Pane puuduvad komad. Värvi sidesõnad .Mine võta kinni kas olid Muhv ja Kingpool väsinud või avaldas tee lõpuks mõju kuid igatahes vajusid naksitrallid unne. Ümberringi siristasid rohutirtsud ja sumisesid igat seltsi muud putukad. Metsast kostis lindude laisavõitu laulmist. Eemal külas hakkasid haukuma koerad sest Sammalhabe oma piimamannerguga oli sinna jõudnud. Muhv ja Kingpool ei kuulnud midagi vaid norskasid vaikselt ühes ja samas taktis. Nad ei kuulnud ka seda kuidas üks harakas lärmakalt kädistades metsast välja lendas. E. Raud "Naksitrallid Joonas tahaks ujuma minna aga vesi on järves veel külm. Klass oli tühi sest lapsed olid õues jooksmas. Harril on hallid aga Hannesel on sinised silmad. Isa teab et emale meeldivad kollased roosid. Liis ja Pille elavad linnas aga mina elan maal. Ahti ja Anna annavad koerale piima sest tema kõht on tühi. Kevad on jälle...
Lisandi kirjavahemärgid Eeslisandi eraldamiseks kirjavahemärke ei kasutata, nt Vend Jaan tuli hiljuti sõjaväest. Järellisand eraldatakse muust lausest tavaliselt komadega, nt Kas sina, koolis käinud inimene, oskad inglise keelt? Kui ta on seejuures omastavas käändes, pannakse koma tavaliselt üksnes lisandi ette, nt Lydia Koidula, meie ärkamisaja suurima luuletaja kalm asub Tallinnas. Meie, sõprade vahel polnud saladusi. Vaid juhul, kui omastavas käändes järellisand kuulub sihitise juurde, eraldatakse ta komaga mõlemalt poolt, nt Leidsin üles Reinu(sihitis), oma kunagise klassivenna, ja kutsusin ta enesele külla. Komaga ei eraldata: a) olevas käändes ja kui-lisandit, nt Onu vanema inimesena ei võtnud noorte trallist osa. Onu kui vanem inimene ei võtnud noorte trallist osa; b) vähendava või hellitleva varjundiga täienditeta järellisandit, nt Laps rumaluke ei saa veel asjadest aru; c) isikulist asesõna laiendavat täienditeta järellisandit,...
KOMAD MÄÄRUSED LAUSES, TÄPSEMALT LISANDIST AADRESS, kohamäärused Koma kasutus oleneb määruste käändest. Kui hõlmavad kohamäärused on KOHAKÄÄNDES, ei käi nende vahele KOMA. Elan Harjumaal Kuusalu vallas Piibelehe külas ~ Elan Piibelehe külas Kuusalu vallas Harjumaal. Müüa maja Västriku tänaval ~ tänavas Lillekülas. Raske liiklusõnnetus juhtus varahommikul Jõgeva maakonnas Tallinna-Tartu maanteel. NB! nimetav kääne Kui kohanimed (kohasõnad) on NIMETAVAS käändes, siis eraldatakse need komaga. Harjumaa, Kuusalu vald, Piibelehe küla ~ Piibelehe küla, Kuusalu vald, Harjumaa; Pärnu, Sadama 15, Viikingi hotell; Tallinn, Narva mnt 7, III korrus; Eesti Keele Instituut, Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn · Kui aadressi osad on eri ridadel (nt ümbrikul), pole komasid tarvis: Eesti Keele Instituut Roosikrantsi 6 10119 Tallinn · HÕLMAVATE AJAMÄÄRUSTE puhul koma ei kasutata. Loeng toim...
Extended Rules for Using Commas Comma Use 1. Use commas to separate independent clauses when they are joined by any of these seven coordinating conjunctions: and, but, for, or, nor, so, yet. The game was over, but the crowd refused to leave. The student explained her question, yet the instructor still didn't seem to understand. Yesterday was her brother's birthday, so she took him out to dinner. 2. Use commas after introductory a) clauses, b) phrases, or c) words that come before the main clause. a. Common starter words for introductory clauses that should be followed by a comma include after, although, as, because, if, since, when, while. While I was eating, the cat scratched at the door. Because her alarm clock was broken, she was late for class. If you are ill, you ought to see a doctor. When the snow stops falling, we'll shovel the driveway. However, don't put a comma after the main clause when a dependent (subordinate) claus...
Koma: -des,-mata alguses( , ) -enne küsisõna on ( , ) (kes,mille,miks) -kui lauses on 2 mõttet( , ) -kui ja ning on pärast tegusõna ( , ) -(on , tegema,olemas,oleks) -kui teine pool on nimetav (mis) ( , ) -mine lause lõppus ( - ) -(ja,ning)kui on 2 mõtte . Lause peaks lõppema , aga lause edasi minekuks pannakse ( , ) -rindlause , koondlause siis ( -) -kui mõlemas pooles on öeldis ( , ) -kui alguses on öeldis siis ( - ) -kui võrdlus , teisel pool on öeldis siis ( , ) -sidesõna: tahad panna punkti aga paned sidesõna(ja,ning,kui,aga) siis ( , ) -kui lisand puudub siis( , ) Laused: S_: ,, O_ .!? `` ,, O_ ,!? ´´ S_ . Ühend: -l,m,n,r ( 2 s) -l,m,n ( ühend 1x) -gi- l,m,n,r-täis.(tema ees 2x) -ki- k,p,t,g,b,d,s,h,f(tema ees 2x) -modern+ne liide ( modernne) -monarhi- mida? ( 1 x) -valss-(l,m,n,r 2s) -valsile-(keda?mille?mida?- 1s) -ainsus(2x)-kirss -mitmus(1x)-kirsid -Itaal/ia+lane=itaallane , Tsehh/i+lane=tsehlane , Portugaal+lane=portug...
Komadega eraldatakse järgmised lauseosad: 1. Järellisand. (-Lisand on nimisõnaline1 täiend (lisandus/täpsustus), mis tähistab sedasama olendit, eset või nähtust mis põhigi, kuid teiste sõnadega.) (1 Nimisõna (nimetab asju, olendeid, nähtusi. Vastab küsimusele Kes? Mis? Näiteks (Mis?) Tool. (Kes?) Kass. 1.5 Osastavas vastab küsimusele Keda? Mida? Näiteks (Keda?) koera, (Mida?) arvutit) Lisandi juurde võib kuuluda üks või mitu teda täpsustavat täiendit, mis moodustavad lisandirühma. Lisand võib lauses olla nii põhisõna ees kui ka järel. Järellisand: (Jälgi ka koma (,)) 1. Kui lisand on nimetavas käändes või osastavas1.5 käändes, siis eraldame lisandi komadega: N.1 Mart Martinson, 11. klassi liider, otsustas küsimuse omapäi. N.2 Kadri Kask, Kuku raadio direktor, on väga hea diktsiooniga. N.3 Kas sina, haritud inimene, tead, mis on elu mõte? N.4 (Osastavas käändes) Päts, Eesti omariikluse nimekamaid mehi, vaevles ...
Kirjavahemärgid Lausete abil väljendame ning vormindame oma mõtteid. Selleks et mõte saaks kirjapildis selgelt väljendatud, peame kasutama kokkuleppelisi lausete liigendamise vahendeid milleks on kirjavahemärgid. KOMA Komadega eraldatakse lihtlauses järgmised osad: 1) järellisand, nt Ott, vastne üliõpilane, ei olnud pikkade loengutega veel harjunud. Kui järellisand on omastavas käändes, pannakse koma ainult lisandi ette, nt Otti, vastse üliõpilase elupaigaks oli ühiselamu NB! Komaga ei eraldata kui-lisandit, nt Jaan Krossi kui üht parimat ajalooliste romaanide autorit tunneb vist iga eestlane. 2) omadussõnad järeltäiendina, kui neid on lauses rohkem kui üks, nt Töömees, aus, usin, lahtiste kätega, saab tööd eramaja remontimisel 3) koondlause korduvad liikmed (Koondlause on lihtlause, milles korduvad ühesuguse funktsiooniga sõnad) nt Ott kollektsioneerib liblikaid, postmarke, lauljate pilte ja vanu triikimislaudu. Käisime koos kohv...
Etteütlus 1. Eesti Energia on palju enamat kui lihtsalt elektrimüüa. 2. Ajalehes Eesti Ekspress kirjutas Siim Nestor, et maailma kõige rikkam räppa on Dr.Dre. 3. Neljapäeva hommikul ärkasin ma bulvari baraki balkonil ja mind valdas totaalne paanika. 4. Enne kui otsustasin, millist draamažanrit eelistada, sõin ma maitsvat borši. 5. Mõttlikul noorel oli oma pasliku käitumise pärast piinlik ning ta otsustas vaadata telesaadet „Su nägu kõlab tuttavalt“. 6. Keegi heitis granaadi garaaži juures olevale pataljonile ja seejärel jooksis perroonile. 7. Tallinnas Rannavärava mäel Estonia mälestusmärgi juures algas täna keskpäeval hukkunute mälestusteenistus. 8. Tõnis Mägi meenutas „Aktuaalses kaameras“, et 1967. aastal Armeenias sõjaväes olles kuulis ta esimest korda Jaak Joala laule „Viltkübar“ ja „Lady Madonna“ ning teda jahmatas, kuivõrd need erinesid varasemast kergemuusikast. 9. “Ega teil...
Komakesed 1. KOONDLAUSE - lause, kus on üks öeldis ja ülejäänud lauseliikmed korduvad. Korduvad A, S, Öt eraldatakse komaga. nt Mati, Uno, Peeter ja Tambet osalesid töömessil. Korduvad täiendid 2. Samalaadsed täiendid eraldatakse komaga. nt Punased, sinised, kollased ja roosad lilled õitsesid meie aias. 3. Erilaadseid täiendeid komaga ei eraldata. nt Mõttetu pikaleveniv keeruline koosolek kestis 5 tundi. 4. Kui järgnev täiend täpsustab eelmis, pannakse nende vahele koma. nt Sel, 2017. aastal külastame Soomet. // Eelmine, 2016 aasta. 5. Kui täiendid on pärast põhisõna, eraldatakse kõik komadega. nt Vabariigi aastapäev, (-)pidulik, sisutihe, emotsionaalne, (-) meeldis gümnasistidele. Korduvad määrused 6. Kui määrused mõistemahult kattuvad, siis eraldatakse need omavahel komaga. nt Täna, 24. veebruaril, EV aastapäevaltoim...
Komaga eraldatakse samalaadilised täiendid. See oli suur, viiekorruseline hoone. Professor lehitses eesti-, saksa- ja ingliskeelseid raamatuid. Komaga eraldatakse samalaadilisi omadussõnalisi järeltäiendeid. Uksel seisis koer, suur, sassiskarvaline, lontiskõrvaline. Komaga ei eraldata erilaadilisi täiendeid Suured valged lumehelbed langesid külmunud konarlikule maapinnale. Korduvad aja- ja kohamäärused võivad olla oma ulatuselt kas samamahulised või üksteist hõlmavad. Komaga eraldatakse samamahulised määrused. Koosolek toimub reedel, 27. novembril. Sel suvel käisin Pärnus, Viljandis, Kuressaares. Komaga ei eraldata hõlmavaid määrusi. Tädi Reet sündis 27. juulil 1960. aastal Jõgevamaal Pala vallas Tooma talus. Korduvad öeldistäited (kuuluvad olema-verbi juurde) eraldatakse komadega (mitte segi ajada määruse või täiendiga). Tema aadress oli Tartumaa, Ülenurme vald, Tõrvanid, Papli 8. Lisandi kirjavahemärgid Komaga eraldatakse järell...
Eesti keel Rõhk Eesti keelsetel sõnadel on rõhk esimesel silbil, võõrsõnadel ja laensõnadel vastavalt lähtekeelsele sõnale. Veaohtlikud sõnad: "mõte - mõtte - mõttetu." "arutama - mitte harutama" "arukas - mitte harukas" "igihaljas - mitte higihaljas" Komad: Komad käivad sõnade ette: "et, sest, aga, kuid, vaid, siis" Komad käivad nende sõnade ette erandkorras:"ja, ning, ehk, ega, või" ees. Häälikud Kaashäälikud: j, v, l, m, n, r Täishäälikud: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü Kaashäälikute alaliik sulghäälikud: k, p, t, g, b, d Käänded Nimetav - küsimus: kes? ; mis? Omastav - küsimus: kelle? ; mille? Osastav - küsimus: keda? ; mida? Sisseütlev - küsimus: kellesse? ; millesse? Seesütlev - küsimus: kelles? ; milles? Seestütlev - küsimus: kellest? ; millest? Alaleütlev - küsimus: kellele? ; millele? Alalütlev - küsimus: kellel? ; millel? Alaltütlev - küsimus: kellelt? ; millelt? Saav - küsimus: kelleks? ; milleks? Rajav - küsimus: kelle...
KOMAD Helistasin Jaanusele et teada saada mis meile emakeele kontrolltööks korrata oli antud. 2. Mul endal polnud midagi päevikusse märgitud sest olin tunni lõpus olnud hambaarsti juures ning pärast unustasin teiste käest küsida. 3. Telefon Jaanuse kodus kutsus küll aga keegi ei vastanud. 4. Seejärel lippasin Marguse juurde kes on meil oivik ja teab alati kõike kuid ka Margus oli välja läinud. 5. Nii mul polnudki kohta kust järele küsida. 6. Seepärast kardangi tänast päeva mil toimub meil selle õppeaasta viimane kontrolltöö. 7. Oleme vaid siis head töökaaslased kui oskame hinnata ka teiste tööd. 8. Kui märtsikuu tuuled hakkavad puhuma siis on talvel lõpp ja kevad alustab taas oma võidukäiku. 9. Ainult sellest noorest kes ei põlga tööd kasvab tubli inimene. 10. Juhan tahab saada arstiks kuigi ta teab et õppida tuleb palju. 11. Varane põllumees naerab aga hiline nutab. 12. Töö oli nii huvitav et poistel polnud aega süüa ega ka puhata. 13....
Etteütlus 1. Kaunil õhtupoolikul seisis Marie oma koolimaja ees, oranz sall kaelas, mis sobitus suurepäraselt kollakate lehtedega ning hoidis käes Eesti Päevalehte, mille oli eelmine päev Rae keskusest ostnud. 2. Päeval, mil tüdruk pidi lahkuma, küsis tema õpetaja, ,,Kuidas sulle need Kuressaare-aastad meelde jäävad?". 3. Vihmasel sügispäeval tegi spordihoone juurde jõudma hakkav Opel suure avarii, sest märjad puulehed teevad auto pidurdusteekonna oluliselt pikemaks. 4. Järgnevaks koolipäevaks olin kotti pistnud ajalooõpiku ,,Keskaeg", mõned läti vihikufirma tooted ning ka Saues asuva vanaema maakodust pärineva õuna ,,Tartu roos". 5. Sel pühapäeval oli suure katedraali ette kogunenud mitu tuhat inimest, nende hulgas muhhameedlasi, luterlasi, Peeter Esimene, Tema Pühadus dalai-laama ja Poola ohvitserid kes kõik ootasid näha Gregoriuse kalendrit. 6. Ekskursioonile, mis ...
,,Õppige seda tõsiselt võtma, mis on tõsiselt võtmist väärt..." (Hermann Hesse) Aastal 1766 hakkas Põltsamaal ilmuma Peter Ernst Wilde väljaandel Eesti esimene lehekene ,,Lühhike öppetus". Järjepideva ajakirjanduse ja lugemisharjumuse lõi Johann Voldemar Jannseni asutatud ,,Perno Postimees". Sellest ajast saati on inimesed muutunud meedia poolt järjest rohkem mõjutatavaks. Eriti iseloomustab avatud tänapäeva noori. Mis on domineeriv tänapäeva meedias ning mida see inimestele õpetab? Mittedemokraatlikes ühiskondades läbib ajakirjandus riikliku kontrolli- see tähendab, et juhtiv valitsus otsustab, mida inimesed peaksid arvama ja mõtlema. Demokraatlikus riigis, nagu Eesti, meedia tsensuuri ei läbi, ent kui mittedemokraatlikes ühiskondades rahastab nii ajakirjandust, televisiooni kui raadiot riik, siis nii-öelda vabades riikides peab meediaettevõte end ise ülal pidama. See tähendab omakorda, et iga päev lehte lugedes v...
Interpunktsioon Kirjavahe märgistamine (koos näidetega) Eellugu: Koma panek sõltub lauseliikmete heast tundmisest. Eriti oluline on tunda - *Täiend -> Kuulub lauses nimisõna juurde *Määrus -> Kuulub tegusõna juurde (Millal, Kus, Kuidas? Aeg, koht, mis, kellega? *Öeldistäide -> Kuulub öeldise juurde (NB! Öeldises OLEMA vorm [Kes, mis, missugune]) I. Koondlause Lause kus üks öeldis ja korduvas lauseliikmed. 1. Korduvad sihitised, alused, öeldistäited eraldatakse ALATI komadega. N: Risto, Risto ja Risto õpivad x. Klassis. Marile meeldib vaadata Ristot, Ristot ja Ristot. NB! Öeldistäide vastab 3'le küsimusele: Kes, mis, missugune ja öeldiseks võib olla vaid olema vorm. 2. Korduvad täiendid. NB! Komaga eraldamine sõltub sellest, kas täiendid on samalaadsed või erilaadsed. 2.1 Samalaadsed täiendid eraldatakse komaga. Täiend Kuulub alati nimisõna juurde! N: Rohelised, sinised, lumi...
SAMA- JA ERILIIGILISED TÄIENDID JA MÄÄRUSED *Samaliigilised täiendid ja määrused eraldatakse komaga. N: Laes rippus suur, paljuharuline lühter. Metsas, põllul ja luhal õitses palju lilli. * Eriliigilisi määruseid ja täiendeid komaga ei eraldata. N: Suusatama minnes pani Märt jalga paksud villased sokid. Kirjanik Arvo Mägi on sündinud Põhja-Tartumaal Kavastu vallas Koosa aleviku lähedal Lõhmuse talus. 1. Pane vajaduse korral komad. 1. Nädalavahetusel käisin Viljandis, Valgas ja Tõrvas. 2. Mu onu elab Tallinnas Mustamäel Sõpruse puiesteel. 3. Poes oli kirjusid, triibulisi, ruudulisi ja ühevärvilisi pluuse. 4. Direktor sõitis kooli ette oma ilusa uue sinise autoga. 5. Eile õhtupoolikul käis Liis trennis, laulukooris ja kinos. 6. A. H. Tammsaare on sündinud Järvamaal Albu vallas. 7. Kadunud fotot polnud ei laual, sahtlis ega ajalehtede vahel. 8. Ära mine kooli nende vanade katkiste teksapükstega! 9. Sügisel vä...
1. ÜTE - kelle poole pöördutakse (selline lause, mida tavaliselt otse inimesele öeldakse), ALATI komade vahel. Sageli on see mingi omadussõnaga koos, see on koos, selle tunneb ära ;) Tulge siia, armsad lapsed, hakkame minema. 2. OTSEKÕNE kirjavahemärgid tuleb lihtsalt meelde jätta, mingit erilist loogikat siin pole. 3. LISAND - väljendab põhisõna pikemalt (nt euro=Euroopa ühisraha) 1) järellisand (2 koma) Peil, meie klassijuhataja, kogub lipse. 2) om. käändes lisand (1 koma) Peili, meie klassijuhataja (kelle) habe on ajamata. 3) eeslisand (koma ei pane) Meie klassijuhataja Peil solvub tihti. 4) kui-lisand (koma ei pane) Peil kui meie klassijuhataja aitab kabareed teha. 5) na-lisand (koma ei pane) Peil meie klassijuhatajana hoolib meist. 4. LAUSELÜHENDID - need on lauseosad, mitte laused(öeldist pole) 1) verbita lauselühend/iseseisev nimetav on ALATI komade vahel. Juku astus klassi, müts peas, ning ots...
Tänapäeva eesti luuletaja luulekogu Vägistatud jäämägi ,,Sven Sildnik" Lugesin luulekogu ,,Vägistatud jäämägi" mis oli kirjutatud noore Eesti kirjaniku poolt hüünimega Kivisildnik. Raamatust jäi üsna neutraalne tunne, seetõttu oleks ka hinnand rohkem negatiivne. Kõige rohkem raamatu juures häiris ta stiil ja sügavmõttelised luuletused, millest oli tihti raske aru saada. Luuletaja stiil on vabavärsiline ja kohati ka ropp. Luuletuste sisu on väga sügavmõtteline ja tihti ka aru saamatu. Ta luuletused on realistlikud ja räägivad elust enesest. Ta ei karda oma mõtteid avaldada omamoodi, mis teeb tast väga erilise kirjaniku. Luuletus on võetud ,,Vägistatud jäämäe" 1. osast ,,Titanic viib kelle alla". Põhjuseks miks ma selle luuletuse valisin on selle sügav mõte. Seda luuletust lugedes esimene asi mis mulle pähe tuli oli Iraagi ja Ameerika vaheline ...
Minu kirjandi meelespea Kirjandi teema valin selle järgi, mida kõige rohkem tean ning mille kohta oskan näiteid tuua. Kui teemade vahel on raske valida, siis koostan pingerea et missugune teema sobib kõige paremini. Enne eksamit peab kindlasti jälgima uudiseid ning uurima teemade kohta, milles olen nõrk ning mida võib kirjandis vaja minna. Kindlasti ei tohi liialdada sõnaga „probleem“. Kirjutamise ajal võiks olla kaasas vett ja/või sokolaadi, see paneb mõtte paremini jooksma. Tsitaatväljend oma lause sees eraldatakse jutumärkidega, autori väljendit ei pakuta omana; eriti kui tegemist on katkendiga väga tuntud tsitaadist. Proosatsitaatide kasutamisel peavad olema raudselt selged otsese kõne kirjavahemärgid ehk jutumärgid! Mustandile kirjutan süvenenult kõik mõtted mis pähe tulevad, ja kui mõtted otsas hakkan vaatama mida saaks juurde lisada. Kui arvan, et mustandi tekst enamvähem valmis ja sõnade ar...
TEHTED MURDUDEGA KÜMNENDMURRUD: 1. Liitmine/lahutamine: 1) Paigutame koma alla koma. Näide: 174,6 48,328 = 174,600 2) Lisame nullid. 48,328 126,272 2. Korrutamine: 1) Jätame tegurites komad esialgu tähele panemata Näide: 64,5 - 1 koht ja korrutame neid nagu naturaalarve; · 5,6 - 1 koht 2) Loeme, mitu kohta on pärast koma mõlemas teguris kokku. 3870 3) Nõnda saame teada, mitu kohta 3225 peame vastuses komaga eraldama. 361,20 - 2 kohta Vastuses hakkame kohti lugema arvu lõpust! 3. Korrutamine/jagamine järguühikutega: 1) 0,427 · 100 = 42,7 2) 0,1 · 34,67 = ...
KORDAMINE TASEMETÖÖKS Kirjavahemärgid, suur ja väike algustäht 1. Pane puuduvad komad ja lõpumärgid. A. Üksik mees istus järve ääres sest ta püüdis kala Järsku tundis ta et õnge otsa on hakanud mingi kala Mees tiris ja tiris Tirimisega kaotas ta tasakaalu ja kukkus järve Tulge kõik ruttu appi Naabrid kuulsid appihõikeid Kes seal niimoodi kutsub Naabrid kiirustasid kuid üks mees oli kõige kiirem Ta andis abivajajale käe ning nii saigi mees päästetud Ära ole hooletu vee ääres B. Kuhu me nüüd läheme Me kiirustame bussile sest peame maale sõitma Head aega Meelis lehitses pildiraamatut et midagi teha Kes on pildil Sellel olid kolmikud Kati Mati Mart ning õde Kärt Oi juba olemegi maal Aitäh meeldiva sõidu eest C. Kord elasid kana rott ja lammas Nad olid suured sõbrad Mis võis juhtuda et nende sõprus sai otsa Kust sai alguse tüli ja pahandused Kana andis lamba kätte kotitäie teri aga lam...
Füüsika tund!!! Mis on rõhu valem? (Vastus: p= F/S) Geograafia tund!!! Millises maailmajaos asub Tasmaania? (Vastus: Austraalia ja Okeaania) Kirjanduse tund!!! Mis on Lydia Koidula esimese näidendi pealkiri? (Vastus: ,,Saaremaa onupoeg") Keemia tund!!! Mis on tiheduse definitsioon? (Vastus: Tihedus näitab, kui suur on aine ühikulisie ruumalaga ainekoguse mass) Bioloogia tund!!! Miks peab läbi käsna keha pidevalt liikuma vesi? (Vastus: Nad saavad veest toitu ja toitained filtreerides läbikäivat vett) Vene keele tund!!! Millisest Vene multifilmist on pärit lause: ,,Lapsed, oleme sõbrad!" (Vastus: Kass Leopold) Ajaloo tund!!! Kes oli Prantsuse revolutsiooni põhitegelane? (Vastus: Napoleon) Kunsti tun...
Noored keelt kujundamas Jaan Kaplinski on kirjutanud: „Keelt on ammu võrreldud organismiga ja keele arenemist elusolevuste evolutsiooniga“ Kõik organismid on pidevas muutumises, mõni teeb seda lihtsalt kiiremini kui teine. Ka keel on läbi aegade olnud kogu aeg muutumas. Lugedes mõnda teksti 16.sajandist on sellest väga keeruline aru saada just meie jaoks vananenud keelekasutuse tõttu. Ilmselt ei suudaks ka tolleaegsed inimesed meie praegust keelt lugeda. Areng on pidev, aga tõsist tähelepanu on hakatud sellele pöörama just nüüd, kui see toimub väga kiiresti. Tsiteerides Peep Nemvaltsi „On neid, kes hoiavad loodust ja neid, kes reostavad. Meie emakeel on osa Eesti loodusest“ nende lausete jätkuks võib öelda, et põhilisteks reostajateks peetakse noori. Inimesele on omane igas olukorras süüdlast otsida ja praeguses nutimaailmas, kus instagaramis veedetakse rohkem aega kui perega on ju lihtne süüdistada neid, kes kõige enam ekraani vaatavad...
KOMAD Rinnastavad: komaga: vaid, aga, kuid, ent, s.t, s.o, seega, samuti komata: ning, ega, ehk, ja, või, nii...kui (ka) Alistavad: ühend komaga: sellepärast et, isegi kui, pärast seda kui, ainult et, nii et, olgugi et, samal ajal kui, seda mööda kuidas, peagi et, niipea kui, parajasti kui, sel ajal kui komaga: et, sest, kuna, kes, mis, millal, kuni, kuidas määrs:miks, mispärast, kuidas, kuhu, kus, kust, millal, milleks, kas, kumba, missugune, näiteks, samuti, ühesõnaga, s.o, s.t lihts: et, sest, ehk, kui, kuni, kuna, nagu, kuigi ases: kes, mis, kus, millal Mis on keel? Märgisüsteem, suhtlemisvahend Kokkuleppelised märgid ja moodused nende loomiseks: -visuaalsed: Värv - valgusfoor Vorm - WC märgid Suurus - laps/täiskasvanu -kuulmisega: Alarm - äratab Signaal - pane tähele Sireen - tulekahju (pidev sireen) -haistmisega: gaas=oht -kompimisega Keerulisemad märgid -morse kood -merelipud Keelemärgi motiveerimatus: Mitte üks-ühesus, ühe...
Keskaeg. 12.-16. saj. Vaata õpikust materjal + pildid lk . 10 - 40 Keskaja muusika on välja kasvanud Vana-Kreeka muusikast. Ta on kirikumuusika, milles nähti vahendit oma võimu kehtestamisel. Seal on kõigapealt Jumal ja alles siis kõik muu. Ka taktimõõt 3 oli ideaalne, viidates Isa, Poja ja Pühavaimu tähendusele. Rahvalaulus ja pillides nägi kirik Saatanat, mille tõttu suurenes lõhe nende vahel. Tähtsamad ehitised olid kirikud ja kloostrid, millest kujunesid kontserdi ja muusika-hariduskeskused. Siin säilitati ja kirjutati liturgilisi tekste ja laule ning õpetati koorilauljaid. Keskaja üks levinumaid laule oli gregoriuse koraal (vaimulik laul), mille loojaks Rooma paavst Gregorius Suur (I) 540-604.Ta korraldas ümber kirikulaulude tekstid, eesmärgiga luua kõikidele kirikutele ühtne liturgia (teenistuse kord). Gregoriuse koraali tunnused *ladina keeles, *1-...
Kultuurivõitlus- matsi ja vurle vaheline võitlus ,,Sa oled üks vastik maamats!" See sõimulause on tänapäevases Eestis üsna levinud. Mõned suudavad seda vägagi südamesse võtta, teised teevad näo, nagu poleks midagi kuulnudki. Samamoodi on meie ühiskonnas kujunenud välja ,,linnavurled". Linnainimesed, keda kas laidetakse maha või võetakse omaks nagu iga teist eestlast. Vähesed aga mõtlevad matsi ja vurle sünniloole. Ei teata, keda tegelikult nende all mõeldakse ja seepärast on need sõnad ka hoopis vales kontekstis kasutusel. Aja jooksul on matsi ja vurle mõiste vahetanud positiivseid ning negatiivseid külgi. 19. sajandil võis näha tugevat vastukaja vurlede suhtes, samas kui nüüdisajal on suhtumine vastupidine. Tammsaare matsi ja vurle kontseptsiooni järgi olid vurled seiklushimulised ning vastuvõtlikud igasugustele uuendustele, nagu seda on tänapäeval kõik euroopameelsed eestlased. Nad säilitavad oma rahvuse s...
PÕIMLAUSE 1. Tõmba põimlausetele joon alla. 1. Umbes 550. aastal eKr, pärast seda, kui Lüüdia kuningas Kroisos oli vallutanud Väike- Aasia rannikul paikneva Kreeka linna Efesose, ehitas ta sinna jumalanna Artemise auks uhke templi. 2. Templi siseruumis, mida nimetati pühamuks, paiknes jumalanna hiilgav kuju, mida kaunistasid kalliskivid ja väärismetallid. 3. Artemisionina tuntud tempel sai kuulsaks ning meelitas ligi kummardajaid nii lähedalt kui ka kaugelt. 4. Kuid 356. aastal eKr ühel ööl süütas Herostratose-nimeline hullumeelne templi põlema. 5. Hoone katus varises sisse, sambad kukkusid ümber ja jumalanna kuju prantsatas maha. 6. Kui Aleksander Suur mõni aasta hiljem Efesose vallutas, otsustas ta Artemise templi üles ehitada. 7. Aastaks 250 eKr oli tempel taastatud endises hiilguses ja kuulutati peatselt üheks seitsmest maailmaimest. 8. Aleksander Suur ise ei näinud iialgi oma unistus...
Luuleanalüüs Paul-Eerik Rummo ,,Saatja aadress" Paul-Eerik Rummo on sündinud 19. jaanuaril 1942 Tallinnas ning ta on Eesti kirjanik ja poliitik. Tema isa, Paul Rummo, on samuti kirjanik. Paul-Eerik Rummo isa suri 1981 aastal. Paul-Eerik Rummo õppis Tallinna 2. Keskkoolis ja lõpetas Tartu Ülikooli 1965. aastal eesti filoloogina. Ta on töötanud Vanemuise ja Draamateatri kirjandusala juhatajana, veel on ta olnud kultuurikonsultant, vabakutseline kirjanik ja ka poliitik. Rein Veidemanni sõnul Paul- Eerik Rummo luule tervikuna kujutab endast 20. sajandi teise poole eesti kirjandusilma üht murdepunkti ja uuema luuleklassika keset. 1972. aastal valminud kogu "Saatja aadress ja teised luuletused 19681972" avaldamine keelati ära. Keelati ära sest, sellel ajal oli Nõukogude aeg. Kuid lõpuks ilmus tervikuna see ikkagi 1989. aastal. Selles kogus Paul-Eerik Rummo loobus oma traditsioon...
ÕIGUSNORMI MÄÄRATLEMISE (LIIGITAMISE) ALUSED: 1. ÕN struktuuri alusel: H-D, H-D-S või H-S. 2. ÕN eesmärgi alusel: regulatiivne või õigust kaitsev. 3. ÕN ettekirjutuse sisu alusel: õigustav (lubav); kohustav; keelav või ergutusnorm. 4. ÕN ettekirjutuse kohustuslikkuse alusel: dispositiivne või imperatiivne (kohustavad ja keelavad) või juhendavad. 5. ÕN adressaadi alusel: üldsubjektne või erisubjektne (e spetsiaalsubjektne). 6. Naritsa eriliigitus: täielik või mittetäielik (seletav, viitav või kitsendav). 7. Aarnio järgi: konstitutiivne või mitte. Konstitutiivsed normid on seejuures menetlusnorm, kompetentsinorm või definitsiooninorm e legaaldefinitsioon (seaduskeele määratlus). 8. Aarnio järgi: primaarnorm või sekundaarnorm (reaktsiooninorm või reageerimisnorm). 9. Õiguse valdkondade järgi: avalikuõiguse norm või eraõiguse norm. 10. Lihtnorm või liitnorm. ÕIGUSNORMI MÄÄRATLEMISE (LIIGITAMISE) ALUSED: 1. ÕN stru...
Öeldis(lauseliikmed) · näitab tegevust · pöördeline vorm · koosneb 1 v 2 sõnast - õpetan, olen õpetaja · Ei ole öeldised: ma- tegevusnimi: olema, olemast v-kesksõna: tegev,jooksev da-tegevusnimi: lugeda Alus(lauseliikmed) - tegija, olija. Nimetav(kes?mis?) omastav(kelle?mille?) osastav(keda?mida?) Aluse puudumine 1) Umbisikuline tegumood olevik - tehakse ( ei tehta) lihtminevik - tehti täisminevik - on tehtud enneminevik - oli tehtud 2) Pöördelõpp ütleb tegija Oleme koos ( meie ) Saan raha ( mina ) Sihitis - näitab, millele tegevus on sihitud Nõuab sihilist tegusõna. Tegevus: 1) tulemus 2) vaheprodukt Osastavas käänes(keda?mida?) Öeldistäide Kuulub sõna "olema" juurde. Nt: on, oli, oleme, olid jne. ÖT näitab, kes keegi on või missugune ta on. Nt: Getter on õpilane, Stella on unine. Kohamäärus Muutumatud sõnad näitavad t...
,,Minevik on oleviku osa ja tuleviku eeldus" (L. Meri) Miski siin ilmas pole juhuslik, vaid kõik on ette määratud. Kõik varem olnu ja tehtu on tihedalt seoses järgneva eluga. Nii ka Eesti iseseisvumine. Pikk võõrvõimude alluvuses oldud aeg kasvatas eestlasi tugevateks inimesteks. Kauaaegne viha, mis oli kogunenud sajanditega, pani meid õppima ja seadis sihi saada iseseisvaks. Olen nõus väitega, et kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta. 24. veebruaril 1918 kuulutati välja Eesti Vabariigi iseseisvus. Eestlased suutsid rahvuslikul ärkamisajal, mil nad olid Vene võimu all, usinasti omandada kooliharidust ning neil tekkis ka võimalus ennast edasi arendada gümnaasiumis või ülikoolis. See pani aluse Eest oma haritlaskonna tekkele. Näiteks Jaan Tõnisson ja Jaan Poska võtsid aktiivselt osa ka oma riigi loomisest. Võiks lausa öelda, et nemad ja teised haritlased oma pealehakkamisega lõid Eesti Vabariigi. See näitab, ...
Kirjandi hindamine on subjektiivne, sõltub lugejast. Kirjandit hinnatakse punktisüsteemi alusel. Sisu: 45 punkti isikupärane, argumenteer punkti isikupära puudub. 27 punkti pealiskaudne. 18 punkti teema pealiskaudse punkti pool jutustus, pool analüüs. Ortograafia: 35 punkti 0-2 viga. 28 punkt punkti 6-8 viga. 14 punkti 9-12 viga. 7 pun 0 punkti 16 või rohkem viga. Stiil: 15 punkti ...
Jüri Kolgi ja Betti Alveri luuletuste analüüs ning suhe eesti luulekaanoniga Käesoleva essee eesmärgiks on võrrelda Jüri Kolgi luuletust "Veel kord luule" Betti Alveri luuletusega "Ei vaibu" eesti luulekaanoni taustal, tuginedes Tiit Hennoste artiklile "Kaanon. Kaanan". Hennoste artikli järgi on luulekaanon teatud kogum autoreid ja tekste, aga mitte ainult - see on ka kirjandussituatsiooni sees ja väljas olevate suhete võrk. Kaanonit püütakse säilitada osana pärandist. Näiteks on üsna tihti tegu kohustusliku kirjandusega, mida lugeja õpib koolis ja mida suur osa inimestest peab "tuumikuks". Veel parem näide on autorina Tammsaare ja tema teostena "Tõe ja õiguse" esimene ning neljas osa, mida loetakse nii koolis ning mis on pea iga eestlase teadvusest läbi käinud kas mõne lavastuse, artikli või raamatu läbi. Esimene eesti luulekaanon oli rahvusromantilise tuumaga. Küll aga muutus kaanon nooreestlaste tegevuse läbi eesotsas Suitsu ja Tug...
Otepää Gümnaasium 10. klass Kätlin Unt LUULEKOGU ANALÜÜS „Mureliku suuga“ Marie Under 2014 Autorist ja üldiseloomustus luule kohta Marie Under (kodanikunimi aastast 1904 Marie Hacker, aastast 1924 Marie Adson) oli eesti luuletaja. Ta sündis 27. märtsil 1883 Tallinnas ja suri 25. september 1980 Stockholmis. Under kuulus kirjandusrühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita". Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under. Neil oli viis last. Ajavahemikul 4–9 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis. Aastatel 1893–1898 õppis ta Cornelia Niclaseni saksakeelses tütarlaste eraalgkoolis. Pärast õpingute lõpetamist läbis ta lasteaednike kursused ja töötas Risti mõisas lastepreilina. Lühikest aega töötas ta Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina. Marie hakkas luuletama 14-aastaselt. Murranguliseks kujunes töötamine ajalehe "Teataja" talituses, kus ta tut...
Kunstiajalugu 30.10.12 KT REALISM Puuduvad arhidektuuri teosed, ainult maalikunstis esineb R-s. Kujutatakse ainult reaalsust, ehk käega katsutavat, silmaga nähtavat. Maalitakse ennast ümbritsevat ilma ilustamata, tõde, teaduse põhjal. Loomutruu lähenemine. Teemaks eelkõige loodus, inimesed. Maalitakse otse. 1830. a. peatuvad paljud kunstnikud Barbizonis (koolkond, eesotsas Rousseau) ¤ Francois Millet teemaks talupojad, raske töö. Teda ei saatnud edu, vastuolus akadeemiakunstiga, süüdistati mässu õhutamises. Pärast surma saab kuulsaks. "Viljapeade koristajad" ¤ Gustave Courbet - vastandub ametlikule kunstile, maalib suure formaadilisi teoseid.Esimene kunstnik, korraldades kontranäitusi ( vastumeelsus suurte näituste korraldajate vastu). 1855. a. maailmanäitus, kus ta ei lepi talle antud pinnaga, teeb ise näituse "Realism". T: maastik, olustik, portree, natüürmort. " Kivilõhkujad" ¤ Honore Daumier- joonistaja, graafik. Tööd esitati ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut Bruno Meder 120636IAPB Noored ja edukus Retsensioon Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2012 Kirjatöö eesmärgid Essee eesmärgiks on rääkida aspektidest, mis võivad takistada või soodustada noorte arengut, hea hariduse omandamist ja elus läbi löömist. Kirjatöö põhisõnum Tänapäeva noored on laisad ja mugavad ning neil puudub motivatsioon enese harimiseks-täiendamiseks ja elus edasi jõudmiseks. Märkmed Selgituseks: · Rohelisega on toonitatud teemaarenduse olulisemad punktid, mida on ka kõrval kommenteeritud. · Poolikud või ebaselged laused, üleliigsed komad, stiili-, kirja- või trükivead on allatõmmatud. · Märgitud on ka sissejuhatus ja kokkuvõte Noored ja e...
Kirjatöö eesmärgid TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Olga Dalton 104493IAPB Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus Retsensioon Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2010 Essee eesmärgiks on arutleda selle üle, miks on tähtis püstitada eesmärke, ning anda ülevaade sellest, milliseid eesmärke paljud inimesed väärtustavad ning kuivõrd õiged need on. Kirjatöö põhisõnum Eesmärgid on lahutamatult seotud elu mõttega. Inimene, kes püstitab eesmärke, teab, milleks ta üldse elab. See aitab aga õnnelikuks saada. Märkmed Selgituseks: · ...
Tasemetöö kordamine (eesti keel) 1. Rindlause, põimlause - tea mõistet, tunne ära.(õp lk 179) Liitlause koosneb rindlausest või põimlausest. Rindlaused on sellised liitlaused, mille osalaused on suht sõltumatud ( Päike paistis, linnud laulsid), Põimlause on jagatud pealauseks ja kõrvallauseks. Põimlause kõrvallause algab tavaliselt alistava sõnaga: et, kes, mis, kui, kuhu, kuna, kas jne...(Mees teadis, mida teised ei teadnud). (Sõna nagu komad lauses) Öeldis, nagu öeldis öeldis nagu --- 2.Lisand erinevad asukohad ja komastus.(õp lk 178 ja 194) Lisand iseloomustab mingit nimisõna teiste sõnade abil.(Hillar, minu hea semu, on alati rõõmus.) Eeslisand- Eesti keele õpetaja(eeslisand) Epp Priimägi(põhi) Eeslisandi puhul koma ei käi. Järellisand- Mesilastel, usinatel meekorjajatel(järellisand), algab kevadel kibe töö.Järellisand eraldatakse komadega. Lisand olevas käändes ei üh...
Tartu Kivilinna Gümnaasium Slängi populaarsus ja kasutatavus Tartu Kivilinna Gümnaasiumi 10.b klassi õpilaste seas Uurimustöö Autor: Helina Romantosov 10B Juhendaja: Piia Jullinen Tartu 2011 SISSEJUHATUS Uurimustöö teemaks on valitud slängi kasutatavus ja populaarsus Tartu Kivilinna Gümnaasiumi 10.b klassis. Teema näis huvitav ning kuna släng on väga kiiresti muutuv, sooviti läbi uurimuse rohkem aimu saada hetkel kasutuses olevatest slängisõnadest, mida ehk ka enda sõnavara täiustamiseks kasutada saaksite. Selle info saamiseks koostati ankeetleht, kuhu oodati ausaid vastuseid viiele küsimusele. Tänu sellele selgus õpilaste arvamus, kas släng mõjutab meie emakeelt, miks ja kui tihti seda kasutatakse ning samuti paluti igal õpilasel individuaalselt kirja panna, mida släng otseselt temajaoks tähendab ja välja tuua tänapäevaseima...
Karlsonpoliit © Kuidas kirjutada lõpukirjandit... ...ning miks? No tere päevast! Miskipärast oled saanud kätte selle faili ning tahad teada, et kuidas saab kirjutada lõpukirjandit. Õige vastus on pastakaga sinise või mustaga. Või siis tintenpeniga. Igatahes, see jutt mis ma siia kirjutan ei pruugi anda ülimat vastust, kuidas kirjutada sajapunktiline lõpukirjand, sest lõppkokkuvõttes sõltub see siiski Sinust endast kui palju tööd sa selle nimel oled teinud kolm aastat. Või siis 12 aastat. Aga fakt on see, et mõned viimased näpunäited paar kuud enne kirjandit võib see anda ning kes teab võib-olla on mõni nii julge, et harjutab neid näpunäiteid kaks kuud ning tema tulemus paraneb selle võrra tugevalt. Loodan, et aitab mitte ajab veelgi enam segadusse! Mis on lõpukirjand...
1.Keele tekkimine, keelkonnad, keelefunktsioonid Keele tekke kohta on esitatud palju hüpoteese kuid üksi neist ei ole võitnud üldist tunnustust.Arvatakse et keel tekkis niimoodi et kui inimahvist sai inimene kes käis kahel jalal siis muutus tema hingamisteede asend ning siis oli võimalik hääldada igasuguseid häälikuid. Selleks,et rääkida on vaja keelemeelt,mis eristab meid loomadest. On olemas kolm suuremat keelkonnda:Indoeuroopa keelkonnd(läti,rootsi,norra,saksa),hiina-tiibeti keelkond(hiina,tiibeti),uurali keelkond(eesti,soome,ungari).Uurali keelkond jaguneb kaheks:soome- ugri keelkond(ugri,volga,saami) ja samojeedi keelkond(samojeedi keel). Keele funktsiooni:info edastamine,kuuluvuse väljendamine,tunnete väljendamine,mõttlemine,suhtlemine. 2.Keelemärk ja leksikaalsed suhted Keelemärgid on sümbolid, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. Sümbol-märk, millega tähistatakse mingit mõistet Tähistaja- sõna"lill" tähistatav-lill...
KIRJAVAHEMÄRGISTUS e INTERPUNKTSIOON gümnaasiumile LIHTLAUSE Lihtlause on ühe öeldisega lause. NB! Öeldis sisaldab alati verbi pöördelist vormi. Lihtlause kirjavahemärgid seonduvad koondlausega. Koondlause on korduvate lauseliikmetega (vastavad ühele ja samale küsimusele) lihtlause. Korduda võivad alused: Fille ja Rulle on Vaasalinna vargad; täiendid: Turul müüdi lõunamaiseid, põhjamaiseid ja idamaiseid maiustusi; sihitised: Karlsson armastab torti, sokolaadi ja komme; määrused: Päeval ega ööl ei andnud mõte talle rahu; öeldistäited: Öö oli vaikne, soe ja tähine. Sidesõnata koondlauses eraldatakse korduvad lauseliikmed koma(de)ga: Armastan päikest, tuuli, soojust, merd. Sidesõnadest. Ja ja ning on ühendavad sidesõnad, samuti nii ... kui ka, kuid see võimaldab mingit sõna enam ...
Hulgateooria valemid Valemite õigsus ja põhjendatus Hulgateooria tähestiku põhisümbolid Î elemendiks olemise seos = võrdseks olemise seos Ø eituse operaator & konjunktsiooni operaator („on see ja on too“) Ú disjunktsiooni operaator („on see või on too“) É implikatsiooni operaator („kui on see, siis on too“) Û ekvivalentsi operaator („see ja too on samaväärsed“) " üldsuse kvantor („kõik“) $ olemasolu kvantor („mõni“) Hulkade tähisteks on tavaliselt mingi „klassikalise alfabeedi“ (nt kreeka või ladina tähestiku) tähemärgid Märkus. Lisaks tähistele (millel peavad olema tähendused) on meil edaspidi vaja mitmeid nn abisümboleid, nagu nt sulud, punktid, komad, semikoolonid jms Kokkulepe. Vajadusel võtame kasutusele uusi tähiseid kirjutiste tähistamiseks. Üheks sääraseks „uueks tähiseks“ on nn metapredikaat Set. Siinkohal lepime kokku, et SetH H on hulk Hulgateooria valemid • Kui p ja q on hulkade tähised, siis kirjutis...
Hirsjärvi, Sirkka; Remes, Pirkko & Sajavaar, Paula. 2004. Uuri ja kirjuta. Konspekt I Uurimus ja uurimusest kirjutamine Uurimistöö on oma loomult tsükliline, etapiviisiline; pidev protsess; protsess, mida võidakse alustada peaaegu millisest kohast tahes; protsess, mis suunab tehtud valikuid korduvalt analüüsima (uurimistöö spiraal). (Hirsjärvi, S; Remes, P & Sajavaara, P. 2004: 15) Uurimine on alguse saanud inimlikust praktikast, sest alati ei pruugi meie teadmised kindlad olla. Näiteks võime me vaadelda mõnda asja subjektiivselt, ning läbi selle takistame teiste teadmiste mitmekülgset hankimist. Võime ka jääda seisukohale, et argimõtlemine on kergem ja meil on välja kujunenud autoriteedid, mis takistavad meil asjale objektiivselt läheneda. Kuid vaatamata oma välja kujunenud teadmistele esineb argielus probleeme, mida ei saa lahendada olemasolevate teadmiste põhjal. Teaduslik teadvus aitab vabaneda tavapärastest mõtlemisharjumustest. ...
Eesti õigekeel Häälikuõpetus Häälikute märkimiseks kirjas kasutatakse tähti. Häälikud jagunevad kaheks: täishäälikud ehk vokaalid ja kaashäälikud ehk konsonandid. Helitud häälikud: k, p, t. g, b, d, s, h, f, s + ki Helilised: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, l, m, n, r, z, z, v + gi Sõna keskel kirjutatakes helitu hääliku kõrvale k, p, t: ohtlik, uhkelt Helitu hääliku kõrvale võib jääda g, b, d: 1. liitsõna liitumiskohas: raudtee, tiibklaver, algkõrgus, algkool, naisduett 2. liidete liitumiskohas: ringkond, leibkond, lindki, saagki, jalgsi, vargsi 3. sõnade muutevormides: · lihtminevikus ja käskivas kõneviisis, kui ma-tegevusnimes on g, b, d: jõudsin, teadsin, seadsin; jõudke, teadke, seadke · omastavas käändes, kui nimetavas on g, b, d: kärbse, kaudse, kuldse, raudse, õudse Häälikuühendid ja nende õigekiri Vokaalühendi moodustavad kaks või kolm täishäälikut: aus, poeet. Konsonantühendi moodustavad kaks või enam ...
1 REEGLID, MIDA PÕHIKOOLI LÕPUKS ON VAJA TEADA Eesti keeles: ÕIGEKIRI: Täishäälikud e Kaashäälikud e konsonandid vokaalid, on kõik L, m, n, r, j, v, h, s, k/g, p/b, t/d, f, s, z, z. helilised A, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Helilised Helitud (h ja s) L, m, n, r, j, v. Võõrhäälikud Sulghäälikud e klusiilid F, s, z, z. k/g, p/b, t/d. Täishäälikuühend e diftong: nt auto. Konsonantühend: nt kosmiline. Sulghäälik e klusiil sõna algul. Nt kaas gaas, paas baas, tuss duss, pall ball, poks boks, kong gong, keiser geiser, toos doos, palett ballett, parkett barett jms. Kaashäälikuühendi õi...
LOMR.01.005 Kordamisküsimused 2015-03-09 1. Mis on imputeerimine? Statistikas tähendab imputeerimine puuduolevate andepunktide täitmist. Geneetilistes uuringutes tähendab imputeerimine puuduolevate genotüüpide ennustamist. 2. Mis kasu on imputeerimisest? Analüüsi võimsuse kasv Tihedam markerite katvus Meta-analüüs Haplotüübianalüüsid – võimalik analüüsida markereid, mida pole olemas ei genotüpiseeritud kui imputeeritud markerite hulgas. CNV (copy number variation) ja indel’ite analüüsid Genotüpiseerimisel tekkinud vigade ja puuduolevate genotüüpide täitmine – genotüpiseerimisel jääb osa inimeste genotüüpe määramata. Selliseid puuduolevaid markereid saab imputeerimise abil taastada. 3. Mille poolest erineb harvade variantide analüüs GWAS analüüsidest? Harvade variantide analüüs võimaldab saada informatsiooni variantide kohta, mill...
Steve Mägi A-08 13.03.2014 PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutiteenindus A-08 Steve Mägi Javascript (Objektid, Sisseehitatud objektid, Html dom objektid, sündmused, näited) Juhendaja: Sander Mets Pärnu 2009 1 Steve Mägi A-08 13.03.2014 Sisukord Javascripti keele objektid.....................................................................................................6 Objekt MATH...........................................................................................
Teoreetiline informaatika Kordamisküsimuste vastused Eero Ringmäe 1. Hulkade spetsifitseerimine, tehted hulkadega, hulgateooria paradoksid. Hulk: Korteezh järjestatud lõplik hulk. Hulk mingi arv elemente, mille vahel on leitav seos klassifitseeritud elementide kogum. Hulk samalaadsete objektide järjestamata kogum. Hulga esitamine: elementide loeteluna A = {2;3;4} predikaadi abil A = {x | P(x)} Tühihulk on iga hulga osahulk. Iga hulk on iseenda osahulk. Hulga boleaan kõigi osahulkade hulk. H boleaan on 2H. 2H = {x | x on osahulgaks H-le}. Boleaani võimsus |2H| = 2|H| Tühja hulga boleaani võimsus on 1. Tehted: Hulkade võrdsus = A on B osahulk AND B on A osahulk. Ekvivalentsiseose definitsioon ((A => B) && (B => A)) hulgas sisaldavad samu elemente. Hulga osahulk võib võrduda hulgaga. Hulga pärisosahulk ei või võrduda. Hulkade ühend ...
Õpiraskuste psühholoogia A. Õpiraskuste käsitluse ajalugu Esimene definitsioon aastast 1968. National Advisory Committee of Handicapped Children (USA): "Children with SLD exhibit a disorder in one or more of the basic psychological processes involved in understanding or in using spoken or written language. These may be manifested in disorders of listening, thinking, talking, reading, writing, spelling, or arithmetic. They include conditions which have been referred to as perceptual handicaps, brain injury, minimal brain dysfunction, dyslexia, developmental aphasia, etc… They do not include learning problems which are due primarily to visual, hearing, or motor handicaps, to mental retardation, emotional disturbance or to environmental deprivation." SLD: specific learning disability: häired ühes või mitmes baasilises psühholoogilises protsessis, mis on haaranud arusaamist (räägitud/kirjutatud...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
