Weimari Vabariik Saksamaal ning selle nõrkuse põhjused (0)

Weimari Vabariik Saksamaal ning selle nõrkuse põhjused

1919. aastal kuulutati Saksamaal välja vabariik. Kuna selle põhiseadus töötati välja Weimari linnas, siis hakati uut riiki kutsuma Weimari Vabariigiks. Tegemist oli esimese demokraatliku riigiga Saksamaa ajaloos, mille eluiga jäi aga lühikeseks- Weimari Vabariigi populaarsus elanikkonna hulgas oli väike, mistõttu see 1933. aasta jaanuaris pärast Adolf Hitleri võimuletulekut lagunes . Miks see lagunes ehk mis olid selle nõrkuse põhjused?
1919.- 1920. aastatel toimus Versailles ’s rahukonverents, kus töötati välja rahuleping . Selle tingimused olid saksa rahva jaoks ülirasked ja need ei soodustanud stabiilsuse kasvu Weimari Vabariigis. Demokraatia hukule Saksamaal aitasid kaasa Esimese Maailmasõja võitnud Antanti riigid, eriti Prantsusmaa. Rurhi okupeerimine prantslaste poolt tõi kaasa tõelise krahhi Saksamaa majanduselus. Sõja tagajärjel niigi nõrgestatud majanduselu suri praktiliselt välja. Versailles’ rahulepinguga määrati ära Saksamaale lubatud lahingulaevade arv, seepärast viidi paljud laevatehased Saksamaalt üle Venemaale ja mujale Euroopasse. Oli sõjajärgne raske olukord. 1923. aastal puhkes kriis, mis tegi majandusraskused suuremaks ning millega kaasnes rahapuudus ja hüperinflatsioon.
Inflatsiooni tõttu langes tunduvalt elutase, eriti neil, kellel olid kindlad sissetulekud nagu töötasud, toetused, pensionid . Saksamaal oli aga turumajanduslik süsteem, mis viis ka 8 miljoni töötuni. 1923. aastal maksti paljudes ettevõtetes palka kaks-kolm korda päevas ning tehti siis vaheaeg, et töölised saaksid selle ära kulutada, sest inflatsiooni tõttu langes raha väärtus sadu kordi päevas ning hommikul saadud raha väärtusest polnud õhtuks kuigi palju järel. Kõik, kel vähegi võimalik, püüdsid osta dollareid, kuigi valuutaga spekuleerimine oli seadusega keelatud. Kriis oli aga kasulik neile, kel oli kinnisvara ning võlgu, sest kinnisvara hinnad tõusid enneolematult kõrgele ning võlgade kustutamine oli hüperinflatsiooni tõttu imelihtne .
Vastuseis Versailles’ rahulepinguga tekkis Saksamaal kohe pärast selle allakirjutamist. Kuna rahule kirjutasid alla Weimari Vabariigi juhid, siis hakkasid tavakodanikud just neid saksa rahva alandamises süüdistama. Parlamentaarne kord oli Saksamaal liiga nõrk ega tulnud toime riigi ees seisnud probleemidega. Arvukad rahvakihid- ohvitserid , töösturid, suurmaaomanikud ja teised olid avalikult demokraatia vastu. Riigis toimusid pidevalt streigid ja meeleavaldused kommunistlike ja natsionaalsotsialistlike loosungite all. Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (NSDAP) nägi kommunistides oma põhivaenlasi. NSDAPs omakorda nähti kommunismiohu pidurdajat. Parteid kemplesid omavahel, töölisparteid olid lõhestatud (natsinaaldemokraatide ja kommunistide vatuolud), mis kergendas natside võimuletulekut. Pärast riigipresidendi Hidenburgi surma omastas Hitler kõik riigipea funktsioonid.
Võib öelda, et Weimari Vabariik oli loodud hukule. Saksamaa ei saanud hakkama demokraatliku korraga, vaid vajas kindlat kätt. Majandusraskused ja inflatsioon viisid teravate sotsiaalprobleemideni, nagu tööpuudus ja keskklassi nõrgenemine. Kõik, kellel oli midagi kaotada, eelistasid natse kommunistidele. Saksamaa muutus totalitaarse diktatuuriga riigiks, mille peamiseks eesmärgiks sai ekspansioon , sõda ja selleks ettevalmistumine .