnikud Konrad Mägi, Ado Vabbe ning Anton Starkopf. Kool alustas tööd 8. oktoobril 1919. Koolis tegutsesid maali-, joonistamis- ja skulptuuriateljeed.
Esimesed õpilased olid kõik juba varem kunsti õppinud ning seega alustati kohe ateljeede tasemel. Tegutsesid Konrad Mägi ning Ado Vabbe maaliateljeed. Skulptuuriateljeedega töötas Anton Starkopf, joonistusõpetajana lisandus Voldemar Mellik .
Aastatel 1921–1924 korraldati õppetöö ümber. Avati ettevalmistusklass ja üldklass, alles nende läbimise järel sai liituda ateljeega. Lisandus ka graafikaateljee. Töötanud kolm aastat ateljees, jõudis õpilane edukuse korral meistriateljeesse, mis lõpetas koolikursuse. 1921. aastal alustas kooli juures tööd joonistusõpetajate ettevalmistuskursus, mida hakkas rahaliselt toetama ka Haridusministeerium . Õpetajaskonnaga liitusid tuntud kunstnikud Nikolai Triik, Villem Ormisson , Jaan Vahtra ning hiljem ka Peet Aren ning Rudolf Paris. Kunstiajaloo loenguid hakkas pidama Voldemar Vaga.
16. jaanuaril 1923 kinnitatud põhikirja järgi oli kunstikool Pallas kõrgem kool, kooli sisseastujatelt nõuti keskkooliharidust. 3. novembril 1924 registreeriti Pallas kõrgemaks õppeasutuseks. Seega tekkis Eestis esimest korda kõrgema kunstihariduse saamise võimalus. Põhikiri võimaldas kooli pääseda vabakuulajatena ka isikutel, kellel puudus keskharidus , kui nad avaldasid silmapaistvat andekust.
Mõne aja pärast asusid õpetajatena tööle juba oma kooli vilistlased: Aleksander Vardi, Arkadio Laigo, Hando Mugasto ja Kaarel Liimand. Õppejõud olid kohustatud esinema Tartus näitusel vähemalt kord kahe aasta jooksul.
Iseloomulikuks Pallase koolile oli tihe kontakt välismaade kunstiga. 1920ndate esimesel poolel korraldati vastava stipendiumi abil õpireise õppejõududele ja õpilastele Saksamaa kunstikeskustesse, edaspidi peamiselt Pariisi.
Pallase kunstikooli hoone hävis Teises maailmasõjas.

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 16 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-04-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

16 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

oliver100 Õppematerjali autor

Kõrgem Kunstikool "Pallas" oli kunstiühingu "Pallas" poolt 1919. aastal asutatud kunstikool.
Pallase asutamise mõtte taga olid kunstnikud Konrad Mägi, Ado Vabbe ning Anton Starkopf. Kool alustas tööd 8. oktoobril 1919. Koolis tegutsesid maali-, joonistamis- ja skulptuuriateljeed.

pallas kunstikool konrad mägi kunstnikud

Sarnased õppematerjalid

odt

Eesti maalikunst 1918-1940

intellektuaalne profileerumine. Avangardismile on omane ka hukutav, kodanlusvastane protest, mis on seotud eelkõige dadaismi ja sürrealismiga. 1930. aastail levis Eestis realismilähedane isikupära soosiv kunst. Rahvuslik kunstielu kujunes välja 20. sajandi alguses, kuid sellest ajast saati on see kiiresti arenenud. 1919. korraldati tagasivaatlik eesti kunsti suurnäitus, millega tunnustati kunsti tähtsust eneseteadvuse loomises. 1919. aastal asutati ka Tartusse Kõrgem Kunstikool Pallas. Kooli asutamise mõtte taga olid kunstnikud Konrad Mägi, Ado Vabbe ning Anton Starkopf. Koolis tegutsesid maali-, joonistamis- ja skulptuuriateljeed. Kultuuriajaloost pidas loenguid Hendrik Sepp, kunstiajaloost rääkisid Julius Genss ning Eduard Tassa. Kuna esimesed õpilased olid juba enne kunsti õppinud, alustati õppetööd ateljeede tasemelt. 1921-1924. aastatel korraldati õppetöö ümber, lisades õppekavva ettevalmistus- ja üldklassi

Kunstiajalugu

docx

Eesti kunst 1918-1940

kultuuritegelastest ning võttis aktiivselt osa kunstielu organiseerimisest. Tema maalides ja joonistustes väljendusid üksteisesse sulades pea kõik moodsamad kunstivoolud. Kuid 1919. aastal I Eesti kunsti ülevaatenäitusel süüdistasid populistidest kriitikud 35-aastast N. Triiki peaaegu et akademismis. See oli muidugi liialdus, kuid kunstniku loomingusse tõi see kaasa vaikiva ajastu. 1921 kolis Triik Tartusse ja asus kunstikool "Pallase" õppejõu kohale. 1933. aastal saab temast Eesti esimene kunstiprofessor. Nikolai Triik suri 1940. aastal. Konrad Mägi lüüriline koloristianne hakkas väljenduma esmalt Norras. Tema loomingus kaks käsitlusviisi: dekoratiivne stilisatsioon ja neoimpressionismile toetuv tundlik ja nõtke loodusvaatlus. Viimane avaldub eredaimalt kodumaa loodusvaadete maalimisel. KONRAD MÄGI 1878–1925 K. Mägi sündis 1878. aastal Tartumaal. Tema kunstnikutee sai alguse 1899. aastal, mil

Kunstiajalugu

docx

Uusim aeg Kultuurielu põhijooned 1918-1940

Cederberg, muinasteadlane Tallgren, rahvateadlane Manninen jt.) Ülikooli 300. juubeliks olid valdav enamus õppejõududest juba noored eestlased. Teised kõrgkoolid:  1936. Tallinna Tehnikainstituut, (1938. a. Tehnikaülikool, mis kujunes teaduskõrgkooliks inseneride ettevalmistajana). Kaks teaduskonda – ehitus-mehaanika ning keemia- ja mäeteaduskond.  1924. a kõrgkooli õigused kunstikoolile “Pallas”.  Riigi Kõrgem Kunstikool 1938 (Tsaariajal Riigi Kunsttööstuskool)  Tartu Kõrgem Muusikakool  Tallinna Konservatoorium  Tondi Kõrgem Sõjakool EV algusaastatel teadus ei olnud valitsuse tähelepanu all, ka enamik saksa ja vene rahvusest teadlastest lahkunud, teaduslikud kogud ja varad viidud suures osas Venemaale, ainelisi võimalusi vähevõitu. 1930-ndate keskel teadusasutusi lisandus ja kasvas Tallinna tähtsus, tekkis konkurents ning ebakõlad.

Ajalugu

doc

Eesti kunsti kokkuvõte, ettevalmistus eksamiks

materjalide kasutusele võtmisele,samuti hakati raiuma skulptuure dolomiidist.Ka 1960 a skulptuuris jõuti karmi stiilini.60.aastad olid terve rea noorema põlvkonna kujurite eneseleidmise aastateks. 1960 lõpul esile tõusnud noorpõlvkond lõi oma paremad tööd 70 aastatel Pilet 11 2.Kunstiharidus Eestis. Laikmaa hakkas 1903 aastal andma kunstiharidust oma ateljeekoolis. Tartus asutas ateljeekooli Kristjan Raud 1904 aastal. Alates 1914 tegutses Tallinnas linna kunstikool,mis muudeti 1920 aastal riiklikuks keskastme kunstikooliks(Riigi Kunsttööstuskool)-seal õpetati tarbekunstnikke ja erinevate kunstialade oskustöölisi.Hiljem lisandus sinna maalikunstnke ja skulptorite ettevalmistus.Kool muutus mitmeastmeliseks ja sai 1938 kõrgkooli staatuse.Kooli pikaajaliseks juhiks sai Konstantin Pätsi vend Voldemar Päts.Tallinna koolis domineerisid Peterburi haridusega õppejõud. 1918 loodi Tartus ühing Pallas-endendamaks esteetiliselt nõudlikku kaasaegset kunsti

Kunstiajalugu

pdf

Eesti kunstiajalugu 18. sajand kuni 1990ndad

Table of Contents 1.1. KUNST 18. SAJ LÕPUST 19. SAJ LÕPUNI 1 2.2. 19. JA 20. SAJANDI VAHETUSE KUNST 7 3.KUNST 1905-1910 - MURRANGUAASTAD 9 4. KUNST ISESEISVAS EESTIS 1919-1940 12 5.KUNST II MAAILMASÕJA AJAL 16 6.EESTI KUNST STALINISMI VÕIMUSES 1944-1955 19 7.SULA JA ILLUSIOONID 35 8.KAINENEMINE JA SKEPSIS 1960. AASTATE LÕPP 1970. AASTATE ALGUS 40 9. ,,KULDSED SEITSMEKÜMNENDAD" 43 10. POSTMODERNISM JA MÜÜDID. AASTAD 19

Kunstiajalugu

doc

Eesti kultuuri ajalugu

Eesti kultuuri ajalugu EESTI KULTUURI AJALUGU Kuupäevad, mil olin kohal: 10.09; 22.09; 29.09; 08.10; 20.10; 03.11; 05.11; 10.11; 12.10; 17.11; Kuupäevad, mil puudusin: 08.09; 15.09; 17.09; 06.10; Kohustuslik kirjandus: L. Vahtre (2000). Eesti kultuuri ajalugu: lühiülevaade. Virgela I. Talve (2004). Eesti kultuurilugu. Ilmamaa. Leheküljed: 7-25; 37-52; 58-86; 95-115; 131-190; 216-300; 307-313; 326-374; 383-426; 442-528; 543-594 Kirjandust: 1. ,,Kuld Lõwi ja Kultase ajal" Kalervo Hovi. Varrak 2003, Tallinn Loengud on kuni 17. nov, millal hakkavad seminarid. Eesti kultuur ja eesti kultuur Eesti kultuur: see on topograafiline kultuur, s.h. nii sakslaste kui rootslaste eeskujudega eesti kultuur: alates 19.saj II poolest omanäoline eestlaste loodud kultuur MUINASAEG EESTIS Kivi- ja pronksiaeg jäävad muinasajast kultuuriliselt kaugele. Need jäävad pigem arheoloogia valdkonda. Elanike arv toona oli u 150 000 180 000. territoorium jagunes 9 suureks ja 4 väikseks maako

Ajalugu

docx

Eesti-ajaloo suur üldkonspekt

EESTI AJALOO SUUR ÜLDKONSPEKT EESTIMAA AJALOO ALGUS. MUINASAJA ALLIKAD o JÄÄAEG- eesti alale jõuds jää Skandinaavia mäestikest. Jääväi ulatus kuni Kesk-Saksamaani ja Kiievist kaugemalegi. o Eesti vabanes lõplikult jääst alles 13-11 00a, eKr. o Jääaeg kujutab enast nelja-viite külmaperioodi e jäätumist. o Vahepeal kui jää taandus võis siin olla ka inimesi, umbes viimasel jäävaaheajal 120-130 000a tagasi. Kahjuks pole sellest jäänud mingeid märke, jää uhus minema.  o Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandri ala präegusest tunduvalt väikem. Suurt osa Lääne-Eestist ja saartest kattis hiiglaslik Balti jääpaisejärv, Võrtsjärv ja Peipsi. o Kui Balti jääpaisejärv ennast ookeanisse surus langes Läänemere pind korraga 20-30m o MUINASAEG- ajajärk esimesteste inimeste saabumisest kuni muistse

Ajalugu

doc

Eesti ajalugu

EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4......................................................................................................................8 PRONKSIAEG U 1800-500

Ajalugu

Rohkem sarnaseid