Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Praktikum 3 – Maakasutuse raskuskeskme määramine (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuhu teie soovitate rajada talu tootmiskeskuse ja miks?
Praktikum 3 – Maakasutuse raskuskeskme määramine #1 Praktikum 3 – Maakasutuse raskuskeskme määramine #2 Praktikum 3 – Maakasutuse raskuskeskme määramine #3
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 46 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Reeferer Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
docx

Praktikum 1 - Maakasutuse konfiguratsiooni uurimine

Praktikum 1 - Maakasutuse konfiguratsiooni uurimine Töö koostaja: Töö koostamise kuupäev: 24.10.2012 Töö eesmärk: Töö eesmärgiks on võrrelda maaüksuste kuju olemasolevate vahenditega, et selgitada ja omandada maaüksuste kompaktsuse määramise metoodikat ja õppida kasutama internetis kättesaadavaid töövahendeid. Antud praktilise tööga määratakse maaüksustele neid iseloomustavad koefitsiendid selleks, et neid oleks võimalik omavahel täpselt võrrelda. Kasutatud töövahendid: Töö teostamisel on kasutatud internetiühendusega arvutit ja Maa-ameti Geoportaalis vabalt kasutusel olevaid töövahendeid. Töö vormistamisel on kasutatud arvutis olevaid programme: Google Chrome koos vajalike Plug-in´idega, Microsoft Office Word 2007 ja MS Paint. Selgitus valitud katastriüksuste kohta: Konfiguratsiooni uurimiseks on valitud 5 katastriüksust, mis asuvad Lääne-Viru maakonnas, Sõmeru vallas, Kaarli külas. Katastriüksuste paiknemine ja andmed katastriüksuste

Maateadus
thumbnail
4
docx

Praktikum 2 – Teede kõverjoonelisuse määramine

Praktikum 2 ­ Teede kõverjoonelisuse määramine Töö koostaja: Töö koostamise kuupäev: 04.11.2012 Töö eesmärk: Antud praktilise töö eesmärgiks on uurida teede kõverjoonelisust ning omandada teede kõverjoonelisuse koefitsendi määramist ja selleks vajalike rakenduste kasutamist. Selleks tuleb leida teede kõverjoonelisuse koefitsent, kasutades selleks vastavat metoodikat ning internetis vabalt kasutusel olevaid töövahendeid. Kasutatud töövahendid: Töö koostamisel on kasutatud internetiühendusega arvutit, Maa-ameti Geoportaalis vabalt kasutusel olevaid töövahendeid. Töö vormistamisel on kasutatud arvutis olevaid programme: Google Chrome, Microsoft Office Word 2007. Töös olevate jooniste koostamiseks on kasutatud MS Paint´i. Selgitus valitud piirkonna kohta: Töös käsitletav piirkond asub Lääne-Viru maakonnas Sõmeru vallas. Skeemil A'ga tähistatud punkti geograafiline asukoht on B 59°26'54,8'' L 26°24'37,54'', B'ga tähistatud punkti geograafilin

Maateadus
thumbnail
3
docx

Maakasutuse raskuskeskme määramine

Praktikum 3 ­ maakasutuse raskuskeskme määramine Töö koostaja: Töö koostamise kuupäev: 25.10.2011 Töö eesmärk: Käesoleva töö eesmärgiks on õppida leidma erineva kõlvikulise koosseisuga maaüksuse maakasutuse raskuskeset, et teada saada, kuhu oleks otstarbekas rajada talu tootmiskeskust. Selleks kasutatakse järgnevas töös erinevaid matemaatilisi võtteid. Kasutatud töövahendid: Töövahendeiks on erinevat värvi pliiatsid maakasutuse raskuskeskmete märkimiseks, joonlaud, kalkulaator ning arvuti vastava tarkvaraga (MS Word, Excel). Töö tulemused: Töö arvutuslikud tulemused on esitatud neljas ülevaatlikus tabelis. Koostatud talu plaan on esitatud ruudulisel paberil, mis on lisatud põhitööle. Tabel 1. Kõlvikute kirjeldus Kõlviku nr Pindala S (ha) Koordinaadid Kõlviku liik (m) X Y

maakorralduse põhikursus
thumbnail
4
docx

Praktikum 1 – Maakasutuse konfiguratsiooni uurimine

näha joonisel nr 1. Kuna katastriüksuste tunnused ei ole antud skeemil loetavad, siis on katastriüksuste identifitseerimise lihtsustamiseks need nummerdatud ühest viieni. Joonisel on illumineeritud maaüksuste piirid punasega, maaüksuste pikkused on tähistatud joonisel sinise joonega. Joonisel on välja toodud andmed maaüksuste pikkuse (l) ja piiri tegeliku pikkuse (Pt) kohta. Andmed maaüksuste kohta ning arvutused nende andmete alusel on koondatud tabelisse 1. Joonis 1. Maakasutuse konfiguratsiooni uurimisel kasutatud maaüksuse skeem. Töötulemus: Kompaktsuse koefitsiendi alusel on kõige kompaktsema kujuga katastriüksus nr 4. Üsna sarnased tulemuse said katastriüksused nr 1 ja 5. Sellele järgnes katastriüksus nr 3. Kõige kehvema tulemuse sai katastriüksus nr 2. Kui vaadata lisaks ka väljavenitatuse koefitsienti, siis ka selle näitaja alusel on katastriüksus nr 5 saanud kõige parema tulemuse ning siin on kõige kehvema tulemuse saanud maaüksus nr 2

Maakasutuse planeerimise...
thumbnail
6
docx

Praktikum 4 – maakasutuse piiride korrigeerimine, maade ümberkruntimine väärtuse alusel.

Praktikum 4 ­ maakasutuse piiride korrigeerimine, maade ümberkruntimine väärtuse alusel. Variant B Eesmärk: Õppida maade ümberkorraldamise metoodikat joonisel 4.1 plaanil märgitud olemasolevate maaüksuste analüüsimise ja ümberkorraldamise teel ja märkides saadud planeeritavad maaüksused plaanile joonisel 4.2. Koostas: , 28.11.2012 Tabel 4.1. Maaüksuste ja nende alamüksuste väärtuse leidmine. Tsooni hind Maa Puidu Üksus/kirjeldu Pindala EUR/h väärtus tagavar Puidu Kasvava metsa Koguväärtu s Ha a EUR a Tm/ha maksumus väärtus EUR s EUR Maav=S*t. metsv=S*Pt*P Maav+Mets S t.h. h Pt Pm m v 1.1. Põld 450EUR/ha 15,25 450 6862,5 6862,5 1.2. Põld 260EUR/ha 6,625 260

Maateadus
thumbnail
5
docx

Maakasutuse piiride korrigeerimine, maade ümberkruntimine väärtuse alusel.

Praktikum 4 ­ maakasutuse piiride korrigeerimine, maade ümberkruntimine väärtuse alusel. Variant B Koostaja: Koostamise kuupäev: 20.11.2015 Eesmärk: Õppida maade ümberkorraldamise metoodikat, maaüksuste analüüsimise ja ümberkorraldamise teel. Tabel 4.1. Maaüksuste ja nende alamüksuste väärtuse leidmine. Tsoo ni Puidu Kasvava hind Maa tagav Puidu metsa Üksus/kirje Pindal EUR/ väärtus ara maksum väärtus Koguvää ldus a Ha ha EUR Tm/ha us EUR rtus EUR Maav=S* metsv=S*Pt Maav+Me S t.h. t.h Pt Pm *Pm tsv 1.1. Põld 450EUR/ha 15,25 450 6862,5 6862,5 1.2. Põld 260EUR/ha 6,625 260 1722,

Maakorraldus
thumbnail
99
rtf

Põllumajandusega seotud seadused

Väetiseseadus Vastu võetud 11.06.2003 RT I 2003, 51, 352 jõustunud vastavalt §-le 47. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab väetisele ja selle käitlemisele esitatavad nõuded, mis tagavad väetise ohutuse inimese ja looma elule ja tervisele, varale ja keskkonnale ning väetise soodsa mõju taimele ja taimekasvatussaadusele. (2) Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) töötlemata orgaanilisele väetisele; 2) töötlemata looduslikule väetisele; 3) reo- ja heitvee settele ning sellest valmistatud kompostile. [RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009] (3) [Kehtetu - RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] (4) Käesolevat seadust ei kohaldata väetise Eestist väljaspool Euroopa Liidu

Põllumajandus
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun