Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Praktikum 3 – Maakasutuse raskuskeskme määramine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuhu teie soovitate rajada talu tootmiskeskuse ja miks?

Praktikum 3 – Maakasutuse raskuskeskme määramine


Töö eesmärk: Leida joonisel 3.1. olevale plaanile märgitud talu tootmiskeskuse optimaalne asukoht - raskuskese, arvestades erinevaid tegureid.
Koostaja : , 28.11.2012
Tabel 3.1. Kõlvikute kirjeldus
Kõlvik nr
Pindala S (ha)
Koordinaadid(m)
Kõlviku liik
X
Y
1
6,2
180
315
Soo
2
7,0
195
790
 Võsa
3
6,8
330
790
 L. rohumaa
4
6,0
345
355
 Võsa
5
7,4
520
380
 L. rohumaa
6
9,6
520
795
 Mets
7
4,9
750
830
 Mets
8
7,1
880
640
Põld
9
7,8
870
430
Põld
10
7,0
720
305
Põld
S=69,8ha

I variant – Talu raskuskeseme arvutamine kõikide kõlvikute järgi.

Tabel 3.2. Raskuskeseme arvutamine kõikide kõlvikute järgi.
Kõlvik nr
S*X
S*Y
1
1116
1953
2
1365
5530
3
2244
5372
4
2070
2130
5
3848
2812
6
4992
7632
7
3675
4067
8
6248
4544
9
6786
3354
10
5040
2135
X1=535,6 X2=566,3

II variant – Talu raskuskeskme määramine ainult põllumajanduskõlvikute järgi.

Tabel 3.3. Raskuskeskme arvestus põllumajanduskõlvikute järgi.
Kõlvik nr
Pindala S(ha)
S*X
S*Y
3
6,8
2244
5372
5
7,4
3848
2812
6
9,6
4992
7632
7
4,9
3675
4067
8
7,1
6248
4544
9
7,8
6786
3354
10
7,0
5040
2135
Sp=50,6 X2=648,9 Y2=591,2

III variant – Talu raskuskeskme arvutamine põllumajanduskõlvikute järgi, arvestades erinevate kõlvikuliikide veokoormust.

Tabel 3.4. Raskuskeskme arvutus põllumajanduskõlvikute järgi, arvestades veokoormust.
Kõlviku nr
Veokoormus koefitsent (k)
S*k
S*x*k
S*y*k
3
0,5
3,4
1122
2686
5
0,5
3,7
1924
1406
6
0,25
2,4
1248
1908
7
0,25
1,225
918,75
1016 ,75
8
1
7,1
6248
4544
9
1
7,8
6786
3354
10
1
7,0
5040
2135
S*k=32,625 S*x*k=713,8 S*y*k=522,6
Vastused küsimustele:
  • Miks on vaja leida maakasutuse raskuskeset.
    Maakasutuse raskuskese leitakse, et saada teada, kuhu on optimaalseim rajada konkreetse maatüki tootmis- või muud keskust..
  • Mille poolest erinevad raskuskeskmed (I, II ja III variandi kohaselt leitud.
    Raskuskeskmed erinevad asukoha poolest, sest need raskuskeskmed on leitud arvestades erinevaid parameetreid (erinevate kõlvikuliikide arvesse võtmine või koefitsentide arvestamine ).
    I variandis on arvestatud kõiki kõlvikuliike..
    II variandis on arvestatud ainult põllumajanduskõlvikuid.
    III variandis on samuti arvestatudpõllumajanduskõlvikuid, aga ka erinevate kõlvikuliikide veokoormuskoefitsente.
  • Kuhu teie soovitate rajada talu tootmiskeskuse ja miks?
    Mina soovitan talu tootmiskeskuse rajada täpselt sinna kuhu ta plaani koostades sattus ehk keskuse koordinaatidega umbes 625 ja 530 kuna see asub üsna täpselt kõigi raskuskeskmete keskel ning ka maantee kõrval seega kulude poolest tundub olevat igati mõistlik koht talu keskuse jaoks.

    Enesereflektsioon


    Töö koostamisel raskusi ei esinenud kuna sain juhendist piisavalt aru. Tööd täitsin oma arvates piisavalt põhjalikult ja eeldan, et sellest piisas. Töö koostamise käigus õppisin erinevatel viisidel arvutama maakasutuse raskuskeskmeid misläbi võis määrata optimaalseimat tootmiskeskuse asukohta .
    3
  • Praktikum 3 – Maakasutuse raskuskeskme määramine #1 Praktikum 3 – Maakasutuse raskuskeskme määramine #2 Praktikum 3 – Maakasutuse raskuskeskme määramine #3
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-05-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 46 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Reeferer Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Maakasutuse raskuskeskme määramine
    3
    docx

    Maakasutuse raskuskeskme määramine

    Praktikum 3 ­ maakasutuse raskuskeskme määramine Töö koostaja: Töö koostamise kuupäev: 25.10.2011 Töö eesmärk: Käesoleva töö eesmärgiks on õppida leidma erineva kõlvikulise koosseisuga maaüksuse maakasutuse raskuskeset, et teada saada, kuhu oleks otstarbekas rajada talu tootmiskeskust. Selleks kasutatakse järgnevas töös erinevaid matemaatilisi võtteid. Kasutatud töövahendid: Töövahendeiks on erinevat värvi pliiatsid maakasutuse raskuskeskmete märkimiseks, joonlaud, kalkulaator ning arvuti vastava tarkvaraga (MS Word, Excel). Töö tulemused: Töö arvutuslikud tulemused on esitatud neljas ülevaatlikus tabelis. Koostatud talu plaan on esitatud ruudulisel paberil, mis on lisatud põhitööle. Tabel 1. Kõlvikute kirjeldus Kõlviku nr Pindala S (ha) Koordinaadid Kõlviku liik (m) X Y

    Maakorralduse põhikursus
    Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
    638
    pdf

    Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

    EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

    Ehitusfüüsika
    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
    528
    doc

    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

    efektiivsed põletustehnoloogiad ja alternatiivsed energiatootmise viisid. Joogivee tootmiseks sobiva kvaliteediga põhjavee ja põhjaveealade kahanemine kaevandamise, linnastumise, põlevkivi tootmise jne tõttu. Põllumajanduse intensiivistuse tõttu maapinnalähedaste veekihtide mõningane reostumine. Oht metsamaa pindala vähenemisel. Väheviljakate alade sööti jätmine ning tootmise intensiivistumine viljakatel kaitsmata põhjaveega aladel jätkub. Maakasutuse intensiivistumise tõttu hävivad looduslikud elupaigad. Poollooduslikud elupaigad kaovad aktiivse maakasutuse lakkamise tõttu. Elurikkuse säilitamise vajalikkust ei väärtustata piisavalt. Biokütuse kasutamine marginaalne võrreldes fossiilsete kütustega, kasutusel pliivabad kütused.  Globaalsed keskkonna muutumise trendid: Inimtegevuse koormus hakkab planeedile üle jõu käima. Ökoloogilise jalajälje mõõtmine näitab, et 21. saj alguses

    Keskkonnakaitse ja säästev areng
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    937
    pdf

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

    Esmaabi
    Aforismid
    117
    doc

    Aforismid

    AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama. 13. Soovide täit

    Kirjandus



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun